Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Postitatud: 07 Jaan, 2020 10:52
Vladimir Juškin:
https://leht.postimees.ee/6865910/vladi ... 1577723337Möödunud aasta 26. novembril peeti Venemaa Julgeolekunõukogu laiendatud istung, millel pandi paika arenguprioriteedid 2030. aastani. Ent kõige tähtsam aspekt peitus president Vladimir Putini esinemises, milles ta püstitas ülesande korraldada täpselt ja selgelt Venemaa sõjalise organisatsiooni tegevus. Mõiste «Venemaa sõjaline organisatsioon» on üsna uus ning selle all mõeldakse riigi relvajõude, rahvuskaarti, muid sõjaväestatud ühendusi ja asutusi (Föderaalne Julgeolekuteenistus FSB, erakorraliste olukordade ministeerium ja Föderaalne Valveteenistus FSO), samuti sõjatööstuskompleksi ja kohaliku omavalitsuse organeid. «Venemaa sõjalise organisatsiooni» ajutrustiks on ette nähtud kindralstaap, millega kõik «organisatsiooni» kuuluvad struktuurid peavad oma plaane kooskõlastama. Jääb mulje, nagu valmistuks Venemaa sõjaseisukorra kehtestamiseks.
Möödunud aasta 18. detsembril andis Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov kohtumisel välisriikide sõjaväeatašeedega teada, et NATO valmistub üleüldiseks konfliktiks Venemaaga, sest jätkab sõjalise taristu laiendamist Venemaa piiri lähedal, mistõttu «ei saa välistada, et tekkida võivad kriisiolukorrad, mis võivad väljuda kontrolli alt ja kasvada üle suuremastaabiliseks sõjaliseks konfliktiks». Venemaa võimude ja president Putini enda retoorikat ei saa kuidagi teisiti iseloomustada kui sõjaks valmistumisena. Juba teist aastat on president kõnes Föderaalkogu ees uhkeldanud, kuidas ta ei jäta Ameerikale vähimatki lootust. Arvukad iga-aastased õppused, mille käigus siirdakse vägesid suurtesse kaugustesse ja koondatakse operatsiooni läbiviimise paika, «superraketid», veealused tuumadroonid, lahtiütlemine lühi- ja keskmaarakettide lepingust, lahtiütlemine tsiviilisikute sõjaaegse kaitse konventsioonist, ühtaegu nii tuuma- kui ka tavaheidutuse jõudude hoogne arendamine, valmistumine lühi- ja keskmaarakettidega varustatud all- ja pealveelaevade paigutamiseks Venezuelasse ja Kuubale. Venemaa rahandusministeerium ja keskpank kandivad oma valuutareserve dollaritest kullasse, dollaritest Hiina jüaanidesse, kaitseministeerium on alustanud «suveräänse interneti» loomist. Ning kõik see käib tingimustes, kus Venemaa ja USA vahel puudub veel Nõukogude Liidu ajal eksisteerinud mitteametlike kontaktide süsteem. Mis tähendab, et risk ühe või teise poole kavatsuste vääraks tõlgendamiseks või ekslike otsuste langetamiseks on järsult suurenenud.
1990. aastal oli NATO käsutuses 100 diviisi, mis võisid lahingusse astuda 48 tunni jooksul. Nullindateks oli alles ainult kümme diviisi, mis olid suutelised lahingusse astuma kolme nädala jooksul. 28. oktoobril 2019. aastal andis Ühendriikide Riikliku Sõjakolledži professor Richard D. Hooker Washingtonis korraldatud Jamestowni fondi aruande «Kuidas kaitsta Balti riike» arutelul teada: «Täna võivad Venemaa relvajõud täiesti vabalt siirda oma väed Balti riikide piirile ning NATO-l kuluks kaitse ettevalmistamiseks mitu kuud. Kremli käsutuses on 30 tanki- ja 30 suurtükipataljoni, mis võivad alustada pealetungi. [...] Üldjoontes võib Kreml sellise operatsiooni korraldamiseks sõna otseses mõttes paari päevaga mobiliseerida nii 300 000 sõjaväelase ringis, samal ajal kui kas või üheainsa USA relvajõudude brigaadi toimetamine Leedu kaitseks võtab mitu nädalat aega.»
Lisaks on Moskva asunud teoks tegema vaenlase juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamise strateegiat (A2/AD), mis toetub suure tegevuskaugusega süsteemidele (tugevasti ešeloneeritud õhutõrje, mobiilne rannikukaitse, maismaal, vees ja õhus baseeruvad tiibraketid, samuti mitmesugused taktikaliste ballistiliste rakettide platvormid), mis pärsivad NATO vägede kiire siirmise võimalusi. Võimas A2/AD-süsteem on juba paika pandud Kaliningradi oblastis ja Läänemere kaguosas. Nii ongi NATO Poolasse, Eestisse, Leedusse ja Lätisse paigutatud pataljoni lahingugrupid omamoodi pantvangid, kes sõja puhkemise korral peavad püüdma tagasi lüüa või vähemalt aeglustada Venemaa pealetungi kuni NATO põhijõudude saabumiseni… ja selle juures hukkuma, sest seal, kus seisavad NATO pataljonid, astuvad nende vastu täiskomplekteeritud Venemaa diviisid. Balti riikide relvajõudude kogusuurus annab välja veidi üle ühe diviisi ning sõjaväeekspertide hinnangul võivad nad üksinda seista agressorile vastu maksimaalselt paar päeva. Tõsi, NATO viimasel, Londoni tippkohtumisel võeti vastu nõndanimetatud 4x30 plaan, mis tähendab, et 30 päeva jooksul peab lahinguvalmiduses olema 30 pataljoni, 30 eskadrilli ja 30 sõjalaeva.
Gerassimov on tankikindral. Kas võime uskuda ja eeldada, et piirkondliku konflikti puhkedes jäävad kindrali alluvad, 1. kaardiväe tankiarmee soomusüksuste ülemad 30 päevaks Narva jõe idakaldale ootama hetke, mil NATO põhijõud pärale jõuavad?