Soome kaitsevõime

[Kapten Trumm]

Vaatan, et küll on ikka uudis suudetud treida, tegemist on ju selle igihalja 1930ndatel leiutatud 40 mm Boforsi automaatkahuri tänapäevase variandiga, uudist lugedes tundub, et eiteamida siis küll Soome ostab. Sedasi juhtub, kui asjatundmatu inimene hakkab millestki keerukast kirjutama. Kirjutanud, et ostab 40 mm Boforsi automaatkahureid, siis poleks siin keegi seda isegi lugema hakanud. Aga nüüd pidin ikkagi uurima, et mis high-tech relv see selline ikka on.

[Gideonic]

Vaatan, et küll on ikka uudis suudetud treida, tegemist on ju selle igihalja 1930ndatel leiutatud 40 mm Boforsi automaatkahuri tänapäevase variandiga, uudist lugedes tundub, et eiteamida siis küll Soome ostab. Sedasi juhtub, kui asjatundmatu inimene hakkab millestki keerukast kirjutama. Kirjutanud, et ostab 40 mm Boforsi automaatkahureid, siis poleks siin keegi seda isegi lugema hakanud. Aga nüüd pidin ikkagi uurima, et mis high-tech relv see selline ikka on.

Pealkiri on segadusttekitav jah, samas päris klassikaline 40 mm Bofors see ka nüüd kindlasti ei ole. Kuna originaalse 40mm Boforsiga pole midagi ühist peale kaliibri (moon ei ole sama, kuna on oluliselt pikem, samuti on erinev kõik muu).

’ll admit that the headline above is slightly misleading, as while the words “40 mm” and “Bofors” certainly are a classic combo, the Mk. 4 share little except the calibre with the classic Bofors L/60 of WWII-fame. In between the two, the Rauma-class FAC and importantly the Kataanpää-class MCMV (poised to stay in service alongside the Hamina) are both equipped with the Bofors 40 mm Mk. 2. This is based on the L/70 long version which is more or less a completely new weapon using a longer round (40 x 364 mm vs 40 x 311 mm) when compared to the original L/60. The L/70 first entered service in 1948, but has proven to be a solid design which is found in a large number of single- and twin-mounts in navies throughout the world.

The new Mk. 4 turret still rely on the same L/70 weapon, but apart from looking like a ball (or rather something like a slightly distorted truncated hexagonal trapezohedron, but let’s stick to ball for now), the nice thing is that it is able to switch between different kinds of round on the fly (up to 100 rounds can be stored in a ready to fire mode). Further improving the flexibility its ability to use programmable 3P rounds, which allows e.g. for precise air burst or armour penetration capability from the same round, the exact mode being set the instant before the firing takes place. Finland is now the third country to acquire the Mk.4 after Sweden (a single patrol vessel that underwent MLU, since retired) and Brazil.

[HeiniR]

https://www.defensenews.com/naval/2018/ ... Socialflow

Soomlastel kavas panna ca 700 miljonit EURi erinevatele laevatõrjerakettidele (nii uutele laevadele kui ka olemasolevatele).

[Leo]

https://yle.fi/uutiset/3-10060367

Eilne YLE ehk Soome rahvusringhäälingu uudis kirjutab kuni 200 raketi hankeplaanist kuni 580 milj € ees, kuni 730 USD on maksimaalne võimalik summa dollarites, kuid mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, sest oluline on hoopis muu. Soome välispoliitika instituudi vanemuurija Charly Salonius-Pasternaki hinnangul ei ole veel täiesti kindel, et ostetakse USa rakette, sest sarnaseid laevadevastaseid/rannakaitserakette pakuvad mitmed valmistajad, nii et eks näis, kuid oletades, et ostetaksegi Harpuune tükihinnaga u 1,2 milj USD, siis on see oluline märk soomlaste järgjest suurenevast kaldumisest USA poole kaitseküsimustes. Vanade Rootsi rehk neutraalse lääneriigi rakettide moderniseerimise või uue samatüübilise ostmise asemel minnakse NATO suurima liikmega asjatama. Samas ainult jänkidega ka ei asjatata, näiteks Rootsi Saabilt kavatsetakse osta Mereväele uued torpeedod. Harpuun on lennukagusega kuni 250 km ja 140 kg lõhkepeaga, vanematel mudelitel oli suurem laeng, ilmselt on laeng vähenenud kütusemassi ehk lennukauguse tõusu arvelt.

Hamina kapitaalremondi puhul vahetatakse vanemad 57mm kahurid 40 mm omade vastu. Soomlased räägivad kuluaarides, et 1 ümbertõstmise põhjus on ka väiksema kahuri relva ja laskemoona oluliselt väiksem kaal. Hamina kogukaal on suurusjärgus 250 tonni ja kusagilt on vaja mõned tonnid ära võtta, et SAABi torpeedodele ja muudele uutele seadmetele ruumi teha. Kerge ja kiire laeva puhul on need tonnid oluline, sest laev peab olema tasakaalus parima juhitavuse huvides, kui tasakaalustamiseks on kogua aeg vaja kogu aeg vette ballastipaakidest sisse ja välja pumbata, siis see on probleem. Teiseks, 40 mm eelprogrammeeritav mürsk on suhteliselt uus laskemoon, ehk õhusihtmärkide vastu on praktiliselt sama tõhusus ja praktiline lennukaugus kui 57 mm relval. Ainult maasihtmärkide laskmiseks on 57 mm natuke parem, sest suurem mürsk tekitab rohkem kilde, samas dessandi toetamiseks kasutatakse ehkl muid relvasüsteeme peale väikesekaliibrilise ÕTkahuri. Näiteks endine Soome MV lipulaeval oli Atalantal väga suuri raskusi Somaali piraatide laeva uputamisega kahuritulega. Ei mäleta peast, kui palju 57 mm relvaraua amortisatsiooniks lubatakse, kuid 40 mm õt raudadel on see 4-6000 lasku, olenevalt sellest, kui suure algkiirusega mürske lastakse ja kui hoolikalt suvatsetakse rauda puhastada ja hooldada. See number piisab väga pikkadeks aastateks.

[Leo]

Vana asi, mida on Soome meedias pikalt käsitletud. Algas 21.1.18 Hesari pühapäevalisas, mille linki ka siia ei pane, sest see on ainult tellijatele lugemiseks. Lühidalt, Soome Patria on müünud AMVsid Araabia Ühendemiraatidele ja sellist soomukit nähti Jeemenis mässuliste vastu peetud lahingus umbes 10. jaanuaril. Rahukaitsjate ja mõnede poliitikute arvates on see väga halb ja kole, sest Soome ei peaks kodumaiste ja EL tasemel reeglite alusel müüma relvastust sõdivatele riikidele. Samas soomukite müügi ajal oli olukord teine ja enamik EL riike ei hooli nendest reeglitest, kui oma riigi relvatööstuse huvid on mängus. Kui väga hakata näpuka järge ajama, siis araablastele müüdud soomukid on ikkagi peamiselt mõeldud oma üksuste kaitseks. Järgnevalt mõned lingid teemast, mida peaks igaüks saama tasuta lugeda.

https://www.hs.fi/politiikka/art-2000005534866.html
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000005535732.html
https://www.hs.fi/mielipide/art-2000005538475.html

Isiklikult olen seda meelt, et kodumaine relvatööstus ja varustuse eksport on Soome kaitsevõimele kriitiline, sest ainult siseturule töötades ei ole võimalik kasumlikku äri teha, sest ikka ostetakse sealt, kus on hea toode mõisliku hinnaga. Reaalselt valitsus ikkagi toetab Soome eksportööre ja annab lubasid v.a. kõige kriitilisematesse kohtadesse. Reaalne on ka see, et paljud konkureerivad riigid neidsamasid põhimõtteid ei täida ja kuna igaks ülesandeks sobilikku süsteemi valmistatakse paljudes riikides, oleks tulemuseks see, et Soome tööstus kaotaks kliendi ja käivet ning halvimal juhul on ees pankott, samas 99% tõenäosusega vajalikud relvad või masinad ikkagi hangitakse konkurentide käest. Praeguses rahvusvahelises olukorras on ilmselt ka rohkem riike, kes tahavad uusi relvi osta või hankida juurde olemasolevaid, nii et on väga tähtis hoida vanu ja luua uusi kontakte, Soome relvatööstusel ei ole viimased aastad liiga hästi läinud, väidetavalt müüvad nii Norra kui Rootsi oluliselt rohkem revi nii elanike arvu kui GDP arvestuses.

[nimetu]

Kui ma ei eksi, siis need soomukid valmistati tegelikult Poolas ja tarniti ilma igasuguse relvastuseta. Ma ei näe selles erilist probleemi. Kui hakata kiruma midagi, siis pigem lääneriikide üldist leigust araabia riikide inimõiguste seisu suhtes. See üks suhteliselt pisike tehing küll mingit erilist kaalu seal regioonis ei oma.

[ruger]

Soome sai täna kätte partii K9 liikursuurtükkidest


https://twitter.com/Maavoimat/status/961513074564960256

[Leo]

Pühapäeva Hesari pühapäevalisa esikaanelugu + 4 lehekülge teksti kirjutab Soome varjenditest, pikemalt Helsingi kesklinna varjenditesti. Kahjuks on artikkel loetav ainult netilehe tellijatele, kuid panen siia lingi, kui keegi soovib vaadata https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559863.html

Lühidalt sisukokkuvõte. Soomes on 45000 avalikku varjendit ja nendes on kohti umbes 3,6 miljonile inimesele. Helsingis on 48 suurt kalju ehk graniidi sisse kaevatud varjendit, mille korrashoidmine on Helsingi Päästeameti ülesanne. Varjendit saab lisaks sõjaolukorrale kasutada ka inimeste kaitsmiseks erakordselt tugeva tormi vms korral. Samas eeldatakse, et teada oleva häda saabumisele eelnevalt lähevad inimesed ise Helsingist eemale, sisuliselt juu linn tühjeneb ka jaanipäeval inimeste oma transpordiga. Teadaolevalt EU riikidest peale Soome veel Šveits ja Rootsi omavad massiliselt varjendeid, kusjuures Rootsi on teatanud, et varjendeid ehitatakse juurde. Helsingi kesklinna Forumi kaubanduskeskuse alla 1997. a ehitatud varjend võib mahutada kuni 10500 inimest ja varjend saadakse korda 3 ööpäeva jooksul. Varjendisse on 8 sissepääsu eri suundadesse. Kaitseklass on vana süsteemi alusel S6, uuel ajal nimetatakse kaljuvarjendiks (kalliosuoja), mis tähendab vähemalt 8 m graniiti ja 2 cm betooni ja see peab vastu 900 kilonewtoni löögile, mis tähendab 100 kilotonni tuumaplahvatust Helsingi kesklinna kohal õhus. Igale inimesele on 1 ruutmeeter ruumi. 3 juhendajat, kes on Helsingi linnas ametis ja selleks koolitatud, juhendavad vajadusel inimeste liikumist varjendis. Varjendis on ka paarsada kuivkäimlat (1 iga 30 inimese kohta ja 1 kg jäätmeid ööpäevas inimese kohta) ja kraanid ladustatud, sest iga inimene toodab ekskremente ja vajab vett pesemiseks. Vajendis hakkavad inimesed töötama kolmes 8 h vahetuses, ehk hoolitsema varjendi ja seal olevate eest. Eraldi meedikuid sinna broneeritud ei ole, kesklinna meditsiiniasutustest peaks tulema piisavalt arste ja õdesid, varjendis on ka lihtsamad ravimid ja esmaabivahendid ladustatud. Kasutuses on 2 140 kuupmeetri veepaaki ja õhuvahetus suudab tekitada 300 Pascali ülerõhu, takistamaks saasta sissetulemist õhukanalite kaudu, lisaks on õhufiltrid. Väikeauto suurune generaator annab valgust ja toidab õhupuhastusseadmed mitu ööpäeva jutti katkematult, kuid suurem oht on tuumarünnaku korral möödas 1 ööpäevaga, saastepilv hakkab liikuma ja inimesed lastakse välja. Kõik seadmed on vedrudega alustel ja mehaanilised, et vältida elekroonika hävinemist EM-kiirguse tõttu. Õhuvahetus ja jahutus ning niiskuse ärajuhtimine on tähtis, sest muidu muutub varjend kiiresti saunaks. Toidu ja joogivee peavad inimesed ise kaasa võtma, seda seal ees ei oota, 1 nädala toiduvaru ja 16 l vett ning ravimid peavad kõikidel kaasas olema. Mängukaardid ja lauamängud on ka tähtsad, sest mobiilidest nii sügaval kalju sees peale suurt pauku eriti kauaks ei jätku, sest 10000 inimese seadmete laadimist ei ole ja EM-laine kustutab mobiiliside nagunii. Varjendil on sidepidamiseks oma kaablid.

[Kapten Trumm]

See S-ga on Soomes kasutusel olev varjendite tugevuse skaala, kus S tähendab varjendit (mitte varjet) ja arv seal taga tähendab ülerõhku baarides, mida see kannatama peab.
S6 peab kannataba 6 bar. S1 vastvalt siis 1 ja S2 2 bar.

NSVL-s oli vähemalt avalikult teadaolev (võidi muidugi ehitada veel kõvemaid, millest ei teatud) kõrgeim tugevusklass klass I, mis tähendab vastupidavust ülerõhule 5 bar ja ioniseeriva kiirguse nõrgendamise võimet 5000 korda. Tallinnas taolisi rajatisi polnud. Selline võis olla nn Kose parteivarjend, aga selles pole kindel. Vähemalt ametlikult Eestis üle klass II (3 bar) ei ehitatudki.

100 kilotonni on soomlastel kõva allahindamine, arvan, et see S6 peab vastu 1 megatonnise plahvatuse kaugemal kui 300-400 m epitsentrist, eeldisel et laeng on õhatud optimaalsel kõrgusel (linnade vastu kasutatakse üldiselt õhuplahvatust.


1 bar=14 psi ja kaugused on miilides.

[Leo]

Ajakirjanikule toodi ilmselt näiteks laeng, millele varjend kindlasti vastu peaks. Mulle ei olnud üllatus, et see varjend on vägev, olen seal autot parkinud ja vaadanud, kui sügavale saab seal maa alla pugeda ja millised uksed sealt avauste juurest paistavad. Üllatas, et varjend loodi 1997. ehk Jeltsini ajal, kui külm sõda oli läbi ja Venemaa kokkukukkumise äärel. Siis kui EUs oli kombeks ajateenistust lõpetada ja tanke atradeks sulatada ning armeedest rahvuskaarte teha, otsustasid soomlased Helsingi kesklinna luua võimaluse korralda maa all 10000 inimesele koosviibimisi, mattes selle alla tundmatu hulga kuupmeetreid raha. Meenutame, et Soome majandusel ei läinud siis liiga hästi ja riigil ei olnud rahaga priisata, sest NSVL kokkuvarisemine kaotas ära suure osa idaturust.

[Kapten Trumm]

Ma kuskil (vist tsiviilkaitse teemas) kirjutasin oma tähelepanekutest Suomenlinnas (muuseum!) ringi jalutades. Pärast märkis keegi, et saare suurte praamide sadamas asuv, süütute garaaziuste taha peituv massiivne graniittunnel (veoauto mahub sisse sõitma) ei lõpegi seal bastioni all, vaid läheb vee alt mandrile välja. Ja seda tunnelit peaks praegu rekonstrueeritama. See, mis seal tehtud (ja suurematel ehitustel praegu tehakse) on tõeliselt muljet avaldav ja ei tundu olevat ainuüksi mingi Talvesõja-nostalgia jäänus. Taolised nostalgiad lõppesid üldiselt 1995 seisuga juba ära. Et see, mida suurematel ehitustel silma hakkab (vaadake tähelepanelikult nt trammi aknast), näitab ikkagi külma ja ratsionaalset arvestust, sest poolemeetrise raudbetooni ja samapaksude ustega kinnisvaraarendaja pärist nostalgia mõju all maa-alust parklat ei ehita. Peale külma sõja lõppu on Helsinkis ehitatud päris mitu massiivset graniitehitist, mis selgelt on arvestatud natuke suurematele väljakutsetele kui linna juhupommitamine.

[Leo]

Punakotkaste pommirünnakus Helsingile hukkus 150 inimest, kuigi väidetavalt oli pommitajaid samapalju kui Dresdeni kohal, kus hukkus kuni 25000 inimest. See, et saadi keldritesse peitu, aitas kindlasti soomlasi ja teiseks ka see, et sakslasi pommitati suuresti süütepommidega, soomlaste pähe kukkusid peamiselt kildpommid. Suomenlinna oli algselt tähtis sõjaline objekt, ka täna on seal kõrval väiksemal saarel Merisotakoulu, nii et kui seal uitades tuleb kollase taustaga keelusilt ette, ei ole hea mõte edasi kõndida. Suomenlinnas elab aastaringselt mõnisada inimest lisaks mereväelastele ja käib ligi miljon turisti. Praamiga on muidugi tore sõita, kuid tunneli kaudu saab üle iga ilmaga ja kiiresti, kui on vaja autoga midagi transportida või kiirabiga haigele järgi minna. Selle tunneli remondist ilmselt jutt käibki, HUS ehk Helsingi piirkonna inimeste raviasutus oligi mures, et kuidas päästeauto ligi pääseb remondi ajaks. Paljude ajutiselt kasutuses olevate kaljukoobaste uks võib olla põõsaste taga veekindlast vineerist tabalukuga, et juhuslikke uitajaid eemal hoida. Soomlaste varjendite kaevamise ja betoneerimise kulud arvestab ehitaja lihtsalt kulude hulka, suuremate majade varjendid on majandusruumide, keldrite või ladudena kasutusel, nagu on ka Forumi all autoparkla, nii et tühjalt seisavad ainult väiksemad ja odavamad koopad. Helsingi päästeametis on vähemalt 2 inimest tööl, kelle põhitegevus on varjendite seadmete hooldus, lisaks siis need, kes hädaolukorras seal majandama hakkavad, see on ka kuludesse arvestatud. Muide, artiklis oli ka kirjas, et Soomes on päris arvestatav tööstusharu varjendite ehitamine ja varustamine vastavalt kliendi ohuhinnangule

[Kapten Trumm]

Minuarust meresõjakoolil on lisaks oma, mitteavalik "objekt", muuseumikeskuse ja sadama lähedal olevad "objektid" on mõeldud saare elanikele ja häire hetkel saarel olevale muule rahvale.
Huvitava detailina - saare idapoolsel küljel (kust sõidab mööda Viking Line laev) paistab vasakul (Tallinna poolt tulles) kaljudel ka üks halvasti maskeeritud T-55 tanki torn, teinekord sõites vaadake hoolega.

[herman30]

saare idapoolsel küljel (kust sõidab mööda Viking Line laev) paistab vasakul (Tallinna poolt tulles) kaljudel ka üks halvasti maskeeritud T-55 tanki torn,

Kus kohas, pole näinud.
https://www.google.fi/maps/@60.1447787, ... a=!3m1!1e3

Palun, kasuta seda kaardid ja zoomi ja täpsusta.

[A4]

Punakotkaste pommirünnakus Helsingile hukkus 150 inimest, kuigi väidetavalt oli pommitajaid samapalju kui Dresdeni kohal, kus hukkus kuni 25000 inimest. See, et saadi keldritesse peitu, aitas kindlasti soomlasi ja teiseks ka see, et sakslasi pommitati suuresti süütepommidega, soomlaste pähe kukkusid peamiselt kildpommid.

Pisut OT, aga Helsingit ja tema elanikkonda ei päästnud 1944. aasta suurte pommirünnakute ajal mitte niivõrd varjendid, vaid pigem see, et suurem osa punakotkaste pommilastidest läks lihtlabaselt „märgist mööda“. Helsingi varjendite võrgustik ei erinenud minu teada eriti kuidagi ühegi teise sõdiva riigi suurema linna omadest. Soomlased suutsid 1944. aastaks organiseerida võrdlemisi tõhusa eelhoiatusvõrgustiku, väikeriigi kohta korraliku õhukaitsesuurtükiväe pealinna kaitseks ning korraliku suitsukatete ja valesihtmärkide süsteemi. Need asjad + ilmselt nõukogulaste mitte nii hea tase sihtmärkide leidmisel, märgistamisel ja vajaliku pommitamistiheduse saavutamisel lõppesid sellega, et suurem osa pommikoormaid langes merre või pettesihtmärkide peale. Selle tulemusel hukkuski 1944. aasta suurtes pommirünnakutes võrdlemisi vähe elanikke, ja ka linn ise jäi suhteliselt terveks.

Dresdenile sai 1945. aastal saatuslikuks see, et britid olid selleks ajaks Saksa linnade mahapõletamise „süsteemi“ suhteliselt täiuslikuks arendanud. Oli pilvitu, selge ilm, mis võimaldas sihtmärgi ilusti ülesse leida ning rajaleidjate poolt täpselt ära märgistada. Saksa hävitajad enam kütusepuudusel eriti ei lennanud ja suurem osa õhukaitsesuurtükiväge oli väidetavalt juba idarinde läbimurrete sulgemiseks minema veetud. Seetõttu soovitati pommitamise väga kõrge tihedus, mis kombineerituna „ideaalsete“ ilmastikuoludega (kõrgrõhkkond ja tuul) tekitasid massiivse tuletormi. Väidetavalt suri märkimisväärne osa hukkunutest mitte tule või plahvatuste tagajärjel, vaid lämbusid varjendites surnuks, kui tuletorm hapniku "ära neelas".