www.militaar.net

Ilmselt oleks Päästeametil nende viimase kampaania valguses midagi selle kohta arvata.

Ega ma ise ka ei magaks eriti hästi kui teaks, et mu naabril võib olla kodus, kus minu lapsed käivad näiteks mängimas, lõhkeseadeldis. Alati on kusagil keegi, kes unustab selle või teise ettevaatusabinõu...

Naasen veidi varasema teema juurde - enesetappude ennetamisel on üks osa vähendada just impulsiivse enesetapu võimalust. Jah, kes tõesti tahab, see ka teeb; aga paljud enesetapud on ebaõnnestunud parasuitsiidid ja paljud enesetapud on impulsiivsed teod, mis 10 min hiljem ei tunduks sooritajale enam mõistlikud. Andes inimesele 10 min lisaaega, näiteks et ei ole kohe relva võtta või paratsetamool ei ole kohe nurga taga kodupoes vaid 500 m kaugusel apteegis või öösel 5 km taga valveapteegis, võib efekt olla märkimisväärne. Ei võta seisukohta, kas relvad võiks või ei peaks olema kodus valmis, eks sõjaväelised planeerijad peavad riskid läbi arvutama.

Lappasin siin mäluvärskenduseks eelmisi lehekülgi teema algusest. Jätaks praegu Kaitseliidu ja relvade koju jagamise hoopis kõrvale. Küsimuseks reservväelastele koju hoiule jagatava varustuse võimalikkus, täpne hulk ja sellega kaasnevad riskid. Mulle on jäänud mulje, et just isikliku varustuse jagamine on õppekogunemistel see aeganõudev kitsaskoht, mis ka reservväelastele kipub kogu üritusest pigem mõrudalt meelde jääma.

Ja kuna olen siin pooltahtmatult teemat ise reostanud, siis pakuks patukahetsusena välja vist mitte väga originaalse mõttelõnga reservväelastele isikliku varustuse kojuandmise kohta a) samal tasemel kui kaitseliitlastel praegu (nt miinus kiiver ja killuvest) või b) esialgu säästuvariandina vaid vormid ja saapad.

Igaastase RÕKi/LÕKi sisuks oleks neile, kellele õnn naeratab veeta nädal metsas (variant a puhul saades laost vaid relva või säästuvariandi korral peab ootama järjekorras seljakoti, kiivri, labida jms ja relva saamiseks väeosas) ja teistele olla kokkulepitud kellaaajal valmis SP külaskäiguks deklareeritud aadressil, kus saab ette näidata hoiule antud varustuse. Kontrollijad aga koosneksid enamuses samamoodi RÕKile/LÕKile kutsutud SP reservväelastest. Ühed peavad varustuselt vähemalt tolmu ära pühkima ja teised saavad harjutada oma eriala. Õppusele eelneval kuul võiks meediast kõlada üleskutsed oma kontaktaadress reservistiportaalis kindlasti üle vaadata ja uuendada.

Kõiki ei kutsuta RÕKil/LÕKil metsa ja kõiki ei käida kontrollimas ka kodus. Piisab kui reservväelane teab, et ta peab vähemalt korra aastas hoiule antud varustuse üle vaatama ning siis on ka see kokkulepitud hetk, kui ta saab oma väeosa teavitada, et püksid väikesed või et kampsun tõmbas pesus kokku. Ning kokkulepitud korras laost läbi käima varustust värskendamas. Kui midagi katki või kadunud võiks pakkuda võimalust ka reservistil omal kulul puuduv soetada.

Ka säästuvariant ainult vormi(de)ga oleks nagu pool rehkendust õiges suunas. Formeerimise kiirus võiks paraneda hüppeliselt kui jagada on vaja vaid nö isikustamata asju (kiivri ja killuvesti suurusenumbreid vaid vaja õiged vaadata). Eraldi järjekord oleks siis neile, kes vormist endalegi ootamatult välja kasvanud, otse lennukilt ilma varustuseta kohale tulnud või kirjutamas seletuskirja, miks midagi kaotsi läinud.

Kui aastaid juba niipalju, et reservist hakatakse võitlejat välja arvama, siis annab oma muu kraami lattu tagasi ja kojuantud ning läbikantud vormi võib riik kas a) reservistile mälestuseks kinkida või b) samuti tagasi võtta, sest veel kannatab välja jagada.

Jah, ei saa välistada et võib kasvada tolguste osakaal, kes panevad saadud vormi ja varustuse ikka osta.ee-sse müüki või käivad sellega kalal. Ning on kaalumist väärt, kas odavam on hoida palgal ametnikke, kes selliseid juhtumeid jooksvalt menetlevad või peedistada juba LÕKi kaudu neidsamu tolguseid nende oma korteris kohapeal väljakirjutatavate trahvikviitungitega katkiste või kadunud varustuselementide eest.

Varustuse koju jagamist saaks soovi korral väiksemas mahus (ajateenistuse lõppedes vabatahtlikult sellises pilootprojektis osalevate reservistidega) katsetada paar aastat enne kui kogu aastakäiguga riskida. Pakun huupi, et reservväelasele oleks motivaatoriks ehk ka see, kui näeb üks kord LÕKil kõrvalt kuidas tema pataljoni üks kompanii tuli mugavalt kohale vormis ja ootas vaid loetud minutid relvalao ukse taga, samas kui temasugused pidid tunduvalt kauem oma saapaid ja t-särki ootama.

Kui varustus on kodus, siis peab olema varustuse korrashoid ja säilimine olema 100% reservväelase vastutus.
Ka see, kui mõni tükk ei lähe selga. Vastavas e-keskkonnas teha avaldus ja saadad vana pakiautomaadi abil ära ja saad sealt uue.

Müükipanek saab olema kindlasti probleemiks - kui KL hakkas saama korralikumat varustust ja oli mingi suurem RÕKi laine (mille käigus jäi uus varustus koju), võis taolistelt saitidelt enda osta suht uusi rakmeid, saapaid jne - olen ise sedasi omandanud Eesti rakmed (meile pakuti siis veel rootsi omi), millel lausa KL inventaritempel peal. Muidugi algusaegadel ise varustust ostes on mulle pakkunud nt uusi saapaid müüa erariides nudipäised KV tegelased, kes saapad hõlma all on väeosast välja hiilinud.

Ega siin muud aita, kui karm kohtlemine - varustuse kinnimaksmise risk vähemalt KL puhul küll ei heiduta, selgelt laost pärit kraami liigub turul piisavalt.

Hoiustamise lihtsustamiseks ja kontrollimise kiirendamiseks tasuks välja mõelda selline suurema spordikoti moodi sahtlitega varustusekott, kuhu kogu kraam süsteemselt sisse mahub. Seljakotti kõik asjad ei mahu ja seda on tülikas kontrollida (lappa laiali). Sinna saaks teoorias mingi kontrollimise plommi ka peale panna, et järgmine kord kiiremini läheks. Kontrollimise probleem saab olema see, kui varustus on kodus pilla-palla laiali. Mina nt hoian kogu varustuse pidevalt pakitud kujul, ainult vorm ripub kapis ja saapad on samas. Kui kontroll tähendab tunni aja pikkust kodu läbiotsimist, siis muutub see jamaks. Taoline kontroll on siis mõeldav, kui asjad on organiseeritud nii, et üle 10 min ei kulu.

Kapten Trumm kirjutas: Müükipanek saab olema kindlasti probleemiks - kui KL hakkas saama korralikumat varustust ja oli mingi suurem RÕKi laine (mille käigus jäi uus varustus koju), võis taolistelt saitidelt enda osta suht uusi rakmeid, saapaid jne - olen ise sedasi omandanud Eesti rakmed (meile pakuti siis veel rootsi omi), millel lausa KL inventaritempel peal. Muidugi algusaegadel ise varustust ostes on mulle pakkunud nt uusi saapaid müüa erariides nudipäised KV tegelased, kes saapad hõlma all on väeosast välja hiilinud.

Parandage kui ma valesti aru saan aga Te ostsite internetist mingist müügikeskkonnast endale uued Eesti rakmed, mis olid ilmselgelt KL laost pärit?

Sellisel juhul Te ju ise toetasite KL varustuse ebaseadusliku müüki ja olete ise täpselt sama palju süüdi kui antud varustuse müüja.

OT lõpp

Kipub tõsiseks kostüümidraamaks minema. Annab majandada pesus kokku läinud, võitlejate gabariitide muutumise tagajärel rivikorras või hajutatult kohale toodud ja postipakkidena saadetud rõivaid, loo või uue struktuuriüksuse. RÕKi/LÕKi paaritunnine (?) lisaaeg formeerimisel kaalub mu meelest selle virr-varri üle. Vabandan, kui teemat hägustan.

Tegelikult võidakse üksi liikuva võitleja käest ühistranspordis või avalikus kohas äkkrünnakuga ära võtta ükskõik missugune relv ja varustus, kui just padrun ei ole juba rauas ning sõrm päästikul. Reaalselt ei jõuaks lihtsalt salve alla panna ja laadida. Sellistes kahtlastes linnaosades oleks vast parem liikuda sõbra autoga või taksoga (kui bussid-trammid sõidavad, siis ehk ikka mõned taksod ka).

See ei ole sisuliselt probleem, sest Eestis üldiselt vormis tänaval kulgevat inimest ei rünnata ja automaat seljas ei roni keegi trammi ka. Organiseeritud äkkrünnaku vastu aitab ainult käsigranaat

Tegelikult kui inimene KL relva koju saab, ja tal endal autot ei olegi, siis lepib isa või mõne sõbraga kokku või äärmisel juhul tellib takso ja pakib relva nii ära, et kohe aru ei saa. Need mõned korrad aastas, kui on vaja relvaga kogunemiskohta saabuda, käitub samamoodi, näiteks saab KL üksuse sees kokku leppida, kes kellele küüti pakub. Kogu relvade kojuandmise põhiline idee on ikkagi selles, et ei saaks üksikute relvaladude ülevõtmisega kogu KLi tasalülitada.

Täpsustan, et pidasin silmas hüpoteetilist kriisiolukorda ning mobilisatsiooni, mitte välkõppust praegu, rahuajal.

Kunagi mõtlesin sellisele lahendusele ja see pole kaugeltki terviklik, kuid äkki siin areneb idee edasi (selleks see foorum ongi).

Kui ma lähen reservi ja saan individuaalvarustuse plommitud kastiga kaasa, siis tagaks see, et miskit kastist kaduma ei lähe ja see kinnitaks sama kaitseväele. Kast ise aitab kompaktselt ja korrektselt paigutada varustust koju, ilma et miskit ülemäära ette jääks. Lisaks aitab see varustuse liigutamisel palju rohkem kaasa, kui erinevate seljakottide-torukottide-kilekottide vedamine.

Mingi aja pärast, kui tuleb õppekogunemine, saaksin kahtluse korral oma üksuse numbri ja kogunemiskoha info kastilt või plommilt. (Võimaldaks kasutada ka kodeeritud kogunemismärguannet, kui väga tahta, sest seda ei pea meenutama?). Võtan oma kasti, viskan autosse ja liigun kogunemiskohta, kus antakse täpsed juhised ning kontrollitakse nt kastide avamised.

Kui õppus on läbi, vajalikud asjad vahetamisele (isegi kui kogu komplekt läheks vahetamisele, siis liigub kogu see aeg õppuse lõppu, mitte algusesse) ja viskan kasti uuesti autosse, et see uuesti koju viia.

Positiivne: Vähendab formeerimise aega, parem versioon kui igasugused kotid käeotsas, võimadab KV kontrollida efektiivsemalt varustuse jätkuvat olemasolu, saab lisada meeldetuletuse kastile-plommile, saab lisada kasti sisse jätkuplaane reaalolukordade puhuks (alternatiivne kogunemiskoht, tunnused jms). Lisakontrolliks reservväelase kodus saaks nt rakendada QR-süsteemi ja pilti, mis tähendab, et õppuste vahel ei pea kontrolliks kodudes käima.

Miinused ja küsimärgid: Kuidas varustust kuivatada pärast õppust nii, et see kastis oma elu elama ei hakkaks ja samas säilitada kontroll kasti avamise üle. Iga reservväelane ei taha mingit suurt kasti oma koju, seega kas oleks mingi KOVi või muu lahendus või kuidas motiveerida reservväelast varustust oma kodus hoidma? Kuidas lahendada transpordiküsimus neil, kes liiguvad ühistranspordiga, kuller? Ja kuidas kogunemiskohta saab? Kui suur see kast ikkagi tuleb, sest varustust on ühel inimesel tegelikult suht palju (+ toit?)?

Põhiline küsimus on mul: kas seda süsteemi rakendades on võimalik ka relvastuse jaotussüsteemi parandamine, et SA esmane moon ja relvastus saaks reservväelasele lähemale? Relvaruumid kohalikesse pankadesse turvafirma valve alla? Kasutada KL malevate infrat? Selle lahendamisega tagaks, et iga reservväelane saaks vajadusel varustuse ja relva kätte ning liituda kasvõi kohaliku KL malevaga, kui olukord peaks seda nõudma (Kunnase stsenaariumid jne). Esmane vastupanuvõime vähemalt mingilgi tasemel oleks olemas, kui tahtmine kah on.

Muidugi mil-transpordiküsimus oleks omaette ooper.

Ideid? Lahendusi?

rakumembraan kirjutas:...saab lisada kasti sisse jätkuplaane reaalolukordade puhuks (alternatiivne kogunemiskoht, tunnused jms)....

Kas see pole mitte just kõige avalikum info? Oma fantaasias näen, et peale selliste plaanide lisamist sinna kasti, moodustub Vene saatkonna uksele järjekord kasti avanud ja palgalisa soovivatest kaasmaalastest?

Või näen ma tonti, seal kus seda pole?

Võib küll nii olla, kuid kogunemiskohad on praegu nagunii sisuliselt avalikud (ajateenijatele ju ütleme, ütlesime ka näiteks kaitseväe kodulehel). See moodus aitaks ehk seda natuke parandada ja oleks ainult varuvariant, kuid üldiselt selle süsteemi jaoks poleks see põhipingutus. Mu uitmõtted (st relvastuse jaotuspunktid ja varuinstruktsioonid kui kasti peaks ise avama) pole niivõrd olulised. Küll aga arvan, et regulaarse plommi kontrolli abil vähendaks ka seda riski.

Kes iganes mu idee siia pani, tänud! Ei märganudki seda teemat.

Kui kogu riidevarustus 1 kasti panna (ma pigem arvan, et ei mahu ära, endal oli vormide ja rakmete ladustamiseks vaja täis toppida nii suur seljakott kui varustuse hoidmise kott, sest eriti talvevorm on suur), siis tohib sinna panna ainult kuivatatud ja puhastatud riideid ning kast ise peaks olema õhuaukudega, mille kaudu niiskus saaks liikuda, muidu lähevad kindlasti kopitama. Kasti peale väeosade numbreid kirjutada ei ole eriti mõtet, sest need on ajas muutuvad, inimest võidaks ühest üksusest teise liigutada või lihtsalt pataljoni nimetus muutub.

Hullem variant - lähed kogunemiskohta, avad kasti ja tahad selga panna - ja ei mahu!

mart2 kirjutas:Keskladude süsteemi võib mitte usaldada. Samuti ei pea usaldama kohtusüsteemi, kuid ilmselt ennem kohtuotsust keegi seda vist temalt ei küsigi?

Ma tahtsin öelda seda, et kaitseliitlaste hulgas on teatud skepsis asjade tegemise suhtes "KV moodi", sh varude ja varustuse kuhjamisele teadaoleva asukohaga "keskladudesse". Ka nende hulgas, kes endale laskemoona ei varu. Ma olen selle pea 15 a jooksul seda täheldanud päris palju. Etteruttavalt ütlen, et minul kalashi hunniku padruniga heintes pole, kuid ma ei kiirusta hukka mõistma neid, kel midagi varutud on. Enamik sellest ei tekita mingit ekstsessi ja nende relvadega vehib väike vähemus.

See ei väljendu ainult moonas ja lõhkeaines, vaid kui korraldada KL-ste elamiste lausläbiotsimine (oletame, et seda saab teha), siis igasugu "tukke" tuleb sealt välja hulgi. Põhjenduseks ilmselt, et kui tuleb päev H, siis pole järsku ametlikust laost võtta (Simmid otsustasid hääletult alistuda, kesklaod koos kokku kuhjatud said vastase õhurünnakus rängalt pihta ja sealt ei saa midagi). Sellest ka vanasti hirmus kihk rivisõidukeid kodus hoida. Oli kunagi isegi skandaal, kus Harju maleva tegelasel oli BTR kodus.

KV-s sellest tõsiasjast enamasti aru ei saada (või ei taheta saada), sellest ka Sinu ütleks, et asjatundmatu kommentaar.

Diskleimin kah, et taolist omaalgatuslikku (ja ebaseaduslikku relvastumist) ei poolda. Ja ei soovi postiga kuidagi õigustada taolist tegevust.