Läti ja Leedu kaitsejõud

[Kriku]

Läti tee: nimetame rügemendid ümber brigaadideks

[Kapten Trumm]

Kahjuks selles saates peale Laaneotsa intervjuud vastas Läti kindral kelle väitel tegelikult kõik korras neil on oma "Läti tee" kuidas riigikaitset korraldada ning artikkel 5 kaitseb Lätit iseenesest jmt. jura.

Ega Läti pole mingi erand - Läti kindral, kes ei kiida takka Läti poliitilistele sõjalis-strateegilistele (sh palgaarmee) valikutele, saab lihtsalt kinga ja thats it.
Seda nimetataksegi tsiviilkontrolliks.

[nimetu]

Muuseas väärib siin märkimist veel üks huvitav erinevus Eestiga. Kusagil 2015 või 2016 paiku, kui kaitse-eelarve hakkas kasvama, räägiti avalikult, et piirivalve kulud võiks KaMin eelarvesse minna. Nüüd ongi jõutud nii kaugele, et piirivalvurite uued vormid (ca 1500 vormi) plaanitakse kaitse-eelarve vahenditega hankida. Oma relvastuse (püstolid ja automaadid) nad juba saavad kaitseväelt. Ühest küljest on see muidugi loogiline, sest piirivalve pidavat kirjade järgi sõjaajal kuuluma kaitseväe koosseisu. Mis funktsiooni nad tegelikult täitma hakkavad, ma ei tea. Ja teisalt tähendab see seda, et raha, mida saaks kulutada kaitseväele jääb jälle tiba õhemaks.

[strateegiline sõdur]

Analüüsime asja teise külje pealt ja ärme piirdu vaid kategooriaga, et küll nüüd ütles vägevalt ja õige ongi pidupäeval öelda sünnipäevalapsele välja kõik, mida ta oma elus on valesti teinud ning lisaks sellele kulutada pool intervjuu aega enda isikliku eluloo ja tähelepanuväärsetest saavutustest rääkimisele.
------------------------------
Poliitiku relv on sõna. Sõnal on suurem kaal, kui tankidiviisil. Isegi sõjas. Enne kui tankidiviis liikvele läheb, peetakse esimene lahing alati komandöride ja tankistide peas sõna abil. Kui see lahing on võidetud, alles siis läheb sõda ning lahing liikvele.

Poliitik, sõjaväelane või minister, kes ei taju ei oma sõnade jõudu, ega iseenda rolli ning ei adu ümbritsevat keskkonda adekvaatselt on kasuks vaenlasele ja kahjuks meie oma inimestele. Nukral pilgul pean tõdema, et auku, kuhu sisse kukutatakse, ei kaeva mitte karmide nägudega kõrilõikajad teiselt poolt piiri vaid meie enda juhid uuristavad seda pisitasa sügavamaks. Eilset päeva jäävad ilmestama kaks riigikaitse vaatpunktist olulist sõnalahingut. Siseministri keelepaelad läksid valla Soomes ja riigikaitsekomisjoni liige lõi kaasa sõnakähmluses Lätis. Jätame ministri hetkel kõrvale – seda jama on tervemõistuslikult raske kommenteerida – ja vaatame erusõjaväelase juhtumit lähemalt. Endine kaitseväe juhataja, neljatärni kindral, praegune Riigikogu liige, kel eeldatavasti peaks olema täis aru peas ning kaine meel, andis intervjuu Lätis.

Kes nüüd selle fopaa suurust ei taju siis lubage ma kirjeldan ühte hüpoteetilist situatsiooni analoogia põhjal. Algmaterjal siin (https://www.postimees.ee/6829754/laaneo ... ima-lulina)

On 24.veebruar ja Eesti Vabariik peab oma aasta kõige olulisemat pidupäeva. Selle tähtsa päeva puhul toimub ETV+ venekeelne (!!!) otsesaade riigikaitse teemadel, kuhu annab telefoniintervjuu ka Soome endine kaitseväe juhataja ning parlamendi riigikaitsekomisjoni liige. Kõige muu seas ütleb ta Eesti kohta järgmist:
- Eesti sõjavägi ja vabatahtlikud ei suuda vastu hakata sellele, mis on idanaabril;
- Eesti reservid ei ole piisavad;
- Eesti kaitsevägi oma suurusest tulenevalt ei otsusta Eesti kaitsmisel midagi;
- soomlased vaatavad Eestit kui nõrka riiki;
- Soome peab Eestit Põhjala riikide kaitse kõige nõrgemaks lüliks ja Eestil tuleks oma riigikaitse ülesehitus kohe kriitiliselt üle vaadata;
- jne.

Kõike seda võiks näiteks Soome endine kaitseväe juhataja või kes iganes teine öelda ka Eesti kohta. Ometigi nad seda ei tee. Ei tee sellepärast, et need inimesed ei ole 25 aastat järjest väljavaadanud tanki prismast, kus vaateväli on piiratud ning suhelda saab vaid sõimeldes ja karjudes.
Parafraseerides Vene saatkonda siis lugupeetud tankist ja praegune austatud Riigikogu liige võiks lõpuks tõesti tankist välja tulla ja proovida ümber mõtestada oma praegust rolli ning kaaluda oma sõnade tähendust ning mõju.

Kuna, kuidas, mida, kellele ja mis kombel öelda ongi raske ülesanne. Olen nõus. Kui sõnade mõjus päris kindel ei ole siis tasub korraks maha istuda, põhjalikult järgi mõelda ning vahel võib kogunisti kasutada võimalust jätta ütlemata ning proovida eesmärki saavutada teisel viisil. Samas, ega mina pole poliitik olnud ning ehk seal ongi alati mõistlik välja öelda kõik mida sülg suhu toob. Olgu siis Soomes või Lätis. Pidulauas või kõrtsitoas.
----------------------
Läti riigikaitse vajakajäämistega olen nõus. Samuti näen vajakajäämisi Eesti ja Leedu osas. Kahtlen selles, et valitud viis sõnumi edastamiseks oli adekvaatne. Mulle meenub paari aasta tagune juhtum, kus me läksime Soomet avalikult õpetama, et kuidas nemad peavad oma riigikaitset ja riiki korraldama. Minu arusaamise kohaselt ei muutunud kahe riigi suhted sellest paremaks. Samuti ei muutunud Soome riik ega riigikaitse teistsuguseks. Vastupidiselt loodetule oli mõneks ajaks täheldada hoopis madalseisu riikide suhetes.

[Chupacabra]

Ma loodan, et selle soomlase sõnad panevad lõpuks meie poliitikutele aru pähe ja kaitsekulud tõstetakse vähemalt 2,5%ni SKTst.

[London Bridge]

Pigem on tõenäolisem, et selle soomlase sõnade peale tõuseks Pavlovi refleksina poliitikuid ja ametnikke üle terve poliitspektri ning järgneks kooris juba tüdimuseni kuuldud verbaalne diarröa teadagi millest.

[nimetu]

Toon välja hiljutise debati ajateenistuse taastamise üle Lätis, mille keskmeks on üks Jamestown Foundationi analüüs ja selle soovitused. Osavõtjateks on üks läti militaaranalüütik ning kaitseministeeriumi parlamendisekretär.
https://www.tvnet.lv/6815297/militars-u ... ildspekiem
Põhimõtteliselt on KaMin ametnik raudselt vastu ajateenistuse taastamisele ja leiab, et see pole majanduslikel põhjustel saavutatav (olevat vaja lausa 4% SKP-st selleks) ja et professionaalne sõjavägi saab riigi kaitsmisega paremini hakkama. Mõlemad on põhimõtteliselt nõus sellega, et Balti riikide koostöö on vilets ja ühendarmee loomine oleks utoopia.
Artikli juures on ka avalik küsitlus, millest tuleb välja, et 58% lugejatest on vastu ajateenistuse taastamisele ning 42% on poolt (kokku üle 10 000 hääle).

[Leo]

Mida SKJ juhataja või endine juhataja Eesti kaitsevõimest arvavad, ma ei tea, ilmselt nad ei ütle ka, sest see ei ole kombeks, kuid kui vaadata seda, kui palju Soome on Eestit nii relvastuse kui väljaõppega toetanud, siis ükskõiksed ei olda kindlasti, vaid saadakse aru, et sõjaline jama Eestis võib kiiresti üle kasvada sõjaliseks jamaks Soomes. Kui nüüd teoreetiliselt mõelda, mida Soome siis teeks, siis ma oletan, et suuri üksuseid tulemas ei oleks, pigem antaks ikka seda, mida Soomes on palju, näiteks suurtükiväe laskemoona. Tegelt on ju EKJ suhteliselt palju SKJ moodi, lätlastega on asi hullem, nad on kindlad, et NATO kaitsebki aktiivselt, eestlased on ikka oluliselt realistlikumad. Lätlastele peaks kõigepealt soovima, et nad leiaksid üle kehaosad, mida võõramaa keeles kutsutakse cojones ja siis võtaks pea liiva alt välja ja vaataks ringi.

[Viiskümmend]

Eesti on NATO liikmesriik, kes arvab, et tal on erisuhe Soomega - Soome on neutraalne riik, kes arvab, et tal on erisuhe Venemaaga. Sõja puhkemisel Baltikumis ei ole sealt ju mingit plaan B-d tulemas, sellise primitiivse helmestumise võiks ükskord ikkagi ära lõpetada ning käsitleda Soomet normaalse riigina (mitte mingi müütilise Eesti või Läti vanema vennana), kes ei ole meile tegelikult mitte midagi võlgu.

[nimetu]

Paar pilti, mis peaks demonstreerima Läti mehhaniseeritud brigaadi suurust:

Esimeses pataljonis ligikaudu 250 sõjaväelast. Teises pataljonis samuti ligikaudu 250 sõjaväelast. Lahingutoetuspataljonis ligikaudu 200 sõjaväelast. Kokku saame umbes 700 inimest. Sinna juurde lisandub veel ilmselt mõnisada staabi ja tagalapataljoni sõjaväelast.
Kogu "brigaadi" peale tulebki ilmselt ca 1000 inimest.

Selle faktilehe järgi on ainuüksi Lätis asuvas EFP pataljonis üle tuhande inimese:
https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... efp_en.pdf
See on tõenäoliselt rohkem kui Lätil terves brigaadis kokku.

[Rabapistrik]

Esimeses pataljonis ligikaudu 250 sõjaväelast.

Ma loodan, et siin on mingi eksitus? Meil panevad paremini mehitatud LaKod RÕKkidel 200+ inimest välja.

[nimetu]

Ma loodan, et siin on mingi eksitus? Meil panevad paremini mehitatud LaKod RÕKkidel 200+ inimest välja.

Ma loodan samamoodi, et ma olen millestki valesti aru saanud või tõlgendanud, kuid see paistab kaudselt varasemate üldandmetega klappivat. Kui Läti maaväes on stabiilselt olnud ligikaudu 1000 inimest, siis ei saagi nendes pataljonides väga palju inimesi olla.

Ühes vanas Toomas Väli artiklis toodud arvud ei ole kahjuks väga palju suuremad:

Seetõttu ei olegi kaks Läti jalaväebrigaadi struktuuri kuuluvat pataljoni täielikult komplekteeritud. Ligi 700st ettenähtud mehest on 1. pataljonis 460 ja 2. pataljonis 370 meest. Läti ohvitseride sõnul võib personalipuudus lähiajal süveneda, sest pole enam ajateenijaid, kelle hulgast sai kergemini värvata elukutselisi sõdureid. Probleemiks on ka kaadrivoolavus. 2006. aastal värvati 600 sõdurit, aga 300 lahkus.

https://diplomaatia.ee/motteid-lati-ja- ... ikaitsest/

Võrdluseks, Siili lõpurivistus:
https://pildid.mil.ee/galleries/SIIL-20 ... RA1503.jpg

[nimetu]

Ma hakkasin korraks sellesse 1. pataljoni pilti süvenema, mille ma eelnevalt postitasin, ning siis taipasin, et nende sõdurite paigutus pole juhuslik. Iga veerg on ühe masina meeskond. Ma oli varem lugenud, et lätlased said ainult 20 Scimitari (see 20 mm kahuriga versioon), kuid ei saanud aru kuidas selline arv struktuuri sobitub. Peale selle pildi uurimist tundub kõik nüüd palju loogilisem.
Ühes pataljonis on tõenäoliselt 10 kahuriga CVRT-d, mis moodustavad ühe kompanii. Üheksa masinat jaotatakse omakorda kolmeks rühmaks, mis koosnevad kolmest masinast. Sama mustri järgi on jaotatud ka ülejäänud kompaniid. Ühes jalaväekompaniis on üheksa Spartan soomukit ning vähemalt üks Sultan juhtmasin. Kokku on kolm jalaväekompaniid ning üks soomuskompanii. Sinna lisandub veel tagalakompanii ning staabi- ja siderühm. Pildilt on ilmselt siis toetuselement puudu, kuid see kajastab siiski üsna adekvaatselt ühe läti mehhaniseeritud pataljoni koosseisu.

[Rabapistrik]

Kui suur see lätlaste SA koosseis siis reaalselt olla võiks? Wikipedia andmetel on see 15 000 ümber.
Kas Zemessardze annab reaalselt brigaadi, koos kellade ja viledega, välja? Ja kas nad saavad kõiki Zemessardze allüksusi kasutada reaalselt sidusa allüksusena või on pigem reaalne see variant, et Zemessardze tegutseb erinevates piirkondades ja Läti mehaniseeritud JvBr pigem ühes?

[nimetu]

Kui suur see lätlaste SA koosseis siis reaalselt olla võiks? Wikipedia andmetel on see 15 000 ümber.

Ametlikult on Läti sõjaväe koosseisus 6000 professionaalset sõdurit, pluss 8000 rahvuskaartlast. Reaalsus on muidugi tiba keerukam, sest sellest 6000 sõdurist kuulub esimesse brigaadi ligikaudu 1000 sõjaväelast ning rahvuskaarti veel umbes 800 professionaali. Õhuväes on kusagil 300 inimest ning mereväes varieeruvalt 500-600 ringis. Toetuse väejuhatuses peaks veel omakorda olema 500-700 inimest.
Kokkuvõttes on maaväe mehhaniseeritud brigaadis 1000 inimest, ning igas rahvuskaardi brigaadis, mida on kokku neli tükki, keskmiselt üle 2000 inimese. Seega kogu maaväe peale saame maksimaalselt ~10 000 inimest. Tasub siiski mainida, et ükski nimetatud "brigaadidest" ei anna tegelikult täismõõtu välja. Sama käib nende brigaadide alla kuuluvate pataljonide kohta. Lisaks ei ole teada kui suur osa rahvuskaardi liikmetest on tegelikult aktiivsed ning kui suur osa lihtsalt "surnud hinged". Kui uskuda väidet, et tegelikkuses umbes pooled rahvuskaartlastest on aktiivsed, siis võib maaväe praktiliseks suuruseks tulla ~6000 inimest. Õhuväe ja mereväe koosseis ei tohiks üldpildis rahuajaga võrreldes eriti muutuda.
SA koosseisu suurusest märksa tõsisem probleem on tegelikult reservi puudumine. Väidetakse, et reserviks on 3000 väljaõpetatud inimest. Selles arvu puhul on küllalt asju, mis annaks alust selles kahelda, kuid põhiline on siiski selle arvu väiksus. 3000 inimest ei saa kuidagi katta pikemaks veninud konfliktis tekkivaid võimalikke kaotusi ning veelgi enam... pole võimalik korraldada vägede rotatsiooni. Sõda on kurnav ja inimestel on elud ka väljaspool konflikti. Ilma rotatsiooni võimaluseta kaob kähku moraal ja võitlusvõime.