www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Sept, 2020 5:43

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2009 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 124, 125, 126, 127, 128, 129, 130 ... 134  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 19:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1718
Eesti on NATO liikmesriik, kes arvab, et tal on erisuhe Soomega - Soome on neutraalne riik, kes arvab, et tal on erisuhe Venemaaga. Sõja puhkemisel Baltikumis ei ole sealt ju mingit plaan B-d tulemas, sellise primitiivse helmestumise võiks ükskord ikkagi ära lõpetada ning käsitleda Soomet normaalse riigina (mitte mingi müütilise Eesti või Läti vanema vennana), kes ei ole meile tegelikult mitte midagi võlgu. :roll:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2019 15:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5138
Paar pilti, mis peaks demonstreerima Läti mehhaniseeritud brigaadi suurust:
Manus:
1. pat.jpg
1. pat.jpg [ 277.57 KB | Vaadatud 3734 korda ]

Manus:
2. pat.jpg
2. pat.jpg [ 466.1 KB | Vaadatud 3734 korda ]

Manus:
lahingutoetus pat.jpg
lahingutoetus pat.jpg [ 534.59 KB | Vaadatud 3734 korda ]

Esimeses pataljonis ligikaudu 250 sõjaväelast. Teises pataljonis samuti ligikaudu 250 sõjaväelast. Lahingutoetuspataljonis ligikaudu 200 sõjaväelast. Kokku saame umbes 700 inimest. Sinna juurde lisandub veel ilmselt mõnisada staabi ja tagalapataljoni sõjaväelast.
Kogu "brigaadi" peale tulebki ilmselt ca 1000 inimest.

Selle faktilehe järgi on ainuüksi Lätis asuvas EFP pataljonis üle tuhande inimese:
https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... efp_en.pdf
See on tõenäoliselt rohkem kui Lätil terves brigaadis kokku.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2019 16:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Mär, 2016 10:54
Postitusi: 41
Tsiteeri:
Esimeses pataljonis ligikaudu 250 sõjaväelast.


Ma loodan, et siin on mingi eksitus? Meil panevad paremini mehitatud LaKod RÕKkidel 200+ inimest välja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2019 17:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5138
Tsiteeri:
Ma loodan, et siin on mingi eksitus? Meil panevad paremini mehitatud LaKod RÕKkidel 200+ inimest välja.

Ma loodan samamoodi, et ma olen millestki valesti aru saanud või tõlgendanud, kuid see paistab kaudselt varasemate üldandmetega klappivat. Kui Läti maaväes on stabiilselt olnud ligikaudu 1000 inimest, siis ei saagi nendes pataljonides väga palju inimesi olla.

Ühes vanas Toomas Väli artiklis toodud arvud ei ole kahjuks väga palju suuremad:
Tsiteeri:
Seetõttu ei olegi kaks Läti jalaväebrigaadi struktuuri kuuluvat pataljoni täielikult komplekteeritud. Ligi 700st ettenähtud mehest on 1. pataljonis 460 ja 2. pataljonis 370 meest. Läti ohvitseride sõnul võib personalipuudus lähiajal süveneda, sest pole enam ajateenijaid, kelle hulgast sai kergemini värvata elukutselisi sõdureid. Probleemiks on ka kaadrivoolavus. 2006. aastal värvati 600 sõdurit, aga 300 lahkus.

https://diplomaatia.ee/motteid-lati-ja- ... ikaitsest/

Võrdluseks, Siili lõpurivistus:
https://pildid.mil.ee/galleries/SIIL-20 ... RA1503.jpg


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2019 22:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5138
Ma hakkasin korraks sellesse 1. pataljoni pilti süvenema, mille ma eelnevalt postitasin, ning siis taipasin, et nende sõdurite paigutus pole juhuslik. Iga veerg on ühe masina meeskond. Ma oli varem lugenud, et lätlased said ainult 20 Scimitari (see 20 mm kahuriga versioon), kuid ei saanud aru kuidas selline arv struktuuri sobitub. Peale selle pildi uurimist tundub kõik nüüd palju loogilisem.
Ühes pataljonis on tõenäoliselt 10 kahuriga CVRT-d, mis moodustavad ühe kompanii. Üheksa masinat jaotatakse omakorda kolmeks rühmaks, mis koosnevad kolmest masinast. Sama mustri järgi on jaotatud ka ülejäänud kompaniid. Ühes jalaväekompaniis on üheksa Spartan soomukit ning vähemalt üks Sultan juhtmasin. Kokku on kolm jalaväekompaniid ning üks soomuskompanii. Sinna lisandub veel tagalakompanii ning staabi- ja siderühm. Pildilt on ilmselt siis toetuselement puudu, kuid see kajastab siiski üsna adekvaatselt ühe läti mehhaniseeritud pataljoni koosseisu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2019 21:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Mär, 2016 10:54
Postitusi: 41
Kui suur see lätlaste SA koosseis siis reaalselt olla võiks? Wikipedia andmetel on see 15 000 ümber.
Kas Zemessardze annab reaalselt brigaadi, koos kellade ja viledega, välja? Ja kas nad saavad kõiki Zemessardze allüksusi kasutada reaalselt sidusa allüksusena või on pigem reaalne see variant, et Zemessardze tegutseb erinevates piirkondades ja Läti mehaniseeritud JvBr pigem ühes?

Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2019 23:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5138
Tsiteeri:
Kui suur see lätlaste SA koosseis siis reaalselt olla võiks? Wikipedia andmetel on see 15 000 ümber.

Ametlikult on Läti sõjaväe koosseisus 6000 professionaalset sõdurit, pluss 8000 rahvuskaartlast. Reaalsus on muidugi tiba keerukam, sest sellest 6000 sõdurist kuulub esimesse brigaadi ligikaudu 1000 sõjaväelast ning rahvuskaarti veel umbes 800 professionaali. Õhuväes on kusagil 300 inimest ning mereväes varieeruvalt 500-600 ringis. Toetuse väejuhatuses peaks veel omakorda olema 500-700 inimest.
Kokkuvõttes on maaväe mehhaniseeritud brigaadis 1000 inimest, ning igas rahvuskaardi brigaadis, mida on kokku neli tükki, keskmiselt üle 2000 inimese. Seega kogu maaväe peale saame maksimaalselt ~10 000 inimest. Tasub siiski mainida, et ükski nimetatud "brigaadidest" ei anna tegelikult täismõõtu välja. Sama käib nende brigaadide alla kuuluvate pataljonide kohta. Lisaks ei ole teada kui suur osa rahvuskaardi liikmetest on tegelikult aktiivsed ning kui suur osa lihtsalt "surnud hinged". Kui uskuda väidet, et tegelikkuses umbes pooled rahvuskaartlastest on aktiivsed, siis võib maaväe praktiliseks suuruseks tulla ~6000 inimest. Õhuväe ja mereväe koosseis ei tohiks üldpildis rahuajaga võrreldes eriti muutuda.
SA koosseisu suurusest märksa tõsisem probleem on tegelikult reservi puudumine. Väidetakse, et reserviks on 3000 väljaõpetatud inimest. Selles arvu puhul on küllalt asju, mis annaks alust selles kahelda, kuid põhiline on siiski selle arvu väiksus. 3000 inimest ei saa kuidagi katta pikemaks veninud konfliktis tekkivaid võimalikke kaotusi ning veelgi enam... pole võimalik korraldada vägede rotatsiooni. Sõda on kurnav ja inimestel on elud ka väljaspool konflikti. Ilma rotatsiooni võimaluseta kaob kähku moraal ja võitlusvõime.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 0:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 723
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Kui suur see lätlaste SA koosseis siis reaalselt olla võiks? Wikipedia andmetel on see 15 000 ümber.

Ametlikult on Läti sõjaväe koosseisus 6000 professionaalset sõdurit, pluss 8000 rahvuskaartlast. Reaalsus on muidugi tiba keerukam, sest sellest 6000 sõdurist kuulub esimesse brigaadi ligikaudu 1000 sõjaväelast ning rahvuskaarti veel umbes 800 professionaali. Õhuväes on kusagil 300 inimest ning mereväes varieeruvalt 500-600 ringis. Toetuse väejuhatuses peaks veel omakorda olema 500-700 inimest.
Kokkuvõttes on maaväe mehhaniseeritud brigaadis 1000 inimest, ning igas rahvuskaardi brigaadis, mida on kokku neli tükki, keskmiselt üle 2000 inimese. Seega kogu maaväe peale saame maksimaalselt ~10 000 inimest. Tasub siiski mainida, et ükski nimetatud "brigaadidest" ei anna tegelikult täismõõtu välja. Sama käib nende brigaadide alla kuuluvate pataljonide kohta. Lisaks ei ole teada kui suur osa rahvuskaardi liikmetest on tegelikult aktiivsed ning kui suur osa lihtsalt "surnud hinged". Kui uskuda väidet, et tegelikkuses umbes pooled rahvuskaartlastest on aktiivsed, siis võib maaväe praktiliseks suuruseks tulla ~6000 inimest. Õhuväe ja mereväe koosseis ei tohiks üldpildis rahuajaga võrreldes eriti muutuda.
SA koosseisu suurusest märksa tõsisem probleem on tegelikult reservi puudumine. Väidetakse, et reserviks on 3000 väljaõpetatud inimest. Selles arvu puhul on küllalt asju, mis annaks alust selles kahelda, kuid põhiline on siiski selle arvu väiksus. 3000 inimest ei saa kuidagi katta pikemaks veninud konfliktis tekkivaid võimalikke kaotusi ning veelgi enam... pole võimalik korraldada vägede rotatsiooni. Sõda on kurnav ja inimestel on elud ka väljaspool konflikti. Ilma rotatsiooni võimaluseta kaob kähku moraal ja võitlusvõime.


Kõik see selgitus on veenev ning sellepärast ongi Lätti vaja USA brigaadi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 11:47 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20461
Asukoht: Viljandimaa
Jah, kuluks neile ära küll see poole miljardi suurune eelarvelaks, millest RK eelarve teemas juttu on...

Kes ei toida oma sõjaväge, peab toitma võõrast.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 12:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9099
Asukoht: Siilis
Ilma ajateenistust(loe: reserve) taastamata ei toida neid ka miski "eelarvelaks"..

Sest see "toidaks" vaid eeldatud agressorit - rikkalikuma sõjasaagi näol siis :twisted:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 13:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5138
Lätlased jätkuvalt väidavad, et ajateenistust taastada pole võimalik, sest see kõik on nii kallis ja võtab aega. Nõudvat suuri investeeringuid infrastruktuuri ja personali.
https://www.sargs.lv/lv/nbs/2019-11-26/ ... gatavosana
Tsiteeri:
“Mums, tam [obligātajam militārajam dienestam] Latvijā nav bijusi tā labākā vēsture. Turklāt vai kāds ir rēķinājis, ko nozīmētu uz diviem gadiem izņemt laukā cilvēku no tautsaimniecības? Šādam solim nav gatava arī apmācību sistēma. Lai to pielāgotu, vajadzētu lielus ieguldījumus infrastruktūrā un personālsastāvā, būtiski palielinot virsnieku un instruktoru štatu."

Samuti tuuakse ülal olevas tsitaadis välja, et keegi pole välja arvestanud mis maksab noorte inimeste kaheks aastaks teenistusse võtmine riigi majandusele. Ma leian, et see väide on kergelt demagoogiline, sest ajateenistuse pooldajad lätis ei räägi mitte kahest aastast, ega isegi sellest, et kõiki noori peaks teenistusse värbama. Hea algus oleks seegi kui sarnaselt Eestile teeniks näiteks 1000 või 1500 läti noort 8-11 kuud.
Aga tulles tagasi selle argumeni juurde, siis ma otsustasin natuke arvutamist teha. Igal aastal peaks Lätis olema 9 000-10 000 ajateenistuse ikka jõudvat noormeest.
https://data1.csb.gov.lv/pxweb/en/iedz/ ... ewLayout1/
15-24 aastaste seas on tööhõivemäär hetkel 33%. Ehk siis reaalselt teeb tööd ainult kolmandik noortest.
Lätis peaks olema ~900 000 töötavat inimest ning Läti nominaalne SKP on kusagil 32 miljardi euro kandis. See tähendab, et keskmine SKP töötaja kohta peaks olema umbes 35 500 eurot.
https://tradingeconomics.com/latvia/employed-persons
https://www.imf.org/external/pubs/ft/we ... C&grp=0&a=
Eestis asub ajateenistusse keskeltläbi 30-40% noortest. Võtame aluseks kõrgema arvu. Kui on kaheaastane ajateenistus, siis teeb see värvatavate hulgaks 18-20 tuhat noormeest. Nendest võiksid kõlblikuks osutuda 40%, ehk kuni 8000 ajateenijat. Neist 8000-st kolmandik oleks muidu potentsiaalselt tööga hõivatud. See teeb 2700 noort, kelle panus SKP-sse oleks ligikaudu 96 miljonit eurot. See teeb 0,3% SKP-st.
Antud juhul ma muidugi arvutasin välja worst case stsenaariumi, kus suur osa noori võetakse pikaks ajaks teenistusse. Tegelikkuses oleks võimalik ka lühema osalise ajateenistuse kehtestamine, mille mõju majandusele oleks kordi väiksem. Ma julgeks öelda, et praktiliselt märkamatu.

Võtame näiteks veidi reaalsema stsenaariumi. Ütleme, et aastase ajateenistuse käigus koolitatakse välja üks pataljon koos paraja varuga - näiteks 1500 noort. Taaskord võtame, et kolmandik neist võiksid ilma ajateenistuseta olla tööga hõivatud. See teeb 500 noort, kelle panus SKP-sse oleks ~18 miljonit eurot, ehk siis ~0,06% SKP-st.
Nende noorte väljaõppeks oleks vaja taristut, esmalt kasarmuid. Viie 300-kohalise kasarmu maksumus võiks olla 30 miljonit. Sinna lisanduks veel muidugi muu taristu. Näiteks üks pataljoni söökla maksaks ilmselt juurde kuni 10 miljonit. Remondi- ja hooldushall ning hoidlad tõenäoliselt kumbki samuti 10 miljonit. Kokku saaks 60+ miljonit. Jagades projekti viie aasta peale saaksime 12 miljonit aastas. Jalaväepataljonile uue varustuse hankimine maksab väidetavalt kokku 250 miljonit. Kahekümne aasta peale jaotatuna oleks see investeering ~13 miljonit aastas. Ühe ajateenija koolitamise hind on vanemate Soome allikate järgi ~10 000 eurot aastas, mis teeb 15 miljonit. Seega, põlvelt võiks pakkuda piiratud ajateenistuse hinnaks 40+ miljonit aastas. SKP protsendina väljendatult oleks kogu asja hind alla 0,2%.
Muidugi mõni targem, kes on paremini EKV ajateenistusega kursis, võib mind suurusjärkude osas parandada.


Viimati muutis nimetu, 27 Nov, 2019 15:44, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 14:14 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20461
Asukoht: Viljandimaa
Kogu selle hala kohta võib kokkuvõtlikult öelda, et loll, kes vabandust ei leia. Elu näitab, et ka väga keskpäraste võimetega inimesed muutuvad alati väga leidlikuks, kui on vaja kas:
a) põhjendada, miks mingit asja teha ei saa;
b) leida viis, kuidas kärakas kätte saada ka siis, kui raha parajasti pole.

Eriti ebameeldiv liik esimesena mainitud leidlike hulgas on need, kes mingi asja ära muudavad või kaotavad ja kelle jaoks mõni kuu hiljem on tehtud muudatus juba paratamatu ajalooline protsess, millele mõeldavaidki alternatiive ei eksisteeri.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 17:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1634
Selles küsimuses võib vist küll südamerahuga tõdeda, et praktika on tõe kriteerium. Soome näiteks värbab u 75% poiste aastakäigust 6-12 kuuks teenistusse, ja pole kuulda ega näha olnud, et Soome majandus seetõttu tohutut kahju kannaks (kuigi üksikud ajateenistuse vastased Soomes seda negatiivsed majanduslikku mõju siiski argumendina aegajalt esile toovad). Või veel „hullem“ – Iisrael värbab päris suure protsendi nii meestest kui naistest teenistusse keskmiselt kaheks aastaks (+ veel üsna suured pidevad kaitsekulud) – aga samamoodi pole näha, et Iisraeli majandus selle koorma all kokku oleks varisemas vm moel kannatamas.

Suurem osa ajateenistusse astujatest on enamikes riikides noored mehed (ja naised), kes on äsja lõpetanud üldhariduskooli ega pole veel omandanud mingit sisulist haridust või eriala ega läinud tööle, kust aastaks ajaks eemalviibimine suurt mikro- või makromajanduslikku mõju omaks. Kui see nii ei oleks, siis kuuleksime pidevalt Eesti tööandjatelt ja nende liitudelt murelikke noote, et ajateenistus kisub inimesi töö ja majanduskasvu juurest eemale. Aga „miskipärast“ me seda ju ei kuule.

Küll aga on seda üsna pidevalt kuulda reservväelaste ja õppekogunemiste kohta, mis erinevalt ajateenistusest puudutavad üldjuhul juba õppinud ja töötavaid inimesi. See pole etteheide ettevõtjatele ja tööandjatele – lihtsalt reaalne märk sellest, et mitte ajateenistus, vaid mobilisatsioon eriti, kui kestab pikemalt kui 1-2 nädalat) on asi, mis paratamatult hakkab majandust mõjutama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 17:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Eks põhiline iva ole selles, et 18-20-aastaste tohutu majanduspotentsiaal on ainult nende endi (või ajateenistuse vastaste) arvates tohutult kõrge.
Tööandja silmis on selline pigem väljaõppeta tööjõud, kellega on palju jama ja kellest on tihti vähe togu (kui minema jalutab peale väljaõpet).
Tegelikkuses sellises vanuses mitte kõik ei tööta, enamik pikendab lapsepõlve kuskil kõrgkoolis ega anna sellele reaalmajandusele mingit lisaväärtust.
Ja muidugi ka harjumuse jõud - Soomes/Iisraelis on need asjad lihtsalt sedapidi aastakümneid käinud ja sellega ollakse harjunud. Meil on aga vastupidi - enamik on aastakümneid pääsenud ja kasvatanud endale järelkasvugi, keda samas vaimus mõjutada, et ei peaks oma harjumusi muutma.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 17:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Kriku kirjutas:
Kogu selle hala kohta võib kokkuvõtlikult öelda, et loll, kes vabandust ei leia. Elu näitab, et ka väga keskpäraste võimetega inimesed muutuvad alati väga leidlikuks, kui on vaja kas:
a) põhjendada, miks mingit asja teha ei saa;
b) leida viis, kuidas kärakas kätte saada ka siis, kui raha parajasti pole.
Eriti ebameeldiv liik esimesena mainitud leidlike hulgas on need, kes mingi asja ära muudavad või kaotavad ja kelle jaoks mõni kuu hiljem on tehtud muudatus juba paratamatu ajalooline protsess, millele mõeldavaidki alternatiive ei eksisteeri.


Igas riigis (ka meil) on ametliku eduraporti osa teadmise süvendamine, et valitud tee (ja selle näitajad) on õiged.
See pole mitte juhuslik infovoog või "rahvas tänavalt arvab", vaid seda kultiveeritakse süsteemiselt, professionaalselt ja laiapõhjaliselt.
Pole siin ka Läti erand - seal riiklikud propaganda institutsioonid räägivad, kui õige on "Läti tee" ja kui kahjulik/võimatu on seda muuta.
Ja muidugi see komme käib ka meie kohta - pruugib vaid tõstatuda korraks mingi KV/liitlaste kohaloleku teema (vaata EKV värskeid teemasid), kui läheb lahti jutt, kuidas ei saa ja kuidas tuuakse üllatuslikke-leidlikke argumente - näiteks Tapa kanalisatsioon ei pea vastu (viimase kohta võiksin kommenteerida, et vee ja kanalisatsiooni rahasid saav veel taotleda kuni 2023). Ühesõnaga, sama refleks, mis avaldub lätlastel ajateenistuse teemal, avaldub meil natuke teistel teemadel, olgu selleks suurem armee, mingid "lisad" või liitlaste rolli suurendamine.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2009 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 124, 125, 126, 127, 128, 129, 130 ... 134  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt