Läti ja Leedu kaitsejõud

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

toomas tyrk kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Lohutage end sellega, et kuuldavasti pidi Kevadtorm 2010 toimuma Pärnumaal, igaüks mõtelgu, miks..... :dont_know:
Hm, valmistume Läti agressiooni tõrjuma?
Et kui miljardit ei maksa...
Ei, valmistutakse vast ikka selleks, kui lätlased on armee pankrotini jõudnud ja kaitsevõime täielikult minetanud, võib põlisvaenlane tulla ka lõunast.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Lupus kirjutas:Vist oli Kunnas see kes kunagi ütles ,et Eesti peab lõunasse teise brigaadi tegema kui Läti samas vaimus jätkab.
Kunnas ongi oma üheainsa mammutbrigaadi teooriaga algusest peale väga põhjalikult puusse pannud.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Borja kirjutas:
b) TT-relvad - Eestis on MILANeid siiski piisavalt massiliselt loomaks soomustehnika surnuaedu (mis siis, et tahab modifitseerida ja rakette juurde) ning jällegi, on loodud vastav kultuur // taktika // rutiinid. Läti mu teada tellinud noid Spike vaid ühe TT-kompanii jagu - mis muidugi arvestatavat TT-lehvikut ei loo. Meie MILANid lendavad pidevalt, Läti ülikallid Spiked ei hakka ilmselt kunagi lendama (pöörase hinna / vähese arvu tõttu) ja nad peavad imitaatortrenniga leppima...
MILAN'id on ju line-of-sight relvad. Spike'sid võib lasta metsa tagant. See asjaolu loob aga täiesti uued taktikalised võimalused (lisaks ei ole vaja enam muretseda ka tanke, et väljaõppe käigus leevendada tankihirmu, sest vaatad tanki nagu telekast). Lask on üks osa väljaõppest ning loogika ütleb, et kui Spikega oled piisavalt simulaatoritreeningut teinud, siis saad ka hiljem lendu lastud raketi trajektoori korrigeerida juhul kui on vaja siluda päästiku vajutamisel tehtud väikest viga. Juudite treening Nimrodidega piirdub väga suures osas samuti simulaatoritega.
Lätlaste 1 TT-kompanii on tõesti liiga väike üksus.
c) kaudtulerelvad - meil ikkagi on ja lasevad nii 155mm ja 122mm haubitsad... Läti pisut kummalised paarkümmend 100mm on aga tõesti vaid külma sõja aegsed püsikaitse tankitõrjekahurid ning milline võiks olla nende tänane taktikaline rakendus - mina küll ei suuda välja mõelda
122 mm miinustest on räägitud juba palju. 155 mm puhul on minu jaoks suurimaks mureks nende counter battery võimekus. Polügoonil laskmise võimalus ei ole võrdeliselt seotud nende relvade efektiivsusega konflikti korral. Nad aitavad küll väljaõppel, kuid kui nende kasutamise võimalused on juba ette teades üsna küsitavad, siis mis on sellest laskmisest kasu?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Relva kasutustulemuste valemis on ka ühe tähtsa tegurina sees relva saadaolev kogus ja teisena väljaõppe kvaliteet.

Ja valem on tegurite korrutis!

Mis juhtub valemiga, kui sinna sisestada tehniliste näitajate tegur, mis on nt Spike/Milani kontekstis Eestis poole kehvem kui Lätis, kuid saadaoleva koguse ja väljaõppe kvaliteedi tegurid on lätlaste omast kümme korda suuremad?

Eesti: 0,5x10X10=50
Läti 1,0x1x1=1

Kahjuks on tegemist korrutustehtega, kus ühe teguri asendamine nulli või nullilähedase arvuga annab ka korrutuseks nulli (nullilähedase arvu).

Tõenäoliselt juhtub sama ka suurtükiväega, asendades 60 lollmoona haubitsat viie PzH 2000ga ei tule korrutis suurem, sest viimane ei paku sama arv kordi paremat võimekust kui palju kordi on keerukam tema kättesaadavus (raha puuduse tõttu).

Seda tasub silmas pidades hüper-super relvasüsteemidest unistamisel väikeriigi võimaluste kontekstis.

Ma ei hakka rääkima nt segamiskindlusest, sest Milani segamise võimalused on nullilähedased. Vene counter battery võimekus on mineviku sõdade näitel siiski kaunis küsitav, pigem on ohtlikumad õhuruumis jõlkuvad lennuvahendid (mille eest on järelveetavat relva lihtsam peita). Näiteks roomikmasinate tekitatud jäljed on ikka hästi näha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Kunnas ongi oma üheainsa mammutbrigaadi teooriaga algusest peale väga põhjalikult puusse pannud.
Et mismõttes puusse? Kas tema oli/on siis selle u 10-pataljonilise hiidbrigaadi patrioot ve? :shock:
On vist foorumis selgeks saanud, et mina sellist koondist ei poolda. Pigem kaks korralikult juhitavat ja paindlikku nati väiksemat brigaadi, kui 1 suur ja kohmakas. Samuti võiks RA ja SA juhtimisahelaid võimalikult samastada. KRK-de juhitav süsteem on üsna ebaühtlane, arusaamatu ja muidu viletsus. Brigaadidepõhine ülesehitus moodsam, lihtsam ja selgem.

Samas lätakate brigaad on vist jälle teine äärmus. Ei tea, kas seal ongi rohkem, kui 2-3 lihtsamat pataljoni... või siis on pataljonid alakomplekteeritud ja tugevdatud kompanii suurused. Suurtükivägi ja pioneerid on üldse vist vaid Zemesardze osa ja selline kahtlane "klubiline tegevus". Meie KL võiks omakorda jälle areneda niikaugele, et saaks igasse malevasse 81mm rühmakese.
Eestis on terve pataljoni jagu, on loodud kultuur // taktika // rutiinid jne. Ning mis peamine - tuleb veel juurde ja tuleb kõvasti
Seda tahaks väga loota jah. "Kõvasti" ei ole ei 10, 20, ega 50 masinat. Märkimisväärsem tehnikakogus võiks tänapäeval alata 100-st! Ülejäänu on pigem paraadideks ja missioonideks.
Eks kõlakaid ole erinevaid, aga enne ei saa midagi uskuda, kui soomus konkreetselt kohal on. Katteta lubamisi ja heietamisi on aastate jooksul piisavalt olnud. Aga jah - siiski ka olemasolevast käputäiest tehnikast on sedavõrd kasu olnud, et midagi on ikka välja arendatud. Iseasi, kas ikka konventsionaalse või mingi assümmeetrilise konflikti kogemusel. :scratch:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hiidbrigaadi põhjus võis olla ju selles, et vahepeal polnud Eestis piisavalt brigaadi taseme pudinaid ja et neid kuidagimoodi jagada, siis allutati brigaadile järjest juurde tekkivaid pataljone.

Suurtükiväe poolest on aga vahepeal tulnud kahe vene stiilis suurtükidivisjoni tehnika (2x18 kahurit) Soomest, ses mõttes kahurväe poolest saaks laua 2 brigaadi teha.

Mis veel puudu on?
Brigaadi staap? Teeme KRK staabi põhjal.
Pioneeripataljon?
Tagalapataljon?
Brigaadi välihaigla?
Brigaadi ülem?
Kaitsetahe? :roll:

Osa asju saab vähemalt ajutiselt lahendada ka tsiviilvõimekuste baasil. St tsiviilvarade rekvireerimise ja nendega tegelejate mobiliseerimise teel, nagu Soomes on. Seal pole ja igale jaole 4x4 Unimogi laost anda. Näiteks ehitustehnikat on Eestis niiet jagub kümnele pioneeripataljonile. Lihtsalt praegusel kujul on see ühtäkki mobiliseerides paras lambakari ja osa kindlasti hiilib kõrvale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Kui võtta vene brigaadi struktuur ette, siis tegelikult ei ole seal vähem allüksusi, lihtsalt üksused ise on väiksemad, nii tehnika kui isikkoosseisu poolest. Vastupidi- allüksusi võib seal isegi rohkem olla.

Aga täpsemalt-
Brigaadi juhtkond- meil tegelikult sarnane vaste puudub, see-eest on noore kompanii suurune staap. Venelastel on brigaadi ülemal hulk asetäitjaid erinevatel erialadel. On see nüüd hea või halb, ei oska kommenteerida.

Staap ja juhtkond toetub nii siin- kui sealpool jõge sideüksusele, seal on selleks pataljon, meil kompanii. Inimeste ja tehnika arvult kipuvad ilmselt üsna ühte auku. Samas on ilmselt meie Esttacs vähemalt rahu ajal side teemadel kõvems sõna, kui venelaste raadioside. Tasakaalustamiseks võib vastase brigaadi juures tegutseda EW rood, mis...

Pioneeripataljon- on olemas nii siin kui seal, kuid võimed on üsna erinevad. Isikkoosseis on meil ilmselt suurem.

Õhutõrjepataljon(divisjon)- mõlemal olemas, samas ei ole küsimustki, kummal rohkem jaksu on õhk puhtana hoida. Paarkümmend Mistrali ja Sergeid vs erinevat mõõtu raketid ja õhutõrjesoomukid. Iglad on niikuinii enamiku allüksuste koosseisus.

Tankitõrje- meil kompanii ja igas pataljonis rühm, vastasel pataljon, osades pataljonides ka raketirühm. Vastasel nii traditsioonilised järelveetavad TT-suurtükid kui TT-soomukid (rakettidega), mõnes struktuuris lisaks veel patarei jagu suurtükke. Tulejõu kaalukauss kindlalt vastase kasuks.

Luure- mõlemail kompanii, meil ports lahtisi maastureid, vastasel spetsiaalsoomukid. Kahtlustaks vastase paremat mobiilsust.

Suurtükivägi- meil brigaadis kolm patareid järelveetavaid koos igavese hunniku toetusallüksustega, vastasel vähemalt kolm (veidi väiksemat) patareid iseliikuvaid ja teist samapalju järelveetavaid. Leidub ka brigaade, kus vastasel on kolm või koguni neli divisjoni suurtükke. Igatahes on vastasel divisjonis pisut pealt kahesaja inimese, meil ilmselt poole rohkem. Kuigi vb meie pataljoni tulejõud on ehk pisut suurem, siis teatavasti kvantiteedi kuhjumisel tekib uus kvaliteet.

Tagala- meil tagalapataljon, vastasel tagalapataljon ja remondipataljon. Koosseisud meil ja vastasel peaksid jääma samasse suurusjärku või on meil pisut väiksemad.

Lahinguväljade kuninganna- jalavägi. Vastasel brigaadis ette nähtud kolm kuni neli motolaskurpataljoni, aga võib esineda kuni viis. Kolmest üks on kindlasti lahingumasinatel, võib ka kaks olla, kuid üks pataljon on väga suure tõenäosusega BTR-idel või MT-LB-del. Vastase pataljonis ca 500 inimest, 30 lahingumasinat või 50 soomukit ja 20-30 veoautot. Meil miski 800-900 inimest ning ca 200 erinevat sõidukit. Tulejõu ülekaal ning mobiilsus vääramatult vastase kasuks.
Ainsana kannataks võrrelda 100% komplekteeritud Scouts vs motolaskurpataljon BTR-idel, antud juhul julgeksin oma raha Scoutsi peale panna.

Aga kogu selle hoolikalt kalibreeritud kaalude süsteemi virutab nurka hunnikusse kaardilauale ilmunud jokkeripaar- kaks tankipataljoni, mis peaks pea igas motolaskurbrigaadis olemas olema. Sõitku nad ringi kasvõi T-55-tega, vastu panna meil ikka midagi ei ole.


Kokkuvõtteks- kui traditsiooniliselt on kombeks rääkida kaitsja 1/ ründaja 3 suhtest, siis üllatuksin positiivselt, kui meie brigaad kasvõi ühe vastase brigaadi mõneks ajaks seisma suudab panna. Kolmest ei hakka üldse rääkimagi.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Aga ärge küsige, kuidas see kõik sakslastega on seotud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vene brigaadi peamine ja meile kohe arusaadavaks muutuv eelis esimese kontakti korral on soomus ja automaatkahuri/TT raketi võimekus jao tasemel. Seda eriti oludes, kus rühmal pole muud peale Kusti ja selle 300 meetrise efektiivse tulekauguse midagi.

Vastane kontrollib kõiki lagedaid alasid-metsaääri ja peale pataljoni TT rühma pole talle vastu anda midagi. Võibolla üritaks kompanii 81 mm MP-d?

Et sellist ohtu tasa lülitada kergjalaväe vahenditega, tuleks muretseda ehk ülikallid Javelinid ja anda iga rühma TT jakku näiteks üks?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nokkloom
Liige
Postitusi: 251
Liitunud: 03 Nov, 2008 20:38
Kontakt:

Postitus Postitas nokkloom »

Oot, aga miks see peaks kuidagi olema sakslastega seotud? :scratch: Kas mitte meie oma lollus ei ole selles süüdi, et lood nii on?
metsaline
Liige
Postitusi: 247
Liitunud: 23 Dets, 2008 20:14
Kontakt:

Postitus Postitas metsaline »

Vantidel on igasugu torusid jalaga segada... Gradid, Smertšid jne... Neil on vaja ainult riistad ühest kohast teise transportida... Meil aga põle kusagilt peale nende haubitsate midagi võtt... Soomust on vaja, et saaks "hullu panna"... Lüüa teda tema n.ö. omaenese relvaga... Ministri jutust sain viimati aru, et peris tõsist kilpkonna ei tule, pigem mingid pooletoobised lahingumasinad... Selle kõrval o lätlaste 55 ikka parem kui mittemidagi...
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Brigaadi koosseisu vastasel ilmselt pole ei Grad'e, Šmerš'e, ega Uragan'e ette nähtud, need peaksid pärast reformi jääma vastava suuna operatiivstrateegilise juhatuse otsealluvusse ning antakse vajadusel juurde. Meie puhul oleks esimeseks "lisatoruks" siis Luuga suurtükibrigaadi koosseis.
Praegusel ajal pole vastasel brigaadide koosseisus ilmselt isegi 2S19-d vaid vanad head 2S1, 2S3, D20 ja D30 suurtükid. Mine tea, ehk mõni M30 divisjon ka veel.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Igasuguste hangete kohta veel niipalju, et vähemalt praegusel ajal ei tasu miski si*a kokkuostmise pärast süüdistada mitte ministeeriumit vaid "tellijat", kes on hangitava asja heaks kiitnud. Minule tundub juba viimase aasta jooksul, et kogu riigikaitsealane kompetentsipuudujääk pole konsentreerunud mitte Sakala, vaid Juhkentali tänavale.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas tommy »

kangelaspioneer kirjutas:Minule tundub juba viimase aasta jooksul, et kogu riigikaitsealane kompetentsipuudujääk pole konsentreerunud mitte Sakala, vaid Juhkentali tänavale.
Sarnaseid mõtteid mõlgutan ka mina juba mõnda aega......
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

kangelaspioneer, tänud brigaadide võrdlemise eest! Kui meie jaoks ongi 1 brigaad kogu jäämäeks, siis on naabritel 1 brigaad jäämäe tipuks. Refeormiplaanide kohaselt tahavad nad neid ju luua ligi 80. Lisaks veel järgmised tasemed, kus kangelaspioneeri viite kohaselt tulevad juba sisse näiteks jämedamate torudega relvad (mis võivad tekitada selle psühholoogilise seisundi http://defense-and-freedom.blogspot.com ... panic.html ). Pluss õhu- ja merevägi. Ka meie tingmustes võib olla 1 brigaad jäämäe tipuks NATO liitlaste õigeagse reageerimise korral. Kui selle viimase muutujaga peaks mingil põhjusel mingi tõrge tekkima, siis on jama majas (praeguse skeemi kohaselt).

Relvastushangete sisulisesse vaidlusess (mis marki mida peab ostma) Kamin ei tohiks sekkuda. Kaminas austatakse sõjaväelaste haridust. Ja siinkohal ei taha ma hakata rääkima viimastest haubitsatest, digivormidest, relvatuuningutest jne.

TT'st veel. Kui meie siin Borja sõnade kohaselt hakkame Milaneid täiustamama, siis väidetavalt pranslased ja itaallased hakkavad line-of-sight rakette välja vahetama Javelinide ning Spikede vastu. Pluss soomlased. Rääkimata juutidest, jänkidest, brittidest, kanadalastest jne. Võib-olla hüppaks nüüd üle selle faasi ja läheks nagu teistega ühte jalga edasi. Hind on krõbe, kuid missugune TTP-alane tiigrihüpe. Eriti potensiaalses konfliktis soomustatud üksustega. Milanid võtku kaasa mehed Afganistani, kus nendega on hea pika maa taha lasta.

http://www.asianmilitaryreview.com/uplo ... 347011.pdf
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist