Tsiteeri:
Kaitseliitlased pannakse proovile
Tuleva aasta mais aset leidvale, järjekorras neljandale suurõppusele Siil kutsutakse vähemalt 10 000 kaitseliitlast. See on esimene kord, kus maakaitsesüsteem korraga üle terve Eesti pannakse sellises mahus proovile.
«Meie kavatsus on aktiveerida praktiliselt ühel ajal see turvavaip, mis peaks katma kogu riigi,» ütles Siil 2018 korraldamise eest vastutav kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel.
Otsus langetati vahetult pärast 2015. aasta suurõppust, ent see saab laiemale avalikkusele teatavaks alles nüüd. Sireli sõnul pole suurõppuse fookuse valik seotud 2015. aasta Siili järeldustega, vaid tuleneb vajadusest maakaitse toimimises kindel olla.
«Me saame vastuse küsimusele, kas kogu struktuur on olemas ja mis on tema valmidus. Ning kas need üksused, mis selleks hetkeks peavad olema, on ka tegelikult valmis ülesandeid täitma,» kirjeldas Sirel.
Ta selgitas, et Kaitseliidul on väga oluline roll juba võimaliku agressiooni väga varajases faasis. Esiteks osutab Kaitseliit teistele riigistruktuuridele abi hädaolukorra plaanide elluviimisel, toetades jõududega näiteks politsei- ja piirivalveametit.
Reserviste massiliselt ei kaasata
Teiseks peavad kaitseliitlased olema abiks vajalike kaitseväe üksuste kiirele formeerimisele. Samal moel tuleb ka Kaitseliidul endal saada lahinguvalmidusse oma kiirreageerimisüksused, lahingugrupid.
«Ühel hetkel ongi kogu Kaitseliidu baasil riigikaitses osalev struktuur – alates maakaitse staabist, mida juhib Kaitseliidu ülem läbi maakaitseringkondade, lahingugruppide ja malevate – aktiveeritud. See on kõige olulisem, mida me tahamegi näha,» loetles Sirel.
Õppus toimub tuleva aasta mais üle terve Eesti, selle sõjalise väljaõppe osa viiakse läbi Põhja-Eestis.
Kaitseväe reservväelastel on seekordsele suurõppusele vähem asja. Kutse Siilile saab suurem osa Eesti 16 000 kaitseliitlasest, sealhulgas need, kes pole määratud sõjalistesse, vaid toetavatesse rollidesse. Koos liitlaste ja ajateenijatega võib õppusel osalejate arv jääda 13 000 lähedale.
Sireli sõnul nõuab Siil 2018 Kaitseliidult mitmes mõttes pingutust. Õppuse-eelsel perioodil peaks Kaitseliidu relvastusse määratama tankitõrjeraketisüsteemid Javelin, samuti miinipildujapatareid.
Õppuse ajaks peavad kõik üksused olema läbinud väljaõppe, et saaks testida nende reageerimiskiirust ja võimekust ülesandeid täita. Sealjuures jäävad mitmeks nädalaks õppusel aktiveerituks Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja nende staabid.
Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili ütles, et suurõppus on hea viis testida, kas järgmisel aastal oma 100. sünnipäeva tähistav organisatsioon vastab rahva ootustele. «Minu arust on see üldse üks paremaid meetodeid nii auväärset tähtpäeva tähistada,» ütles ta.
Õppusel liigutakse järk-järgult rahuajast kriisiaega ja sealt sõjaseisukorda. Proovile tuleb panna Kaitseliidu juhtimisahelad. Teiste hulgas liikmeskond, kes ei ole määratud sõjaaja üksustesse, vaid toetavad sisekaitset.
«Me toome kohale kõik Kaitseliidu baasil tehtud lahingugrupid ja paralleelselt ühel momendil ka need, kes on toetavates ülesannetes: formeerijad ja sisejulgeoleku tagajad,» ütles Kiili.
Kaitseliidu ülema sõnul on Eesti potentsiaalse vastase peamine omadus see, et autokraatlik süsteem on suuteline väga kiiresti otsustama. «Me peame olema oma otsuste ajavahe enne läbi mõelnud,» lausus ta.
Samuti tähendab see, et politsei- ja piirivalveameti ning kaitseliitlaste koostöö, mis on tänu viimastele õppustele hoogsalt paranenud, peab nüüd õlitatult töötama.
Veenvus sõjas ja rahu ajal
Õppuse hilisemas, maastikusõja faasis osaleb üks Kaitseliidu maakaitse lahingugrupp, ent ülesandeid saavad ka teised. See tähendab, et lihtsalt formeerimisega ühegi kaitseliitlase suurõppus kindlasti ei piirdu.
«Eesmärk on olla oma tegevustega nii veenvad, et hoida sõda ära. Aga me näitame ka oma tegevustega, et kui sõda peaks juhtuma, siis sõdime,» lubas Kiili.
Õppus on õnnestunud eelkõige siis, kui kõik valmidusplaanidesse kuuluvad struktuurid on õigel ajal formeeritud, nende käes on olemas nõutud varustus ja nad oskavad seda vastavalt ülesannetele kasutada.
2016. aasta lõpus oli Kaitseliidus 16 023 liiget, koos eriorganisatsioonide – Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega – kokku 25 530 liiget. Suurõppust Siil on korraldatud varem kolmel korral: 2008., 2009. ja 2015. aastal.
Aitäh!
Kriku
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
Krt ma ei mäletagi enam kummast otsast püssil kuul välja käib 
