nimetu kirjutas:
Tegelikult meiega ainult võrdväärsele tasemele jõudmine oleks nii Läti kui ka Leedu suhtes lati alt pugemine. Suurema rahvaarvu ja suurematega ressurssidega peaks rohkem suutma teha. Leedu puhul on rõõm tõdeda, et sinnapoole nad ka sihivad. Läti osas ma nii optimistlik pole.
Jah, nii see peaks olema. Olen nõus. Võibolla ühe tahu veel ainult lisaksin juurde. Nii Läti kui Leedu on Eestist pindala ja rahvaarvu poolt suuremad. Rahvaarvu osas Läti ligi 1,5 korda ja Leedu üle 2 korra suurem. Majanduse osas, mis on tegelikult baas riigikaitse rahastamiseks, vahe samas suurusjärgus pole. SKP võrdluses on Läti meist umbes 20% suurem ja Leedu umbkaudu 90% suurem. Ehk vaatamata suuremale rahvaarvule on olnud nende sisemajanduse koguprodukt Eestiga võrreldes madalam. Lihtsalt öeldes Eestil on majanduslikult senimaani paremini läinud. Omaette teema on veel erinevate riikide maksusüsteem, maksuametite efektiivsus, kodanike maksudistsipliin, maksude optimeerimine, varimajanduse osakaal, jms.
Ühe huvitava võrdlusena vaatame 2019 aasta kolme riigi riigieelarvete planeeritud kulusid, kaitsekulude suurust ja kaitsekulude osakaalu kogu riigieelarve kulust.
Eesti - 11,3 miljardit eelarvekuludeks, sellest 0,585 miljardit kaitsekuludeks, 5,2% osakaal eelarvest
Läti 9,205 miljardit 0,604 miljardit 6,6%
Leedu 11,696 miljardit 0,948 miljardit 8,1%
* Eesti kaitsekulud ei sisalda välisvahendeid, Läti ja Leedu puhul jään vastuse võlgu.
Nii et kaitsekulude suurendamise asemel võiks pigem soovitada Lätile ja Leedule hoopis maksuameti eelarve suurendamist ja küll seejärel tekib rohkem raha kaitsekuludekski.
See on ikka häbiväärne lugu küll kui 1,5 korda suurema riigi eelarve on 18% väiksem kui Eestil ja 2 korda suurema Leedu eelarve on sama suur kui meil. Nii palju vaesemad nad nüüd ka pole, pigem ikka muist rahast läheb maksuametist ja seeläbi riigikaitsest mööda. Tugev majandus ja korras maksupoliitika koos efektiivse maksuametiga on oluline eeldus riigikaitsele ja ülaloleva näite varal mina küll ei julgeks tõsta riigikaitsevaldkonda muudest valdkondadest oluliselt palju kõrgemale. Kui siis õige pisut, paari kümnendik protsendipunkti võrra.
Nii et riigieelarve kontekstis võiks öelda, et hoopis Eesti, võrrelduna Läti ja Leeduga, poeb lati alt läbi. Aga see on juba pisut ebakorrektne järeldus ühedimensioonilises maailmas, kuigi mingi võrdluse ning tükikese tervikpildist ta ehk annab.