www.militaar.net

Nagu afg kogemus oleks mingi julm eelis.?
Võtab siinkohal arvata, et motolaskurdiviisi ja talibani vahel on ikka väike vahe sees, täiesti võrreldamatud on meie kogemused afgaani kõrbes ja tonnaaz, mis oleks tulekul läbi VAivara metsade.
Need on kaks eri asja, ei aita seal ei pagun, printerid ega tonnide viisi käske, vaid tonnide viisi rauda öhus.
Afg teenistuspraktika ei ole meie tingimustes teenistuspraktika!

kert122 kirjutas:Nagu afg kogemus oleks mingi julm eelis.?
Võtab siinkohal arvata, et motolaskurdiviisi ja talibani vahel on ikka väike vahe sees, täiesti võrreldamatud on meie kogemused afgaani kõrbes ja tonnaaz, mis oleks tulekul läbi VAivara metsade.
Need on kaks eri asja, ei aita seal ei pagun, printerid ega tonnide viisi käske, vaid tonnide viisi rauda öhus.
Afg teenistuspraktika ei ole meie tingimustes teenistuspraktika!

Mida tähendab julm eelis? Loomulikult on erinevused.
Kui rääkida erinevustest Afghanistani kõrbes ja Vaivara metsades, siis on töö erinevused suuremad hierarhia alumises osas - sõdurite juures. Kui rääkida staabiohvitseridest, siis need enam nii suured ei ole, sest planeerida tuleb ikka samamoodi, Ja kahjuks surevad ka mehed samamoodi ...
Täpseks võrdsuseks peaks lootma vaenlase sissetungi? Ausalt?

Et mitte jääda üldsõnaliseks, siis toon välja mõned asjad, mida võiks karjäärimudeli juures arvestada -
- Allohvitseride tasemel on välismissiooni kogemus hindamatu, sest nemad juhivad tegelikult mehi (patrulle, vaatlusposte) keerulistes tingimustes. Allohvitseride ülemine osa peaks siiski saama ka kogemuse rahvusvahelises keskkonnas / staapides, selleks et aru saada, kuidas juhtkond töötab ning kuidas neile kaasa aidata.
- Nooremohvitseride puhul on keerulisem, sest ka parima tahtmise juures ei ole võimalik kõigile saada kohta missioonidele. Seega osalemine operatsioonil oleks pluss, kuid mitte olulisem kui teised näitajad. Pigem kiirendab edutamist või edasi õppima suunamist, kui on muidu võrdsed kandidaadid.
- Vanemohvitseril on missiooni kohti veelgi vähem. Samas on neile vajalik töö kogemus rahvusvahelises keskkonnas/staabis ning soovitavalt ühendstaabis, kus näeb relva- ja väeliikide koordineeritud planeerimist ning juhtimist. Ei pea olema otseselt missioonil. Pluss neile siit. Näiteks osalemine rahvusvahelises väljaõppemissioonis Iraagis ei anna olulist lahingukogemust (kui just ei jää miinipilduja tule alla), kuid on hinnaline oma teistes, juhtimisega seotud, iseärasustes.
- Kõrgemad ohvitserid…? Ilma rahvusvahelise kogemuseta ei tohiks vist ollagi?

Nii et missioon on nii ja naa, pigem tuleks vaadata saadavat kogemust, mitte nimetust? Raske ju võrrelda rühma tööd Iraagis, Afghanistanis, Malis ja Kosovos omavahel ning sõjalise vaatlejaga Liibanonis?

PS. Siit edasi minu mure äraspidi diskrimineerimise pärast - veteranid. Müts maha meeste ees, kes riigi poolt pandud kohustuse täitmisel on saanud viga või kaotanud elu. Samas mille poolest on parem mees (ohvitser/allohvitser), kes saadeti vastava käsuga ja ilma entusiasmita, parem sellisest, kes on avaldanud soovi, kuid ei ole saanud missioonile? Või kui on soovijaid mitu, kuid valitakse ainult üks? Teised polegi väärt mehed (naised)? Eespool siis kirjutasin, kuidas võiks arvestada seda kogemuste asja.

PS.PS. Vabandan, kui kellelegi tundus aastalõpu auru väljalaskmisena. Vist oli natuke ka seda …

ints999 kirjutas:Borja on jälle puusse pannud...

Milline huvitaav väide // jullge ka
Kas tundmatu foorumlane ei evalueeriks seda sõnaplõksu pisut täpsemini - rõhuasetusega sõnadele JÄLLE ja PUUSSE
Soovitavalt näidetega varasemast foorumitegevusest - ja mix mitte ka tegevast teenistusest


Aga Überpolkolkovniku pandud tabelist leidsin veel ühe lapsuse - vähe sellest, et tabeli joonistaja on leitnandist a priori kompaniiülema teinud, on seal selle auastme taga ka märge miskist "staabiohvitserist".. nojaa, tegelt peabki igas staabis keegi kohvi eest ka hoolitsema

Borja kirjutas:

ints999 kirjutas:Borja on jälle puusse pannud...

Milline huvitaav väide // jullge ka
Kas tundmatu foorumlane ei evalueeriks seda sõnaplõksu pisut täpsemini - rõhuasetusega sõnadele JÄLLE ja PUUSSE
Soovitavalt näidetega varasemast foorumitegevusest - ja mix mitte ka tegevast teenistusest

Selleks on erasõnumid.

Kriku kirjutas:

Borja kirjutas:

ints999 kirjutas:Borja on jälle puusse pannud...

Milline huvitaav väide // jullge ka
Kas tundmatu foorumlane ei evalueeriks seda sõnaplõksu pisut täpsemini - rõhuasetusega sõnadele JÄLLE ja PUUSSE
Soovitavalt näidetega varasemast foorumitegevusest - ja mix mitte ka tegevast teenistusest

Selleks on erasõnumid.

..siis võiks sellise aluseta väite ju avalikust teemast kustutada ka - kui kaitsta saab ennast ainult privas

missioonikogemus karjäärimudelis:

EI, mina loodan, et me kunagi ei peaks vastase sissetungi nägema.
minule tundub, et see missioonikogemus ei anna erilist eelist, meie oludes manööverdavad kõik, kokad ja kolonelid,madrused ja orkestrid, sõltumata missioonide arvust.
Missioonidel püsivad staabid paiksena, õhuruum on koguaeg enda kontrolli all, vastase kaudtule oht on väiksem ja nõrgem, kasutada olev jõud on suurem vastasest, vastasel puudub EW võimekus, soomustatud üksused puuduvad.
Sellest tulenevalt on ka minu arusaamise järgi planeerimine/koordineerimine kordades lihtsam missioonidel, kui meil kodukamaral.
Siin peab arvestama palju rohkemate ja võimsamate faktoritega, kui missioonidel ja sellest tulenevalt võib juhtuda, et need protseduurid, mida missidel igapäevaselt praktiseeriti, ei päde meil.
Aga muidugi, karjäärimudeli arutelu on natuke teine asi.

Borja kirjutas:..siis võiks sellise aluseta väite ju avalikust teemast kustutada ka - kui kaitsta saab ennast ainult privas

Ta ju põhjendas - tema teada olevat meil leitnantitest kompaniiülemaid ja tema neid isiklikult tundvat. Kas sa jätkuvalt välistad selle?

Kriku kirjutas:

Borja kirjutas:..siis võiks sellise aluseta väite ju avalikust teemast kustutada ka - kui kaitsta saab ennast ainult privas

Ta ju põhjendas - tema teada olevat meil leitnantitest kompaniiülemaid ja tema neid isiklikult tundvat. Kas sa jätkuvalt välistad selle?

Ei välista - ja polegi välistanud.
Lihtsalt nooremleitnantidest kompaniiülemate aeg selles kaitseväes on juba pöördumatult ümber.
KV kodukalt on ka näha(-kes viitsib tähele panna), et olulisimate kompaniide(-luure, tankitõrje jms) ülemad ongi meil valdavalt kaptenid.
Pluss see, et sõjandusliku maailma arenenumas osas on kompaniiülemaks isegi mitte kapten, vaid major.

Ja kus oli "põhjendus" väite kohta "jälle puusse pannud" - mis on mulle solvav
Et põhjenduseta solvang jääb avalikku teemasse üles aga kaitsma peaksin ma ennast privas - sorry, Kriku, mulle nii ei sobi

Borja kirjutas:Ei välista - ja polegi välistanud.
Lihtsalt nooremleitnantidest kompaniiülemate aeg selles kaitseväes on juba pöördumatult ümber.

Selge, selle vastu vaevalt et keegi vaielda tahab.

Borja kirjutas:Ja kus oli "põhjendus" väite kohta "jälle puusse pannud" - mis on mulle solvav

Ma paluksin teema juurde jääda ja kõigile pisiprovokatsioonidele mitte reageerida... Me ei jõua mitte kuhugi, kui iga sellise ütluse eest samas teemas satisfaktsiooni nõudma hakatakse. Foorum mattuks selle alla. Ma tsenseerisin selle sind solvava lause praegu välja, aga mööngem, et solvanguna oli see igas mõttes alamõõduline ja ei vääri arutamist.

Borja kirjutas:Et põhjenduseta solvang jääb avalikku teemasse üles aga kaitsma peaksin ma ennast privas - sorry, Kriku, mulle nii ei sobi

Sa ju kaitsesid ennast juba. Ma ütlesin, et kui tal peaks olema tahtmist sinu isiku kohta mingeid põhjendusi tooma hakata, tehku seda privas.

KategorieC kirjutas:

ints999 kirjutas:KoÜ võib täiesti vabalt olla ka nooremleitnant. Tean mitmeid vägagi asjalikke ja tugevaid juhte kes juhivad n-ltn või ltn auastmes olles kompaniisid.

Rahuajal ehk saavad tõesti hakkama, sõjaajal selline vähene teenistuspraktika allüksusele just head ei tõotaks.

"Hakkama saamisest" - enamus kogend eesti veebleid(-rõhk sõnal "kogend"), keda ma oma teenistuses olen kohanud, saaksid ka (vähemalt) RA kompanii juhtimisega täiesti rahuldavalt hakkama. Tõsiselt

Mis aga absoluutselt ei tähenda, et RA kompanii ülem ei peaks olema kapten, vaid leitnant/lipnik/veebel.. ja fakt, et kuskil KV ametlikul saidil ripub miski tabel, mis kuulutab leitnandi RA kompaniiülemaks, ongi vaid näide sellise tabeli koostaja ametialasest küündimatusest.

Lihtsalt illustratsiooniks analoogiline tabel inglise keelsest vikipeediast
https://en.wikipedia.org/wiki/Command_hierarchy

EKJ-s on KÜ (ja KÜA) minutada kapteni ametikohad. Mida siin vaielda. X auastme ametikohal võib olla ka madalama auastmega. See on siis need erand-leitnant-kompaniiülemad. Üldiselt on meil leitnant ikka RÜ ametikoht. KL-s on palju taolisi asju, reamees või seersant leitnandi ametikohal näiteks. Tallinna maleva valvekompanii pealik oli kümmekond aastat tagasi seersant. Jne. Ametikoht on pigem pädevuse ja võimete, mitte auastme küsimus.

ja fakt, et kuskil KV ametlikul saidil ripub miski tabel, mis kuulutab leitnandi RA kompaniiülemaks, ongi vaid näide sellise tabeli koostaja ametialasest küündimatusest.

+1

Eespool viitasin Iisraeli armeele ja seal sisse viidud "institutsionaalsele allumatusele". Selle pole mõistagi mitte relvastatud anarhia, vaid nähtus, kus alluval on täiesti määrustikupärane õigus esitada ülemale küsimus - oled sa ikka piisavalt pädev ülemaks olemiseks? Ja ülem ei saa talle öelda, et ümber pöörd ja kasarmusse sammu marss. Peab seletama ja vajadusel ka ette näitama. Miks see head teeb? Ülem olemine tähendab seal metsikut tööd iseenda kallal, sest lisaks sulle omistatud ametile ja auastmele pead sa alluvatest parem olema. Näiteks jaoülemana pead roomama kiiremini ja oskama kuulipildujat kinnisilmi kokku panna. Sest reamees (kes sinuga peab sõtta peagi minema) võib kahtlus hinges esitada küsimuse - oled sa mees ikka vajalikul tasemel? Sa võid olla major ja kompaniiülem, kuid kui sa failid, siis vilistab reakoosseis sind välja.

Pluss see, et sõjandusliku maailma arenenumas osas on kompaniiülemaks isegi mitte kapten, vaid major.

Minuarust on loogika selline, et sõjalise hariduse I aste on kompanii tase ja II aste sealt edasi. Eestis praegu ilma keskastmekursuseta enam majoriks (pean silmas tegevteenistust, mitte VIP-õhtuvorme ja "erialavorste") ei saa. Muidugi keskastmekursuse läbinud KÜ oleks lisaväärtus. Hetkel vist pole see paraku võimalik. VF armees on sellel teemal ka sarnane erand. Brigaadi snaipriroodu ülem on major (tavaliselt on venes roodukad kaptenid).

Ei ole kursis praeguse EKV auastmes ülendamise korraga, aga - lihtsalt illustratsiooniks - tooks siia kõrvale selle süsteemi, mis oli välja kujunenud eelmise vabariigi lõpuks.

Väeosade koosseisud kinnitas vabariigi valitsus (salajase otsusega), kusjuures koosseisu tabelis oli iga ametikoha juures palgaaste ning auaste. Palgaastme järgi siis arvestati ametikoha täitja palka, või õigemini seda summat palgast, mis tuli ametikoha täitmise eest. Muid summasid tuli ka. Aga auaste ei tähendanud kaugeltki mitte seda, et ametikoha täitja pidi just selle auastmega olema.

Pigem isegi ei olnud.

Auastmes ülendamisel võeti arvesse auastme vanust (kui kaua mees selles auastmes oli olnud), viimaste aastate atestatsioone (ei tohtinud olla negatiivse koondhinnanguga - oma ametikohale sobimatu), ning ametikohta. Ehk siis, et mis auaste tema ametis teeninud mehele ette oli nähtud. Kui olid kapten ja ametikoht oli ka kapteni oma, siis sind majoriks ei ülendatud. Sest sel ametikohal oli ette nähtud kapten.

Seega - kui olid hea juht ja tegid korralikku karjääri - kui olid saavutanud oma ametikohal ettenähtud auastme, siis hakati sulle juba uut kohta otsima. Sest muidu sa oleks oma karjääris topanud.

Kui sa aga olid oma kompetentsi taseme saavutanud, siis paigutati sind ka edaspidi auastmele ettenähtud ametikohtadele. Ning järgmisest auastmest võisid vaid und näha. Läksid olemasolevaga reservi lõpuks.

Memuaaridest võib mitmel pool lugeda, et nõuka süsteemis oli kasutusel ka "karjäärimudel" nimega "eduta s*** enda kaelast ära", mis tähendas äraseletatult napsulembeste, saamatute ja vastutusvõimetute alluvate kiirkorras edutamist, et saada nendest lahti. Horisontaalselt taolisi "ära liigutada" harilikult ei õnnestunud, kui need just mingi kriminaalse jamaga hakkama ei saanud. Selliste "edutatutega" olid päris hädas omal ajal igasugu pooltsiviilsed asutused, sest üks koht, kuhu taolised sattuda võisid, olid sõjakomissariaadid, tsiviilkaitse staabid jne.