NATO artikkel 5

[Kriku]

Järgmine Tšehhi valitsus ähvardab tulla euroskeptiline ja venemeelne.
Kaarel Kressa
kaarel.kressa@epl.ee

Andrej Babiši toetust ei kõiguta ka süüdistused pettuses ja sotsialistliku salapolitsei heaks töötamises.

Võiks öelda, et Tšehhi on siiani etendanud euroliidus Poola salongikõlblikku versiooni. Valitsus võib aeg-ajalt teha euroskeptilisi avaldusi (eriti rände kohta), kuid sellist kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonna suukorvistamist nagu Poolas või Ungaris ei ole. Täna ja homme Tšehhis toimuvad parlamendivalimised tõotavad olukorda muuta: rahvas on vanades parteides lõplikult pettunud ja tooni annavad kõikvõimalikku karva populistid. Näiteks hakkab esimest korda parlamenti jõudma Tšehhi Piraadipartei, mille Šveitsi stiilis otsedemokraatiat ja narkootikumide legaliseerimist lubavat programmi kavatseb küsitluste järgi toetada ligi 9% valijaid, eeskätt noored.

Praeguse peaministri Bohuslav Sobotka juhitavaid sotsiaaldemokraate ootab tõenäoliselt ajaloo halvim tulemus, mis jätab neile 12–13% hääli. Euroopa-meelsed liberaalid TOP09 ja kristlikud demokraadid KDU-ČSL peavad võitlema valimiskünnise ületamise pärast.

Toetuse on suutnud säilitada kommunistlik partei (KSČM), mida kavatseb valida pea sama palju inimesi kui sotse. Lootust parlamenti pääseda on ka traditsioonilistel euroskeptikutel Kodanike Demokraatlikust Parteist (ODS). Pildilt ei puudu ka puhtakujulised paremäärmuslased, valimisliit Vabadus ja Otsedemokraatia (SPD), mille juht, Jaapani juurtega Tomio Okamura on lubanud mustlased Indiasse saata ja kodutud mošeedesse elama panna, soovitatavalt koos sigadega.

Rahulolematu miljardär

Kõigi nende kohal aga kõrgub tänavu valitsusest välja visatud endine rahandusminister Andrej Babiš oma liikumisega ANO, mille nimi tähendab ühtaegu „Jah” ja lühendit sõnadest „rahulolematute kodanike aktsioon”. 2013. aasta valimistel saavutas uus nimekiri teise koha, sai 18,5% hääli ja pääses võimuliitu. Seekord ennustatakse neile ülekaalukat võitu, optimistlikumate ennustuste järgi peaaegu 30% hääli.

Poliitikastiili poolest võrreldakse Babišit kodu- ja välismaal tihti Donald Trumpiga. Ka ANO hüüdlause on sama lihtne ja meeldejääv: „Asjad lähevad paremaks.” Ühine on seegi, et Babiš vastandab end sõnavõttudes eliidile, olles ise üks oma kodumaa privilegeeritumaid inimesi. Väljaande Bloomberg miljardäride edetabeli järgi on tal varasid umbes 4 miljardi dollari eest, mis teeb temast rikkuselt maailma 492. inimese. Tšehhis on temast rikkam ainult investeerimisfirma PPF omanik Petr Kellner.

Babiši valijaid ei paista heidutavat, et korruptsiooni välja juurida lubava kandidaadi kohta on esitatud mitu korruptsioonisüüdistust, mida ta ise nimetab võimueliidi väljamõeldisteks. Maikuus visati Babiš Sobotka valitsusest välja, sest tema konglomeraati Agrofert süüdistati maksupettuses. Oktoobris esitas prokuratuur talle pikka aega oodata olnud kriminaalsüüdistuse Euroopa Liidu põllumajandustoetuste väljapetmises. Tagatipuks tühistas Slovakkia kõrgem kohus eelmisel nädalal õigeksmõistva otsuse kohtuasjas, kus Babišit süüdistati Tšehhoslovakkia sotsialismiaegse salapolitsei (StB) heaks koputamises. Esimese astme kohus hakkab nüüd asja uuesti menetlema. Babiši poliitiline liitlane president Miloš Zeman on aga lubanud kinnitada ANO juhi peaministriks ka siis, kui too peaks selleks ajaks juba vangis istuma.

Kremli-meelsus kasvab

Välispoliitikas tähendab Babiši võimuletulek, et Tšehhi hakkab ajama märkimisväärselt Kremli-meelsemat ja mõnevõrra Euroopa-vastasemat poliitikat. Erinevalt Zemanist pole Babiš lubanud euroliitu kuulumise küsimust rahvahääletusele panna, küll aga on ta teravalt eurorahaga liitumise ja pagulaste riiki lubamise vastu. Venemaa-vastased sanktsioonid tema sõnul ei toimi, nende asemel tuleks hoopis tunnistada, et Ukraina jääb alatiseks Venemaa mõjusfääri.

NATO ja EL peaksid Babiši sõnul loobuma Vene-vastast poliitikat ajamast ja arendama selle asemel Venemaaga tihedaid kaubandussidemeid. See haakub hästi Zemani oktoobri alguses tehtud skandaalse ettepanekuga: Venemaa võiks Ukrainale Krimmi eest kompensatsiooni maksta ja asi ants.

Sisepoliitikas nõuab Babiš Tšehhi riigikorralduse täielikku muutmist. Parlamendi ülemkoda kaotataks, praegune proportsionaalne valimissüsteem asendataks Briti tüüpi võitja-võtab-kõik-mudeliga ja suurendataks märkimisväärselt omavalitsusjuhtide võimu. Seda kõike pole siiski niipea oodata, sest seni eksisteeriv ülemkoda ei laseks vajalikke konstitutsioonimuudatusi läbi ja ANO-l pole praegu lootust selles kojas enamust saavutada.

Vastastikused välistamised

Kuna 200-kohalisse esindajatekotta pääseb arvatavasti kaheksa parteid, läheb koalitsiooni moodustamiseks arvesse iga viimane kui saadikukoht. Veel keerulisemaks muudab ennustamise tõsiasi, et mitu erakonda on omavahelise koostöö välistanud. TOP09, kommunistid ja ODS ei ole mingil juhul nõus koos ANO-ga valitsusse minema. Kristlikud demokraadid, sotsid ja piraadid on seda lubanud teha üksnes juhul, kui Babiš ise ministriks ei saa. Babiš omakorda välistab koostöö TOP09, kommunistide ja paremäärmuslastega.

Kõige tõenäolisem tundub praegu siiski ANO ja sotside liit ehk eelmise võimuliidu kordus, kuhu võidakse võtta ka mõni väiksem erakond. Nagu vaatlejad on nentinud, ei pruugi Tšehhi parteide valimiseelsed lubadused ja välistamised tingimata tähendada, et neist pärast valimisi kinni peetakse.

[Lemet]

https://echo.msk.ru/news/2077610-echo.h ... t=11465132

[ruger]

Nato võimekust hinnatakse kahtlaseks. Eks oma tõsi ole taga. Selliseid suuri võimekusi, mis olid kõlma sõja ajal, enam ei ole ja paljudel riikidel on tegelikult probleem lubatutki täita.
https://maailm.postimees.ee/4284543/nat ... tluse-alla

Spiegeli originaalartikkel ka. Viimasel ajal suht venemeelseks muutunud leht, kuid probleemid on.
http://www.spiegel.de/international/wor ... 73947.html

[kaur3]

RAND on valmis saanud ühe NATO ja Vene teemalise analüüsi ning ettepanekutega.

https://www.rand.org/pubs/research_repo ... r=22545453

Hea lugemine! Täna võib rahulikult magama minna.

Limited Russian strategic interest in the Baltics. Our review of Russian documents and recent Russian strategic literature found very little discussion of the Baltic States as an important strategic area. To be sure, Russia has taken and is continuing to take limited aggressive actions toward the Baltic States through political, media, intelligence, and cyber e orts. But we could identify no serious discussion of the strategic value of retak- ing part or all of the Baltic States, either for their intrinsic value or as a way of weakening NATO. is lack of discussion of the Baltics was in sharp contrast to some other former Soviet states, such as Ukraine and Georgia, which represent a much greater focus. Any Russian decision to confront NATO militarily over the Baltics would not appear to come from any existing vein of Russian strategic thinking.

Samas peab silmad lahti hoidma, kui lk. 64 kirjeldatud stsenaariumi tegelased toimetama hakkavad.

[ruger]

NATO plaanib luua 2 uut väejuhatust. Põhirõhk logistikal.

NATO is poised to approve the creation of two new commands to improve allied logistics and protect supply lines, aiming to shore up weaknesses in any potential conflict with Russia, allied officials said.

North Atlantic Treaty Organization defense ministers will review a new command structure at their quarterly meeting next month, the officials said.

The recommendations include a new NATO logistics command that would focus on moving people and materiel more quickly. They also include a command for the Atlantic and Arctic Oceans that would focus on protecting sea lanes, critical for supplying Europe, from submarine threats. Costs and funding for the new commands haven’t been finalized.

https://www.wsj.com/articles/nato-plans ... 1508837829

[mart2]

Nüüd saadi siis ise ka aru, et SACLANT-i ümber kujundamine ACT-ks oli viga.
Samas logistika väejuhatuse loomine jääb esialgu natuke segaseks. Eks näeb, mis mõne aja pärast lugeda saab.

[nimetu]

Lugesin just läbi ühe RANDi analüüsi Briti, Prantsuse ja Saksa võimekusest saata Baltikumi vägesid.
Kokkuvõte pole eriti roosiline. Britid suudaksid saata pataljoni suuruse üksuse umbes ühe kuu jooksul ja brigaadi kolme kuu jooksul. Brittide sõjaväe tulevik on keeruline ja võimekus pigem langeb (eriti puudutab see raskeid üksuseid). Prantslaste puhul on seis kõige parem. See tähendab, et nende sõjavägi on suhteliselt normaalses seisus, kuigi nende ressursid on erinevate kohustuste tõttu üsna laiaks venitatud, mis seab üles väikese kahtlusevarju üksuste valmisoleku suhtes. Nad peaksid suutma pataljoni suuruse üksuse saatma umbes nädala jooksul ja brigaadi ühe kuu jooksul. Sakslaste puhul tundub seis paljuski nutune - alamehitatus, lagunev ja vananev tehnika ja üldse väga vilets valmisolek. Väidetavalt suudaks pataljoni suuruse üksuse saata mõne nädalaga ja brigaadi umbes ühe kuuga, kuigi selleks oleks vaja erinevatelt üksustelt võetud ressursid kokku klopsida.

Paar värvikat lõiku sakslaste võimekusest:

In a press interview in August 2015, Bartels described visiting a self-propelled howitzer unit that had only a few howitzers available for training, and, of the 24 artillery pieces officially in its inventory, only a “fraction” were in proper working condition.36

Growing the Heer ultimately requires spending large sums of money, and it is far from certain that Germans today have a stomach for that kind of expenditure. Bartels, for example, rejects the NATO goal of spending 2 percent of gross domestic product as “unrealistic” and speaks instead of aiming for maybe 1.2 or 1.3 percent. Polls indicate, however, that a significant portion of the German public is unconvinced that Russia represents a danger for Germany, which makes it hard for German leaders to embrace the idea of spending billions of euros in the name of VJTF and defending NATO’s eastern members.

Kokkuvõttes öeldakse sisuliselt, et USA peab ilmselt ise rohkem liigutama, et Baltikumi kaitset tagada.

EDIT: Kas tõesti unustasin lingi panna?
Minu viga.

[Tinker]

Lugesin just läbi ühe RANDi analüüsi Briti, Prantsuse ja Saksa võimekusest saata Baltikumi vägesid.

Link ka juurde: https://www.rand.org/content/dam/rand/p ... RR1629.pdf

[kuido20]

Lugesin just läbi ühe RANDi analüüsi Briti, Prantsuse ja Saksa võimekusest saata Baltikumi vägesid.

Link ka juurde: https://www.rand.org/content/dam/rand/p ... RR1629.pdf

Artikli viited pärinevad 2015-2016 aastast, 2017 aprillis oli brittide pataljon Eestis kohal. Aastaga on kindlasti midagi juurde arendatud kiiruse koha pealt.

[ruger]

Veidi täpsustatud eelnevaid NATO struktuuride laienemise otsuseid
https://maailm.postimees.ee/4304289/sto ... ohijoontes

[aj1972]

NATO liitlased peavad oma kohalolu Balti riikides kolmekordistama, et Venemaa ei oleks võimeline neid riike üllatusrünnakuga hõivama, teatab Hollandi sõltumatu organ Rahvusvaheliste Küsimuste Nõuandekogu
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=80119428

[Martin Peeter]

NATO liitlased peavad oma kohalolu Balti riikides kolmekordistama, et Venemaa ei oleks võimeline neid riike üllatusrünnakuga hõivama, teatab Hollandi sõltumatu organ Rahvusvaheliste Küsimuste Nõuandekogu
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=80119428

Nüüd on siis juba 60 tunniga ka Tallinn läinud. Kui kunagi RAND arvas, et 24-60 tunniga jõutakse Tallinnani, siis nüüd võetakse juba ära ka. Me siin oma meelest ikka areneme ja soetame (s h vahepeal ikka Javelinist juba tuge), aga tundub, et jääme aina nõrgemaks. Ja pole vist mingi kõige nurgatagusem kontor, mis sellist juttu ajab.

[tommy]

Ühest (liitlaste) pataljonist on vast tõepoolest vähe, et venelaste äkkrünnakut tagasi lüüa.
Iseasi, mida hakata peale selliste "arvamustega", mis jätavad oma rehnungist välja Balti riikide enda kaitsejõud...

[Martin Peeter]

Samal ajal tõenäoliselt ringlevad mingid plaanid ja jutud Balti õhukilbist 2018. aasta summiti teemana. Ma ei tea, kui tõsiselt seda juttu võtta. Meie arengukavas nagu sees ei ole.

http://www.newsweek.com/nato-wants-shoo ... ics-706947

[Kriku]

https://www.politico.eu/interactive/eur ... n-5-charts