www.militaar.net

Täienduseks Tyrki jutule - Fred LIMBERGi andmeraamatust ISAMAA EEST leiab, et 1.sept 1939 olivad EW sõjaväes:

Vahipataljonis - mõlemad kompaniiülemad majorid (2 x kompaniid oligi)

10.Üksikjalav.pataljonis - kõik 3 x kompaniiülemat majorid

Kalevi Üksikjalav.pataljonis - kõik 3 x kompaniiülemat majorid

AutoTankirügemendis: kahe soomuskompanii ülemad majorid ja ühe ülem kapten, õppekompanii ülem major ja autokompaniil kapten

Sakala partisanide pataljonis: kõik 3 x kompaniiülemat majorid

6.Üksikjalav.pataljonis: ühe komp. ülem major ja kahe komp. ülemad kaptenid(-üks ülendati majoriks veebr.1940)

9.Üksikjalav.pataljonis: kahe komp. ülemad majorid ja ühel kapten(-ülendati majoriks veebr.1940)

Scouts Üksikjalav.pataljonis: kõik 3 x kompaniiülemat majorid

5.Üksikjalav.pataljonis: ühe komp. ülem major ja kahe komp. ülemad kaptenid

1.jalav.rügemendi kolmes pataljonis: kokku 12 kompaniid, neist kahel ülemaks majorid ja kümnel kaptenid

4.Üksikjalav.pataljonis: kahe komp. ülemad majorid ja ühel kapten

Ratsarügemendis: 3 x mõõgaeskadroni, kuulipildujaeskadroni, suusk/jalgrattureskadroni ja tööeskadroni ülemad kõik kaptenid

2.Üksikjalav.pataljonis: ühe komp. ülem major ja kahel kaptenid

Kuperjanovi partisanide pataljonis: kahe komp. ülemad majorid ja ühel kapten

3.Üksikjalav.pataljonis: kõik 3 x kompaniiülemat kaptenid

7.Jalav.rügemendi kolmes pataljonis: kokku 12 kompaniid, neist viiel ülemaks majorid ja seitsmel kaptenid

8.Üksikjalav.pataljonis: ühe komp. ülem major ja kahel kaptenid.


Kokku sain 73 x RA kompaniid, milledest 34 ülemaks olid majorid ning 39 ülemateks kaptenid.
Ja ei ühtki leitnanti - kõik uus(-või näiliselt uus) kipub olema hästiäraunustet vana.

Veel.

EW lõpuaastate mobilisatsiooniplaan nägi ette 4 diviisi / 8 brigaadi / 16 jalav.rügementi / 48 jalav.pataljoni. Pluss veel ühtteist pudipadi peale - pataljonide üldarvuga siis üle viiekümne.

RA kompaniiülem oli tollal automaatselt SA pataljoniülem. Minu ülallistitud 73 x RA kompanii puhul päris igaühele neist kompaniiülemaist "oma" SA pataljoni just ei jätkund aga ca 70% kõigist kompaniiülematest kindlasti.

Lihtsalt niisama.

Noh, samas võiks akf Sveik tuua välja et omal ajal juhendas (ülem)leitnant Lukaš kompaniid (roodu) ja kapten Sagner pataljoni... Tõsi - mainitud asjaoluks oli see et "serblased on kõik kõrgemad ohvitserid ära tapnud", ja teatav vahejuhtum ühe koera (ja tema koloneliga)

Meie eesmärk on, et KÕIK kompaniide ülemad oleksid keskastme kursuse läbinud. Peaks olema loomulik, et kompül on kapten, usun, et oleme liikumas majori poole. Praegu on kahetsusväärselt palju leitnante (rahuaja) kompülideks. See kindlasti ei ole hea. Pikema teenistuskogemusega ülem suudab "jahutada" noorte ja energiliste ohvitseride "indu" tegeleda mittevajalike asjadega.

Minu, väga tagasihoidliku, arvamuse järgi võiks riviohvitseri karjäär algusaastatel olla midagi taolist:
- peale sõjakooli rühmaülem 2-4 aastat. See oleneb sellest, kui õnneliku käega keegi on. Kui veab, oled kauem, kui ei, oled sunnitud mujale liikuma;
- pataljoni staabis ohvitser 2-4 aastat;
- võibolla kompüli abi 2 aastat;
- ja umbes 5-7 aastat peale sõjakooli peaks siirduma kaheaastasele keskastme kursusele;
- kompaniiülem näiteks 3 aastat.

EW lõpuaastate mobilisatsiooniplaan nägi ette 4 diviisi / 8 brigaadi / 16 jalav.rügementi / 48 jalav.pataljoni. Pluss veel ühtteist pudipadi peale - pataljonide üldarvuga siis üle viiekümne.

RA kompaniiülem oli tollal automaatselt SA pataljoniülem. Minu ülallistitud 73 x RA kompanii puhul päris igaühele neist kompaniiülemaist "oma" SA pataljoni just ei jätkund aga ca 70% kõigist kompaniiülematest kindlasti.

Siin sa ütlesid ju olulise märkamatult ära. Kuniks reaalsete pataljonide arv oli meil (liiga) väike, siis polnud vaja jantida selle keskastmekursusega, pataljoniülemaks oli kolonelleitnante ja majoreid rohkem kui vaja. Nüüd, kus pataljonide arv kasvab 20 taha ja tulevikus veelgi, hakkab tekkima seis, et tarviline on tekitada RA KÜ-le juurde kohustuslik keskastmekursus, mis seni pataljoniülemale obligatoorne oli. Et saaks RA KÜ-d panna SA PÜ-deks umbes nii nagu seni RA RÜ-d SA KÜ-deks tehakse.

Dr.Sci kirjutas:Noh, samas võiks akf Sveik tuua välja et omal ajal juhendas (ülem)leitnant Lukaš kompaniid (roodu) ja kapten Sagner pataljoni... Tõsi - mainitud asjaoluks oli see et "serblased on kõik kõrgemad ohvitserid ära tapnud", ja teatav vahejuhtum ühe koera (ja tema koloneliga)

Just - kpt. IRV juhtis ka soomusrongide divisjoni. Asi on selles, mis auastmes peaks ettenähtud korra järgi millise üksuse juht olema, mitte selles, kes millega kunagi hakkama on saanud või saaks (vt. Borja märkust veeblite kohta).

Nüüd, kus pataljonide arv kasvab 20 taha ja tulevikus veelgi, hakkab tekkima seis, et tarviline on tekitada RA KÜ-le juurde kohustuslik keskastmekursus, mis seni pataljoniülemale obligatoorne oli.

- me ei tekita mitte midagi. See on nii olnud juba KAKi loomisest alates. Lihtsalt meie isikkoosseisuga komplekteeritus pole võimaldanud seda üksühele täita.
PK - n-ltn, ltn, SA KÜ, RA RÜ, KÜA, SO
KAK - kpt, mjr, SA KÜ, RA KÜ, SO, õppejõud
KAKiga taseme poolest on võrdne PSOK+BSOK - SO kuni teenistuse lõpuni.
Suurim vahe on selles, et KAK annab MA sõjateadustes ja selle lõpetajad saavad RA KÜdeks ning neil on hiljem võimalus saada PÜks.
Nii KAKi kui BSOKi lõpetajad saavad jätkata III tasemel ehk BDCOLis. KAKi taustaga võivad siis hiljem saada PÜks, kuid BSOKi omad jätkavad SO liini.
Mõlemad võivad saada kol-ltn.

Minu arvates on RA KÜ tase juba nii kõrge, et seal peab olema sõjateaduste MA. Lisaks akadeemilisele tasemele ja sõjalistele teadmistele, annab KAK ka paremad alused relvaliikide koostööks (õpid teistelt õppuritelt või õpetad neid), valmistab paremini ette väljaõppeprotsessi juhtimiseks ja lahinguvalmiduse küsimustes otsustamiseks.

Ka osadel staabiohvitseridel on MA vajalik, kuid siis juba pigem oma erialale vastav (insenerid, IT, vms mida KV-l vaja on)

Kapten Trumm kirjutas:Siin sa ütlesid ju olulise märkamatult ära. Kuniks reaalsete pataljonide arv oli meil (liiga) väike, siis polnud vaja jantida selle keskastmekursusega, pataljoniülemaks oli kolonelleitnante ja majoreid rohkem kui vaja. Nüüd, kus pataljonide arv kasvab 20 taha ja tulevikus veelgi, hakkab tekkima seis, et tarviline on tekitada RA KÜ-le juurde kohustuslik keskastmekursus, mis seni pataljoniülemale obligatoorne oli. Et saaks RA KÜ-d panna SA PÜ-deks umbes nii nagu seni RA RÜ-d SA KÜ-deks tehakse.

See on nüüd mingi paralleelreaalsuse jutt, või vähemalt mina ei saa sellest suurt midagi aru. Haridusega "jantinud" oleme me kaitseväe algusaastatest peale. Tuletan meelde, et kohe 1992 loodi nelja aastane sõjakool (siis teise nimega) rühmaülemate tarvis. Neli aastat koolis, selleks, et saada rühmaülemaks. Samal ajal oli meil sõjaväes pataljoniülemaid(!), kes tulnud mõnekuuselt ohvitseridekursuselt. Seega ei ole vaja rääkida mingist pataljonide arvust ja muust säärasest. Kohe algusest peale oli igal kaitseväe juhil ettekujutus, et ohvitser peab õppima aastaid.

Miks siis nö algusest peale "sisteemat" ei rakendatud? Noh, vastus peaks olema ju selge ja iseenesest mõistetav - haritud inimeste (keel oleks äärepealt vääratanud - põllumeeste) nappus. Aga see selleks.

Ja viimane märkus - meil on praegu pataljonide ülemad kol-ltn auastmes. Või siis äärmisel juhul majorid. Ka sõja-aja pataljonide ülemad.

Ka sõja-aja pataljonide ülemad.

Need SA pataljoni ülemaks võeti mjr või kol-ltn kuskohast.....? Õigus, enamasti mõnelt staabi ametkohalt. Väljaõppekeskustest (RA pataljonidest) neid ju võtta polnud. Nüüd aga on (reaal)pataljonide arv kasvanud nii suureks, et neid SA PÜ-sid on vaja juurde (staapidest enam ei kannata võtta) ja selleks on vajalik KÜ-delt hakata nõudma keskastmekursust. Enne ei olnud see eriti hädavajalik. Need KÜ'd, keda ma tean/tunnen on läinud sinna keskastmekursusele ikka peale aastate pikkust teenistust kapteni ametikohal, sh KÜ-na. Mitte eeldusena selleks saamiseks.

Iseenesest väga positiivne areng ju.
Ja et iga KVJ panustab haridusse, veelgi positiivsem.

Tänasel päeval on täiesti kobedaid kolonelleitnante ning majoreid võtta ka reservist.

Ning ka edaspidi toodetakse neid sinna juurde.

Üllatavalt hea artikkel profisportlastest meie kaitseväes:
https://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitsev ... d=85472293

Panin siia, sest otsapidi kuulub ju siia ka ning päris omaette teema jaoks ainest ei näe.

Lühidalt - artiklist lähtub kenasti, et KV nn spordirühm ainult "saab" ja vastu ei anna praktiliselt midagi. Ning absurdi tipuna ei ole spordirühma "kaadrikaitseväelastel" isegi SA asetust/rolli/kohustust - sest nende "pühamast püham treening" ei võimalda niipiskutki süsteemset väljaõpet, et üldse SA asetusele kvalifitseeruda
Suht nonsenss seis ühesõnaga - aga vähemalt on ka kaitsevägi sellest aru saanud.

Kuskilt Viktor SUVOROVi raamatutest mäletan infokildu, et NArmee KeskSpordiKlubi mingid profisportlased olivad koguni spetsnazi SA koosseisudesse paigutet - aga seda selleks.
Arvan, kaitsevägi peakski ses küsimuses uurima, kuda on see "armee leival olevate" tippsportlaste asi lahendet meie liitlaste juures. Ei usu, et neil kusagil veel niisama mõnus ainult saaja // mitte millegi vastuandja põli oleks kui Eestis.....

Meenus veel infokild, kus prantslasest (ja armee kirjas olev) laskesuusataja intervjuus rääkis, et ta ei saa seda ja toda mingil ajahetkel teha, sest armee ridades on tal samal ajal teenistuskohustused - aga see kutt oli muuseas laskesuusatamise maailmameister - vot tak.

Borja kirjutas:Meenus veel infokild, kus prantslasest (ja armee kirjas olev) laskesuusataja intervjuus rääkis, et ta ei saa seda ja toda mingil ajahetkel teha, sest armee ridades on tal samal ajal teenistuskohustused - aga see kutt oli muuseas laskesuusatamise maailmameister - vot tak.

..täpsustuseks siis selle prantslase pilt ka - Martin FOURCADE ise.
Pildil on ta veel miski seersant, tänaseks juba leitnant. Otsustades selle lohvaka bareti järgi vist prantsuse alpiküttide väeosa.
Selliseid armeesportlasi pole kahju kaitseeelarvest "üleval pidada".

Võrrelge nüüd meie "kapralitest armeesportlastega" - kellel polegi isegi SA asetust.....

Kuskilt Viktor SUVOROVi raamatutest mäletan infokildu, et NArmee KeskSpordiKlubi mingid profisportlased olivad koguni spetsnazi SA koosseisudesse paigutet

Moskva kehakultuuri instituudi üliõpilased (aga seal tudeeridid suht-koht kõval järjel sportlased) said muuhulgas ka VDV leitnantiteks. Koos terve komplektk käiva väljaõppetsükliga (taktika, hüpped etc).

Mälu järgi ütlen, et Suvorov ei väitnud, et profisportlastest koolitati eriüksuslasi, vaid eriüksuslaste jaoks kasutati profisportlaste üksuseid kattevarjuna. Tema väitel said nad sportlaste nime all takistamatult välismaal ringi sõita ja tutvuda tulevase operatsioonipiirkonnaga. Mitte, et see mu kommentaar praegu käimasolevat vestlust kuidagi rikastaks.

Borja kirjutas:Kuskilt Viktor SUVOROVi raamatutest mäletan infokildu, et NArmee KeskSpordiKlubi mingid profisportlased olivad koguni spetsnazi SA koosseisudesse paigutet - aga seda selleks.

Viktor Suvorov
SPIONAAŽI ALUSED
Kirjastus TÄNAPÄEV 2016
lk 406

..et armeesportlaste "karjäärimudel" ja veel missugune