122. leht 157-st

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 02 Nov, 2019 23:14
Postitas Puurija
Läti kaitseminister Artis Pabriks: „Separatism Lätis pole võimalik. Venemaa kasutab Ukrainas sõna separatism selleks, et varjata oma sissetungi sellesse riiki. Neutraliseeriksime nad (rohelised mehikesed) viivitamatult. Tegime vea, kui ei seisnud 1939. aastal okupatsioonile vastu. Sellist viga me uuesti ei luba. Kui keegi rikub meie piiri, siis seisame talle vastu kõigega, mis meil on. Esimene (kaasaegne oht Läti suveräänsusele ja julgeolekule) on Venemaa, mis ründas viimase 11 aasta jooksul oma ambitsioonide nimel nii Gruusiat kui Ukrainat. See on kindlasti oht. Hiina on pead tõstev võim. Ta asub geograafiliselt Lätist kaugel. Läti kaitsekontseptsiooni põhiosa keskendub Venemaale, kust lähtub enamik võimalikest ohtudest. Ohte lähtub ka tehnoloogilisest arengust ning Venemaa üritab seda aina rohkem ära kasutada. Üks neist on tehismõistusele tugineva infotehnoloogia areng. Näiteks sotsiaalmeedias kasutatava tehismõistuse algoritmi muutmisega saab manipuleerida avalikku arvamust. Venemaa on viimastel aastatel oma relvajõude märkimisväärselt tugevdanud. Lätis, nagu teisteski Baltimaades, on NATO lahingugrupp, mida saab rünnaku korral riigikaitsesse kaasata.“
https://maailm.postimees.ee/6816675/lat ... s-voimalik

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 05 Nov, 2019 18:13
Postitas Leo
Täiesti loomulik jutt Läti kaitseministrilt, midagi muud ta ei tohigi rääkida. On ju lätlastelgi piirkonnad, kus venelased on ülekaalus, kuid ilmselt on Ukraina olukorda jälgides kõikidele Venemaa piiririikidele selgunud, et igasugu rohelised mehikesed tuleb tekkimisel kohe ja silmini mutta taguda, sest muidu on pupu.

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 07 Nov, 2019 10:33
Postitas nimetu
Tulles ilusate sõnade juurest tagasi reaalsusesse...

Nimelt olen üritanud süveneda mõnda aega tagasi Läti (täpsemini Zemessardze) kaitsevõimekuse üle alanud debatti. Konkreetsemalt, diskussioon sai alguse ühest väga kriitilisest blogist, mida kirjutatakse pseudonüümi Ivars Ciekurs alt ning mis kirjeldab puudujääke vabatahtlike varustuses ja väljaõppes, esitab kahtlusevarje avalikkusele esitatud Zemessardze liikmete arvu(de)le ja kritiseerib peamiselt professionaalsele teenistusele keskenduvat riigikaitsemudelit.

Võtame näiteks esimese kriitikapunkti (kriitika ise pärineb aastast 2016). Zemessardze poolt kasutatavad isiklikud esmaabikomplektid olevat äärmiselt puudulikud ning pärit 80-ndatest. Kõige levinum komplekt olevat Persönlicher Verbandsmittelsatz PVS 1 / II ... aastast 1985. Selle sisuks: plaastrid (mis enam ei kleepu), veepuhastustabletid ning üks sidemerull. Ainuke toimiv ese seal komplektis on sidemerull ja seegi polevat enam ammu steriilne. Lisades veelgi soola haavale - puudub süsteemne väljaõpe üksuse sanitaridele. Sanitarid käivad oma puudulike teadmisi ja oskusi enamjaolt mujal täiendamas. Välihaiglate olemasolust ei maksa rääkidagi.
Puudujäägid on aga mujalgi. Varustuse tassimiseks on vanad 35 liitrised rootsi kotid, patrullkotti ei eksisteeri, rakmed on samuti vanad rootsi omad ning killuvestid võib täielikult ära unustada. Viimane solvang on muidugi jalaväe transpordiks mõeldud 60-ndatest pärit Volvo Vikingid.
Et asi päris masendav ei tunduks, siis väidetavalt on varustuse ja väljaõppe osas peale selle kriitika ilmumist õnneks väikesed arengud toimunud:
https://www.diena.lv/raksts/sestdiena/t ... a-14194280
Siiski olevat näiteks varustuse uuendamine suhteliselt aeglane veel.

Teine küsimus - Zemessardze liikmete arv. Ametlikult on väga kaua aega hõistaud, et liikmeid on ca 8000 ja seda on plaanitud tõsta vähemalt 12 000-ni. Samas aga läheb see arv vastuollu asutuse enda arvepidamisdokumentidega. Näiteks aastal 2010 maksti kompensatsiooni ainult 3175-le rahvuskaartlasele. Kas see tähendab, et aktiivseid liikmeid oli ainult ca 3000? Asi ei muutu selgemaks ka hilisemates dokumentides. 2014. aasta väljaõppekulude hindamise dokumendis on liikmete arvuks pakutud 5200. Samuti toovad kriitikud välja, et ametlike andmete järgi on liitujate ja lahkujate bilanss sisuliselt null. Kust siis tuleb see 8000? Pole täpselt teada. Ühes hilisemas artiklis, mis seda kriitikat käsitleb, on välja toodud, et Zemessardzes on 7100 vabatahtlikku, kuid nende väljaõppes osaleb ka ca 1000 veterani ja 500 professionaali. See ~7000 võib tuleneda sellest, et varem viidatud 5200-le tavaliikmele (zemessargi) on liidetud ca 1800 noorliiget (jaunsargi) - meie mõistes noorkotkad. Samasugused arvud käivad läbi sellest 2014. aasta artiklist:
http://www.la.lv/zemessargiem-un-jaunsa ... 0-250-eiro
Veel, kaheksast tuhandest liikmest pikendas oma lepingut rahvuskaardiga ainult 60%:
https://www.delfi.lv/news/national/poli ... d=45467756
Sama segane on asi reserviga. Plaanis olevat õpetada välja ca 3000 reservisti aastaks 2018. Probleem? Osaluse protsent on murettekitavalt madal. Aastal 2015 saadeti välja 300 kutset, kuid kokku saadi 59 reservisti. Ehk siis kohale ilmus ~20% neist, kellele kutse saadeti.
https://www.sargs.lv/lv/2015-10-20/pirm ... 9-karaviri
2016. aastal saadeti välja 966 kutset. 285 kutset ei jõudnud adressaadini, 102 reservisti ei vastanud ning 177 said põhjendusega vabastuse. Neist 308-st isikust, kes meditsiinilisse komisjoni ilmusid, 110 osutus kõlbmatuks. Õppuse lõpetas edukalt 168 reservisti. Vajadus oli aga 399 sõduri järgi. Kokkuvõtvalt läbis väljaõppe ~17% neist, kellele kutse saadeti.
https://www.sargs.lv/lv/2016-11-21/brun ... cibu-cikls
Pilt ei ole just kõige ilusam.

Kolmas küsimus on meie jaoks kõige ilmsem. Lätil lihtsalt pole piisavalt professionaale, et oma riiki kaitsta. Seetõttu on valdav osa julgeoleku koormast pandud just Zemessardze kaela. Kuna vastutus on nõnda suur, siis peaks sellega kaasnema ka vastav rahastus, kuid seda lihtsalt pole. Suuremate kaotuste puhul puudub ka reserv, et puudujääke kompenseerida. Samas jätkatakse pidevalt korrutamist, et Läti ei saa X põhjustel ajateenistusele üle minna. Tuuakse välja rahapuudust ning teinekord räägitakse lausa "kahuriliha" tootmisest. Kui ajateenijad on kahuriliha, siis ma ei taha mõeldagi mis Zemessardze veel on.

Sellest kriitikast saab (läti keeles) pikemalt lugeda siit:
http://www.la.lv/vajag-pretestibu-ne-varona-navi
https://www.diena.lv/raksts/sestdiena/t ... s-14163756
https://puaro.lv/kars/par-zemessardzi-k ... ozelojama/

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 08 Nov, 2019 16:18
Postitas nimetu
Pisukeseks jätkuks Läti kaitseväe mudeli tupikseisust.
Nimelt ei õnnestu neil kuidagi värvata piisavalt professionaale. Siin teemas on juba varem korduvalt viidatud asjaolule, et ei suudeta isegi kahte professionaalset pataljoni täielikult mehitada. Toomas Väli on seda asja ühes ammuses artiklis hästi lahanud:
Näiteks on 2005. aastal Läti kaitseväe suuruseks NATO rahvusvahelise staabi andmetel ca 4590 ohvitseri, allohvitseri ja sõdurit,14 2005. aasta 5. juunil kinnitatud Läti armee keskpika arengukava järgi aga 5339 ohvitseri, allohvitseri ja sõdurit (koos tsiviilpersonaliga 6971).15 Kui nüüd lähtuda sellest, et esimene arv on õige, siis tuleneks nendest andmetest personali puudujääk ca 750 inimest ehk motoriseeritud pataljoni ekvivalent.
Seetõttu ei olegi kaks Läti jalaväebrigaadi struktuuri kuuluvat pataljoni täielikult komplekteeritud. Ligi 700st ettenähtud mehest on 1. pataljonis 460 ja 2. pataljonis 370 meest. Läti ohvitseride sõnul võib personalipuudus lähiajal süveneda, sest pole enam ajateenijaid, kelle hulgast sai kergemini värvata elukutselisi sõdureid. Probleemiks on ka kaadrivoolavus. 2006. aastal värvati 600 sõdurit, aga 300 lahkus.16
https://diplomaatia.ee/motteid-lati-ja- ... ikaitsest/
Probleemi lahendamiseks pöördutakse taaskord Zemessardze poole. Läti mehhaniseeritud brigaadi kolmas (kergejalaväe) pataljon moodustatakse vabatahtlike baasil:
https://www.diena.lv/raksts/latvija/zin ... u-14214091
Seega, selle asemel, et riigikaitse põhimõttelist probleemi - personali puudust - lahendada, on piltlikult öeldes otsustatud haavale steriliseerimata marlitükk peale panna. Ma arvan, et igaüks saab aru, et nii nagu vedelikku ühest anumast teise kallamine ei suurenda vedeliku enda hulka, ei tugevne tegelikult ka Läti kaitsevõime sellisest lükkest. Paraneb küll tõenäoliselt nende vabatahtlike varustuse tase, kuid see on probleem, mis Zemessardze kandvat rolli arvestades ei tohiks üldse eksisteeridagi. Veel ca 2015 paiku oli organisatsioonile eraldatud ainult 7,7 miljonit eurot. Samal ajal oli Kaitseliitud eelarve 32 miljonit eurot - ligikaudu neljakordne vahe. Kusjuures, aasta varem oli neile eraldatud summa lausa viis korda väiksem!
https://www.postimees.ee/3233145/maakai ... pool-piiri
Ilmselgelt paistavad perspektiivid Zemessardze liikmeskonda kasvatada 12 või isegi 13 tuhandeni, nagu on juba kaua aega ametlikes plaanides olnud, järjest ulmelisemad.

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 08 Nov, 2019 17:36
Postitas Leo
See lätlaste rahvuskaardi tänane olukord tuletab eredalt meelde Kaitseliitu mitu aastat tagasi, kui rahastamine oli napp. Tegelikult ka selline lihtne asi nagu korralik isiklik varustus on väga tähtis motivaator ning üksuse lahinguvõime hoidja. Needsamad külma sõja aegsed rootsi rakmed ja väikesed seljakotid eeldasid tegutsemist autode toel nii, et transport on kogu aeg kiviviske kaugusel ja äärmisel juhul on vaja paari päeva varustus seljas kaasa võtta. Tänapäeval eeldatakse, et kergejalavägi kannab kõik vajaliku, k.a. TT-lasud ja MP miinid seljas kaasas, seega on vaja suuremat märssi, kuhu see kõik sisse mahub ja selga ei nikasta. Lätlaste uuemat varustust vaadates tundub, et raha on neil nagu laudas sõnnikut. Ma saan aru, kui kaadrile ostetakse udupeened Snugpaki soojad joped, individuaalsed telgid ja magamiskotid, kuid kogu rahvuskaart sellega varustada on vägev. Lätlaste kommentaariumist on täiesti ilmne, et tegelikult on nende rahvuskaart ikka 3-4000 aktiivset võitlejat, mitte 8000, nagu ametnikud väidavad, see suurusjärk, kui paljudele on aasta jooksul päevaraha makstud, näitab ju konkreetselt, palju erinevaid inimesi aasta jooksul kohal käis. KLis praktiliselt sama olukord. Enamik malevaid ägavad SA üksustesse sobivate inimeste leidmisega, KLPS on üldnumbri üles bluffinud, selle sees on ka kõik lombakad, surnud hinged ja kalevipojad, kes reaalselt kohal ei käi, v.a. siis kord mitme aasta tagant, kui vanglaga ähvardades kordusõppusele kästakse.

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 08 Nov, 2019 17:58
Postitas nimetu
Asja teeb hullemaks see, et kui meie riigikaitse üles ehitatud nii reservil põhineva kaitseväe (mis on tegelikult suhteliselt hästi varustatud) kui ka vabatahtliku kaitseliidu peale, siis lätlaste alarahastatud Zemessardze ongi see ainuke sammas. Ja kui need vähesedki üksused hukka saavad, siis reserv on sisuliselt null. Lätlastel põhimõtteliselt puudub jätkusuutlik riigikaitse. Nad on ligi kahekümne aasta jooksul suutnud ehitada ainult tühja kesta.
Mida rohkem ma sellesse teemasse olen süvenenud, seda õnnetum kogu pilt tundub. :(

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 08 Nov, 2019 18:13
Postitas Leo
Ma arvan, et oleks põhjust Lätile sõda kuulutada, selle lõunapiiril oleva strateegilise musta augu likvideerimiseks. Eesti võiks võtta kuni Riiani ja Leedu lõunarajoonid. Riigikaitse korraldus näitab, et tegelikult lätlased oma riigi eest sõdida ei kavatse, kui neil peale 25 a on ette näidata paarist alamõõdulisest pataljonist koosnev "määvägi" ja mõni tuhat rahvuskaartlast.

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 09 Nov, 2019 21:25
Postitas nimetu
Veel lätikeelset kriitikat aastast 2016:
http://www.la.lv/patriotisms-bez-ekipejuma
Tuuakse välja samad puudujäägid Zemessardze varustuses, millele ma juba oma varasemates postitustes viitasin. Normaalsel tasemel olevat ainult riided ja käsirelvad, ülejäänud varustus (nagu näiteks saapad, side, transport) olevat puudulik. Rahvuskaartlase kulutavad aastas keskeltläbi 200 eurot enda raha, et isiklikku varustust täiendada. Lisaks on lätlased mitu aastat järjest kogunud raha öövaatlusseadmete ostmiseks. Kummastavalt on kaitseministeeriumi suhtumine sellesse hoopis kriitiline (varustus ei vastavat militaarstandarditele).
Peale kõige muu olevat probleemiks ka laiema plaani puudumine. Näiteks teavad rahvuskaartlased, et X tunnil peab minema oma pataljoni juurde. Samas polevat teada mida teha siis kui sinna pole võimalik minna. Selge polevat ka see, et millist sorti vägede vastu ning kuidas üldse võitlema minnakse - harjutused polevat organiseeritud realistlikut vastast silmas pidades.
Ka Läti riigikontroll leidis aastal 2015, et Zemessardze väljaõppesüsteem on laiemas laastus puudulik:
https://www.delfi.lv/news/national/poli ... d=45429374
Aastal 2014 sattusid rahvuskaartlased õppusel "Silver Arrow" esimest korda vastamisi soomustehnikaga. Üksus hävitati.
https://www.delfi.lv/news/national/poli ... d=45075492

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 09 Nov, 2019 21:38
Postitas nimetu
Lisan veel sellise kurva uudise, et veidi aega tagasi (25 oktoober) suri ootamatult Läti õhuväe juhataja - kolonel Aivars Mežors.
https://www.delfi.lv/news/national/poli ... d=51583617
:rip:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 11 Nov, 2019 21:45
Postitas Roamless
Lätis täna tähistatakse armee 100-ndat aastapäeva.
https://www.err.ee/1001851/err-riias-la ... aastapaeva
https://www.flickr.com/photos/latvijas_ ... 1734558331

Jutt on Läti kaitseministril kahjuks vana joru, eriti nimetu avaldatud tekstide taustal
Kohustuslikku ajateenistust küll Lätis ei tule, kuid vabatahtlikele on loodud kõik võimalused, et Zemessardze ehk vabatahtliku kaitseorganisatsiooni kaudu või ka otse Läti armees osaleda õppustel ja kursustel.

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 11 Nov, 2019 21:51
Postitas Roamless
Läti eriüksusele on RHIB paate tarnitud.
https://www.flickr.com/photos/latvijas_ ... 1597569137

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 14 Nov, 2019 13:25
Postitas nimetu
Läti relvavägede juht räägib, et varustus peaks olema ühtlasemalt jaotatud üksuste vahel (sh Zemessardzele). Siinkohal saab ainult nõustuda. Kuigi sõnadele oleks vaja juurde ka tegusid.
Järgmisena räägib ta vägede moderniseerimisest. Sealhulgas mainib, et kaalutakse täiendavate iseliikuvate haubitsate ostmist Austriast. Samal ajal plaanitakse miinijahtijate värskenduskuuri, mille käigus sisuliselt kõik süsteemid vahetatakse uute vastu. Endiselt kaalutakse ka õhutõrje tugevdamise variante. Siiski tõdetakse, et uue süsteemi hankimine võtab lisaks rahale ka aega, seega mingeid kiireid otsuseid ei maksa selles vallas oodata.

https://www.sargs.lv/lv/viedoklis/2019- ... m-pa-visam
Lätis täna tähistatakse armee 100-ndat aastapäeva.
18. novembril toimub tõeline pidustus, sest tähistatakse Läti Vabariigi aastapäeva. Siis saab ka paraadi jälgida.

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 14 Nov, 2019 13:44
Postitas Leo
See Läti kaitseministri jutt võitmatust maakaitsest tundus selline pingutatud eduraporteerimine, eriti kui taustal on palju andmeid, et ikka päris palju on veel vana varustust. Lätlaste plaane lugedes on näha, et idee on hea, kuid kas ka kogu selle ilu jaoks raha jätkub? Mereväe uuendamine kindlasti ei ole odav, samuti õhutõrje. Iseliikuvate haubitsate puhul tekib küsimus, et neid osteti väidetavalt 47, sellest saaks kergesti kokku 3x12 pataljoni ja kümmekond relvasüsteemi jääks veel reservi, kas need tõesti on komplekteeritud ja valmis, et räägitakse uute ostmisest?

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 14 Nov, 2019 14:18
Postitas nimetu
Iseliikuvate haubitsate puhul tekib küsimus, et neid osteti väidetavalt 47, sellest saaks kergesti kokku 3x12 pataljoni ja kümmekond relvasüsteemi jääks veel reservi, kas need tõesti on komplekteeritud ja valmis, et räägitakse uute ostmisest?
Ka minu jaoks tekitab see veidi segadust. Ma olen aru saanud, et hetkel on M109 kasutusel 1. mehhaniseeritud brigaadi lahingutoetuspataljoni suurtükikompaniis ning Zemessardze 34. pataljonis. Mida nende ülejäänud pillidega tehakse, ma ei oska öelda.

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Postitatud: 14 Nov, 2019 14:31
Postitas Roamless
Äkki on meie toetuseks mõeldud, meil ju 2. jalaväebrigaadil sellega lahja :D :D :D