Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[kuido20]

Keegi peaks nüüd nagu midagi sööma, mütsi näiteks
Pikamaa mobiilise õhutõrjeraketisüsteemi Patriot tutvustus 23.02.2018
http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58564
http://www.delfi.ee/news/ev100/uudised/ ... d=81230743

[kaur3]

Keegi peaks nüüd nagu midagi sööma, mütsi näiteks
Pikamaa mobiilise õhutõrjeraketisüsteemi Patriot tutvustus 23.02.2018
http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58564
http://www.delfi.ee/news/ev100/uudised/ ... d=81230743

Rootslased?

WASHINGTON — The U.S. State Department has approved a possible foreign military sale of four Patriot air-and-missile defense systems to Sweden for an estimated total of $3.2 billion.

https://www.defensenews.com/land/2018/0 ... to-sweden/

[Martin Peeter]

Seda võiks küll Eesti kaitsepoliitika eduks lugeda. Võiks jäädagi alaliselt. Aga praegu on küll hea seis: Ämari lennukeid täis ja Patriot kohal. Ma tõesti ka kahtlesin, kas tuleb kunagi (ehkki pole lubanud mütsi süüa), aga tuli. Võttis aega ja ma kujutan ette, et päris palju tööd minister Luigelt ja siin mitte kõigi akf jaoks populaarselt kaminalt.
Samas tunnistagem, et kogu Vene-NATO suhted on suures madalseisus, sest midagi sellist, mis Süürias juhtus, ei juhtunud kogu külma sõja vältel.

[Fucs]

https://youtu.be/JpnfQwqwx8k

[Lemet]

Edward Lucas: kuidas Lääs reageeriks, kui Poola territooriumile satuks «kogemata» Vene rakett?

Edward Lucas

27. veebr 2018 12:05

Arutasime stsenaariumit, mille käigus langeb Kaliningradi oblastis peetava õppuse ajal «kogemata» Poola territooriumile Vene rakett. Kuidas Lääs sellele vastaks ja peaks vastama, arutleb BNSi kolumnis Briti ajakirjanik Edward Lucas.

Piisava eelhoiatuse ja selge probleemi olemasolu korral kaitseb NATO oma liikmeid võimsalt. Oletagem aga, et allianss peab otsustama segases olukorras kiirelt. Sel juhul võib vastus olla liiga aeglane või nõrk. Me vajame muid vastuseid, mis hõlmavad heidutust suuremate võimete, otsustavuse, paindlikkuse ja kiirusega riikidelt.

See teema tõusetus hiljuti julgeolekupoliitika ekspertide lõunal Varssavis, kus me arutasime stsenaariumit, mille käigus langeb Kaliningradi oblastis peetava õppuse ajal «kogemata» Poola territooriumile Vene rakett. Kuidas Lääs sellele vastaks ja peaks vastama?

Üks võimalus on võtta vabandust puhta kullana. Vigu tuleb ette. USA merevägi tulistas 1988. aasta juulis ekslikult alla Iraani reisilennuki. Ühendriikide võimud maksid kompensatsioonina 131,8 miljonit dollarit. Viis aastat varem tulistas Nõukogude Liit alla Lõuna-Korea reisilennuki pärast seda, kui see sisenes Nõukogude õhuruumi. Hüvitist Moskva ei maksnud. Mõlemad tragöödiad juhtusid suurte poliitiliste pingete ajal, kumbki ei eskaleerunud.

Selle stsenaariumi puhul sõltuks palju sellest, mis viisil Kreml vabandab. Siirus on mõõdetav. Õppuse viivitamatu peatamine, distsiplinaarjuurdluse algatamine (ehk rahvusvaheliste vaatlejate osavõtul) selle suhtes, mis läks valesti, ning kohene ettepanek maksta kompensatsiooni kahju eest eludele ja varale – kõik see vähendaks pingeid.

Teine võimalik reageerimine

Oletagem aga, et Kreml vastab ähmastamise ja hooplemisega – öeldes näiteks, et Lääne elektroonilise sõjapidamise meetmed segasid raketi juhtimissüsteemi, põhjustades selle kursilt kõrvale kaldumise? Paljud Poolas ja mujal kalduksid arvama, et Venemaa paneb Lääne otsusekindlust proovile. Paljud teised riigid aga peaksid prioriteediks olukorra rahustamist, mitte tugeva sõnumi saatmist.

Just siin tulevad ilmsiks nõrkused Lääne sõjalistes ja poliitilistes struktuurides. On olemas oht, et NATO otsustusorgan Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC) lõheneb. Oletame, et Poola taotleks artikkel 4 või isegi artikkel 5, alliansi poliitilisi ja sõjalisi vastusamme käsitlevate kollektiivkaitseklauslite rakendamist. Riik võiks tahta kiirreageerimisjõudude (VJTF), alliansi heidutuse väidetava teraviku kohale saatmist. Kujutame ette, et NAC otsustab pehmemate lõuna- ja läänepoolsete riikide survel Poola palvele vastamata jätta.

See toob esile huvide lahknevuse Poola (ja selle Venemaa piiril asuvate liitlaste) ning ülejäänud alliansi vahel.

Isegi kui NATO jõuaks kiiresti otsusele, on valikuvõimalused piiratud. VJTF ei ole heas vormis, eriti kuna Saksamaa üheksas tankibrigaad, mis peaks 2019. aastast üksuse juhtimise üle võtma, on tõsiselt kimpus varustusprobleemidega.

Igal juhul võib Venemaa piiratud ja eitatav provokatsioon tuua kaasa lõhestunud ja ebapiisava vastuse, mis annaks alliansi ühtsusele tõsise hoobi.

See toob esile huvide lahknevuse Poola (ja selle Venemaa piiril asuvate liitlaste) ning ülejäänud alliansi vahel. Võimude jaoks Varssavis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses on oht suurem nõrgas kui tugevas vastuses. Teistes Euroopa pealinnades (ja Washington DCs) võib mõtlemine olla teistsugune. Samuti oleks Poola jaoks riskantne vastata Vene provokatsioonile ühepoolselt – ja näidata seda tehes veelgi teravamalt diplomaatilise toetuse nappust.

NATO peab selle probleemiga tööd tegema, kuid kiired muutused on ebatõenäolised. Ajutine lahendus on võimekate, kiirete ja tahtjate koalitsioon. Riigid nagu Soome ja Rootsi, kes pole küll NATO liikmed, on rohkem huvitatud kollektiivkaitsest Venemaa vastu kui kaugel asuvad riigid nagu Portugal ja Itaalia. Venemaa ohust kõrgendatud teadlikkusega riigid võivad ühiselt lubada eriti kiireid samme abijõudude saatmiseks Venemaa trikkide puhul ning avaldada Kremlile tõsist diplomaatilist ja muud survet. Põhiline on näidata, et sihitud mitmemõttelisi rünnakuid ei saa kasutada jaga-ja-valitse-taktikana.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hästi öeldud - ja nii lihtne too ongi

See toob esile huvide lahknevuse Poola (ja selle Venemaa piiril asuvate liitlaste) ning ülejäänud alliansi vahel. Võimude jaoks Varssavis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses on oht suurem nõrgas kui tugevas vastuses. Teistes Euroopa pealinnades (ja Washington DCs) võib mõtlemine olla teistsugune..

[Kriku]

Oletame, et Poola taotleks artikkel 4 või isegi artikkel 5, alliansi poliitilisi ja sõjalisi vastusamme käsitlevate kollektiivkaitseklauslite rakendamist. Riik võiks tahta kiirreageerimisjõudude (VJTF), alliansi heidutuse väidetava teraviku kohale saatmist. Kujutame ette, et NAC otsustab pehmemate lõuna- ja läänepoolsete riikide survel Poola palvele vastamata jätta.

See toob esile huvide lahknevuse Poola (ja selle Venemaa piiril asuvate liitlaste) ning ülejäänud alliansi vahel.

Väga hea küsimuseasetus.

Isegi kui NATO jõuaks kiiresti otsusele, on valikuvõimalused piiratud. VJTF ei ole heas vormis, eriti kuna Saksamaa üheksas tankibrigaad, mis peaks 2019. aastast üksuse juhtimise üle võtma, on tõsiselt kimpus varustusprobleemidega.

Kui küsimus on raketis, siis tegelikult ei ole see jutt õige. Sel juhul oleks Poola poolt loogiline samm taotleda raketitõrje vahendite paigutamist enda territooriumile, mitte tankibrigaadi. Näiteks piisava hulga "Patriotide" kujul oleks see tugev vastus küll.

[Viiskümmend]

Ühe minu jaoks huvitava vastuolu tõi esile Saksamaa poolt väljakuulutatud "embargo" Ukrainale relvastuse müümise osas. Kui Soome ja Rootsi relvatöösturid kustutasid esimese asjana kohe oma telefonidest kõik Ukraina kontaktid ja sellist riiki nende maailmakaardil lihtsalt enam ei eksisteeri siis Lõuna-Euroopa "pehmed" NATO riigid käitusid täiesti vastupidiselt ning oma relvatööstuste Ukraina sildu ei põletanud ja piiratud varustusalane dialoog "export/import" on lubatud.

[nimetu]

Vähemalt Soome puhul on ka teatavad sise- ja välispoliitilised tegurid, mis sunniksid nii käituma. Seal peetakse (vähemalt näiliselt) endiselt oluliseks hoida häid suhteid Venemaaga. Ja sisepoliitiliselt poleks ka päris lihtne Ukrainale midagi müüma hakata. Kui juba AMVde müügist saudidele üritati tolmu keerutada, siis Ukrainaga äritsemisest saaks teatud osapooled päris head kisa teha.
Siinkohal tuleb austust avaldada Leedule, kes on väga aktiivselt ja nähtavalt Ukrainlasi toetanud (ka relvastusega), isegi kui EL sees ei pruukinud see kõige soositum teguviis olla.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://mncne.pl/estonian-commitment/

On 7 February, General Riho Terras, Commander of the Estonian Defence Forces, paid a visit to Headquarters Multinational Corps Northeast (HQ MNC NE). Our distinguished guest was familiarised with the current high-readiness status of HQ MNC NE and shared his insight on security-related issues in the Baltic region.

General Terras met with the Corps’ flag officers to get updated on the latest developments within the Corps and exchange views on further collaboration. As the General emphasized himself, HQ MNC NE is of the upmost importance for Estonia and its defence: “It’s our big commitment to have 6 Estonians here. I have no other headquarters in the world with more than 2 servicemen but this one.”

..

[Kapten Trumm]

Kui küsimus on raketis, siis tegelikult ei ole see jutt õige. Sel juhul oleks Poola poolt loogiline samm taotleda raketitõrje vahendite paigutamist enda territooriumile, mitte tankibrigaadi. Näiteks piisava hulga "Patriotide" kujul oleks see tugev vastus küll.

Just - piisava hulga.
Ballistilise raketi (sellised "kukuvad" ootamatult) on Patrioti (PAC-3) laskekaugus ainult 40 km ringis, Poola suuruse kohta saab see piisav arv olema ühtlasi väga suur arv. Need 8 divisjoni, mille paigaldamisest praegu jutud käivad Poolas, kataks vaid tühise osa Poola õhuruumist (ja seda siis tõenäoliselt oluliste keskuse juures).

[kuido20]

RAND-i analüüs Baltikumi sõjalisest olukorrast 2018.

Järeldused sellised: Venemaa on ennast kõvasti arendanud, Lääne sõjaväeringkonnas on Vene parimad jõud, venelastel on võime endi vägede kiireks liigutamiseks ja omab ajalist edumaad võimaliku konflikti alguses.
NATO on tegelenud kergete üksuste liigutamise arendamisega Afghanistani ja Iraaki, Venemaa on jätkanud raskete üksuste arendamist.

https://www.rand.org/pubs/research_reports/RR2402.html

https://www.rand.org/content/dam/rand/p ... RR2402.pdf

[Kapten Trumm]

Kui 5-10 aastat tagasi oli VF-i prioriteetne suund Kaukaasia, siis "tänu" UKR konfliktile ja vastasseisu tekkimisele NATOga on prioriteetseks saanud/saamas Lääne suund. Need on juba erinevad SRK-d.

[Martin Peeter]

Itaalia pole muidugi meie julgeoleku seisukohalt määrav, aga sellised meie liitlaste valijaskonna otsused on meile kõige suurem oht.

Itaalia peaministriks on tõusmas Kremliga mehkeldav paremäärmuslane.

https://maailm.postimees.ee/4429099/ita ... 1481498196

[ruger]

Kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Rosina intervjuu

Kui selle vestluse lõpuks on minus süvenenud tunne, et vähemalt meie sõjaväeluure saladused on väga hästi – lausa kiivalt – kaitstud, kas ma olen õigel teel?

Saladused on hästi kaitstud ja selleks, et oleks ka tulevikus kaitstud, tuleb teha kogu aeg rasket tööd. Ja selleks, et oma saladused oleksid hästi kaitstud, tuleb ka võimalikult palju varastada vastase saladusi.

https://www.err.ee/687649/sojavaeluure- ... si-lennata