1) ajateenijad pole sõdurid kes pühapäeval riiki kaitseksid (SBKs ammugi mitte)
2) ajateenistus on väga sarnane õppimise ja tööga, kus mingi aeg peaks olema puhkuseks, vastasel juhul kujuneb tegevus ebatõhuseks (loe: palju kulusid võrreldes väikese tuluga). Voodi kõrval istumine ei ole puhkus. Ei ajule ei kehale.
3) isegi 2008 aasta kulutuste juures ei arenenud ajateenija, rääkimata allüksuse oskused põhimõtteliselt mitte karvavõrdki. Entusiastlike tegevväelaste isamaalise kasvatuse pingutused on positiivne erand aga ka siin tuleb vaadata p.2
Kindral Laaneots kirjutas kunagi 10-15 a tagasi ühes Sõduri ajakirjas, kuidas peaks toimuma EKV ajateenija väljaõpe. Mäletan, et lugesin teksti nagu esimeste kuude jooksul toimub ka ajateenija moraalne ettevalmistamine. Linnaloale mittelubamine ei pea seega teenima mitte ühtegi eesmärki neist kolmest mainitust. Noort inimest harjutatakse forsseeritud korras ilmselt esimest korda elus olema iseseisev ja ilma tsiviilmaailma nö ihadeta ja toeta. Väike katsumus, mille läbimise järel pole seda vaja rohkem rakendada. Ja kui tüüpiline noorsõdur saab SBK ajal 2-3 korda juba linna, siis puhkama tuleb ta sageli hoopis tagasi väeossa.
P.S. Oli hiljuti vajadus ja võimalus küsida SBK esindusmeestelt väljalubamise kohta. Vastused võib kokku võtta, et hetkel saabki antud üksuses liiga palju koju SBK ajal. Pigem ei tohiks nende meelest vähemalt kedagi välja lasta enne, kui 1/2 SBK läbi, sest siis on alles näha, kes on üldse luba väärt.
Minu põhiteema ei olnud küll see väljalubamine, vaid et meie ajateenistuse ja kaitseväe tänane toimimise süsteem ei vasta reaalsele vajadusele. Õppeteenistus + 4 kuud lahingutoetusvõimet aastas ning 90% panustamine vaid reservväele ei taha olla tänapäeva keerulistes ja muutlikes oludes ega isegi igapäevateenistuslikult lähenedes piisavalt adekvaatne lahendus.