A4 kirjutas:
Aga mille poolest meie praegusel hetkel, juulis 2009, paremas seisus oleme kui lätlased? Mitte millegi poolest.
Kõige suurem ja olulisem eelis on see, et kaitsevägi on ühiskonnas usaldatav ja austatud nähtus. Lätis see nii ei ole.
Teiseks: vaatamata hädadele on kaitsevägi kõvasti populaarsem kui Lätis, meil on tänaseks välja juuritud NSVL armee pahed, millega lätlased (tänu omakorda venelaste suurele osakaalule armees) pole tänini hakkama saanud.
Kolmandaks: Lätis puudus ja puudub ka tulevikus igasugune kaitsetahe. See oli juba näha Vabadussõjas - mingi saamatu sõdimine, mingid punased kütid, mingi jura. Eestlased tulid ja lõid platsi puhtaks.
Neljandaks: kui vaadata nt kpt Väli arutlusi Sõdur'is, siis võib arvata, et see brigaad jääbki neil saavutamata põhjusel, et kogu papp hakkab kuluma personalile ja missioonidele, mille komplekteerimisega on alaloogselt Scoudiga suuri raskusi. Läti brigaad on rohkem roosa unistus kui reaalne stsenaarium (erinevalt Eestist, kus brigaad on suures osas komplekteeritud).
Tsiteeri:
Meie reservarmee süsteemist on kasu peamiselt vaid siis, kui meil on sõja algamine piisavalt pikalt ette teada, et me jõuame oma reservväelased mobiliseerida, varustada, tuletada aastaid armeest eemal olnud meestele meelde, kuidas käib kaitse või rünnak jao, rühma, kompanii, pataljoni koosseisus.
Kogemused on näidanud, et viie aasta tagant (mida näeb Eestis ette seadus) ei ole vaja nii mahukaid drille. 5a peale teenistust RÕKi kutsutavatel meestel on nädalaga ju asjad täiesti ajateenistuse tasemel meelde tuletatud.
Pealegi A4, sa räägid endale vastu. Sest kõikides teemades, kus juttu on olnud kiire reageerimisega tehnilistest vägedest nagu lennuvägi ja tankid on su argument olnud: sõjad ei alga üleöö, pingete kogumine, NATO jõuab abi saata - ja nüüd järsku 180 kraadi pööre
Tsiteeri:
Kui ????? peaks homme, 10. juuli varahommikul kell 4.00 üle idapiiri tulema, siis polegi nagu kedagi, kes neile kohe saaks vastu astuda peale paarituhande kaitseliitlase.
Kui meil oleks lennuvägi, siis annaksime löögi kogunemiskohtadele tiibrakettidega, hävitaks laserjuhitavate pommidega vastase teele jäävad sillad ja külvaks võimalikud sillapead puistmiinidega üle. Ühe väljaõppel oleva tankikompanii saadame Sinimägedesse, kus nad lukustavad Narva maantee.
Oleks tädil till, oleks onu. Neid asju meil ei ole ega tule, sest samasuguse retoorikaga sõdivad kaitseametnikud nende vastu. Küll NATO tuleb
Tsiteeri:
Scoutspataljoni alakomplekteerituse, missioonide ja kollektiivpuhkuse tõttu seda väeosa praktiliselt ei eksisteeri.
Aga kui meil oleks Scoutsbrigaad, mis see muudaks? Istuks see missioonil ja kodus oleks kaks õppekompaniid, kellest 50% Ida-Viru muulased.
Tsiteeri:
Väljaõppekeskustes on meil paarsada jaanuaris teenistust alustanud meest ning 1000 eelmisel nädalal teenistust alustanud noorsõdurit, kes on tänaseks heal juhul ühe korra oma teenistusrelva saanud kätte võtta ning keda seetõttu lahingusse saata ei saa. Üle jäevadki paaruhat paremas vormis ja väljaõppega kaitseliitlast, aga selles osas on meil lätlastega pariteet - ka nende kaitseliidus Zemessarzes on u 10 000 meest nagu meil, mistõttu võib arvata, et reaalseid sõdijaid oleks neil sama palju.
Siinkohal oleks sobilik küsida kaminast, kuidas edeneb uue, palju kiidetud mobilisatsiooni teavitussüsteemi rakendamine. Ja millal KRA kavatseb ükskord tööle hakata. Nt Tallinna KL formeerib varude olemasolul kompanii väljasõiduvalmidusse loetud tundidega (läbi käidud). Samas hädavaresed kaitseringkonnast või KRA-st ei saa lehte paberitki tehtud kui vaja.
Tsiteeri:
Ühesõnaga, ei maksa irvitada purjus naabrimehe üle, kui endal on kah rinnaesine okset täis.
Minuarust lätlaste puhul pole see ülekohtune. On nad olnud kogu aeg Eesti "lõunarinde pehme kõhualune" ja on ka praegu. Sõltumata 300 "profist" G36 automaatidega. Riik, mis pole enda eksistentsi suutnud ise õigustada ja mida ilma Eesti Rahvaväeta täna poleks.
Tsiteeri:
PSamas ei ole ka lätlased laiapõhjalise reservarmee mõttest täielikult loobunud - kõik meeskodanikud pannakse neil endiselt võimalike kutsealustena kirja ning eksisteerivad kõik seadusandlikud võimalused ajateenistuse taastamiseks rahvusvahelise julgeolekuolukorra kardinaalse halvenemise korral.
Erinevalt Eestist pole Lätis
kaitsetahet. Selles on oma osa nii ülitiblastunud ühiskonnas kui ka ajaloolises luuserikogemuses 20ndatest aastatest. Laidoneril oli 1939 õigus, kui ta lätlaste peale ei lootnud.