www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 04 Apr, 2020 7:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2862 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 187, 188, 189, 190, 191
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2020 1:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10141
Asukoht: Metsas / Ämbris
Pendeldasin mitme teema vahel ja maandusin lõpuks siin.
Tasulised. Mul ei ole.

Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil: Vene rünnaku võimalust võetakse realistlikult
Paistis, et isegi Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Sven Sakkov oli üllatunud, nähes, kui kõrgetasemeline seltskond saabus eile pärastlõunal nende vastse raporti «Võimekus ja otsusekindlus: heidutus, julgeolek ja stabiilsus Balti piirkonnas» tutvustusele.

https://leht.postimees.ee/6900635/posti ... listlikult

Välisluure juht Mikk Marran: „Venemaa valmistub pidevalt sõjaks.“ 
„Kui lugeda Venemaa erinevaid doktriine, siis nende vaatest ollakse juba kriisis, nii-öelda infoväljal sõda juba käib,“ ütleb Mikk Marran, välisluureameti peadirektor.

https://elu.ohtuleht.ee/992355/valisluu ... lt-sojaks-

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2020 7:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2727
Asukoht: Viljandi
Välisluure juht Mikk Marran: „Venemaa valmistub pidevalt sõjaks.“

https://elu.ohtuleht.ee/992355/valisluu ... lt-sojaks-

„Kui lugeda Venemaa erinevaid doktriine, siis nende vaatest ollakse juba kriisis, nii-öelda infoväljal sõda juba käib,“ ütleb Mikk Marran, välisluureameti peadirektor.



Teie saate palka selle eest, et teaksite, mis toimub Putini peas?

Väga üldistades – jah!

Sellest, et Putin kavatseb muuta põhiseadust ja vahetada välja peaministri, said kuuldavasti isegi suurte riikide luureresidendid teada Putini kõnest.


Kui teil on millalgi aega lugeda meie eelmiste aastate raporteid, siis näete, et me oleme juba ammu juhtinud tähelepanu: president Putini režiim vajab mingit värskendust, sest rahvas hakkab väsima, inimeste sissetulekud on viimased kuus aastat olnud languses, samas tuntakse sõnavabaduse piiramist ning rahvakoosolekute laialiajamist ja nende organiseerijate kinnipidamist.
Konkreetne ajastus ei mängigi siin nii palju rolli, kuigi pigem oleks me oodanud sellist värskendust kohe pärast president Putini viimast tagasivalimist. Miks ta pidas vajalikuks teha muudatused just sel kuupäeval ja sellise tsükliga, et põhimõtteliselt igal täistunnil tuli uus teade… Seda oli huvitav jälgida, aga laias laastus ei tulnud selline käik meile üllatusena.

Mis on Eestile olulisem, kas see, kes on Venemaa president, või see, kes on USA president?

Oleneb, mis olukorras ja millisele küsimusele tuleb otsa vaadata. Ühest küljest tahaks öelda, et mõlemad on tähtsad, teisest küljest on loomulikult meie jaoks üliolulised suhted Ameerika Ühendriikidega, kes on Eesti julgeoleku üks põhisammastest.

Just nimelt eelkõige USA ja mitte NATO, sest Venemaa ei saa päris täpselt NATOst aru, aga seda, mis asi on USA, mõistab Venemaa väga hästi?

Ei. Venemaa saab väga hästi aru, mis on NATO, aga samal ajal saavad nad ka aru, et NATO põhiline sõjaline jõud on Ameerika Ühendriigid. Ja lisaks teised riigid, alustades suurriikidest nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.

Saksamaal ei ole ju enam sõjaväge.

Siiski-siiski!

Te võite meile kinnitada, et vajadusel Saksa armee töötab?

Ja töötavad ka kõik teised asutused.
Aga veel kord: NATOs on kõige suurem sõjaline jõud Ameerika Ühendriigid, sest tal on võtmevõimekused kõige paremas seisus – kui me räägime suutlikkusest oma relvajõudusid vajadusel kiiresti liigutada.

Kui NATO suudab oma relvajõude liigutada keskmiselt vist umbes 30päevase viivitusega, siis USA on oluliselt kiirem?

Ma ei tõmbaks väga järsku joont NATO ja Ameerika Ühendriikide vahele, sest kui me räägime Balti riikide kaitsmisest, siis see põhineb ühe asjana NATOs välja töötatud ja läbiharjutatud kaitseplaanidel, milles on teiste riikide kõrval üheks komponendiks ka Ameerika Ühendriigid.

Balti riikide kohta NATO-l ju detailseid kaitseplaane praegu pole, küll aga on otsustatud need varsti teha. Kas ma olen asjadest õigesti aru saanud?

NATO-l on alati oma liikmete kaitseks kaitseplaanid olemas ja need kehtivad. NATO viimase tippkohtumise eel ja ajal on pigem olnud juttu kaitseplaanide uuendamisest, seni kehtivad olemasolevad.

Venemaa on viimasel ajal moderniseerinud oluliselt oma sõjaväge. 2020. aasta lõpuks peaks tal olema uuendatud või värskendatud 70 protsenti tehnikast.


Jaa, tegemist on relvajõudude reformiplaaniga, mis algatati kümme aastat tagasi ja peaks jõudma lõpp-punkti selle aasta lõpus. Selleks ajaks peaks olema moderniseeritud 70 protsenti relvastusest.
Samas on just Euroopa suund olnud Venemaale pikalt-pikalt prioriteet ja meie hinnangul jääb see nii ka järgmistel aastatel. Kui me vaatame välisluureameti äsjases raportis välja toodud Vene uusi või moderniseeritud relvasüsteeme või lisaväeosade paigutamisi teatud väeüksuste sisse, siis on need kõik kõigepealt toimunud Lääne sõjaväeringkonnas.

Lühidalt: Venemaa valmistub sõjaks NATOga?

Jaa! Võib ju filosofeerida, kas me juba oleme konfliktis või valmistume selleks, aga kui lugeda Venemaa erinevaid doktriine, siis nende vaatest ollakse juba kriisis, nii-öelda infoväljal sõda juba käib.
Konkreetne sõjaline konflikt Vene sõjalise planeerimise seisukohast algab küll teatud hetkel ja see hetk ei ole praegu käes, aga Venemaa valmistub pidevalt sõjasituatsiooniks.
See ei pruugi juhtuda 5–10–15 aasta pärast, aga Vene Föderatsioon valmistab oma relvajõudusid ette ja viib läbi õppusi arvestusega, et ühel hetkel sõjaoht realiseerub.

Mõistan ma õigesti, et Venemaa sõjalise sekkumise skeem on umbes selline. Esiteks oodatakse ära, et maailma tähelepanu oleks kuskil mujal. Teiseks eelneb sissetungile õppus. Kui 100 000 meest on just õppustelt kasarmusse saabunud, adrenaliin on veel veres, öeldakse, et nii, poisid, nüüd teeme ühe käigu veel.

Üldjoontes küll. Kindlasti on sõjalises plaanis mõistlik teha selliseid tegevusi mõne teise arengu kattevarjus, olgu selleks siis spordiüritused või mõned teised kriisisituatsioonid.
Samas oleme mingil määral harjunud Venemaa sõjaväeõppusi jälgima ja loodetavasti ka lugema välja, kas ühe või teise õppuse raames tahetakse korraldada midagi tõsisemat. See viib teemani eelhoiatus, millega Eesti julgeolekuasutused tõsiselt tegelevad: et me suudaks eristada tavapärast situatsiooni mittetavapärasest.

Mitu päeva või nädalat on Eestil see eelhoiatuse aeg? Praegu on kindel, et veebruaris rünnakut ei tule?

Ma kahjuks ei saa laskuda tundidest, päevadest, nädalatest ja isegi mitte kuudest rääkimiseni, aga Eesti julgeolekuasutuste siht on anda Eesti vabariigi juhtkonnale võimalikult pikk eelhoiatus. Eriti arvestades, et meie kaitsevägi põhineb reservarmeel, mis tähendab, et üksuste kokkukutsumine, varustuse laialijagamine ja positsioonidele saatmine võtab mõned tunnid või päevad aega. Mida pikemat eelhoiatust suudame pakkuda, seda kindlam on Eesti riigikaitse.

Mäletan ma õigesti, et Eesti suudab mobilisatsiooni käigus anda varustuse umbes 25 000 inimesele?


Ma ei oska seda numbrit kommenteerida.


Aga seda oskate ikka kommenteerida, et alates 2014. aastast on Venemaa suurendanud Balti regioonis sõjaväe koosseisu umbes 35 000 võitleja võrra?

Isikkoosseisu kasv Lääne sõjaväeringkonnas tervikuna, mitte ainult Balti regioonis, on 30 000.

Lisaks võtab Venemaa kutsealustena lipu alla korraga umbes 130 000 meest?


Venemaa kutsub ajateenistusse kaks korda aastas ja koguarv kahe kutsumise peale kokku on ligikaudu 300 000 ajateenijat.

Suure ajateenijate hulga ning kaitse-eelarve kõrval on Venemaal ka väga hea siseriiklik propagandasüsteem. Meie teiega oleme Brežnevi-aegsed poisid ja mäletame lapsepõlvest, kuidas kerge sõjahirm oli kogu aeg üleval. Ühelt poolt seetõttu, et vanavanemad mäletasid väga hästi, mis 1940ndatel toimus, ning teisalt olid koolis tsiviilõppused ja pilotkad peas marssimised. Venemaal käib see kõik siiamaani ja palju laiemalt?

Jah, see toimub siiamaani ja on viimastel aastatel pigem tõusuteel. Me juhime ka värskes raportis tähelepanu sõjaväestatud lasteaia- ja kooliliikumistele. Kindlasti näitab see, et Venemaa valmistabki kõiki elanikkonna gruppe ette sõjaks. See väljendub ühiskonna laiemas militariseerumises. Nii-öelda vabatahtlikud organisatsioonid, Venemaa mõjutustegevus, relvajõudude käitumine, õppused – kõik need näitavad, et mingil hetkel võib konflikt teoks saada.

Miks Venemaa valmistub sõjaks? Kas selle pärast, et juhtida tähelepanu kõrvale inimeste elukvaliteedilt – me peame kogu aeg tegelema NATO ja USAga. Või on see impeeriumi mõtlemisviis, et vahepeal oli pool sajandit olemine kehvake, aga nüüd tõuseme uuesti. Või soovitakse lihtsalt vana rivaal USA paika panna?


Kõik need elemendid on olulised. Kindlasti on üks aspekt oma elanikkonna tähelepanu pööramine tegelikelt probleemidelt sellele, et meil tuleb valmistada ette konfliktiks, sest paha Lääs surub ennast meie piiride lähedale. Sellega põhjendatakse, miks Venemaa keskmise elaniku rahakott ei ole viimase kuue aasta jooksul suuremaks muutunud.

Ja keskmine Vene mees saab endiselt välismaale ainult tankiga.


Hah-haa. Seda ma ei tea. Aga ma tahan toonitada: kindlasti ei soovi Venemaa mastaapset sõda NATOga, sest see ei lõpeks Venemaale hästi. Venemaa jääb relvasüsteemide ja muude võimekuste poolest peaaegu igast küljest NATO-le alla.

Mastaapse sõjalise konflikti soovi Venemaal pole, aga kui tal peaks olema vaja läbirääkimisteks – ükskõik mis teemal ja regioonis – paremaid positsioone, siis väike manööver tuleks ikka kõne alla. No näiteks: lööme üle käte läinud õppuse käigus lipu Rakverre maha ja alustame läbirääkimisi uuenenud positsioonidelt.

Ma parafraseerin siin üht tarka inimest, kes ütles, et – teie sõnu kasutades – Rakvere on sama palju NATO kui Manhattan. Täpselt nii käib NATOs mõtlemine ja sõjaline planeerimine, et Rakvere ei ole alaväärsem linn kui mõni suur NATO metropol. Venemaa teab, et kui tekitatakse sõjaline konflikt ükskõik millise NATO riigi territooriumil, ei jää see vastuseta, sest see on kogu NATO toimimise põhimõte.

NATO-l on siis kaks võimalust: riskida täiemahulise tuumasõjaga või minna laiali.

Just! Kuigi täiemahulise tuumasõja ja laialimineku vahele mahub siiski veel võimalusi. On ju ka konventsionaalsed sõjalised jõud, kohe ei pea hakkama rääkima tuumarelvad – ei strateegilised, ei taktikalised.

Räägime linnalegendidest. Ma olen kuulnud jutte, et põlengud Piirissaarel on Vene eriteenistuste kätetöö.


Ma ei oska seda kommenteerida. Mulle pakuvad klatšiküsimused väga huvi, aga välisluureamet ei jälgi arenguid Eestis, meie fookus on väljaspool Eesti piire ja suur osa meie fookust on ida suunas.

Vaindloo on ka Eesti territoorium, aga kas te seda saate kommenteerida, miks venelased sealt süsteemselt üle lendavad? Selleks et jälgida, kuidas info liigub?

Seal on kübeke lohakust, aga ka suur kübe sõnumisaatmist – et me ikkagi võime aeg-ajalt ühe-kahe minuti piires NATO õhuruumist läbi sõita.
Eesti ametkonnad käituvad aga väga adekvaatselt. Esiteks on hea meel näha, et Eestil on väga hea õhuseiresüsteem, millega me suudame sellised rikkumised fikseerida. Teiseks on alati tundide küsimus, kui välisministeerium kutsub välja Venemaa saadiku ja avaldab oma seisukoha sellise käitumise suhtes. Ma eeldan, et Venemaa suursaadikul pole mugav käia sellistel kohtumistel välisministeeriumis.

Sellist suursaadiku diplomaatilist kiusamist harrastati vist juba siis, kui meil ametlikult ei saanud olla infot õhupiiri rikkumistest, aga sõbrad, kellel olid vastavad radarid, andsid neist ikkagi poolsalaja Eestile teada ning suursaadik pidi end vedama välisministeeriumisse, kus pööritati paljutähenduslikult silmi.


Nojah, aga alati on parem rääkida siis, kui sul on olemas faktid, kui meil on korralik õhuseiresüsteem, mis fikseerib läbi- või ülelennud sekundilise ja meetrise täpsusega.

Kas te teate, kuhu maandus Eesti kohal Hispaania lennukilt plehku pannud rakett?

Väga hea küsimus, ma loodan, et keegi leiab kunagi selle raketi üles, aga see pole Eesti julgeolekupoliitika kõige olulisem küsimus.

Kas see rakett üldse välja lendas?


Mina olen aru saanud, et nupule vajutati ja rakett lendas välja.

Venemaaga suhtlemisel on üliolulised isiklikud suhted otsustajatega. Kui palju käite teie läbi oma kolleegidega, Vene sõjaväeluure ja välisluure ülematega?

Meie suhted on minimaalsed. Mul on tunne, et heal kolleegil Arnold Sinisalul on olnud võimalus või kohustus suhelda viimastel aastatel mõned korrad oma kolleegiga, FSB ülemaga, aga välisluureteenistuste vahel ei ole väga tihedat läbikäimist.

Vene saatkonna luureresident ikka aeg-ajalt käib siin majas?

Ei käi.

Kohtute mujal? Botaanikaaias?

(Mõttepaus.)

Mina ei kohtu temaga ka botaanikaaias.

Mis teeb Venemaa kui sõjalise jõuga arvestamisel kõige rohkem peavalu? Kas pigem nende üleüldine ettearvamatus või eraldi veel ülilühike ja kiire otsustusahel? Putin võib sõjakäigu otsuse langetada kümmekonna lähikondlase seltsis.


Ma arvan, et te mõtlete õiges suunas. Venemaal on Läänemere regioonis aja-, ruumi-, otsustuskiiruse- ja ründerelvastuse eelis. Lisaks võib-olla ka otsusekiiruse eelis.
Tavaliselt otsused – ja ma väga loodan, et ka Venemaal – ei sünni hetketundest. Ma eeldan, et ka Vene Föderatsiooni president saab oma julgeolekuasutustelt adekvaatset infot, mis on riskid, kui tahetakse ette võtta üks või teine seiklus.
Ebademokraatlikes režiimides on tihti tavaks anda valitsejale infot, mida valitseja kuulda tahab, aga ma loodan, et minu kolleegid Vene Föderatsioonis on professionaalid ja viivad juhtkonnale adekvaatse info.
Pole mingit kahtlust, et vajadusel meie liitlased reageerivad, aga kui kuidagi peaks tekkima Vene Föderatsiooni juhtkonna peas tunne, et seda ei tehta, tekib valearvestus, siis see on meile ohtlik.

Meie eluajal on võtnud sõda uue vormi. Üldjuhul ei kaevuta enam kuudeks kaevikutesse, sõda on mitmekihiline ja olulised lahingud toimuvad internetis. Kui ma avan mõnes kommentaariumis kirgliku vaidluse ja loen sealt vastaspoolt naeruvääristavat ja alandavat, osapoolte konfliktile selgelt puid alla panevat kommentaari, võib see tulla piiri tagant elukutseliselt trollijalt?


Jaa, võib küll! Sellised situatsioonid on väga reaalsed ja ka kinnitust leidnud. Me teame, et Vene Föderatsiooni üks huvi on mängida liitlasriike üksteise vastu ja tekitada vastuolusid ka riikide sees. Kui analüüsiti Venemaa sekkumist Ameerika Ühendriikide presidendivalimistesse aastal 2016, toodi ju ka avalikes raportites väga korralikult näiteid, kuidas anti hagu diskussioonidele, mis vastandasid üksteisele elanikkonnagruppe.

Kas need kuulujutud vastavad tõele, et näiteks „Kevadtormi“ ajal saavadki sõdurid teiselt poolt piiri oma telefonidesse sõnumeid ja teatavad, et me teame, kus sa oled ja mis su tüdruksõber praegu teeb.

Jaa, see on reaalsus, see on osa psühholoogilisest sõjast. Tänavu kujuneb kindlasti üheks Venemaa sihtmärgiks Ameerika Ühendriikide suurõppus „Defender-Europe 2020“, mille sisu on Ameerika Ühendriikide väekontingendi liigutamine Euroopasse ja läbi Euroopa kuni Balti riikideni välja.
Sellest õppusest võtab osa umbes 37 000 inimest, sealhulgas umbes 20 000 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast, mis tähendab, et see õppus on absoluutselt kindlasti Venemaa fookuses. Ma arvan, et seda õppust püütakse segada erinevate vahenditega.
Näiteks võib Venemaa kasutada oma lennukeid ja laevu liitlaslaevade ja -lennukite varjutamiseks, ebaadekvaatseks käitumiseks või jõu näitamiseks, ei ole välistatud ka teie kirjeldatud info- või psühholoogilised operatsioonid. See kõik on osa Venemaa arsenalist ja oluline on olla sellistest riskidest teadlik ja osata nende puhul käituda. Sõnumile ei pea alati vastama sõnumiga.

Aga kui Venemaal on õppused, kas siis ka siin tulevad inimesed tööle ja hakkavad saatma Vene sõduritele teateid, et noh, Vova, siin sa nüüd roomad Putini heaks, aga tead, mida Ljuba praegu samal ajal teeb?

Ma ei oska kommenteerida Eesti kaitseväe sellesuunalist tegevust.

Peale infosõja kuulub Vene arsenali ka huvipakkuvas piirkonnas maade ja majade omandamine. Virumaal tegutsevat mingi õigeusu kirikuga seotud MTÜ, mis ostab kokku kinnisvara. Kas see võib olla kuidagi seotud Venemaa luuretegevusega?

Ma ei oska seda kommenteerida, mul ei ole… ei, ma ei saa seda kommenteerida.

Kas te ei oska või te ei saa?


(Pikem mõttepaus.)

Ma ei kommenteeri seda lihtsalt. Sest see ei ole meie asutuse pädevuses.

Selge: teate, aga ei ütle.

Teie järeldus on meelevaldne.

Kas spiooni- ja luurefilme on väga naljakas vaadata?

Meelelahutuseks väga hea meelega vaatan.

Kui palju on keskmises Bondi-filmis kokkupuuteid päris-luuremaailmaga? Tegelikult pole vist pommidel taimereid, mis loendavad sekundeid plahvatuseni?

Muidugi on filmides teatud aspektid võimendatud ja tehtud eriti põnevaks, aga ma võin luureromantika rikkumiseks öelda, et päris luuremaailmas nii põnevat elu ei elata. Samas on 1960ndate ja 1970ndate Bondi-filmides väga huvitavaid elemente, mis on ka reaalses elus kasutusele võetud.

Siin koridoris oli korv vihmavarjudega. Kaugele need tulistavad?

Ma ei ole täna hommikul testinud.

Teil on must vöö mingis hääldamatu nimega idamaises võitluskunstis?

Minu teada ei ole, kuigi olen idamaiseid võitluskunste harrastanud küll.

Hiina on kasvava majanduse ja rahvaarvuga riik, kellel on juba oma territooriumil kitsas, aga otse tema kohal on Venemaa, kus on palju maad ja maavarasid. Tundub, et kui Venemaa üldse kedagi kartma peaks, siis Hiinat.

Kui niimoodi olukorda kirjeldada, siis jah, aga millegipärast on Venemaa tähelepanu suunatud lääne poole – sinna, kus on demokraatlikud riigid ja kust iseenesest ei peaks ohtu tulema.

Venemaa kardab demokraatiat rohkem kui kommunistlikku Hiinat?

Täpselt nii!

Teil ilmselt ei ole Huawei telefoni, aga kas oma lastele ostaksite, kui nad peaksid soovima nimelt Huaweid?

Mul ei ole Huawei telefoni ja ma ei ostaks seda ka oma lastele.

Sest on oht, et Hiina kasutab selles telefonis olevat tarkvara luuramiseks?

Jaa, põhimõtteliselt on see võimalik. Samas ma ei näegi ehk nii suuri riske Huawei mobiilseadmetes. Kui me räägime aga 5G-võrgust tulevikus, peaksime tähelepanu pöörama kogu võrgule, eriti tuumikvõrgule, mis annab ülesandeid võrgu teistele osistele. Ma ei soovitaks jätta sisse-väljalülitamise nuppu asutusele, mida kontrollib ebademokraatlik riik. Sest me ei taha, et meie digiühiskond sõltuks tulevikus Hiina kompartei otsusest, kas meil on ühendus võrguga või mitte.
Tuleviku digiühiskond tähendab asjade internetti, kus peaaegu kõik meie eluks olulised seadmed on võrku ühendatud.

Teie läheduses tavaliselt diktofonid salvestavad ja telefonidel on levi?

Minu telefon on alati töötanud.

Aga teised telefonid ei jää vait, kui te ruumi sisse astute?

Päris nii ei ole. Päris olulised piirangud on selle asutuse territooriumil ja siin maja sees, aga kui ma liigun väljaspool seda maja, olen ma üks tavakodanikest, kelle turvateadlikkus on võib-olla natuke kõrgem kui teisel.

Kui te tahate minna Stockholmi lemmikbändi kontserdile, kas te liiklete sinna nagu tavaline inimene – ostate laevapileti ja sõidate kohale – või eeldab see suuremat turvaoperatsiooni ja kohaliku luureasutuse teavitamist?

Tavaliselt annan ma oma meeskonnale teada, et mul on plaan ühte või teise kohta minna, nad mõtlevad selle läbi ja ütlevad, kas ja kuidas on see ettevõtmine mõistlik. Üldiselt ei ole kultuuriürituste külastamist väga piiratud.

Aga kui teil oleks plaanis külastada nädalavahetusel Peterburi?

Ma ei reisi hea meelega Venemaale ega Iraani või Põhja-Koreasse.

Praegu te ilmselt ei lendaks hea meelega ka Gruusiasse või Ukrainasse?

Olen käinud ja käin vajadusel ka edaspidi tööalaselt Ukrainas ja Gruusias.

Värske aastaraamatu viimasel leheküljel on teil tore plakat: „Liitu Välisluureametiga!“ Sama üleskutse on ka teie kodulehel. Kas päriselt ka on mõni inimene tulnud sellise kuulutuse peale siia tööle?


On küll! Kolm aastat tagasi oli meil ka väga vahva nuputamisülesanne, mille abil otsisime teatud spetsiifikaga inimesi, ja tuli päris palju huvitavaid kontakte.
Me otsime pidevalt uusi väga häid inimesi, sest välisluureamet on kasvanud ja tänapäeva luure on väga tehniline, me vajame pidevalt tööjõudu.

Keskmine teie töötaja istub tööajal arvuti taga, mitte ei rooma soos ega seikle jamesbondilikult hotellides ja kasiinodes.

Meie asutuse eelis on see, et kõik Eesti vabariigile jõukohased luuredistsipliinid on koos ühes asutuses. Mitmes teises riigis on eraldi signaalluureasutus, eraldi inimallikaluurele keskendunud asutus…

Mis asi on signaalluure?


Signaalluure on luuredistsipliin, mis kogub erinevaid signaale. Erinevatest kohtadest. Ja rohkem ma ei ütleks. Jah, meil on see õnn, et meil on kõik luuredistsipliinid ühes asutuses koos ja erinevates luurevaldkondades tegelevad erinevad inimesed. On inimesed, kes istuvad arvuti taga, on need, kes tegelevad serveritega, on need, kes tegelevad inimestega, ja on inimesed, kes võib-olla ka jamesbondilikult teevad oma tööd ükskõik millises maailma punktis.

Praegu mängitakse kuskil Eesti riigi rahaga miljonilistes panustes pokkerit?

Kõik, mida me teeme, on seadustega kaetud ja meie tegevuse üle tehakse põhjalikku järelevalvet.

Kas see siin seinal on kõige kallim Konrad Mägi maal – et ta on hoiul niisuguses asutuses?

Minu meelest jäävad nende maalide hinnad 15 euro raamidesse.

15 euro?

Jah, need ei ole päris maalid, vaid reprod. Eesti kunstimuuseum prindib hea meelega kõigile Konrad Mägisid.

Ma praegu peaaegu et solvusin.

Jaa, meil on Konrad Mägi maale või õigemini reprosid majas 15–20 tükki. Nende eelarve ei olnud väga suur. Ma vabandan, et sellise pettumuse valmistasin.

Ma just tahtsin öelda, et ma poleks uskunud, et siin majas niimoodi petta saan.

Tere tulemast meie asutusse!

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 10:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1860
Eelseisev NATO suurõppus on tuleohtlik.
Venemaale paistab NATO suurõppus Defender 2020 teisiti kui meile.

VILJAR VEEBEL
Balti kaitsekolledži teadur
https://epl.delfi.ee/arvamus/eelseisev- ... d=88948331


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 12:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8374
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
Eelseisev NATO suurõppus on tuleohtlik

Venemaale paistab NATO suurõppus Defender 2020 teisiti kui meile

VILJAR VEEBEL
Balti kaitsekolledži teadur

Nii Balti riikidele kui ka nende NATO liitlastele tundub sel kevadel Euroopas peetav NATO suurõppus Defender 2020 mõistlik. Kuid kas see pole just selline Eestile ohtlik võimalik konfliktistsenaarium, millele viitas äsjane välisluure aastaraamat?
Venemaa jaoks tähendab Defender 2020 USA initsiatiivi ja jõu näitamist, liitlased mängivad õppusel vaid „kaasa tegevat” rolli. Teiseks on tegemist esimese korraga, mil USA väed tuuakse sedavõrd ulatuslikult endisele NSVL-i territooriumile (Venemaa sõnastuses „lähivälismaale”), mille kohta on Venemaal valitsenud arusaam, et NATO on lubanud sellisest tegevusest hoiduda.
Selliseid suurõppuseid on NATO seni Venemaa naabruses pidanud Poolas (Anaconda 2016) ja Norras (Trident Juncture 2018). Eelseisvat õppust võidakse tõlgendada kui järjekordset sammu pikemas strateegilise ahistamise kavas, millele varem või hiljem tuleb vastu astuda. (Norra õppuse vastu esimesed segavad meetmed võetigi.) Olukorra muudab veelgi tuleohtlikumaks asjaolu, et osa Defenderi tegevusi toimub peale Balti riikide ka Gruusias.

Balti riikide ja meie NATO liitlaste jaoks on õppusel kolm eesmärki.
Esiteks, NATO turvalisus- ja julgestuspaketi tarnimine ja nähtavaks tegemine, Venemaa kasvavate ambitsioonide ja sõjalise võimsuse tõttu Balti riikides tekkinud võimete vaakumi täitmine. Selle loogika järgi peaks õppus Venemaad pigem rahustama, tehes ootamatu avantüüri raskemaks, kujutamata ühtlasi ohtu Venemaale endale.
Teiseks, NATO soov demonstreerida Venemaale ja tolle liitlastele oma heidutuse vägevust ja võimsust. Teisisõnu „Venemaaga tema enda keeles” rääkimine, mida osa poliitikuid ja eksperte peab praeguses julgeolekuolukorras kõige otstarbekamaks.
Kolmandaks, Euroopa julgeolekuinitsiatiivi PESCO tagaplaanile surumine, et näidata: USA suunatav NATO on endiselt parim kaitsevahend, koostööpingutused tuleb suunata eelkõige sellesse liini.

Venemaa näeb õppust loomulikult teisiti.
Esiteks, see on „algava geopoliitilise konflikti avamäng” ehk lääne laiema Venemaa-vastase neoimperiaalse kampaania osa, millele tuleb kohe ja otsustavalt vastu astuda vältimaks edasisi provokatsioone ja õrritamist. Praktikas tooks see kaasa olukorra, kus NATO suhteliselt mõõdukale ja rahumeelsele õppusele Balti riikides reageerib Venemaa kogu oma regioonis saada oleva ähvardusvõimega (välisminister Sergei Lavrov on juba maininud ka tuumarelvi). Eesmärk ei ole siiski Balti riike vallutada, vaid nurjata õppus Balti riikide merelt ja õhust blokeerimisega.
Teiseks, see on lääne rünnak Vladimir Putini administratsiooni usaldusväärsusele, et alandada teda Vene eliidi ja rahva silmis. Näidates, et Putin ei suuda vastata lääne kasvavale survele Venemaa piiril, soodustaks õppus Venemaa Putini-vastaste jõudude tugevnemist. Õppust ignoreerides näitaks Venemaa, et ta on külma kõhuga, aga impotentne. Aktiivne õppusele reageerimine, aga seejärel ülekaalukate NATO jõudude ees tagasi tõmbumine seevastu näitaks NATO ülekaalu regioonis. Kumbki variant pole Venemaale meeldiv.
Kolmandaks, Venemaa reaktsiooni mõjutab ka Putini vajadus säilitada riigis oma populaarsust. See tingib välispoliitilise loogika allutamise sisevajadustele.

Võimalikud tagajärjed.
Milliseid tagajärgi võiks kahe täiesti erineva julgeolekukäsitluse ja strateegiliste eesmärkide põrkumine kaasa tuua Defender 2020 õppuste käigus?
Esiteks, kui võrrelda õppuse suurust ja kaasatavaid vahendeid sõjaliste jõududega, mis on regioonis Venemaal, siis on selge, et oodatud heidutavat efekti ei teki. Venemaa vägede ülekaal jääb püsima (kuigi väheneb). Heidutus ei saa tekkida ka põhjusel, et Venemaa poliitiline ja sõjaline juhtkond ei saa seda „häbi” endale sisepoliitilise populaarsuse ja rahvusvahelise maine huvides lubada. Seega peab Venemaa reageerima – iseasi, millise eesmärgi, õigustuse ja intensiivsusega.
Teiseks, NATO puhul on tegemist eelkõige logistilise õppusega, mille käigus demonstreeritakse Venemaale üsna täpselt, kuidas ja kust vägesid tuua kavatsetakse. See omakorda võimaldab Venemaal selliste operatsioonide kohta infot saada ja nende nurjamist harjutada. On ootuspärane, et Venemaa teeb mõlemat paralleelselt: katsetab õppuse segamiseks õhu- ja mereväge ja ühtlasi kogub edasiseks võimalikult palju andmeid. Probleem on ka pärast õppusi tekkiv julgeolukuvaakum, sest „karu” on erutatud ja vihane, aga Balti riikide enda kaitsevõimest jäi väheks juba rahuliku „karu” puhulgi.
Kolmandaks, meie ja liitlaste suhetes on õppusel kindlasti julgustav, harjutav ja solidaarsust kinnitav mõõde. Kui konflikti ei puhke, siis saame me õppusest kindlasti kasu. Siiski kaasneb sellega ebaproportsionaalselt suur risk. Paremal juhul on Venemaalt oodata proportsionaalset (NATO-le „õpetust andvat”) reaktsiooni, halvemal juhul strateegilist vastandumist, ennetavaid meetmeid ja eskalatsiooni otse meie õues.

Tsiteeri:
VENEMAA RÜNNAKU OHT ON VÄIKE, AGA...
VÄLISLUUREAMETI AVALIK RAPORT 2020

Venemaa vs. USA
Venemaa tahaks igal võimalikul moel vähendada USA rolli maailmas ja samal ajal suurendada enda oma. Nõnda ei ole Venemaal võimalik näha ka Balti riike välispoliitiliselt või sõjalise planeerimise mõttes millegi muu kui potentsiaalse tallermaana USA ja Venemaa vahelises sõjas. Seega peavad Balti riigid arvestama võimalusega, et Venemaa võib otsustada korraldada Balti regioonis ennetava sõjalise rünnaku, kui ta kardab konflikti eskaleerumist USA-ga mõnes teises maailma regioonis. See tähendab omakorda, et halvimal juhul võib sõjaline rünnak oleneda Venemaa juhtkonna otsusest, mis põhineb moonutatud ohupildil ja poliitilisel valearvestusel.

Tsiteeri:
MIS ON DEFENDER EUROPE 20?

Defender Europe 20 on NATO viimase 25 aasta suurim sõjaväeõppus Euroopas.
Õppusel osaleb 37 000 sõjaväelast, kellest 20 000 on USA vägedest. Osa neist tuleb USA-st koos oma sõjatehnikaga, osa saab selle Euroopasse paigutatud USA maaväe varudest.
Õppused korraldatakse aprillis ja mais kümnes riigis, sealhulgas Baltimaades ja Gruusias. Põhitegevus leiab aset Saksamaal ja Poolas.


_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 19:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7718
USA aktiveerib Euroopa suunalise V armeekorpuse staabi, mis paikneb Fort Knox-is Kentucky osariigis.
Tsiteeri:
The Department of the Army announced today the activation of an additional corps headquarters, called Fifth Corps (V Corps), which will be located at Fort Knox, Ky.

The V Corps Headquarters will consist of approximately 635 soldiers, of which approximately 200 will support an operational command post in Europe on a rotational basis. The Corps Headquarters is projected to be operational by the fall of 2020.

"Combatant commanders know they can count on highly-trained and ready Army forces as they implement the National Defense Strategy around the world," said Gen. James McConville, Chief of Staff of the Army. "The activation of an additional Corps headquarters provides the needed level of command and control focused on synchronizing U.S. Army, allied, and partner nation tactical formations operating in Europe. It will enhance U.S. Army Europe and U.S. European Command as they work alongside allies and partners to promote regional stability and security."

The establishment of V Corps enables the Army to fulfill requirements of the National Defense Strategy. It also supports a U.S. European Command request for increased command and control capability, and will support U.S. interests, allies and partners in the region.

The V Corps' history dates back to 1918, when the unit was activated during World War I during combat in France. Later, it took part in the World War II D-Day invasion and liberation of Europe.

Currently, the Army has three corps headquarters: I Corps, located at Joint Base Lewis- McChord, Washington; III Corps, located at Fort Hood, Texas; and XVIII Airborne Corps, located at Fort Bragg, North Carolina. V Corps will be the Army's fourth headquarters.

https://www.army.mil/article/232649

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 17:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2011 18:35
Postitusi: 4923
Kui võtta aluseks selle,mida tegi Venemaa piiriäärsetel aladel Norraga,siis pakuks järgmist.
1.Küberaktiivsus.Siia alla kuuluks täispagas Venemaa võimekusest.
Trollid.Eesti inforuumi trollimine,sõnumite saatmine NATO vägedest osavõtjatele,läbi interneti õhutamine NATO vastastele demonstratsioonidele õppuste ajal(eelkõige Tallinnas ja Kirde-Eestis),Baltikumi kohta käiv laimukampaania läbi interneti,mis on suunatud Euroopa ja USA kodanikele laiemalt(Facebook,Youtuub,Twitter,jne.).
Netirünnakud Eesti domeenide vastu,eelkõige ajakirjandus ja meediaväljaannete suunal,valitsusasutused ja pangad.Midagi sarnast nagu oli 2007 aastal aga juba paremas kvaliteedis.
GPS-i andmetega manipuleerimise katsed,nagu seda tehti Norra piiriäärsetele aladele.
2.Sõjalised vastumanõõvrid.
Demonstratiivsed raketikatsetused Eesti ja teiste Balti riikide piiride läheduses.
Demonstratiivsed lennukite lähilennud pikki Balti riikide piire,Eesti puhul olen kindel tehakse jälle Vaidlot.
Balti laevastiku osade aluste sissesõidud majandusvõõnditesse,võimalik,et ka lõikamised otseselt merepiiridesse(nagu seda on tehtud Lätis ja Leedus siiani).
Demonstrativsed raskepommitajate lennud Põhjamerel ja pikki Norra piiri.Võimalik,et ka Rootsi õhuruumi läheduses.
Aastake tagasi tuubis kõnelesid kolm Vene eksperti Norra õpustest ja see saksa pärase nimega Nezavisimaja Gazeta mees(on vist Felgenauer) ütles,et esimest korda peale Külma Sõja lõppu tegi NATO tõsisema harjutuse vägede paiskamiseks Euroopasse ning järgmine kord juba proovitakse harjutust,kui Venemaa sooviks teha Baltikumis "Krimmi".
Üldiselt oli Norra harjutus olnud üpris hapu viinamari Vene Kindralstaabile ja oma viha elati välja selle GPS segamise,raketiüksuse toomisega piiri äärde ning õppelaskmisega,mis pidi demonstreerima seda,et Norra signaalluurejaam on esmalõõgi piirkonnas,allveelaevade õppusega Gröönimaa all ning tolle õnnetusse sattunud eriotstarbelise allveelaeva operatsooniga.
Omalt poolt lisaks,et Vene saatkond Oslos proovis klähvida nii palju,kui sai Norra meedias a la NATO planeerib rünnakut Venemaa vastu,jne.
Too saksa nimega ekspert tõi välja ka väga suure probleemi,mis erineb eelmisest Külmast Sõjast,nimelt tollal olid vaatamata pingetele täiesti toimivad suhted riigijuhtide vahel,nüüd aga Putin ei tahtavat sõnagi kuulda NATO ja Venemaa sõjalistest konsultatsioonidest,mis puudutab õppusi.Loomulikult soovib Venemaa asju ainult näha ühepoolselt,selles mõttes,et ainult nemad saaks olla õppustel vaatlejad aga enda suuremahulisi õppusi ei tohi keegi külastada.Felgenaueri sõnul olid NATO vaatlejad viimaste Venemaa-Valgevene õppuste ajal Valgevenes tegelikult Batka surve tulemus Putinile ning tema hinnangul ainult Venemaal toimuvatele õppustele Putin ei tahtvat kedagi näha.Teine ekspert sõnas aga,et siiani on ainuke toimiv kanal NATO ja Venemaa vahel mitte Venemaa esindus NATO juures vaid USA Staabiülemate Komitee esimehe ja Venemaa Kindralstaabi otseliin.
Kindlasti on Baltikumile abiosutamise harjutus palju mõrudam ja hapum viinamari,kui Norra õppus aga kes siis selles on suuremas osas süüdi,NATO või Venemaa.
Minu mäletamistr mõõda on Venemaa see,kes tungis kallale Ukrainale ning Gruusiale,teostab erioperatsioone UK-s,Saksamaal ja Prantsusmaal mõrvade ja trollirünnakute näol ning toetab mõrtsukast Assadit ja tuumarelva ihalevat Iraani.
Kolme Balti riikidesse sisepoliitilistest sekkumistest ma ei hakka rääkimagi.
Lõpetaks Solovei ettekuulutusega:kui Putin ei suuda midagi teha Ukraina,Baltikumi ja Valgevenega enne seda suurõppust,siis nii Baltikum,kui Ukraina on jäädavalt Putini unistustest kadunud ning seda ei anta talle iialgi andeks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 17:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Mai, 2009 14:42
Postitusi: 693
Asukoht: Tallinn
kaugeltuuriv kirjutas:
Lõpetaks Solovei ettekuulutusega:kui Putin ei suuda midagi teha Ukraina,Baltikumi ja Valgevenega enne seda suurõppust,siis nii Baltikum,kui Ukraina on jäädavalt Putini unistustest kadunud ning seda ei anta talle iialgi andeks.

Kiireks läheb seltsimeestel...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 19:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8374
Asukoht: Siilis
Drax kirjutas:
kaugeltuuriv kirjutas:
Lõpetaks Solovei ettekuulutusega:kui Putin ei suuda midagi teha Ukraina,Baltikumi ja Valgevenega enne seda suurõppust,siis nii Baltikum,kui Ukraina on jäädavalt Putini unistustest kadunud ning seda ei anta talle iialgi andeks.
Kiireks läheb seltsimeestel...

Ma paluks siiski täpsustust - et KES NIMELT "ei anna talle iial andeks" :roll:
Miski "sovetimassoonide" salajane poliitbüroo vä :roll: :roll:

Ütlen ka kohe ära, et tüüpsel vene vanjal on sest ju sügavalt poh...i :mrgreen:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 23:41 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 18329
Asukoht: Viljandimaa
Ema muidugi mõistab, seltsimees. Me teame, meil kõigil on ema.

Aga ajalugu ei andesta.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2020 23:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7718
NATO võimekusest ja võimalustest kaitsta blokiväliseid riike
https://svenska.yle.fi/artikel/2020/02/ ... ium=social

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 24 Mär, 2020 0:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7718
Eesti vetes paiknenud Saksa allveelaeva meeskonnaliige viidi kopteriga merelt haiglasse
https://www.err.ee/1067784/video-ppa-le ... lasvaelase

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 27 Mär, 2020 23:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2681
Asukoht: Tartu
Põhja-Makedoonia on tänasest NATO liige


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2862 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 187, 188, 189, 190, 191

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt