94. leht 152-st

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 16 Jaan, 2018 21:30
Postitas ruger
Soomlased testivad jalaväemiinide asendamiseks uut süsteemi.
Finland developing remotely detonated "jumping jack" system to replace Ottawa treaty banned land mines. In In testing phase already.
https://www.hs.fi/politiikka/art-200000 ... 18750dc70b

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 17 Jaan, 2018 11:54
Postitas Leo
Sellest uute jalaväemiinide teemast kirjutab ka tänane leht. Ma ise arvan, et peamine põhjus, miks Halonen ja tema käsilased nii aktiivselt Soome KJ miinivarudest (suurusjärk 1 milj laengut) loobuma suunasid, oli expresidendi soov saada jalg ukse vahele kusagile ÜRO kõrgele kohale, kus see oleks siis argumendina toiminud. Samuti oleks ta oma abilised sinna järele aidanud, sest käsi peseb kätt.

Nädalavahetuse Hesaris oli pikk üle 1 lk artikkel, et Soome paneb 4 Hamina-klassi laevale peale Rootsi päritolu Torpedo 47 laevade kapitaalremondi käigus aastatel 2018-21.

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005521968.html

Suomi varautuu Venäjän sukellus­vene­uhkaan aseilla, joita ei ole ollut Suomessa käytössä vuosikymmeniin
Merivoimissa uskotaan, että Venäjä lisää sukellusveneiden määrää Itämerellä.

MERIVOIMAT on hankkimassa iskukykyisimpiin taistelualuksiinsa eli Hamina-luokan ohjusveneisiin ja tuleviin Pohjanmaa-luokan monitoimikorvetteihin nykyistä selvästi tehokkaammat välineet sukellusveneiden havaitsemiseen ja torjuntaan. Vedenalaista taistelukykyä parannetaan, vaikka sukellusveneiden lukumäärä Itämerellä on vähentynyt huomattavasti verrattuna kylmän sodan aikaan. Esimerkiksi Venäjän Itämeren laivastossa on nyt operatiivisessa käytössä vain kaksi sukellusvenettä. Puolustusvoimat onkin varautumassa siihen, että Venäjä lisää tulevaisuudessa sukellusveneidensä lukumäärää Itämerellä. ”Niitä on vähän tänään, mutta Venäjä rakentaa merkittävällä tavalla konventionaalisia sukellusveneitä. Nähtävissä olevassa tulevaisuudessa, ja Venäjän voimapolitiikka huomioiden, uskon niitä tulevan tänne enemmän”, sanoo kommodori Veli-Petteri Valkamo Merivoimien esikunnasta.

SUOMEN merivoimien alusrakenteessa tapahtuu merkittävä muutos 2020-luvulla. Nykyisistä kolmesta taistelualusluokasta saapuu käyttöikänsä päähän kaksi: neljä Rauma-luokan ohjusvenettä ja kaksi Hämeenmaa-luokan miinalaivaa. Vanhoista taistelualuksista jää jäljelle vain neljä Hamina-luokan ohjusvenettä, jotka peruskorjataan vuosina 2018–2021. Poistuvat alukset korvataan neljällä uudella sotalaivalla eli uudella Pohjanmaa-luokalla.

MERIVOIMIEN suurimmat puutteet koskevat tällä hetkellä vedenalaista sodankäyntiä: nykyisillä taistelualuksilla ei ole sukellusveneiden tuhoamisen kannalta tehokkainta asejärjestelmää eli torpedoja. Lisäksi alusten vedenalaisissa havaintojärjestelmissä on puutteita. Itämeri on myös ympäristönä yksi maailman vaikeimmista. Torpedot eivät ole Suomessa mikään uusi ase, vaikka niitä ei ole ollut käytössä vuosikymmeniin. Esimerkiksi Helsingin edustalla Isosaaressa on yhä vanhan torpedokoeaseman rauniot. Vielä 1960-luvulla Puolustusvoimat alkoi kehittää omaa kotimaista sähkötorpedoa. Sitä ei saatu kuitenkaan vuosienkaan kokeilujen jälkeen toimimaan, joten sen kehittäminen lopetettiin 1970-luvulla.

SUOMALAISET taistelualukset pystyvät nyt torjumaan sukellusveneitä alusluokasta riippuen vain joko syvyyspommeilla, syvyysraketinheittimillä tai syvyysammuksenheittimillä. Lisäksi sukellusveneiden havaitsemisen kannalta tärkeitä syvyytettäviä kaikumittaimia on vain neljällä Rauma-luokan ohjusveneellä. Syvyytettävien kaikumittainten puute tuli karvaasti esille keväällä 2015, kun Merivoimien kiinteä hydrofonikenttä havaitsi Helsingin edustalla tuntemattoman vedenalaisen kohteen. Hydrofoni on veden alla toimiva mikrofoni. Kohteen etsintään osallistuivat vartiolaiva Turva sekä Merivoimien ohjusvene Hanko ja miinalaiva Uusimaa. Turvassa on viistokaikuluotain ja Uusimaassa kiinteä runkoon asennettu kaikumittain, mutta syvyytettävät kaikumittaimet puuttuivat. Tuntematon kohde katosi, kun veteen heitettiin käsisyvyyspommeja.

JOULUKUUSSA puolustusministeriö tiedotti, että peruskorjaukseen meneviin Hamina-luokan neljään ohjusveneeseen on päätetty ostaa torpedojärjestelmä Ruotsista. Suomi ottaa torpedojärjestelmän suhteen riskin, sillä puolustusvälinevalmistaja Saabin valmistama torpedomalli on niin uusi, että sen kehitystyö on vielä kesken. Toimituksetkin tapahtuvat vasta vuosina 2023–2025. Ruotsin merivoimat hankkii itselleen samanlaiset torpedot, jotka asennetaan ruotsalaisiin sukellusveneisiin ja Visby-luokan korvetteihin. Yhteinen torpedohankinta onkin näkyvä esimerkki Suomen ja Ruotsin tiivistyvästä puolustusyhteistyöstä. Suomi saa alkuvaiheessa Ruotsilta lainaan vanhemman mallin torpedoja, joita voidaan käyttää koulutuksessa ja operatiivisessa käytössä. Ne vaihdetaan sitten myöhemmin uuteen malliin. ”Edessä on paljon töitä. Tavoite on, että Hamina-luokan operatiivinen valmius saavutettaisiin vuonna 2021. Toki saamme aika paljon tukea ja apua Ruotsista muun muassa sukellusveneentorjuntakoulutuksen osalta”, Valkamo sanoo. Ensimmäisenä torpedojärjestelmä asennetaan ohjusvene Tornioon. Se on käytössä jo ensi vuoden syksynä. Hamina-luokan alusten sukellusveneiden torjuntakyky kasvaa peruskorjauksen jälkeen muutenkin, koska niihin on tarkoitus asentaa myös syvyytettävät kaikumittaimet. Niitä ei osteta kuitenkaan uusina, vaan ne otetaan ensi vuosikymmenen alkupuolella käytöstä poistuvista Rauma-luokan ohjusveneistä.

SUKELLUSVENEIDEN torjunnan kannalta tärkein alusluokka tulee olemaan uusi Pohjanmaa-luokka eli Laivue 2020. Neljä Suomen oloissa isoa alusta rakennetaan vuosina 2019–2024. Pohjanmaa-luokan monitoimialuksiin on tarkoitus sijoittaa torpedojen lisäksi kiinteästi runkoon asennettavat kaikumittaimet ja syvyytettävät kaikumittaimet. Mahdollisuuksien mukaan aluksiin tulisi myös sukellusveneiden havaitsemista helpottavat hinattavat hydrofonikaapelit. Lopulliset ratkaisut tehdään sitten, kun alusten taistelujärjestelmän toimittajasta päätetään. Päätös on luvassa kesään mennessä.

Suomen ostama Torpedo 47 on tarkoitettu sukellusveneiden tuhoamiseen
Valmistaja on ruotsalainen puolustusvälineyhtiö Saab.
Pituus 2,85 metriä, halkaisija 0,4 metriä.
Paino noin 340 kiloa.
Huippunopeus yli 40 solmua.
Kantomatka yli 20 kilometriä.
Litiumakulla toimiva vesisuihkupropulsio.
Lankaohjaus.

Tegemist on siis 2,85 m pika ja 40 cm läbimõõduga torpeedoga, mis kaalub 340 kg ja suudab vee alla akutoitel läbida kuni 20 km. Torpeedot juhitakse kaabli kaudu. Soome valmistub selleks, et Venemaa lisab oma allveelaevade hulka Soome lähivetes. Torpeedosid hakkavad kandma nii Hamina-klass kui alles ehitatavad 4 uut laeva. Esialgu laenatakse Rootsist vanemaid torpeedosid, sest õiged saavad valmis alles aastatel 2023-25. Laevadele lisatakse ka järelveetavad kajaloodid, mida praegu kasutab ainult Rauma-klass, sest 2015 a merepõhjast tundmatut objekti otsides jäädi hätta ja allveelaeva ei leitudki, laevakere külge fikseeritud kajalood ei ole nii täpne kui järeleveetav. Torpeedode hinnast ei leidnud ma kriipsugi, lisan siia ka Hamina-klassi ning SAABi kodukalt võetud torpeedo fotod.

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 20 Jaan, 2018 0:18
Postitas Viiskümmend
http://www.ts.fi/uutiset/kotimaa/380536 ... ien+tueksi

Soome on saatnud kümnele tootjale päringu (RFI) uute ÕT rakettide ostmiseks, et teha õhutõrjet 8-15 km kõrgusel. Artikkel ütleb, et Soome NASAMSi rakettide laeks on hetkel 10km-i ning, et uued raketid integreeritakse olemasolevate NASAMSi radarite ja tulejuhtimisega, millel on omakorda tehnilist ressurssi rohkemaks.

...miks seda näiteks koos Eestiga ei saa teha, soomlastel on tegemist perioodi 2020+ hankega?!

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 20 Jaan, 2018 11:47
Postitas mart2
Viiskümmend kirjutas:... Soome on saatnud kümnele tootjale päringu (RFI) uute ÕT rakettide ostmiseks, et teha õhutõrjet 8-15 km kõrgusel...
...miks seda näiteks koos Eestiga ei saa teha, soomlastel on tegemist perioodi 2020+ hankega?!
Jälle sama lugu?
RFI ei tähenda veel tegelikku ostu vaid huvi võimaliku lahenduse/hinna vastu.
Meie arengukavas on juba prioriteedid otsustatud. Hetkel ei ole isegi teada võimalikku rahalist suurusjärku. Kui hind teada, siis mis peaks planeeritust ära jääma - tuleviku laskemoon? pikamaa tankitõrje? Kõu optsioon? jne jne.

Parem kesine plaan ja selle järjekindel elluviimine (käegakatsutava tulemuseni) kui edasi-tagasi hüppamine rikkama naabri tuules (sest tema ju saab).

OT lõpp.

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 20 Jaan, 2018 12:15
Postitas Viiskümmend
Artiklis öeldaksegi, et mittesiduva RFI tagasisidele ja analüüsile tuginedes hakkab Soome oma hanget ja vastavat poliitikat praegu alles kujundama ning nagu viidatud artiklis täiendavalt mainitakse on ka Soome järgmise dekaadi hankeprioriteedid hoopis mujal (uued laevad ja hävitajad) ning RFI-ga otsitakse alles viisi kuidas seda Soome õhutõrje 8-15 km-i võimelünka kõige ratsionaalsemal ja taskukohasemal viisil järgmisel kümnendil eemaldada. Kui ei ole mingit otstarvet ega võimalust, et sarnased/ühised võimelüngad naabreid kuidagi liidaksid siis vabandan OT pärast!

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 20 Jaan, 2018 13:02
Postitas Leo
Artiklis on öeldud et konkreetsed pakkumised uute rakettide hankeks tahetakse sõlmida 2019 ja leping sõlmitakse 2020. Soomlastele on väga tähtis et uued raketid saab ühendada NASAMSi ja õhuväe lennukitega nii et teoreetiliselt on võimalik et ostetakse Amraam ER. Eestil on selles faasis väga raske soomlastega liituda sest nemad ainult täiendavad süsteemi kuid eestlased peaksid esmalt ÕT süsteemi hankima. Kui palju see maksab?

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 20 Jaan, 2018 13:11
Postitas zoho
Meie jaoks on asi ära otsustatud, Herem ja Luik tõmbasid alles äsja NASAMSile kiirpsu peale viidates raha ja personali puudusele.
Soomlastel on plaanis osta lihtsalt NASAMSile juurde võimekamaid IRIS-T või AMRAAM-ER rakette, sest hetke seisuga on soomlaste NASAMSi lennulagi AIM-120C-7 raketiga vaid 10 km.

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 20 Jaan, 2018 13:36
Postitas Viiskümmend
Leo kirjutas:Soomlastele on väga tähtis et uued raketid saab ühendada NASAMSi ja õhuväe lennukitega nii et teoreetiliselt on võimalik et ostetakse Amraam ER. Eestil on selles faasis väga raske soomlastega liituda sest nemad ainult täiendavad süsteemi kuid eestlased peaksid esmalt ÕT süsteemi hankima. Kui palju see maksab?
Amraam ER ei ole lennukilt lastav (baseerub ESSMil), seda argumenti enam ei ole. Kasutatud NASAMSi süsteemiosiseid on võimalik osta Norra kaitseväe secondhandist (Leedu just ostis kombineerides vana ja uut). Teoreetiliselt oleks Eestile kasulik soomlastega koostöö just praeguses teadusmahukas analüüsifaasis ning sinna ühishankesse võib alati minna mingi täiesti mittesiduva tulevikuoptsiooniga, et ei peaks lihtsalt tulevikus üksi ekslema.

K9 puhul on "suure venna teenus" ju täiesti paslik.

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 20 Jaan, 2018 13:47
Postitas nimetu
Kui palju see maksab?
Absoluutne miinimum oleks 100 miljonit Leedu näitel. Muidugi Leedu kaitse-eelarve saab lähiaastatel olema miljardi dollari ringis.

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 22 Jaan, 2018 15:49
Postitas kuido20
Kirjutavad, et Soome ostab 4 üle 100m pikkust korvetti 1,2 miljardi EUR eest, projekt Laivue 2020

https://eestinen.fi/2018/01/soome-valmi ... sojalaeva/
http://www.iltalehti.fi/kotimaa/2018011 ... 0_u0.shtml

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 24 Jaan, 2018 11:23
Postitas Kapten Trumm
Seal saidil paistab üks aastavanune, kuid siin märkamata uudis: Soome loob 50 000 reservistist 50 sisekaitsepataljoni.
http://www.iltalehti.fi/uutiset/2017021 ... 8_uu.shtml

Üksused luuakse väljaspool tänast SA koosseisu arvukust, mis toob kaasa SA koosseisu kasvu 50 000 mehe võrra. Tõenäoliselt on siis tegu vanemate aastakäikude reservväelastega.

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 26 Jaan, 2018 9:22
Postitas nimetu
Tegu olevat nö loova raamatupidamisega:
The increase in wartime strength from 230,000 to 280,000 has been the most widely publicised change of the paper. However, as is clear from the text, this is not in fact a real increase, but creative accounting. A number of units which earlier has not been included in the official wartime strength, including training units, the Border Guards (sorting under the Ministry of Interior in peace, but subordinated to the Defence Forces if the situation so requires), and any currently serving conscripts that have received an adequate level of training. The optimist says this is a case of clever strategic communication, in which Finland signals its willingness to defend itself. The cynic says this is internal politics by minister of defence Jussi Niinistö trying to turn the party’s downward trend before the upcoming elections.
https://corporalfrisk.com/2017/02/26/wh ... prospects/

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 26 Jaan, 2018 10:20
Postitas Kapten Trumm
Soomlased ise ütlevad, et ei ole loov. Vähemalt varustuse osas pole veel hävitustöö lõpuni viidud, eks nad saavad olema relvastatud ja varustatud sellise 1970ndate lõpu tasemel.
Kõige tähtsam on see, et selliste ülesannete täitmine eeldab siiski spetsiifilist väljaõpet (kõige sarnasem SP omale). Kui lahinguüksus on koolitatud tegusema nii, et vastase vallutatud tehas hävitatakse koos vastasega, siis sisekaitse on koolitatud tegutsema nii, et hallil ajal oleks asjad turvatud ning tehas saaks töötada. Ja seal on vastutus isegi suurem - sest vales kohas päästikule vajutamisest võib saada alguse sõda. Loodetavasti see väljaõpe ka antakse.

Antud lahendus (kus inimesed tulevad KV reservist ja saavad tagatud KV poolt) on kindlasti pädevam kui Eestis toimiv mudel sel teemal.

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 01 Veebr, 2018 10:08
Postitas Frukt

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid

Postitatud: 01 Veebr, 2018 11:45
Postitas nimetu
Need hakkavad asendama 57mm Bofors kahureid, mis lähevad tõenäoliselt uute Pohjanmaa fregattide peale. Igati loogiline samm.