www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Mär, 2019 0:03

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 81 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 10:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3483
Kummaline on just see, et etteheited ilmusid alles siis kui see asi maandus presidendi laual. Eelnevalt oli küllalt võimalusi võimalikele probleemidele viidata, kuid seda ei tehtud. See on puhtalt Kadrioru käkk.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 10:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Presidendi julgeolekunõuandjad tulevad meil väljakujunenud praktika kohaselt ka kamina siseringist.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 13:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 132
Funktsionaalse kirjatarkusega on nii nagu on ja teab paljukest seda lugemisoskust ning oma peaga mõtlemistki on – kui nüüd alustada EOK presidendi parafraseeringuga. Tema muidugi rääkis sportlastest, mina sportlastest ei räägi.

Tõsisemaks minnes, siis teen mõned nopped PS järelvalve kolleegiumi analüüsist. Loen allolevaid järeldusi ja jään mõtlikuks ning mul endiselt ei teki küsitavust presidendi otsuse laiema tagapõhja osas.
----------
* Teabehanke korras eluruumi, valduse või töökoha isiku nõusolekuta läbiotsimine toimub julgeolekuasutuse juhi korraldusel ega eelda kohtu luba. Toimingut võivad teostada julgeolekuasutuse ametnikud ja salajasele koostööle kaasatud isikud JAS § 26 lõike 4 alusel. (lk 29)
* Riigi julgeolek on määratlemata õigusmõiste. (lk29) Seetõttu ei ole välistatud, et isiku nõusolekuta kodu, sõiduki või muu valduse läbiotsimine allub julgeolekuasutuses langetatud piiritlemata diskretsiooniotsusele ka olukorras, kus isik oma käitumisega selleks põhjust ei pruugi olla andnud. (lk 29)
* Eestis varjatud jälgimine GPS-seadme või sideteabe kogumise kaudu kohtu luba ei eelda. (lk 27)
* Metaandmed, m.h. e-kirjade (s.h. adressaadid, kirja pealkiri), telefonikõnede (s.h. kõnelejate numbrid, asukohad), fotode (s.h. isiku ID, asukoht), Facebook’i (s.h. like’id, tegevused, sündmused, huvid, karjäär, asukoht), Google’i otsingumootori (s.h. päringud ja tulemused) ja veebilehitsejas külastatud Interneti lehekülgede kohta, võimaldavad luua jälgitava isiku kohta detailse profiili ja elumustri. (lk 27)
* Valitsev lähenemine metaandmete kogumisele Euroopas eeldab seega kohtuniku luba. Selle nõude kaotamise järel 2013. aastast kuulub Eesti antud küsimuses andmekaitseõiguslikult kolme tagurlikuma riigi sekka. (lk 25)
* Eesti kehtiva õiguse järgi kogutakse kontrolli eri tasemeil, s.t. julgeoleku- ja taustakontrolli koondarvestuses, isikuandmete ankeedis keskmiselt kaks korda rohkem isikuandmeid kui samal tasemel kontrolli käigus Sloveenias või Saksamaal ja ligi kuus korda rohkem kui Soomes. (lk 23)
* Laia tõlgendamist võimaldav säte kätkeb ohtu eesmärgipäratuks jälitustegevuseks, arvestades sealjuures asjaoluga, et Veneetsia komisjoni järgi on julgeolekuasutustel loomulik kalduvus teabe „ülekogumiseks“. (lk 21)
* Isiku põhiõiguste piiramise korral peavad reeglid olema selged, määratledes sekkumise ulatuse ja tingimused, „mil avalik võim võib teostada sedasorti salajast ning potentsiaalselt ohtlikku sekkumist eraellu. Kohus on leidnud, et jälitustegevuse „meetmed peavad põhinema seadusel, mis on eriti täpne“ ja tulenevalt jälitustegevust võimaldava tehnoloogia pidevast arengust olema detailsed. (lk 20)
* Demokraatlikes ühiskondades käesolevalt peegelduvad vastuolud riigi julgeoleku ja põhiõiguste kaitse tagamise vahel on seniste õiguspoliitiliste otsuste tagajärg. Õigusloome käigus on langetatud seaduseelnõusid puudutavad põhimõttelised otsused sageli töörühmades, mis ei ole piisavalt tasakaalustatud peamiste huvigruppide kaasatuse kaudu. Nii ei esindanud ka näiteks julgeolekuasutuste seaduse eelnõu töörühma paarikümnest liikmest vaid kolm Justiitsministeeriumi ametnikku jõuametite huvisid. Eelneva lõigu valguses loe uuesti näiteks seda uudist https://www.err.ee/918713/laaneots-kadr ... -osapooled
* Isikute põhiõiguste kaitse ning riigi julgeolek on teineteist täiendavad väärtused. Samas on oluline hoida nende tasakaalu, et vältida julgeoleku teisenemist autarkiliseks eesmärgiks ja selle ülemäärast kindlustamist põhiõiguste arvel. Seda arvestades on seadusandja ülesanne luua selge õigusraamistik, mis võimaldaks ka jälitus- ja julgeolekuasutustel teadvustada oma rolli põhiõiguste kaitsjana.
* Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon teostab JAS § 36 lõike 1 alusel järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes. Parlamentaarse kontrolli tähtsust julgeolekuasutuste üle on raske ülehinnata. Samas on märgitud, et „on üsna küsitav, kas sellel komisjonil jagub kompetentsi ja vahendeid tõhusaks kontrolliks.“
Erikomisjonil on kuus liiget. Jääme lootma nende pädevusele. Järelvalve ülevaateid saab lugeda siit https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komi ... /ulevaade/
* Julgeolekuasutuste roll ühiskonnas sõltub usaldusest, mis on üldise koostöö aluseks demokraatlike institutsioonide kaitsel. Usaldust riigivõimu vastu toidab ennekõike läbipaistvus, mida julgeolekuasutuste suhtes ei ole võimalik täielikult tagada. See seaks ohtu ametnike ja riigi julgeoleku. Seda vajalikum on julgeolekuasutuste kontekstis küsimuste tõstatamine võimude lahususest, kohtulikust kontrollist, julgeolekuasutuste otsuste aluseks olevate analüüside võimalikust otsesest või kaudsest politiseerimisest ning eraelu kaitstusest.
---------
Ja nii edasi ja edasi, lehekülgede kaupa täiesti põhjendatud küsimused, mida laiema avalikkuse ees pole senimaani põhjalikumalt arutatud. Kuigi võiks, sest Eesti riik on avalik asi. Ja sellel hetkel, kui see riik sumbub umbsetesse kabinettides, kus hallides vammustes inimesed nohinal oma asja ajavad, oleme me oma riigist ilma. Kuigi väline kest võib ju isegi säilida. Umbsed kabinetid ja värske õhu puudus viivad alati ning eranditult välja 1934. aastasse. Või siis hoopis 1984. aasta düstoopiasse.

Veelkord, kõik eelnev ei tähenda, et riigikaitse tarbeks pole luuret vaja. Kes seda väitnud on? President? Arutelu käib ikka selle üle, et esitatud sõnastused olid laialivalguvad ning jätsid laia ruumi tõlgendamiseks ning toodud argumendid olid nõrgad. Seaduse vastuvõtmine oleks ülakirjeldatud segadust ainult juurde tootnud. Sõnastused tuleb korda teha, siis saab edasi minna.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 14:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9212
Asukoht: Metsas / Ämbris
Ma pole tsiteeritud dokumenti näinud ega lugenud.
Mõned natuke segased kohad minu jaoks:
Tsiteeri:
* Metaandmed, m.h. e-kirjade (s.h. adressaadid, kirja pealkiri), telefonikõnede (s.h. kõnelejate numbrid, asukohad), fotode (s.h. isiku ID, asukoht), Facebook’i (s.h. like’id, tegevused, sündmused, huvid, karjäär, asukoht), Google’i otsingumootori (s.h. päringud ja tulemused) ja veebilehitsejas külastatud Interneti lehekülgede kohta, võimaldavad luua jälgitava isiku kohta detailse profiili ja elumustri. (lk 27)
Kas ma saan õigesti aru, et FB jms sotsmeedia avalikel kontodel toimuva tegevuse jälgimine on siin võrdsustatud e-kirjade häkkimise, telefonikõnede pealtkuulamise ja lindistamise (või mis asjad on telefonikõne metaandmed? Ainult võrguoperaatori väljavõte numbrilt ja numbrile helistamiste kohta?), Google`s tehtud päringute ja külastatud veebilehtede andmebaasi (mis eeldab kas kasutaja arvutisse/nutiplutisse häkkimist = detailandmed, või võrguoperaatorilt saadud aruannet võrguliikluse kohta = üldandmed) kohta kogutavate/hangitavate nn. "metaandmetega"?

Või tahetakse sellega ütelda, et kõikide andmete kogumine ja analüüsimine, mis "võimaldavad luua jälgitava isiku kohta detailse profiili ja elumustri" (aga millised on need andmed isiku kohta, mis seda ei võimalda, peale isiku nime ja sünnikuupäeva?) peab käima kohtu? või kelle? loal?

Tsiteeri:
Eesti kehtiva õiguse järgi kogutakse kontrolli eri tasemeil, s.t. julgeoleku- ja taustakontrolli koondarvestuses, isikuandmete ankeedis keskmiselt kaks korda rohkem isikuandmeid kui samal tasemel kontrolli käigus Sloveenias või Saksamaal ja ligi kuus korda rohkem kui Soomes.
Siin ma ei saa aru, milleks tuua sisse mingi ebamäärane võrdlus Sloveenia, Saksamaa ja Soomega? Kas Sloveenia, Saksamaa ja Soome geopoliitiline, ühiskondlik, demograafiline, julgeolekualane jne jms olukord on sama mis meil?
On erinev? Parafraseerides kirjapandut, siis kas kaks või kuus korda erinev? Kas meie peaksime oma riikliku julgeoleku arhitektuuri üles ehitama teiste riikide järgi, või omadest vajadustest lähtuvalt ise?

Tsiteeri:
Veneetsia komisjoni järgi on julgeolekuasutustel loomulik kalduvus teabe „ülekogumiseks“
No teavet (kui juba on hakatud kellegi või millegi kohta seda koguma, ehk on olnud põhjus) kogutakse üldjuhul ma arvan alati nii palju kui saab, sest seda, mida hiljem vaja võib minna või kuhu mingid seosed hiljem viia võivad, ei ole võimalik alati kohe hinnata ega tuvastada. "Ülekogutud" andmed "visatakse prügikasti" alles siis, kui on selge, et need on "ülekogutud andmed".

Tsiteeri:
Kohus on leidnud, et jälitustegevuse „meetmed peavad põhinema seadusel, mis on eriti täpne“ ja tulenevalt jälitustegevust võimaldava tehnoloogia pidevast arengust olema detailsed.
Kuidas see "meetmete seadus" saab kohe alguses olla eriti täpne ja detailne (ehk loetleda kõikvõimalikke tehnoloogiaid, meetmeid ja nende detaile), kui need tehnoloogiad on pidevas arengus?

Tsiteeri:
Õigusloome käigus on langetatud seaduseelnõusid puudutavad põhimõttelised otsused sageli töörühmades, mis ei ole piisavalt tasakaalustatud peamiste huvigruppide kaasatuse kaudu. Nii ei esindanud ka näiteks julgeolekuasutuste seaduse eelnõu töörühma paarikümnest liikmest vaid kolm Justiitsministeeriumi ametnikku jõuametite huvisid.
Millised on need teised peamised huvigrupid?

:scratch:

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 16:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 655
Fucs kirjutas:
Ma pole tsiteeritud dokumenti näinud ega lugenud.

Tsiteeri:
Õigusloome käigus on langetatud seaduseelnõusid puudutavad põhimõttelised otsused sageli töörühmades, mis ei ole piisavalt tasakaalustatud peamiste huvigruppide kaasatuse kaudu. Nii ei esindanud ka näiteks julgeolekuasutuste seaduse eelnõu töörühma paarikümnest liikmest vaid kolm Justiitsministeeriumi ametnikku jõuametite huvisid.
Millised on need teised peamised huvigrupid?

:scratch:


Metsavas, Dressen, Simm polnud esindatud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 17:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9212
Asukoht: Metsas / Ämbris
aj1972 kirjutas:
Metsavas, Dressen, Simm polnud esindatud.

Jah. Mulle jäi ka selline kummaline tunne kui lugesin.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 81 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: manjabes ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt