Läti ja Leedu kaitsejõud

[Leo]

Loomulik, et konkurendid protestivad, sest jagamiseks läheb ikkagi 200 milj € väga tugeva konkurentsiga sõjatööstuse sektoris, mille eest ehitatakse sadu soomukeid. Samas soomlased saavad hea referentsi oma tootele. Eriti huvitav, milliseid mooduleid ostetetakse, sest põhimõtteliselt saaks selle masina peale paigutada isegi Nemo MP. Riigis, kus teedevõrk on korralik, on selline moodulsõiduk hea mõte, kokkuhoid saavutatakse ka sellelt, et veerem on kõikidel sama ja vajadusel saab samale autole erinevaid konteinereid paigutada. Reserviläinen leht tegi proovisõitu, mille täpsem ülevaade on Soome kaitsevõime jutu all.

[nimetu]

Huvitav on see, et Sisu GTP-d pakutakse erinevates artiklites Pasi asendajana. Teoreetiliselt tundub see isegi võimalik kui 2+8 mahutavus vastab tõele. Selles suhtes on lätlaste hanke tulemus huvitav ka meie jaoks. Kui tõesti ostetakse selle summa eest sadu soomukeid, millest iga masin suudab (vähemalt teoreetiliselt) ühe jao ära mahutada, siis on nad vahelduseks suutnud ühe asjaliku hanke teha.

[nimetu]

Vahepeal on märkamatult Läti mehhaniseeritud brigaad muutunud ja täienenud.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/ ... e=5C907541
Paremalt vasakule peaks need märgid tähistama vastavalt: staabikompanii, 1. JV pataljon, 2. JV pataljon, lahingutoetuspataljon, suurtükipataljon (ise nimetavad divisjoniks) ja lahinguteeninduspataljon. Alates 19. detsembrist juhib brigaadi kolonel Sandris Gaugers. Eelmine juht hakkab õpetama BALTDEFCOL-is. Üldse on terves Läti kaitseväes toimumas suuremat sorti ümberorganiseerumine. See puudutab ka Zemessardzet. Kahjuks on sellest suhteliselt vähe kirjutatud ja detailid on minu jaoks veidi hägused.

Lisaks on valmimas on ka uued kasarmud Adažis:
https://www.flickr.com/photos/latvijas_ ... 3060117191

[HeiniR]

http://m.sargs.lv/Zinas/Baltija/2018/12 ... astcomment

Leedukad hangivad NASAMSIle moona juurde.

[nimetu]

Veel üks uudis, mis on vahepeal märkamata jäänud. Lätlased plaanivad remontida oma T-55, et neid väljaõppeks kasutada. Väidetavalt on mootor ja käiguosa läbi ja vajavad kapitaalremonti.
https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija ... s.a302348/
Ma ei saa hästi sellise asja mõttest aru...

[nimetu]

Taaskord Läti teemal.
Väidetavalt panid Läti sõdurid kaitseväe ladudest öövaatlusseadmeid pihta ja müüsid neid. Võiks arvata, et kutselises armees, kus kõik saavad head palka, oleks selline asi välistatud. Muidugi, eks meil endalgi ole paralleele tõmmata salasigarette täis laeva näol. Häbiväärne värk igal juhul.
https://www.postimees.ee/6491144/lati-k ... usseadmeid

[Leo]

Veel üks uudis, mis on vahepeal märkamata jäänud. Lätlased plaanivad remontida oma T-55, et neid väljaõppeks kasutada. Väidetavalt on mootor ja käiguosa läbi ja vajavad kapitaalremonti.
https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija ... s.a302348/
Ma ei saa hästi sellise asja mõttest aru...

Ma lugesin selle uudise googletõlkijaga läbi. Seal on mainitud, et varem kasutati 1969. ja 1978. valmistatud tanke jalaväelaste treenimiseks ja tankihirmu vähendamiseks. Olukorras, kus on uuemaid soomukeid, ei ole sellistel demotankidel tõesti eriti sügavat mõtet, samas, kui mingi roomikmasinate remonditöökoda need mõistliku raha eest sõitma paneb, siis võivad ju vastase mängimisel kasulikud olla, kuid sõjamasinaid nendest ilmselt ei tehta, tea, kas need on Lätis üldse kunagi sõjamasinana arvel olnudki, ehk siis nii, et nii veerem, side kui pearelv kõik töötavad. Tegelikult on kohal ka liitlased, keda vajadusel appi paluda. Huvitav, mis summadest räägitakse 3 tanki liikuma panemiseks?

Üldiselt tulebki infosse lahingumasinate kohta suhtuda suure ettevaatusega, sest arvel olev ei tähenda töökorras. Mõne aasta eest oli asja madjaritemaale ja asjatasime just selles brigaadis, kus kõik nende tankid hingekirjas olid. T72 peaks neil olema sadakond ja nendest aktiivkasutuses 30, tegelikult olid sellest sõidukorras pooled ja täiesti töökorras 4.

[nimetu]

olukorras, kus on uuemaid soomukeid, ei ole sellistel demotankidel tõesti eriti sügavat mõtet

Veelgi enam - olukorras, kus liitlased on ise toonud täielikult tänapäevased tankid sulle toetuseks ja väljaõppeks, tundub selline asi täiesti arusaamatuna. Isegi meie CV90 on selles rollis oluliselt adekvaatsem.

Üldiselt tulebki infosse lahingumasinate kohta suhtuda suure ettevaatusega, sest arvel olev ei tähenda töökorras. Mõne aasta eest oli asja madjaritemaale ja asjatasime just selles brigaadis, kus kõik nende tankid hingekirjas olid. T72 peaks neil olema sadakond ja nendest aktiivkasutuses 30, tegelikult olid sellest sõidukorras pooled ja täiesti töökorras 4.

Täpselt nii ongi. Nad said kusagil 100 tanki veel 90ndatel. Praeguseks pole neist suurt midagi järgi ja hangitakse hoopis tuttuued masinad.

[Leo]

Ungarile ei olnud vahepeal raskerelvad olulised, oli kaadriarmee ja seegi alamehitatud, ainult selleks et NATOga koos välismissioonidel käia. Isiklik väljaõpe oli rahuldav ja isegi hea, kuid varustus oli parimal juhul rahuldav. Siis jälle kamandati seesama kaader piirile traataeda ehitama ja asüülitaotlejaid kinni pidama, kus tanki vaja pole. Ilmselt nüüd hakkab tuul suunda muutma, kui planeerivad täitsa avalikult 12 peetud Leo 2 hanget treeningtankideks ning 44 uut lahingtanki ning 24 PZH 2000 haubitsat üle 560 milj $ eest. See oleks siis täismahus pataljonid. Madjarid olid SKJ üldiselt väga heal arvamusel, olid koos Afgis olnud samal vastutusalal. Soomlased vaatasid neid kurva näoga nagu vaeseid sugulasi ja andsid oma varudest raadioid, öönägemist ja kaitseveste, sest muidu oli oht, et madjarid feilivad tehnilistel põhjustel oma vananenud nodiga. Tankidest tuli ka juttu, soomlased ütlesid, et neil on ikka 90% töökorras igal ajal. Siis tuligi välja, mis madjarite soomuse olukord on. Kui meie olime, siis saime kõike proovida, mis madjaritel pakkuda oli ja siis nemad proovisid, mis meil pakkuda oli, meil oli parem

https://www.janes.com/article/85369/upd ... -2000-sphs

[nimetu]

Üks väga huvitav uudis Lätist. Nimelt saab Zemessardze Latgale brigaad omale liikurhaubitsad. See on üsna tohutu hüpe Zemessardze kaudtulevõimekuses, arvestades, et varasemalt piirdus nende võimekus sisuliselt ainult kergete miinipildujatega.
http://www.sargs.lv/lv/Zinas/Dienesta_g ... 10-01.aspx

Samal ajal üritatakse hakata sarnaselt meile arendama n-ö laiapindset riigikaitset.
http://www.sargs.lv/lv/Zinas/Latvija/2019/01/08-01.aspx

[Martin Peeter]

Kas ma olen midagi vahepeal maha maganud? Pole seda teemat väga jälginud. E. Lucas märgib muu hulgas, et Leedus on saavutatud parteideülene kokkulepe kaitsekulud 2,5%ni SKT-st tõsta. Eesti hakkab nõnda väga kehvasti silma paistma.

https://arvamus.postimees.ee/6499519/ed ... 1516975215

Leedu poliitikud on saavutanud peaaegu täieliku parteidevahelise üksmeele tõsta need 2,5 protsendile SKTst.
Kokkuleppe selline ulatus tõukub Leedu tugevast julgeolekukultuurist, millest paljud teised riigid võivad ainult unistada.

[Leo]

Trumpi jutupunkt on, et jänkid ei taha enam olla maailma sandarmiks ja maksta liitlaste kaitsekulutusi olukorras, kus jänkide panustuse % SKPst on kordades üle liitlaste panusest, seda on ta käinud ka liitlaste juures rääkimas. Kuna loodus tühja kohta ei kannata, siis hakkavad nii venelased kui hiinlased imbuma või vähemalt püüavad imbuda kohtadesse, kus jänkide lõhn nõrgemaks jäänud. Seetõttu paljudel Venemaa piiririikidel (ilmselt ka Hiina piiririigid jne) on murekorts ja tegutsetakse, kui tuntakse, et kusagil kodumaal haigutab strateegiline tühjus. Leedukad siis leppisid kokku, et tulevikus panevad rohkem raha välja, ostavad varustust ja värbavad ajateenijaid, kui aastatepikkuse (Lääne-Euroopas aastakümnete) närutamise ja missiooniüksuste eelistamine annab tunda. Herem ja Palm ilmselt teavad ametikoha ja paguni tõttu, kui palju 1 brigaadi vms lahinguvõimelise üksuse ehitamine nullist kestab ja maksab. Aastaid kulub ja palju-palju raha. Palun arvake elukogemuse ja kõhutunde järgi.

[A4]

Kas ma olen midagi vahepeal maha maganud? Pole seda teemat väga jälginud. E. Lucas märgib muu hulgas, et Leedus on saavutatud parteideülene kokkulepe kaitsekulud 2,5%ni SKT-st tõsta. Eesti hakkab nõnda väga kehvasti silma paistma.

https://arvamus.postimees.ee/6499519/ed ... 1516975215

Leedu poliitikud on saavutanud peaaegu täieliku parteidevahelise üksmeele tõsta need 2,5 protsendile SKTst.
Kokkuleppe selline ulatus tõukub Leedu tugevast julgeolekukultuurist, millest paljud teised riigid võivad ainult unistada.

Kindlasti tuleb leedulaste üle rõõmu tunda ja neile jõudu sooviva, aga ei hakka see Eesti veel midagi selle valguses kuidagi kehvasti silma paistma. Leedu 2018. aastal alles jõudis 2% tasemele, ehk sinna, kus Eesti oli juba u 6 aastat tagasi. Ja meie kulud on juba mõned aastad olnud pigem 2,1 või 2,2% tasemel. See parteideülene lepe näeb 2,5 peale jõudmist alles aastaks 2030 (st 12 aasta pärast), aga ei ole osalistele kuidagi siduv ega too automaatselt raha kaitse-eelarvesse juurde – seda viimast teeb ikka konkreetse aasta riigieelarve.

Leedu tänast julgeolekulutuuri võib ilmselt küll nimetada tugevaks, aga juhiks tähelepanu, et see kultuurikiht on neil ikka üsna lühike ja õhuke. Enne 2014. aastat ei olnud julgeolek ja riigikaitse sealkandis mingiks teemaks, ajateenistusest ei olnud seal haisugi ning ka kaitsekulud olid atrofeerunud kuskile tasemele 0,7 või 0,8% SKT-st. Ja seda vaatamata samuti tervele reale parteideülestele kokkulepetele, mis seadsid eesmärgiks jõuda 2% tasemeni – reaalses elus toimus ristivastupidine tendents.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Leedu tänast julgeolekulutuuri võib ilmselt küll nimetada tugevaks, aga juhiks tähelepanu, et see kultuurikiht on neil ikka üsna lühike ja õhuke. Enne 2014. aastat ei olnud julgeolek ja riigikaitse sealkandis mingiks teemaks, ajateenistusest ei olnud seal haisugi ning ka kaitsekulud olid atrofeerunud kuskile tasemele 0,7 või 0,8% SKT-st. Ja seda vaatamata samuti tervele reale parteideülestele kokkulepetele, mis seadsid eesmärgiks jõuda 2% tasemeni – reaalses elus toimus ristivastupidine tendents.

Väga huvitav (ja A4-le niiomane) targutus.
Sõjaväelasena ma sellist tühitargutust riigi konkreetsesse sõjalisse võimekusse muidugi tõlkida ei oska aga missest - A4 sai (jälle) maha enda jaoks juba traditsioonilise postiga, mis peab meile "tõestama" Eesti kaitseasjade lõputult tarka korraldust võrrelduna teiste Baltimaade ilmse rumalusega siis

Ainuüksi see sõna(kasutus) "kultuurikiht" siin väärib salvestamist foorumikildude varamusse

[A4]

Leedu tänast julgeolekulutuuri võib ilmselt küll nimetada tugevaks, aga juhiks tähelepanu, et see kultuurikiht on neil ikka üsna lühike ja õhuke. Enne 2014. aastat ei olnud julgeolek ja riigikaitse sealkandis mingiks teemaks, ajateenistusest ei olnud seal haisugi ning ka kaitsekulud olid atrofeerunud kuskile tasemele 0,7 või 0,8% SKT-st. Ja seda vaatamata samuti tervele reale parteideülestele kokkulepetele, mis seadsid eesmärgiks jõuda 2% tasemeni – reaalses elus toimus ristivastupidine tendents.

Väga huvitav (ja A4-le niiomane) targutus.
Sõjaväelasena ma sellist tühitargutust riigi konkreetsesse sõjalisse võimekusse muidugi tõlkida ei oska aga missest - A4 sai (jälle) maha enda jaoks juba traditsioonilise postiga, mis peab meile "tõestama" Eesti kaitseasjade lõputult tarka korraldust võrrelduna teiste Baltimaade ilmse rumalusega siis

Ainuüksi see sõna(kasutus) "kultuurikiht" siin väärib salvestamist foorumikildude varamusse

No proovisin kirjutada lühidalt, et seekord sina ka esimese korraga aru saaksid, aga ilmselt kukkusin selles jälle läbi. Püüan siis puust ja punaselt lahti seletada: kolumnist Lucas kirjutab selle Leedu (tulevikku suunatud ja mittesiduva) 2,5% leppe ja ajateenistuse taastamise pinnalt, et Leedus on tugev ja eeskujuvääriv julgeolekukultuur, millele (täna) ei olegi midagi vastu vaielda. Ksf Martin Peeter väidab, et selle valguses hakkab Eesti väga kehvasti silma paistma, millele juba on midagi vastu vaielda, sest Eestis on see „julgeolekukultuur“ isegi kõikide oma puuduste, vigade ja „eduraportöörlusega“ siiski pidevalt mingil tugevamal ja stabiilsemal tasemel olnud kui Leedus, kes aastaid hoidis kaitse-eelarve alla 1% peal, kaotas ajateenistuse jne ning ärkas alles pärast Krimmi.

Ei ole mina otseselt öelnud, et kõik Eesti kaitseasjad on lõputult targalt korraldatud ja teised Balti riigid tegelevad ilmse rumalusega. Aga kui vaadata seda, mis kolmes riigis nt aastatel 2004-2014 toimus kaitse-eelarvetega või ka ajateenistusel põhinevate reservüksustega (või nendest loobumisega), siis julgeks tõesti öelda, et Eesti on oma riigikaitse-asju pigem targalt ja stabiilselt korraldanud ning Läti-Leedu pigem mitte. Või arvad sa, et ajateenistuse kaotamine ja kaitse-eelarvete vähendamine 0,7% peale oli kuidagi targem või vähemalt sama tark tegevus kui Eestis toimunu?

Väga tore, et tänaseks on lõunanaabrite juures need trendid muutunud või muutumas. Ütlen ausalt välja, et mina näiteks väga ei uskunud, et nad reaalselt tahavad ja suudavad oma kaitsekulud vaid paari aastaga sisuliselt kahekordistada (aga sellega ei saa nad automaatselt tasa teha kogu eelneva aastakümne kroonilist alarahastatust). Müts maha, et nad siiski selle ära tegid. Aga ei pea meie kah ennast eriti halvasti tundma selle valguses, kui lätlased-leedulased nüüd lõpuks kah kuidagi rea peale tagasi on saanud asjadega, mis meil olid iseenesestmõistetavad juba ammu enne 2014. aasta Ukraina sündmusi.

Mis puudutab riikide konkreetseid sõjalisi võimekusi, siis paberi peal on kõik kolm riiki nende aastate jooksul püüdnud arendada enamvähem sama suurt SA-struktuuri – u kahe brigaadi ekvivalendi jagu maaväge + miniatuursed õhu- ja mereväed. Ei ole puht-füüsiliselt võimalik, et Läti ja Leedu oleksid suutnud pikka aega kestnud 0,7-0,8% kaitsekulude (mis ka absoluutsummades olid aastaid väiksemad eelarved, kui meil) ja palgaarmeede juures reaalselt teha oma väe sama suure või võimeka, kui meil, kus kaitsekulud on viimsel 10-l aastal olnud pidevalt 1,8-2,2% SKT-st. Eks tõesta vastupidist, kui suudad.