Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Yks]

Kulla tommy, ma ei konstrueeri midagi. Täna on üha kasvav tööpuudus muukeelse elanikkonna hulgas fakt. Raudtee, autotransport, sadamad, kaevandused. Kõikjal suur venekeelse elanikkonna osakaal tööliste hulgas.
Valitsusparteides ja ametkondades on terve seltskond inimesi, kes selgehäälselt räägivad just "nemad" (muukeelsed või muukelsest perekonnast pärit isikute) võtmes. Tehes vahet "neil" ja "meil". Olenemata muukeelse persooni veendumustest või reaalsest lojaalsuseastmest EV suhtes. Ei ole see Ligi reljeefne väljaütlemine Ossinovski suunas mingi anaomaalia. Ladõnskaja oma ristikäigul sai seda sama tunda näiteks valimiskomisjoni mõnede liikmete poolt. Et on blond ja et ta on "nemad".

Kuivõrd tõenäoline on järgmine "kaitseme Pronksmeest!" kampaania? Ei tea. Aga ilmselgelt on sellise stsenaariumi lahvatamine mingis uues võtmes eksisteerimas.

Kas Ida-Virumaal või kasvõi Tallinnas on võimalik, et kuskilt polügonilt tulevate või minevate liitlaste Abramsite või Strykerite ette seisab seltskond kuldhammastega venekeelseid mutikesi, kes skandeerivad "okupandid välja" või "ärge provotseerige sõda" või midagi muud taolist? Autonoomse ja eraldiseisva aktsioonina, vähetõenäoline. Mingi suurema kampaania osana, vägagi tõenäoline.

Kas see kampaania peaks olema ilmselgelt Kremlist juhitud? Ei pea. Piisab nö kohalikust initsiatiivist, mida abistab sealtpool mingi sümpatiseeriv seltskond (keda leidub piisavalt nii VF diplomaatilise kui ka erinevate jõustruktuuride juhtivkoosseisu hulgast), kes eeldab et mingil hetkel keskvõim Kremlis peab sekkuma või seisukoha võtma. Kasvõi oma autoriteedi säilitamise nimel.

Kas täna võiks olla käes see hetk kui võiks hakata segadust külvama? Vist mitte. Vähemalt ei suudaks tänane selline ettevõtmine leida veel suuremat kõlapinda piisavalt lühikese ehk kriitilise aja jooksul ning ilmselgelt suudaksid meie ametid ja struktuurid (ning isegi vast valitsus) adekvaatselt reageerida.
Kas selline moment võib üldse tulla?
Minu subjektiivsel arvamusel võib, lähtudes just esimesena mainitud suurusest ehk kui tekib väga plahvatuslik ja pikaajaline tööpuudus muukeelse elanikkonna hulgas, mille puhul toimetuleku probleemid on veel eriti teravad piirkonniti (nii öelda suur osa naabreid on tööta). Ja kui selles võtmes veel hakkavad ametnikud ja valitsus end neist selgelt distanseerima, kasutades näiteks nö turumajanduslikku retoorikat a la "ise sidusite end riskialdi idakaubanduse või -tansiidiga, parem oleksite keele selgeks õppinud ning leidnud tööd muudes sfäärides" vmt., kus selgelt kumab juba läbi, et "nemad" päästmine ongi nende enda asi, siis on ilmselgelt tekkimas täiesti uus plahvatusohtlik keskkond piirkonniti. Keskkond, mis on tekkinud olukorras, mida ei saa võrrelda ühegi hetkege meie ajaloos viimase 20 aasta jooksul.

Panna aga silmad kinni autosugesteerides, et ei meie venelastega on siin kõik OK. Et nad naudivad ELi liikmesriigiks olemise hüvesid ja Ivangordi kehvaelu paradigma on jätkuvalt kehtiv? Jama! See rong läks eelmisel aastal minema. Täna vahib metsa poole juba suurem hulk hunte kui 2007.aastal.

[John]

Pagan osadele käib lihtsalt uhkuse/veendumuste jne pihta artiklis läbi käinud toon a'la baltikum ja Poola on hukale määratud ilma liitlaste abita. Poola puhul on see kindlasti jama kuna sõjaliselt on nad regionaalselt tõsised tegijad.

Isiklikult minul tekkis kohe sama küsimus, mida paar korda juba Krimmi alguses esitasin. Mille pärast peavad meie liitlased kohe verehinda hakkama maksma võimaliku konflikti käigus? Lühidalt: nemad annavad meile seni puuduvad iseseisva kaitsevõime tööriistad (relvastus, varustus, infra jne) ja meie teeme musta töö ära. Kõik võidavad: liitlased saavad oma mokalaate pidades oma nägu päästa ja meil kindlam olla kuna olukorras on meil tunduvalt paremad võimalused üksi rahuldavalt toime tulla. Ennem kui eelarvete koenfitsentidest jne ruigama hakatakse tuletaks meelde lihtsa tõsiasja: poliitiliselt on läänes verel tunduvalt kõrgem hind kui rahal.

[Lemet]

nemad annavad meile seni puuduvad iseseisva kaitsevõime tööriistad (relvastus, varustus, infra jne) ja meie teeme musta töö ära

Ja kohe nii teemegi...omamata mingit kogemust sedasorti tehnikaga, istuvad kangelaslikud kaitseväelased tankidesse, võtavad sisse kohad lennukikabiinides, keskmaa õhutõrje ja rannikukaitse raketikomplekside juhtimispultide taga ja kukuvad usinasti sõdima. Niipalju, kui hetkel aru võib saada, oskaksime vast ainult abi korras saabuvate haubitsate ja Javelinide-Mistralidega midagi teha, PASI roolimisega saaksime kah hakkama, ülejäänud osas oleme siira solvumisega külma sõja aegse vanaraua peale kõhutuult lasknud ja selle kasutamise osas lollid kui lauajalad.

[John]

Sorry lemet- muidu oled mõistlik aga su praegune vastus oli ehtne demagoogia. Mis otsast ma väitsin, et a'la võtame Patriot kompleksi ja kukume kõmmutama? Viimati kui ma vaatasin siis üldiselt uute suuremahuliste projektide puhul kaasneb tavaliselt ka ikkagi vastav teadmiste know-how siire omanikult saaja kaadrile, kes omakorda hakkavad praktikaga oma teadmisi lihvima ning lõpuks ka oma järeltulevatele põlvedele teadmisi edasi andma. Alates tehnilisest kuni taktikalis/operatiivse tasemeni välja. Tahad näiteid? Nt meie võitmatu oleva/tulevase soomusrusika tarbeks on kaadrit küll filtreeritud läbi lääne koolide vastava ala spetsialistide käpa alt läbi kus minu teada suht selge ettekujutus antud, kuidas asi töötama peaks tervikuna. Põhijama ikkagi, et praktikat vähe kuna vahendid puudulikud mida põhjendatakse põhiliselt kas "liitlased" präänikuga või "pole raha" piitsaga.

[Lemet]

Selleks, et abi korras saadava tehnikaga tulemuslikult toimetada, ei piisa kümnest-viieteistkümnest inimesest, kes kunagi on loenguid kuulanud ja kellel igapäevane kogemuski sel alal puudub, vaid ettevalmistatud seltskonda peaks olema märksa rohkem. Et koos tehnikaga saabuvad instruktorid, kes asuvad õpetama- sellest oleks abi vaid juhul, kui abi korras saabuksid tankid, mida vanem põlvkond kahe aasta jooksul tundma on õppinud ning milliste meeldetuletamine kogenud instruktorite käe all kergem ja kiirem oleks. Hetkel räägime siiski loodetavasti kas Abramsitest või Leodest, milliste peale väljaõppinud seltskond ja laiemalt koolkond puudub. Elik siis plaaniks lugupeetav koera muretsemist siis, kui varas on juba aidaukse maha murdnud ja seal sees laamendab.

[John]

Tõsi. Nagu varem viidanud, siis juba Laaneots öelnud, et nt soomusrusika puhul läheb ikkagi 2-3 aastat ennem kui pädev tase saavutatakse. Juhiks tähelepanu, et rõhk on sõnal pädev. See üldiselt väljendab teadmiste taset kus praktikaga on algaja vead välja lihvitud. Tase millele paratamatult eelneb teoreetiline koolitus koos baaspraktikaga. Keegi ei sünni meistriks. Mis vahenditega seda tehakse on tegelt teisejärguline küsimus. Üldiselt tööriista rahuldaval tasemel kasutama õppimine on kiirem protsess kui mehaanilise poole valdamine. Kui hüpoteetiliselt saadetakse kiirkorras nt Leo 2-d liitlaste kulul meile millega kaasnevad varuosad, moon, logistilised elemendid, baaskoolitused kaadri põhituumikule, sihtfinantseering infra jaoks jms leanud mis lubavad meil kasutada neid masinaid sisuliselt ainult kaadri ja jooskvad käibevahendite muutuvkulud kattes siis mina küsiks, miks mitte. Tehnilise ja operatiivse taseme jaoks on piisavalt tingimused täidetud, et neid kasutama õppida. Kasvõi vajaduse korra rohkete vigadega ja käigu pealt. Mehaaniline võtab kindlasti rohkem aega kuid aja jooksul nihkub seal ka raskuskese instruktoritelt kohalikele.

Lisaks ma jätsin oma esialgse mudeli kirjelduse meelega väga üldiseks: kes ütles, et see üleöö peab juhtuma. Nt arengute kulg kus esialgu liitlaste valmisoleku saatel hakatakse meid kiiresti relvastama/varustama/finantseerima ning aja jooksul mil meil kindlam jalgealune saavad nemad lõdvemalt ennast võtta mille tulemuseks on, et võimalikus konfliktis on neil rohkem manööverdamisruumi ja vähem vastutust. Need on lihtsalt täpsustavad detailid mis ei muuda põhieesmärki.

Ei Lemet, selleks, et kiiresti uued tasemed välja ehitada ei ole vaja aastate viisi aega raisata ainuüksi kaaludes, kas seda üldse teha või mis moel. Saab kiiremini lihtsalt hind on kallim kogu protsessil. Samas kui hind ei ole prioriteet? Kui võimalus tekib siis tuleb sellest kinni haarata. Mina praegu näen küll ülisoodsat võimalust Läänes diplomaatilist lobitööd teha, et nad meile soodsalt puuduvad vahendid annaks ja ära kataks mille tasuks on neil väiksem peavalu võimaliku löömingu korral. Ei juhtuks üleöö aga mida varem peale hakatakse seda parem on mõlemale osapoolele.

[Martin Peeter]

kes ütles, et see üleöö peab juhtuma. Nt arengute kulg kus esialgu liitlaste valmisoleku saatel hakatakse meid kiiresti relvastama/varustama/finantseerima ning aja jooksul mil meil kindlam jalgealune saavad nemad lõdvemalt ennast võtta mille tulemuseks on, et võimalikus konfliktis on neil rohkem manööverdamisruumi ja vähem vastutust.

Ei Lemet, selleks, et kiiresti uued tasemed välja ehitada ei ole vaja aastate viisi aega raisata ainuüksi kaaludes, kas seda üldse teha või mis moel. Kui võimalus tekib siis tuleb sellest kinni haarata. Mina praegu näen küll ülisoodsat võimalust Läänes diplomaatilist lobitööd teha, et nad meile soodsalt puuduvad vahendid annaks ja ära kataks mille tasuks on neil väiksem peavalu võimaliku löömingu korral. Ei juhtuks üleöö aga mida varem hakatakse peale seda aeg edasi on neil võimalikku peavalu.

Kõige kuratlikum selle juures ongi see, et me ei tea, kaua meil aega on. Ja, kui me kõike suurepäraselt teeme ja loome usutava heidutuse, siis ei saagi teada. Aga selle relvastamise osas ei suuda mina hinnata meie liitlaste kalkulatsioone. Kuna senini pole eriti midagi toimunud, siis ma kaldun arvama, et siin ei tasu end hellitada mingite illusioonidega, et keegi hakkab mingil momendil meid relvastama - oma relvad tuleb ise osta ja selle eest maksta. Kui vaja, tuleb selleks ka laenu võtta. Juba Iisraeli relvad osteti võlgu ja laenu Eestile antaks, sest laenukoormus on väike.

[Lemet]

Samas kui hind ei ole prioriteet

Sedasorti ettevalmistuse juures ei kujune hind mitte rahas, vaid eludes. Miska olnuks mõistlik nii mõnel riigikogulasel kui ka talle järelkoogutajatel solvumine keldrisse kartulisalve põhja peita ning kunagi pakutud võimalus tänuga vastu võtta. Nagu seda Soome noaaegsete suurtükkidega tehti.

[John]

Kõige kuratlikum selle juures ongi see, et me ei tea, kaua meil aega on. Ja, kui me kõike suurepäraselt teeme ja loome usutava heidutuse, siis ei saagi teada. Aga selle relvastamise osas ei suuda mina hinnata meie liitlaste kalkulatsioone. Kuna senini pole eriti midagi toimunud, siis ma kaldun arvama, et siin ei tasu end hellitada mingite illusioonidega, et keegi hakkab mingil momendil meid relvastama - oma relvad tuleb ise osta ja selle eest maksta. Kui vaja, tuleb selleks ka laenu võtta. Juba Iisraeli relvad osteti võlgu ja laenu Eestile antaks, sest laenukoormus on väike.

Seda enam, mida varem seda parem. Mis puutub puuduliku tegevusse siis mina tegelikult kahtlustan siin rohkem meie nö rahvuslike omaduste segu. Nagu siin foorumiski kipub läbi kumama: ikka kaalume/mõõdame 10 korda ja siis teeme ning kui ei saa asja perfektselt tehtud siis ärme proovigi. Lisa siia juurde paratamatu alaväärsuskompleks: pane tähele kuidas liitlaste relvajõud see ja too käib ette ning taha ametlikes avaldustes aga iseseisev kaitsevõime on reeglina alles peale seda. Igatahes tänu nende erinevate tegurite segule kahtlustan ma, et kui ongi kellelegi tekkinud analoogne idee nagu minul ja kes saaksi midagi selle suunas teha, siis on kohe kaaskolleegid ning ülemused asunud seda usinalt materdama nagu siin esimene reaktsioon oli. Kokkuvõttes on kogu asi soiku jäänud ilma isegi proovimata veenda liitlasi. Rääkimata tegevuskava raamistiku ning faaside planeerimisest...

EDIT: Kuna mõttevahetus on hakanud sama tantsu ümber keerlema:

argument- pole aega, ei saa perfektselt, jube verehind kuna pooltoores jne
vastuargument-mida kauem sa muned seda rohkem aega lähebki, parem pooltoores aga vähemalt on olemas ning mis pealmine, raskuskese on meie suunal mis suurendab meie sõltumatust liitlaste analoogidest mis ka kasulik neile jne.

Siis lisan ainult oma lõppsõna ning rohkem ei vaidle antud idee üle: minu pakutud idees ei ole tegelt midagi ulmelist. Selliseid asju on varem maailmas juhtunud. Nt Põhja-Vietnami suhted NSVL/Hiinaga Vietnami sõja ajal, Lõuna Korea kiire õpipoisi periood Korea sõjas ning muidugi kõige kuulsam: lend lease abipakett mille raames ühendriigid defitsiidi arvelt sisuliselt tootsid teistele kraami laenu alusel millega kohati kaasnes ka takt/op know-how siire. Seda armeedele mis mitmekordselt ületasid Eesti suuruseid üksusi ning mis rahaliselt ei olnud pehmelt öeldes üldse õnnestunud tehingute seeria. Kõik mis neid erinevaid juhtumeid iseloomustab: ühelt poolt tahe sõdida ning teiselt poolt tahe sõdimise raskuskese kohalike kaela lükata, et enda vaenlasele võimalikult palju sitta keerata kandes ise samal ajal võimalikult väikest verehinda.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Siin see teine tänane Eesti allikateski refereerimist leidnud artikkel.

http://www.thetimes.co.uk/tto/news/worl ... 399758.ece

The Times nutulaulu koha pealt on kõige paremini vastanud vanameister Toomas ALATALU:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas ... d=71164107

Kahtlemata löövad hübriidsõjas kaasa ajakirjanikud, sest alati on võimalus midagi üle- või alatähtsustada ning meedia on just see koht, kuhu tilgutatud info levib kõige kiiremini. Rääkimata sellest, et töötades ajakirjanikuna ühes riigis võid arvamuste paljususe silti kasutades pikalt mõne teise riigi või ideoloogia kasuks töötada.

Sestap ei kipugi päris poliitikud ajakirjandust tõsiselt võtma.

23 aastat pole Kremli propaganda suutnud Läänemere maade destabiliseeritust sünnitada, pole seda sündinud ka praeguse Ukraina kriisi 16 kuu vältel ehk – miks vehkida abstraktsete ohtudega!?

Paar nädalat tagasi oli ju üpris kentsakas situatsioon, kui läbi Balti riikide ja Poola liikus (lõpptulemusena) 500-liikmeline US Army kolonn ja tagajalgadel oli ümbruskonnas alates Balti merest kuini Arktika ja Musta mereni aetud 80 000 Venemaa sõdurit. Jääb loota, et lääne luureveteranid, vähemalt enamus neist, võtsid Kremli sõnumeid märksa rahulikumalt vastu kui tehtud märkmeid silmanud üliagar ajakirjanik.

..enam täpsemini ei saagi nagu väljendada - või kuda

[Yks]

Sestap ei kipugi päris poliitikud ajakirjandust tõsiselt võtma.

Jama! Loomulikult võtavad Eestis ja läänes (kus eksisteerib suhteliselt vaba ajakirjandus) poliitikud ajakirjandust tõsiselt. See on ühe teise ühiskonna omadus, et sealsed juhtivad poliitkud ei saa võtta nö mainstream ajakirjandust tõsiselt, sest teavad ju väga hästi, millist käsukorras jama see nende taktikepi all genereerib.
Ajakirjandus, kui avaliku arvamuse üks väljenduvorme, on läänes niivõrd oluline, et selle tõttu on hilinetud sõdade alustamisega ja tehtud muidu lolle otsuseid. Lääne poliitikud püüavad pidevalt ajakirjandusega flirtida, et kalludada sealsete nö arvamusliidrite (ja loodetavalt ka avaliku arvamuse valdava osa) seisukohti enda jaoks soodsasse suunda. See on midagi sellist, mida Putinil täna eriti kodumaal teha pole vaja. Flirtida. Seal piisab kas otsestest või kaudsetest korraldustest, et kas näiteks ORT või mõni üleriigiline ajaleht kirjutab just seda, mida maa poliitilisele juhtkonnale vaja.


Alatalu on küll muidu terav pliiats aga mingites asjades lööb ikka homo sovietikuse mentaliteet arvamustes välja.

[Tundmatu sõdur nr 3]

Kui pole veel läbi käinud kuskilt teemast...
Allika tõepärasust ja kriitikameelt hinnata vastavalt oma äranägemisele.

https://twitter.com/nordalin/status/583653118023442432

[Rändur]

Kui pole veel läbi käinud kuskilt teemast...
Allika tõepärasust ja kriitikameelt hinnata vastavalt oma äranägemisele.

https://twitter.com/nordalin/status/583653118023442432

Mnjaa, üks laskepesa NATO vastu?

[Rändur]

Uus rõõmusõnum sakslasest kirjamehe sulest:

http://euromaidanpress.com/2015/04/03/peace-is-over/

Alapeatükk Balti riikide kaitsevõimest tegelikult sisaldab paari head mõtet, näiteks et sõjatehnikat nagu jalaväe lahingumasinad võiks osta kõik kolm riiki sama tüüpi.

http://euromaidanpress.com/2015/04/03/t ... ic-states/

A few examples: together the three nations field 18 helicopters of 5 different types, thus needing 5 different training teams, 5 different maintenance teams and 5 different logistic supports units. Last year Estonia bought 44 CV90 tracked infantry fighting vehicles (IFV) from the Netherlands, while Latvia bought 123 CVR(T) from the United Kingdom. Two sets of vehicles with completely unrelated maintenance needs. If Lithuania will now buy something else all three countries will have to build up their own training, maintenance and logistic structure for their vehicles instead of one training center and one central logistic/maintenance depot. Also if the three nations coordinated and bought the same weapon systems together, the price per item would drop. But now the Latvian CVR(T) Scimitars have a 30mm cannon and the Estonian CV90 have a 35mm cannon, making even ammunition sharing impossible.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Selles tsitaadiga artiklis oli veelgi häid mõtteid:

As for tanks, the Baltics would be well advised to opt for a light tank design as those are more agile than main battle tanks (MBT). MBTs weigh around 60 tonnes due to their thick composite armor while light tanks weigh 25-30 tonnes and are much cheaper to procure. Combining a light tank with an active protection system like the Israeli Trophy or the German AMAP-ADS would offer the same level of protection against anti-tank missiles and rocket propelled grenades as the thicker armor of MBTs, but at half the price. Two light tank models that would operate well in the Baltic States are the Polish-British PL-01, which is based on the Swedish CV90, and the CV90105, which is a variant of the CV90. Poland intends to buy a large number of PL-01 to equip its armored forces and as Poland, like the Baltic States, also needs a large number of tracked IFV, all four nations should agree on a common tank and IFV design and then produce and maintain it together to reduce costs and improve interoperability. Fielding a large number of mixed units of light tanks with a 105mm canon and tracked IFVs, some of which armed with anti-tank guided missiles, would give Baltic Armies the ability to ambush and decimate Russian forces and then retreat into the vast forests of the three nations to redeploy unseen for the next strike (Lithuania’s soil is 33% forested, Latvia’s 42% and Estonia’s 50%).