Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

HeiniR · **Liitunud:** 15 Juul, 2008 20:32 **Postitusi:** 1507

Lemet, üldiselt olen Sinu pakutuga väga nõus, kuid teisalt nagu Alban juba ütles, siis ei ole meil probleeme enam kvaliteediga.
Meil mõned aastad tagasi olid seerud suurem osa kõrgema haridusega või kõrgharidust omandavad (märkimisväärne osa magistrandid). Ka reamehe tase oli üllatavalt hea.
Kui õigesti mäletan, siis käis see pataljoni juhtivate isikute poolt ka läbi, et 10a tagasi oli kahel käel võimalik kokku lugeda mehi, kes omavad keskharidust, kuid nüüd on põhimõtteliselt 100% keskharidusega (mingil määral võib see erineda teenistuskohtade vahel, kuid aasta-aastalt mitte enam oluliselt).

Kuid nagu ütlesin, siis suur töö on veel teha ajateenistuse propageerimisel.
Olles väikelinnast pärit, siis on minule suhteliselt kaua aega tundunud, et suurem osa "jõukamate" perede poisslapsed sageli just ajateenistusest kõrvale hoiavad (nt esinevad sidemed arstidega, makstakse otseselt "kellelegi" jms). Sellisel juhul ei saa aga üldine arvamus EKV-st (sh. ajateenistusest) muutuda. Need, kes ei ole käinud, õigustavadki end sellega, et see on jama ja ajaraiskamine (kokkuvõtvalt on neid vähemalt kaks korda rohkem kui ajateenistuse läbinuid).
Tuues nt Soome, kus ajateenistuse läbinute protsent on 90% kandis, siis ei saa ka eksisteerida arvamust, et ajateenistus on ajaraiskamine, vaid vastupidi, suurem osa tööandjaid ja personalivärbajaid on tõenäoliselt läbinud ajateenistuse ja osakavad sellist kogemust CV-s ka hinnata (see on vaid üks võimalus, kuidas ühiskonnas on võimalik näha ajateenistuse respekteerimist).
Tulles veelkord kvaliteedi juurde, siis on ebaõiglane olukord, kus ainult 1/3 kutsealustest teenistust reaalselt alustab ja selle läbib. Peale selle, et tegu on põhiseaduse mõistes vastuoluga, näitab see selget ebavõrdset suhtumist oma kodanikesse. Nagu foorumist varem mitmel korral läbi käinud, siis tuleks küsida nt Riigikogu koosseisult, juhtivametnikelt jms kui paljud neist on läbinud ajateenistuse (sh. oleks huvitav teada nt. Kaitseministeeriumi andmeid). Tõenäoliselt jääb see protsent üsna madalaks...

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 30643

Tsiteeri:

suurem osa tööandjaid ja personalivärbajaid on tõenäoliselt läbinud ajateenistuse ja osakavad sellist kogemust CV-s ka hinnata

Üks soomlane kommenteeris, et kui pole käinud, siis pidada "mõni viga külges olema" - tänapäeval näiteks mingite ainete tarbimine. Et ei maksaks võtta, kui vaja töölist, kes tööd teeb, mitte kuskile ei kao ega haiguslehel elama ei hakka.

Aga muidu jah - omasugused produtseerivad omasuguseid.
Siin jutuks olnud kodune isamaaline kasvatus ega muu asja tegelikult ei muuda, kui 1/3 läheb ja 2/3 mitte. % paraneb, aga mittemillegitegemise arvelt (kutsutavate aastakäikude arvukus on lihtsalt hulga väiksem). Paratamatult kujundab üldise arvamuse enamus, mitte vähemus. Füüsilise puudega inimest nokivad kõik terved, kui suhe on 1:10. Kui aga on juba 5:4, siis saab sellest üldine leppimine ja arusaam.

Sestap pole mõtet loota, et eales midagi suhtumises paraneb, kui ei saavutata olukorda, kus vähemalt 80% meestest saab mingit väljaõpet (kasvõi lihtsustatut). Ei aita seal ei riigikaitseõpetus, Laidoneri muuseum ega riigimeeste kõmisevad kõned - need on vaid kirss koogil. Pubekas lülitab end "ignore" mode'sse ja üritab ikka mainstreami moodi olla. Umbes sama puudutab ka ringlevaid lolle jutte sõjaväe sisust. Neid ajavad ja levitavad enamasti need, kelle teadmised pärinevad samasuguste kõlakate kuulamisest.

tommy

Tutvustav klipp Läti mereväe tegemistest.....(algab kusagil 11 minutist)
http://www.youtube.com/watch?v=KToaZzEH5Yk&feature=plcp

Lupus · **Liitunud:** 02 Juun, 2005 13:44 **Postitusi:** 872

Mnjaa kilusõja lätlased ilmselt võidaksid . Ainuüksi Lode võiks meite laevastiku põhjalasta :-)

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 30643

Hulk kahuritega relvastatud, iseseisvaks lahingutegevuseks isegi lagunemisfaasis VF BL vastu võimetuid pisilaevu/abilaevu...mida see propaklipp tõestama pidigi? :dont_know:

Meri on kahjuks radariga suht hästi vaadeldav nähtus, kus korraliku laev-õhk ja laev-laev relvastuseta võib nendega rohkem Daugaval patrullteenistust pidada ja sadamate reididele kummipaatidega tungivaid diversante tõkestada.

Lupus · **Liitunud:** 02 Juun, 2005 13:44 **Postitusi:** 872

Ma ei väidagi ,et nad suudaks midagi BL vastu . Võrdlesin Eesti laevadega

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 30643

Kui minna omapäi merele, peab olema võimeline suurte poistega võimeline võidu paugutama.
Paraku on isegi Sergei-tüüpi relvad suht võimetud nende vahendite vastu, mida su laeva pihta tulema hakkab.
Isegi kallitel ja tipptehnoloogiat täis suurtel sõjalaevadel on üsna probleemne sea-skimming tüüpi tiibrakettide tõrjumine.
Ainuke shanss, kus suurusjärk suuremale vastasele merel vastu saab, on õhust lastavad tiibraketid. Nt nagu Rootsil.

Kui seda võimalust ei ole, siis on targem kodumaa rannamändide varju pugeda ja sellega kaotab vastane ühe olulise eelise, mis ship vs ship olukorras tal oleks - tal on üsna keeruline sind leida, iga kõrgel liivaluide on tegelikult radarile läbimatu takistus. See tähendab, et sinu löök tuleb ootamatult ja see on suur eelis - ega ei tahaks ülearu kalda ligidale kippuda, kui üks mersu dziip kolme mehega võib sulle suvalise luite tagant saata miskit, mis su ristleja komandosilla või radarid minema pühib.

pakzmagu

Laaneots: lõunapiiri kaitse valmistab Eestile muret.

http://www.postimees.ee/841210/laaneots ... ile-muret/

ribikardin · **Liitunud:** 25 Jaan, 2009 16:13 **Postitusi:** 302

pakzmagu kirjutas:

Laaneots: lõunapiiri kaitse valmistab Eestile muret.

http://www.postimees.ee/841210/laaneots ... ile-muret/

Pabriks pareerib.
http://www.delfi.lv/news/national/polit ... d=42358830

Igaüks saab ise google tõlkesse selle sisse panna ja omale arusaadavaima keele vaida. Inglise keelde minevad tõlked on googles parema kvaliteediga, aga ma panen siia google tõlkemasina eestikeelse variandi, peaks enam vähem arusaadav olema:

Tsiteeri:

Minister: Läti armee ei vaevu vähem suudab Eesti

Läti armee ei vaevu vähem suudab Eesti riigikaitse võttis seisukoha Minister Artis Pabriksi (V), kommenteerides endise Eesti armee ohvitser avaldusi selle kohta, et Eesti peab olema valmis kaitsma oma lõunapiiril, kui Läti armee ei suuda kaitsta vastu vaenlase rünnata.

Minister rõhutas, et "me oleme vastu oma sisepoliitilise arutelu parem eeskuju oma armee tundub, ei aita kaasa arvel teistes riikides". "Endine ametnik ambitsioonid tuleks tegeleda oma riigis, mitte väljaspool neid. Me lõpuks oodata tõsine suhtumine, mitte enesereklaamile endise Eesti armee ohvitseri. Kui nad soovivad reklaamida pistmist nende edu, mitte teiste arvel," ütles kaitseminister.

Ta märkis, et Läti armee ei vaevu vähem võimalusi Eesti ja asjaolu, et eestlased on valinud teise mudeli, mis on nende probleem, mitte Läti.

Nagu teatatud, endine Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Lāneotss hoiatas, et Eesti peab olema valmis kaitsma oma lõunapiiril, kui Läti armee ei suuda kaitsta vastu vaenlase rünnakut, nii et rünnak Eesti võib olla ka osa Läti territooriumil.

"Me ei pea muretsema meie lõunapiiril, arvestades olukorda, et vaenlane on langenud läti keeles," ütles Lāneotss, kes nüüd istub peaminister riigikaitse ja julgeoleku nõunik.

General selgitas, et Läti ja Leedu finantsinvesteeringud ja kogusumma ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) osa tema sõjavägi tugevdada oluliselt väiksem kui Eestis. Eelmisel aastal Leedu riigikaitse eelarvest moodustab 0,91% SKTst, ja 1,05% Läti SKPst.

"Sel aastal nad ei ole saanud midagi ekstra, kuid me kasvanud riigikaitse eelarvest 1,73% kuni 2% SKT-st," ütles Lāneotss.

Suur eufooria liituda NATO, Läti ja Leedu kiiresti kolis professionaalne armee, ütles Lāneotss.

"Tulemuseks on see, et Läti aastane kaitse-eelarve on kulutatud vaid 59% 4600 palgad sõdurit, samas kui leedulased oma 10.600 sõdurit armee kulutab 67% kaitse-eelarvest," ütles üldiselt.

Eestis, kus enamik armee koosneb kohustuslik ajateenistuse sõdurid, tööjõukulud moodustavad vaid 34,5% kaitse-eelarvest, ütles Lāneotss, tunnistades samas, et madal palk professionaalse sõjaväe liikmed kipuvad lahkuma teenistusest.

"Kui summa antud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid osalemine missioonil Afganistanis, peaaegu ükski meie naabrid hilinenud arengu raha," ütles Lāneotss.

Samas väljendas ta tunnustust hea koostöö Balti riikide vahel

See on mingit sorti Läti foorum (juhul, kui seda siin foorumis veel pole nähtud), antud lingi all oleval lehel käsitletakse veidi ka seda Laaneotsa juttu ja nagu meilgi on ka seal frukte, kes leiavad, et siiski on läti elukutseline jama tunduvalt parem, kui meie ajateenistus ning tegelikult ei ole hoopis meil raha.
http://panzerkampf.org/forums.php?actio ... #msg283723

Kui seal üleval võtta "Meklēt", siis saab sinna otsingusse sisestada Igaunija või muud huvitavat teemat ja lätlaste arvamust lugeda.
Goole tõlkijasse saab erinevalt delfi.lv st selle foorumi lingi panna, siis ei pea kogu aeg kopipastema.

tommy

Sõbrad-lõunanaabrid murravad kah pead oma 12-aastase arengukava kallal.
Ehk siis Läti Kaitseväe arenguplaan aastateks 2012-2024.
Plaanis on kulutada ca. 380 mln. latti.
Tähtsamatest punktidest.
-eriüksuste arendamine-ca. 5,5 mln.
-relvajõudude mehhaniseerimine-ca 170 mln.
-tuletoetusvõime arendamine-ca. 40 mln.
-luure-ja jälgimissüsteemid-ca. 52 mln.
-helikopterite pargi väljavahetamine-ca. 25 mln.
-pioneeri-ja toetusüksused-ca. 90 mln.

Läti parlamendi kaitsekomisjoni sõnul "ülimalt ambitsioosed" plaanid eeldavad loomulikult, et relvajõudude finantseerimine tõuseb 2% SKP'st.(peaks saavutatama 2020'ks aastaks)
Läti rahandusministeerium on samas plaanide suhtes skeptiline, arvestades riigi majanduslikku olukorda.
Seda, et raha ei pruugi piisavalt "taha tulla", on tunnistanud ka Läti KM riigisekretär(kantsler)
Saab näha.....

tommy

Videoklipp õppusest BRTE XII(Baltic Region Training Event).....Ingliskeelse tõlkega.
http://www.youtube.com/watch?v=CtkT2Z2kynM

allatah

Nii tore video. Kuidas see seal nüüd kõlaski? "Close air support was provided not only by French and US but also with Estonian jets"

setu · **Liitunud:** 11 Mär, 2009 11:32 **Postitusi:** 1108

Tsiteeri:

-helikopterite pargi väljavahetamine-ca. 25 mln.

misasja, kas nad vahetatakse mõne kaugjuhitava UAV helikopteri vastu v? Kuidas see 25 mln muidu võimalik on.

HeiniR · **Liitunud:** 15 Juul, 2008 20:32 **Postitusi:** 1507

Setu, meie koperdised ka ju maksid sinna 15mln+ €, seega üks või kaks koperdist selle raha eest välja vahetada ei ole vast probleemi?

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 18096

Isegi Mi-17 eest on mõni riik maksnud pealt kahekümne miljoni dollari, ka meil kasutatavate suurusjärgu võrra väiksemate koptrite hind küünib netiamdmetel peale 20-nd miljonit dollarit. Ja kaugjuhitavate süsteemide hind....keegi ostis siin hiljaaegu kogu kompleksi, neli lennuvahendit, maapealne juhtimiskeskus ja satelliidilink- ja hinda polnud mitte palju, vaid kuskil kolmsada ja pool miljonit paha rubla... :wink:

www.militaar.net

Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)

Kes on foorumil