Soovitan samuti akf Heremi intekat kuulata, kirjutatud kokkuvõttest võib jääda teine mulje. Ruu küsis päris hästi, akf aga suutis minu arvamuse kohaselt edastada oma sõnumeid nii laiemale avalikkusele, kui ka keskmisele asjahuvilisele (kelle hulka paljud akf-d kuuluvad)
Olen oma haridusele tuginedes natuke teisel arvamusel selle nö "konna keetmise" situatsiooni suhtes. Eestit ei ruineeriks mitte niivõrd 21 K mehe äraolek tootvalt töölt, kui see ebakindlus, mis majanduses tekiks, kui selline vajadus tekib.
EDIT (mitu korda mõtet täpsustades):
Eestis on 666 tuh tööga hõivatud inimest, kelles suurem enamik suudab ligi kuukese suveti puhata ilma, et majandus kokku variseks. Töötuid on Statistikaameti andmeil 36,5 tuh (nende seas paljud puudega inimesed), viis aastat tagasi oli 66 tuh ja majanduskriisi ajal oli üle 100 000 (puudega inimesed olid varasemalt valdavalt mitteaktiivsed). Ka vähese sõjalise ohu ajal on majanduses vastavalt majandusaktiivsuse muutumisele töötajate arv muutunud hoopis suuremas ulatuses - on olnud kehvemaid aegu, kuid me tulime toime. Kui ohutase peaks tõusma piirini, mil tõesti 21 tuh meest püssi alla tuleb kutsuda, siis majandus kindlasti langeb: näiteks saavad suure löögi turism ja sellega seotud harud, ehitus, muud suurema krediidivajadusega harud jne. Tööpuudus tõuseb ja tekib paanika, mis võib näiteks väljenduda selles, et suur hulk inimesi lahkub sõjahirmus riigist EL läänepoolsematesse liikmesriikidesse. Ekspordi väga drastilist kukkumist ei prognoosiks: vbl mõneks nädalaks suudavad näiteks 100 000 töötajat ennast Läände sättida, aga siis saab enamikul raha otsa, kui just kallid liitlased neile meie valitsusega kooskõlastamata vägisi varjupaika pakkuma ei hakka. Juba ainuüksi see Läände kablutajate arv on majandusele kindlasti tunduvalt suurem mure, kui 21 tuh mobiliseeritavat. Muidugi enamikul tuleb mõne aja pärast tagasi tulla ja jälle tööle asuda. Tuleb arvestada, et ekspordiga on seotud ligi 80% meie SKT-st, mis on ka pigem meie tugevus antud olukorras, sest mingil määral võib ju ebakindlus seda vähendada, kuid mitte väga palju. Selle tõttu ehk oleks võib-olla õige nende 21 tuhande hulgast vabastada ekspordi mõttes üliolulised spetsialistid ja asendada nad vanemate aastakäikude meestega. Pakun, et neid on, aga mitte üle tuhande. Eesti on nii väike, et selline paindlikkus peaks võimalik olema. Seega oleks minu hinnangul SAK mobiliseerimise peamine negatiivne tulemus majanduskriis ebakindluse suurenemise ja paanika tõttu. Ilmselt ei suuda isegi meie strateegiline kommunikatsioon selles olukorras usutavalt väita, et suurim oht Eestile on paanikat külvav välisajakirjandus. Samas peab ültema, et vaindlane võib oskusliku hirmutamisega sama tulemuse saavutada ka siis, kui me SAK ei mobiliseeri ja tegelik olukord nii hulluks ei muutugi. Eriti, kui ühel hetkel selgub, et kõik ei olegi nii roosiline, kui kogu aeg rahvale sisendatud. Olen aeg-ajalt strateegilise kommunikatsiooni osas küll kriitiline olnud, kuid kindlasti ei eita selle vajalikkust. See on väga peen business, kus puusse panna on lihtne. Kuigi pean lisama ka seda, et SAK mobiliseerimisest (või õigemini sõjahirmust) tuleneva majanduskriisiga on meil eeldused edukalt toime tulla, sest peagi peaks me saama ka liitlastelt abi naabrimehe taltsutamisel - lisakontingendi, aga ka vbl mingite ähvardaja suhtes rakendatavate majandussanktsioonide vmt näol. Eestil on ca 2 miljr reserve, mille kasutamist isegi akf 2korda2 selles olukorras riigi toimimise finantseerimiseks ei vaidlustaks. Vajadusel annaks meile ehk krediiti ka euroala keskpangad ostes Eesti seni veel olematuid võlakirju. On ju me oma Eesti Pank ise Euroopa võlakirju üle 4 miljr eest neid ostnud ning meie välispoliitika ikka väga euromeelne. Pigem võiks ühiskonda nende LÕKidega isegi julgemalt harjutada - šokk majandusele oleks kindlasti väiksem ning olukorda oleks kergem kommunikeerida, kui kunagi tekib vajadus ka mõni selline LÕK teha, mis ilmselt eelneks SAK mobiliseerimisele (või oleks kraad lahjem reageerimisvalmidus). Tööandjate organisatsioonid kiunuvad nagunii iga asja peale. Aga tegelikult saadakse hakkama ka siis, kui töötajad on haiged, lastega kodus jne. - ikka juhtub, ainult siis ei saa riiki süüdistada.
PS Ka tänane AK näitas sellest intekast "nuppu", mis tähendab, et oli ilmselt huvitav saade.
_________________ Dona nobis pacem!
Viimati muutis Martin Peeter, 04 Jaan, 2018 1:22, muudetud 5 korda kokku.
|