Siin on link eile eetris olnud saatele, seda saab vaadata 30 päeva jooksul:
http://yle.fi/ohjelmat/1350704Siin on link tänase Turun Sanomate artiklile tulevatest muutustest:
http://yle.fi/ohjelmat/1350704Järgnev jutt koosneb asjadest, mis ma olen soomekeelsest meediast aastate jooksul lugenud ja Soome KJ kaadri ning aktiivsemate reservistide käest kuulnud. Alustaks lühidalt YLE saate kokkuvõttest. Lugu oli väga põhjalik ja asjatundjatena esinesid KJ arengut uurinud komisjoni esimees, suurärimees Risto Siilasmaa (
http://fi.wikipedia.org/wiki/Risto_Siilasmaa), Soome ohvitseride ametiühingu esimees, ajakirja Suomen Sotilas peatoimetaja ja mitu erukoloneli. Kõik armee ja riigikaitsega väga hästi kursis olevad inimesed. KJ juhtkond ja ministeerium keeldusid kommentaaridest. Kõige tähtsamad öeldud:
Soome kaitse-eelarve on 2,5 miljardit €, sellest on plaanis aastas kokku hoida vähemalt kümnendik. Ohvitseride arvates kuni 800 miljonit €.
Siilasmaa ütles, et rahadest ei jätku tänase süsteemi ülevalpidamisest ja igalt poolt natukese vähendamise asemel tuleb võtta ette see summa, mis on võimalik riigikaitse peale panna ja välja mõelda, mida on võimalik selle piires saavutada. Samas on selge, et vanast reservist kuni 150 tuhat on väga halvasti relvastatud. Samas kaadriarmee maksaks veel mõned miljardid rohkem, mille eest saaks maksimaalselt 50-60 tuhat sõdurit, kellest maaväe komponent oleks 30-40 tuhat, mis sõja korral piisaks napilt Helsingi ja teise suurema linna, näiteks Tampere või Turku kaitseks. Ka vähendatud reservarmee ei suuda kogu maad kaitsta, seega tuleb ühiskondlikult läbi rääkida, milliseid piirkondi armee sõja korral kaitseb.
Ohvitseride esindaja nimetas planeeritud vähendusi katastroofiks (kui soomlane ütleb nii, siis tähendab see ikka väga suurt jama, põhjanaabrid selliseid sõnu ei loobi), kus 4 aastaga lastakse tühjaks enamik sõjaaja võimekusi, mille ülesehitamiseks alates 2015 a, juhul kui rahadega lahedamaks läheb, kuluks vähemalt 15 a.
Ajakirja peatoimetaja rõhutas, et maamiinide hävitamise otsus oli puhtalt poliitiline tegu, sõjaliselt lollus ja kõik muud nõustusid sellega. Samas tõi ta välja, et ajateenistuse ja reservväelaste peale kulub 10% kogu eelarvest ja sealt suuri säästusid ei saa (näiteks kordusõppustele kulub 20 milj € aastas ja läbi käib 25000 võitlejat, sest Soome kordusõppuse tsükkel on esimese liini üksustes 3-5 ja teisel liinil 6-10 a. Kordusõppusi kavatsetakse 2012 korraldada ainult 2000 mehele, mis on suur probleem, kuid sääst on tilluke). Lisaks kritiseeris ta valitsuse sõjatehnika massvananemise juttu, mis on puhtalt poliittehnoloogiline termin struktuurimuudatuste õigustamiseks. Samuti tuleb esimesena kokkuhoidu alustada välismissioonidest, mis on kulukas kõrvaltegevus, mis ei aita sõja-aja armeed ette valmistada.
Enamik kolonele keskendus Venemaa ohule, v.a. 1 kolonel, kes kategooriliselt eitas Venemaa ohtu. Mainiti ära Iskanderi raketid, mis eri Lääne Ringkonna baasidest lastuna kataksid kogu Baltikumi ja Soome, lisaks Lääne ringkonna üksuste arvukuse tõusust 90% ja Venemaa plaanist investeerida 500 miljardit peamiselt maaväe ja õhuväe uuendamisse, k.a. esimese liini brigaadide muutmiseks tehnika ja meeskondadega täiesrti komplekteeritud kaadriüksusteks.
Räägiti ka sellest, et valikuline ajateenistus viib lühikese ajaga kaadriarmeeni, sest inimestel tekib suur motivatsioon valikut vältida. Näiteid ei mainitud, kuid endal tuleb meelde Rootsi, Läti, Leedu. NATOst mainiti 2% kaitse-eelarve nõuet, mida Soome ei täida ja ilmselt NATO ei soovi tuhandet kilomeetrit lisapiiri Venega, mille taga on Soome võitlusvõimetu armee. Lisaks oli intervjuu ajateenistuse lõpetanud tulevaste lipnikke, seeru ja kapraliga, kes kiitsid ajateenistuse jooksul õpitut ja soovisid rohkem praktilisi harjutusi. Siilasmaa mainis ka imitaatorite kasutamise laiendamist, mis on parem kui lihtsalt paukmoonaga metsas joosta.
Turun Sanomad mainivad, et tuleval nädalal avalikustakse Soome KJ reformiplaanid, milles ilmselt soovitatakse poole tosina garnisoni sulgemist, k.a. kaitseväe palgal olevate vähendamist 15 tuhandelt 12-13 tuhande peale. Eks näis.
Ise ütlen, et senine Soome kaitsedoktriin on üles ehitatud oluliste maastikupunktide ja maa-alade kaitsmisele brigaadi lahingugruppidena. Uus struktuur näeb ette liikuvamat pataljoni lahingugruppidel põhinevat kaitset. See mõjutab kindlasti nii struktuure kui ka väljaõpet ja varustust. Täiesti kindlasti reservarmee ja otseselt sõjaaja struktuuri kuuluvate aastakäikude arv väheneb ja ka aastakäikude suurus väheneb. Näiteks täna on aastakäik 25 tuhat ja 200-tuhandeline armee vajaks 8 aastakäiku + paar-kolm aastakäiku täiendusreservi. Seega lõppeks aktiivreserviperiood nii 30-aastasena.
Relvasüsteemide utiliseerimine käib jõudumööda koguaeg, sest tehnika ja relvastuse roostetamine on paratamatu, kuid ostetakse ka uusi relvi ja soomlastel on meeletud reservid, näiteks 100 kahuri utiliseerinime on alla 10% olemasolevatest. Suurimad säästud tuleksid lennuväest ja mereväest, kui vähendad lennutundide ja laevade merepäevade ja õppuste arvu, kuid see vähendab oluliselt Soome kiirreageerimisvõimet, mis on praegu väga kõrge, sest 60 Hornetit ja enamik laevastikust on võimalik kohe välja saata. Lisaks mereväe ja piirivalve ning maaväe eriüksused, sisuliselt pataljon kaadrikaitseväelase. Lisaks mõeldakse selle peale, kuidas suurendada Soome kaitseväe kiirreageerimisvõimet, kui ühel mustal päeval need Lääne ringkonna brigaadid hakkavadki Soome tulema, ning nende taga rongid mujalt juurdeveetud vägedega.