Välisluure juht Mikk Marran: „Venemaa valmistub pidevalt sõjaks.“
https://elu.ohtuleht.ee/992355/valisluu ... lt-sojaks-
„Kui lugeda Venemaa erinevaid doktriine, siis nende vaatest ollakse juba kriisis, nii-öelda infoväljal sõda juba käib,“ ütleb Mikk Marran, välisluureameti peadirektor.
Teie saate palka selle eest, et teaksite, mis toimub Putini peas?
Väga üldistades – jah!
Sellest, et Putin kavatseb muuta põhiseadust ja vahetada välja peaministri, said kuuldavasti isegi suurte riikide luureresidendid teada Putini kõnest.
Kui teil on millalgi aega lugeda meie eelmiste aastate raporteid, siis näete, et me oleme juba ammu juhtinud tähelepanu: president Putini režiim vajab mingit värskendust, sest rahvas hakkab väsima, inimeste sissetulekud on viimased kuus aastat olnud languses, samas tuntakse sõnavabaduse piiramist ning rahvakoosolekute laialiajamist ja nende organiseerijate kinnipidamist.
Konkreetne ajastus ei mängigi siin nii palju rolli, kuigi pigem oleks me oodanud sellist värskendust kohe pärast president Putini viimast tagasivalimist. Miks ta pidas vajalikuks teha muudatused just sel kuupäeval ja sellise tsükliga, et põhimõtteliselt igal täistunnil tuli uus teade… Seda oli huvitav jälgida, aga laias laastus ei tulnud selline käik meile üllatusena.
Mis on Eestile olulisem, kas see, kes on Venemaa president, või see, kes on USA president?
Oleneb, mis olukorras ja millisele küsimusele tuleb otsa vaadata. Ühest küljest tahaks öelda, et mõlemad on tähtsad, teisest küljest on loomulikult meie jaoks üliolulised suhted Ameerika Ühendriikidega, kes on Eesti julgeoleku üks põhisammastest.
Just nimelt eelkõige USA ja mitte NATO, sest Venemaa ei saa päris täpselt NATOst aru, aga seda, mis asi on USA, mõistab Venemaa väga hästi?
Ei. Venemaa saab väga hästi aru, mis on NATO, aga samal ajal saavad nad ka aru, et NATO põhiline sõjaline jõud on Ameerika Ühendriigid. Ja lisaks teised riigid, alustades suurriikidest nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.
Saksamaal ei ole ju enam sõjaväge.
Siiski-siiski!
Te võite meile kinnitada, et vajadusel Saksa armee töötab?
Ja töötavad ka kõik teised asutused.
Aga veel kord: NATOs on kõige suurem sõjaline jõud Ameerika Ühendriigid, sest tal on võtmevõimekused kõige paremas seisus – kui me räägime suutlikkusest oma relvajõudusid vajadusel kiiresti liigutada.
Kui NATO suudab oma relvajõude liigutada keskmiselt vist umbes 30päevase viivitusega, siis USA on oluliselt kiirem?
Ma ei tõmbaks väga järsku joont NATO ja Ameerika Ühendriikide vahele, sest kui me räägime Balti riikide kaitsmisest, siis see põhineb ühe asjana NATOs välja töötatud ja läbiharjutatud kaitseplaanidel, milles on teiste riikide kõrval üheks komponendiks ka Ameerika Ühendriigid.
Balti riikide kohta NATO-l ju detailseid kaitseplaane praegu pole, küll aga on otsustatud need varsti teha. Kas ma olen asjadest õigesti aru saanud?
NATO-l on alati oma liikmete kaitseks kaitseplaanid olemas ja need kehtivad. NATO viimase tippkohtumise eel ja ajal on pigem olnud juttu kaitseplaanide uuendamisest, seni kehtivad olemasolevad.
Venemaa on viimasel ajal moderniseerinud oluliselt oma sõjaväge. 2020. aasta lõpuks peaks tal olema uuendatud või värskendatud 70 protsenti tehnikast.
Jaa, tegemist on relvajõudude reformiplaaniga, mis algatati kümme aastat tagasi ja peaks jõudma lõpp-punkti selle aasta lõpus. Selleks ajaks peaks olema moderniseeritud 70 protsenti relvastusest.
Samas on just Euroopa suund olnud Venemaale pikalt-pikalt prioriteet ja meie hinnangul jääb see nii ka järgmistel aastatel. Kui me vaatame välisluureameti äsjases raportis välja toodud Vene uusi või moderniseeritud relvasüsteeme või lisaväeosade paigutamisi teatud väeüksuste sisse, siis on need kõik kõigepealt toimunud Lääne sõjaväeringkonnas.
Lühidalt: Venemaa valmistub sõjaks NATOga?
Jaa! Võib ju filosofeerida, kas me juba oleme konfliktis või valmistume selleks, aga kui lugeda Venemaa erinevaid doktriine, siis nende vaatest ollakse juba kriisis, nii-öelda infoväljal sõda juba käib.
Konkreetne sõjaline konflikt Vene sõjalise planeerimise seisukohast algab küll teatud hetkel ja see hetk ei ole praegu käes, aga Venemaa valmistub pidevalt sõjasituatsiooniks.
See ei pruugi juhtuda 5–10–15 aasta pärast, aga Vene Föderatsioon valmistab oma relvajõudusid ette ja viib läbi õppusi arvestusega, et ühel hetkel sõjaoht realiseerub.
Mõistan ma õigesti, et Venemaa sõjalise sekkumise skeem on umbes selline. Esiteks oodatakse ära, et maailma tähelepanu oleks kuskil mujal. Teiseks eelneb sissetungile õppus. Kui 100 000 meest on just õppustelt kasarmusse saabunud, adrenaliin on veel veres, öeldakse, et nii, poisid, nüüd teeme ühe käigu veel.
Üldjoontes küll. Kindlasti on sõjalises plaanis mõistlik teha selliseid tegevusi mõne teise arengu kattevarjus, olgu selleks siis spordiüritused või mõned teised kriisisituatsioonid.
Samas oleme mingil määral harjunud Venemaa sõjaväeõppusi jälgima ja loodetavasti ka lugema välja, kas ühe või teise õppuse raames tahetakse korraldada midagi tõsisemat. See viib teemani eelhoiatus, millega Eesti julgeolekuasutused tõsiselt tegelevad: et me suudaks eristada tavapärast situatsiooni mittetavapärasest.
Mitu päeva või nädalat on Eestil see eelhoiatuse aeg? Praegu on kindel, et veebruaris rünnakut ei tule?
Ma kahjuks ei saa laskuda tundidest, päevadest, nädalatest ja isegi mitte kuudest rääkimiseni, aga Eesti julgeolekuasutuste siht on anda Eesti vabariigi juhtkonnale võimalikult pikk eelhoiatus. Eriti arvestades, et meie kaitsevägi põhineb reservarmeel, mis tähendab, et üksuste kokkukutsumine, varustuse laialijagamine ja positsioonidele saatmine võtab mõned tunnid või päevad aega. Mida pikemat eelhoiatust suudame pakkuda, seda kindlam on Eesti riigikaitse.
Mäletan ma õigesti, et Eesti suudab mobilisatsiooni käigus anda varustuse umbes 25 000 inimesele?
Ma ei oska seda numbrit kommenteerida.
Aga seda oskate ikka kommenteerida, et alates 2014. aastast on Venemaa suurendanud Balti regioonis sõjaväe koosseisu umbes 35 000 võitleja võrra?
Isikkoosseisu kasv Lääne sõjaväeringkonnas tervikuna, mitte ainult Balti regioonis, on 30 000.
Lisaks võtab Venemaa kutsealustena lipu alla korraga umbes 130 000 meest?
Venemaa kutsub ajateenistusse kaks korda aastas ja koguarv kahe kutsumise peale kokku on ligikaudu 300 000 ajateenijat.
Suure ajateenijate hulga ning kaitse-eelarve kõrval on Venemaal ka väga hea siseriiklik propagandasüsteem. Meie teiega oleme Brežnevi-aegsed poisid ja mäletame lapsepõlvest, kuidas kerge sõjahirm oli kogu aeg üleval. Ühelt poolt seetõttu, et vanavanemad mäletasid väga hästi, mis 1940ndatel toimus, ning teisalt olid koolis tsiviilõppused ja pilotkad peas marssimised. Venemaal käib see kõik siiamaani ja palju laiemalt?
Jah, see toimub siiamaani ja on viimastel aastatel pigem tõusuteel. Me juhime ka värskes raportis tähelepanu sõjaväestatud lasteaia- ja kooliliikumistele. Kindlasti näitab see, et Venemaa valmistabki kõiki elanikkonna gruppe ette sõjaks. See väljendub ühiskonna laiemas militariseerumises. Nii-öelda vabatahtlikud organisatsioonid, Venemaa mõjutustegevus, relvajõudude käitumine, õppused – kõik need näitavad, et mingil hetkel võib konflikt teoks saada.
Miks Venemaa valmistub sõjaks? Kas selle pärast, et juhtida tähelepanu kõrvale inimeste elukvaliteedilt – me peame kogu aeg tegelema NATO ja USAga. Või on see impeeriumi mõtlemisviis, et vahepeal oli pool sajandit olemine kehvake, aga nüüd tõuseme uuesti. Või soovitakse lihtsalt vana rivaal USA paika panna?
Kõik need elemendid on olulised. Kindlasti on üks aspekt oma elanikkonna tähelepanu pööramine tegelikelt probleemidelt sellele, et meil tuleb valmistada ette konfliktiks, sest paha Lääs surub ennast meie piiride lähedale. Sellega põhjendatakse, miks Venemaa keskmise elaniku rahakott ei ole viimase kuue aasta jooksul suuremaks muutunud.
Ja keskmine Vene mees saab endiselt välismaale ainult tankiga.
Hah-haa. Seda ma ei tea. Aga ma tahan toonitada: kindlasti ei soovi Venemaa mastaapset sõda NATOga, sest see ei lõpeks Venemaale hästi. Venemaa jääb relvasüsteemide ja muude võimekuste poolest peaaegu igast küljest NATO-le alla.
Mastaapse sõjalise konflikti soovi Venemaal pole, aga kui tal peaks olema vaja läbirääkimisteks – ükskõik mis teemal ja regioonis – paremaid positsioone, siis väike manööver tuleks ikka kõne alla. No näiteks: lööme üle käte läinud õppuse käigus lipu Rakverre maha ja alustame läbirääkimisi uuenenud positsioonidelt.
Ma parafraseerin siin üht tarka inimest, kes ütles, et – teie sõnu kasutades – Rakvere on sama palju NATO kui Manhattan. Täpselt nii käib NATOs mõtlemine ja sõjaline planeerimine, et Rakvere ei ole alaväärsem linn kui mõni suur NATO metropol. Venemaa teab, et kui tekitatakse sõjaline konflikt ükskõik millise NATO riigi territooriumil, ei jää see vastuseta, sest see on kogu NATO toimimise põhimõte.
NATO-l on siis kaks võimalust: riskida täiemahulise tuumasõjaga või minna laiali.
Just! Kuigi täiemahulise tuumasõja ja laialimineku vahele mahub siiski veel võimalusi. On ju ka konventsionaalsed sõjalised jõud, kohe ei pea hakkama rääkima tuumarelvad – ei strateegilised, ei taktikalised.
Räägime linnalegendidest. Ma olen kuulnud jutte, et põlengud Piirissaarel on Vene eriteenistuste kätetöö.
Ma ei oska seda kommenteerida. Mulle pakuvad klatšiküsimused väga huvi, aga välisluureamet ei jälgi arenguid Eestis, meie fookus on väljaspool Eesti piire ja suur osa meie fookust on ida suunas.
Vaindloo on ka Eesti territoorium, aga kas te seda saate kommenteerida, miks venelased sealt süsteemselt üle lendavad? Selleks et jälgida, kuidas info liigub?
Seal on kübeke lohakust, aga ka suur kübe sõnumisaatmist – et me ikkagi võime aeg-ajalt ühe-kahe minuti piires NATO õhuruumist läbi sõita.
Eesti ametkonnad käituvad aga väga adekvaatselt. Esiteks on hea meel näha, et Eestil on väga hea õhuseiresüsteem, millega me suudame sellised rikkumised fikseerida. Teiseks on alati tundide küsimus, kui välisministeerium kutsub välja Venemaa saadiku ja avaldab oma seisukoha sellise käitumise suhtes. Ma eeldan, et Venemaa suursaadikul pole mugav käia sellistel kohtumistel välisministeeriumis.
Sellist suursaadiku diplomaatilist kiusamist harrastati vist juba siis, kui meil ametlikult ei saanud olla infot õhupiiri rikkumistest, aga sõbrad, kellel olid vastavad radarid, andsid neist ikkagi poolsalaja Eestile teada ning suursaadik pidi end vedama välisministeeriumisse, kus pööritati paljutähenduslikult silmi.
Nojah, aga alati on parem rääkida siis, kui sul on olemas faktid, kui meil on korralik õhuseiresüsteem, mis fikseerib läbi- või ülelennud sekundilise ja meetrise täpsusega.
Kas te teate, kuhu maandus Eesti kohal Hispaania lennukilt plehku pannud rakett?
Väga hea küsimus, ma loodan, et keegi leiab kunagi selle raketi üles, aga see pole Eesti julgeolekupoliitika kõige olulisem küsimus.
Kas see rakett üldse välja lendas?
Mina olen aru saanud, et nupule vajutati ja rakett lendas välja.
Venemaaga suhtlemisel on üliolulised isiklikud suhted otsustajatega. Kui palju käite teie läbi oma kolleegidega, Vene sõjaväeluure ja välisluure ülematega?
Meie suhted on minimaalsed. Mul on tunne, et heal kolleegil Arnold Sinisalul on olnud võimalus või kohustus suhelda viimastel aastatel mõned korrad oma kolleegiga, FSB ülemaga, aga välisluureteenistuste vahel ei ole väga tihedat läbikäimist.
Vene saatkonna luureresident ikka aeg-ajalt käib siin majas?
Ei käi.
Kohtute mujal? Botaanikaaias?
(Mõttepaus.)
Mina ei kohtu temaga ka botaanikaaias.
Mis teeb Venemaa kui sõjalise jõuga arvestamisel kõige rohkem peavalu? Kas pigem nende üleüldine ettearvamatus või eraldi veel ülilühike ja kiire otsustusahel? Putin võib sõjakäigu otsuse langetada kümmekonna lähikondlase seltsis.
Ma arvan, et te mõtlete õiges suunas. Venemaal on Läänemere regioonis aja-, ruumi-, otsustuskiiruse- ja ründerelvastuse eelis. Lisaks võib-olla ka otsusekiiruse eelis.
Tavaliselt otsused – ja ma väga loodan, et ka Venemaal – ei sünni hetketundest. Ma eeldan, et ka Vene Föderatsiooni president saab oma julgeolekuasutustelt adekvaatset infot, mis on riskid, kui tahetakse ette võtta üks või teine seiklus.
Ebademokraatlikes režiimides on tihti tavaks anda valitsejale infot, mida valitseja kuulda tahab, aga ma loodan, et minu kolleegid Vene Föderatsioonis on professionaalid ja viivad juhtkonnale adekvaatse info.
Pole mingit kahtlust, et vajadusel meie liitlased reageerivad, aga kui kuidagi peaks tekkima Vene Föderatsiooni juhtkonna peas tunne, et seda ei tehta, tekib valearvestus, siis see on meile ohtlik.
Meie eluajal on võtnud sõda uue vormi. Üldjuhul ei kaevuta enam kuudeks kaevikutesse, sõda on mitmekihiline ja olulised lahingud toimuvad internetis. Kui ma avan mõnes kommentaariumis kirgliku vaidluse ja loen sealt vastaspoolt naeruvääristavat ja alandavat, osapoolte konfliktile selgelt puid alla panevat kommentaari, võib see tulla piiri tagant elukutseliselt trollijalt?
Jaa, võib küll! Sellised situatsioonid on väga reaalsed ja ka kinnitust leidnud. Me teame, et Vene Föderatsiooni üks huvi on mängida liitlasriike üksteise vastu ja tekitada vastuolusid ka riikide sees. Kui analüüsiti Venemaa sekkumist Ameerika Ühendriikide presidendivalimistesse aastal 2016, toodi ju ka avalikes raportites väga korralikult näiteid, kuidas anti hagu diskussioonidele, mis vastandasid üksteisele elanikkonnagruppe.
Kas need kuulujutud vastavad tõele, et näiteks „Kevadtormi“ ajal saavadki sõdurid teiselt poolt piiri oma telefonidesse sõnumeid ja teatavad, et me teame, kus sa oled ja mis su tüdruksõber praegu teeb.
Jaa, see on reaalsus, see on osa psühholoogilisest sõjast. Tänavu kujuneb kindlasti üheks Venemaa sihtmärgiks Ameerika Ühendriikide suurõppus „Defender-Europe 2020“, mille sisu on Ameerika Ühendriikide väekontingendi liigutamine Euroopasse ja läbi Euroopa kuni Balti riikideni välja.
Sellest õppusest võtab osa umbes 37 000 inimest, sealhulgas umbes 20 000 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast, mis tähendab, et see õppus on absoluutselt kindlasti Venemaa fookuses. Ma arvan, et seda õppust püütakse segada erinevate vahenditega.
Näiteks võib Venemaa kasutada oma lennukeid ja laevu liitlaslaevade ja -lennukite varjutamiseks, ebaadekvaatseks käitumiseks või jõu näitamiseks, ei ole välistatud ka teie kirjeldatud info- või psühholoogilised operatsioonid. See kõik on osa Venemaa arsenalist ja oluline on olla sellistest riskidest teadlik ja osata nende puhul käituda. Sõnumile ei pea alati vastama sõnumiga.
Aga kui Venemaal on õppused, kas siis ka siin tulevad inimesed tööle ja hakkavad saatma Vene sõduritele teateid, et noh, Vova, siin sa nüüd roomad Putini heaks, aga tead, mida Ljuba praegu samal ajal teeb?
Ma ei oska kommenteerida Eesti kaitseväe sellesuunalist tegevust.
Peale infosõja kuulub Vene arsenali ka huvipakkuvas piirkonnas maade ja majade omandamine. Virumaal tegutsevat mingi õigeusu kirikuga seotud MTÜ, mis ostab kokku kinnisvara. Kas see võib olla kuidagi seotud Venemaa luuretegevusega?
Ma ei oska seda kommenteerida, mul ei ole… ei, ma ei saa seda kommenteerida.
Kas te ei oska või te ei saa?
(Pikem mõttepaus.)
Ma ei kommenteeri seda lihtsalt. Sest see ei ole meie asutuse pädevuses.
Selge: teate, aga ei ütle.
Teie järeldus on meelevaldne.
Kas spiooni- ja luurefilme on väga naljakas vaadata?
Meelelahutuseks väga hea meelega vaatan.
Kui palju on keskmises Bondi-filmis kokkupuuteid päris-luuremaailmaga? Tegelikult pole vist pommidel taimereid, mis loendavad sekundeid plahvatuseni?
Muidugi on filmides teatud aspektid võimendatud ja tehtud eriti põnevaks, aga ma võin luureromantika rikkumiseks öelda, et päris luuremaailmas nii põnevat elu ei elata. Samas on 1960ndate ja 1970ndate Bondi-filmides väga huvitavaid elemente, mis on ka reaalses elus kasutusele võetud.
Siin koridoris oli korv vihmavarjudega. Kaugele need tulistavad?
Ma ei ole täna hommikul testinud.
Teil on must vöö mingis hääldamatu nimega idamaises võitluskunstis?
Minu teada ei ole, kuigi olen idamaiseid võitluskunste harrastanud küll.
Hiina on kasvava majanduse ja rahvaarvuga riik, kellel on juba oma territooriumil kitsas, aga otse tema kohal on Venemaa, kus on palju maad ja maavarasid. Tundub, et kui Venemaa üldse kedagi kartma peaks, siis Hiinat.
Kui niimoodi olukorda kirjeldada, siis jah, aga millegipärast on Venemaa tähelepanu suunatud lääne poole – sinna, kus on demokraatlikud riigid ja kust iseenesest ei peaks ohtu tulema.
Venemaa kardab demokraatiat rohkem kui kommunistlikku Hiinat?
Täpselt nii!
Teil ilmselt ei ole Huawei telefoni, aga kas oma lastele ostaksite, kui nad peaksid soovima nimelt Huaweid?
Mul ei ole Huawei telefoni ja ma ei ostaks seda ka oma lastele.
Sest on oht, et Hiina kasutab selles telefonis olevat tarkvara luuramiseks?
Jaa, põhimõtteliselt on see võimalik. Samas ma ei näegi ehk nii suuri riske Huawei mobiilseadmetes. Kui me räägime aga 5G-võrgust tulevikus, peaksime tähelepanu pöörama kogu võrgule, eriti tuumikvõrgule, mis annab ülesandeid võrgu teistele osistele. Ma ei soovitaks jätta sisse-väljalülitamise nuppu asutusele, mida kontrollib ebademokraatlik riik. Sest me ei taha, et meie digiühiskond sõltuks tulevikus Hiina kompartei otsusest, kas meil on ühendus võrguga või mitte.
Tuleviku digiühiskond tähendab asjade internetti, kus peaaegu kõik meie eluks olulised seadmed on võrku ühendatud.
Teie läheduses tavaliselt diktofonid salvestavad ja telefonidel on levi?
Minu telefon on alati töötanud.
Aga teised telefonid ei jää vait, kui te ruumi sisse astute?
Päris nii ei ole. Päris olulised piirangud on selle asutuse territooriumil ja siin maja sees, aga kui ma liigun väljaspool seda maja, olen ma üks tavakodanikest, kelle turvateadlikkus on võib-olla natuke kõrgem kui teisel.
Kui te tahate minna Stockholmi lemmikbändi kontserdile, kas te liiklete sinna nagu tavaline inimene – ostate laevapileti ja sõidate kohale – või eeldab see suuremat turvaoperatsiooni ja kohaliku luureasutuse teavitamist?
Tavaliselt annan ma oma meeskonnale teada, et mul on plaan ühte või teise kohta minna, nad mõtlevad selle läbi ja ütlevad, kas ja kuidas on see ettevõtmine mõistlik. Üldiselt ei ole kultuuriürituste külastamist väga piiratud.
Aga kui teil oleks plaanis külastada nädalavahetusel Peterburi?
Ma ei reisi hea meelega Venemaale ega Iraani või Põhja-Koreasse.
Praegu te ilmselt ei lendaks hea meelega ka Gruusiasse või Ukrainasse?
Olen käinud ja käin vajadusel ka edaspidi tööalaselt Ukrainas ja Gruusias.
Värske aastaraamatu viimasel leheküljel on teil tore plakat: „Liitu Välisluureametiga!“ Sama üleskutse on ka teie kodulehel. Kas päriselt ka on mõni inimene tulnud sellise kuulutuse peale siia tööle?
On küll! Kolm aastat tagasi oli meil ka väga vahva nuputamisülesanne, mille abil otsisime teatud spetsiifikaga inimesi, ja tuli päris palju huvitavaid kontakte.
Me otsime pidevalt uusi väga häid inimesi, sest välisluureamet on kasvanud ja tänapäeva luure on väga tehniline, me vajame pidevalt tööjõudu.
Keskmine teie töötaja istub tööajal arvuti taga, mitte ei rooma soos ega seikle jamesbondilikult hotellides ja kasiinodes.
Meie asutuse eelis on see, et kõik Eesti vabariigile jõukohased luuredistsipliinid on koos ühes asutuses. Mitmes teises riigis on eraldi signaalluureasutus, eraldi inimallikaluurele keskendunud asutus…
Mis asi on signaalluure?
Signaalluure on luuredistsipliin, mis kogub erinevaid signaale. Erinevatest kohtadest. Ja rohkem ma ei ütleks. Jah, meil on see õnn, et meil on kõik luuredistsipliinid ühes asutuses koos ja erinevates luurevaldkondades tegelevad erinevad inimesed. On inimesed, kes istuvad arvuti taga, on need, kes tegelevad serveritega, on need, kes tegelevad inimestega, ja on inimesed, kes võib-olla ka jamesbondilikult teevad oma tööd ükskõik millises maailma punktis.
Praegu mängitakse kuskil Eesti riigi rahaga miljonilistes panustes pokkerit?
Kõik, mida me teeme, on seadustega kaetud ja meie tegevuse üle tehakse põhjalikku järelevalvet.
Kas see siin seinal on kõige kallim Konrad Mägi maal – et ta on hoiul niisuguses asutuses?
Minu meelest jäävad nende maalide hinnad 15 euro raamidesse.
15 euro?
Jah, need ei ole päris maalid, vaid reprod. Eesti kunstimuuseum prindib hea meelega kõigile Konrad Mägisid.
Ma praegu peaaegu et solvusin.
Jaa, meil on Konrad Mägi maale või õigemini reprosid majas 15–20 tükki. Nende eelarve ei olnud väga suur. Ma vabandan, et sellise pettumuse valmistasin.
Ma just tahtsin öelda, et ma poleks uskunud, et siin majas niimoodi petta saan.
Tere tulemast meie asutusse!