www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Veebr, 2020 21:59

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1680 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110 ... 112  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2019 11:54 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 17300
Asukoht: Viljandimaa
Tegin piltidest aadressid, aga piltide nägemiseks peab tollesse foorumisse sisse logima.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2019 15:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Apr, 2008 19:19
Postitusi: 1329
Asukoht: Soome
Kriku kirjutas:
Tegin piltidest aadressid, aga piltide nägemiseks peab tollesse foorumisse sisse logima.


Kas nüüd töötab?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 13 Nov, 2019 16:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2429
Asukoht: Tallinn
Nüüd on uute vormimudelite pildid ilusasti näha. Seost PPA uute mundritega kommenteerida ei oska, võimalik, et mingid osad on samadest materjalidest, samas armee nõuded on karmimad, näiteks see, et kangas säilitab maskeerivad omadused ka öövaatluse ning termokaameraga vaadates ning raskestisüttivus. Selle testimisega on teemaks aru saada, milline mudel peab välitingimustes kõige paremini vastu ja mille taskud on parima kuju ning asetusega. Kindlasti tuleb ka siia veel muudatusi.

See kauri viidatud 30 a NSVLiidust ja Soome poliitikute sidemetest Stasi ja KGBga on selline teema, mida Soomes ükski partei torkida ei taha, sest suure tõenäosusega olid igas parteis vähemalt vabatahtlikud kaastöötajad, kui mitte otseselt palgalised mõjuagendid. Enne lastakse neil ära surra ja siis hakatakse seda teemat arutama.

PaSide kapitaalremont on normaalne, on ju esimesed kered 40 a vana ja kuigi läbisõit ei pruugi olla suur, siis lagunevad ikkagi. Vahetatakse siis kulunud veermiku ja mootori osad, lisatakse elektrisüsteemi võimsust ja elekroonika laadimise võimalusi, meeskonnale pannakse pingi asemel korvistmed, mis aitavad ka miini otsa sõites vigastusi vähendada. Lisasoomust ei tule, Soome sees on kriitiline PaSi ujuvus, lisasoomusega mudelid ei uju, nii et algne soomuskaitse on piisav.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 18 Nov, 2019 17:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2429
Asukoht: Tallinn
Nädalavahetusel oli juttu SKJ rannakaitsesuurtükiväe vanemohvitseriga, kes kirjeldas K9 ostmise protsessi lühidalt nii - kaaluti erinevaid variante ja korealased tegid nii hea pakkumise, mis võetigi! Küsimusele, mis saab ülejäänud kaudtule vahetamisega, ta ei osanud midagi arvata, sest sellega ei ole sisuliselt tegeletud. Kõigepeal loksutatakse K9 paika ja siis mõne aasta möödudes võetakse teiste vahetus ette. Kindel on see, et SKJ ei osta prototüüpe, vaid ainult mõnda aega kasutusel olnud masinaid, näiteks siingi varem mainitud Soome 155 mm haubits Patria 8x8 soomustatud kabiiniga veokil oli ainult Patria ettepanek enne K9 väljavalimist. Selge on ka see, et tootmine, varuosade treimine ja remont peab olema Soomes. Roomikutega iseliikuvad on põhimõtteliselt soomusüksustele, teistele ta pakkus, et tulevad pigem ratastel iseliikuvad kui raha on palju või järelveetavad, kui raha napib. Oluline on see, et üksus peab olema vajadusel kiiresti maanteed mööda liigutatav ja roomikuid on vaja treileri või rongiga vedada, mis teeb selle aeglasemaks. 155 mm laskekaugus on piisav praktiliselt kõikides piirkondades, kus on suuremat lahingut võimalik ette kujutada, nii et sügavale padrikusse nendega ronida ei olegi suuremat vajadust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 21 Nov, 2019 20:42 
Foorumil
Liige

Liitunud: 30 Dets, 2012 23:01
Postitusi: 423
https://www.facebook.com/maavoimat/videos/453748131993120/

Soomlastel on ajateenijate väljaõpe K9-ga jõudnud esimeste lahinglaskmisteni.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2019 15:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 1901
Soome hävitajahankest.

Väga hea positus Corporal Frisk'ilt mis näitab kui tõsiselt seda projekti ikkagi võetakse.
https://corporalfrisk.com/2019/11/05/hx ... e-horizon/

Kandidaadid tulevad Soome lendama järgnevatel kuupäevadel:
Tsiteeri:
* Eurofighter 9.-17.1.2020
* Rafale 20.-28.1.2020
* Gripen 29.-6.2.2020
* F-35 7.-17.2.2020
* Super Hornet 18.-26.2.2020


Kus kontrollitakse muuhulgas sensorite võimekust soome kliimas (võrrelduna tootjate poolt edastatuga). Lisaks plaanis väga põhjalikud simulatsioonid (nii lennu-simulaatoritel kui täis-arvutisimulatsioonid) kus hävitajate võimekust vaadeldakse terve Soome sõjaväe kontekstist, sõja ajal:
Tsiteeri:
HX Challenge is part of the first step in evaluating the combat capability of the aircraft, by ensuring that the input data for the later modelling is done correctly. After this is done, simulated scenarios from the RFQ will be run with four-aircraft strong flights (fun fact, Finland was one of the pioneers in developing two pairs as the basic air combat element in the 1930’s). The aim here is to judge the survivability, ability to perform set missions, and the effectiveness in destroying enemy assets. As this is the Finnish Air Force, air-to-air capabilities will be the most important facto. An interesting question is how exactly simulations will be run. The word virtuaalisimulaattori (virtual simulator) is used, which seems to indicate a full man-in-the-loop simulation (think DCS on steroids, video by Jonathan Lundkvist). This is interesting in many ways, and should give a more correct picture as the value of sub-systems such as helmet-mounted displays and wide-angle displays are included in the evaluation. A good is example is how Gripen pilots like to talk about the benefit their man-machine interface provide compared to more traditional presentations of data which rely heavily on numerical values, and how this isn’t evident in traditional Monte Carlo-style simulations. With HX Challenge and a full-blown simulation the four-ship combat value should be found as accurately as possible without actually leasing four-ships and having them blow stuff up.

These data will then provide the input for a round of grand wargames taking place in the later part of 2020. Here the HX contenders will be simulated as parts of the complete Finnish defence system. This third stage will be the sole stage following which the contenders will be place in any kind of order. Based on this picture of the fighting capability of the aircrafts in their 2025-configuration together with input from an study into the development potential of the system (it’s never just about the individual aircraft) up until the end of the 2050’s the final warfighting capability-ranking will be made, and this should then in turn dictate which aircraft will be bought (the rest of the conditions being pass/fail-style).


Lisaks intervjuu soome kindraliga hanke teemal soome ajakirjas (inglisekeelne tõlge f-16.net'ist)

Tsiteeri:
General of Finland's fighter candidates: "I haven't seen any flight hour prices in public which would be close to our calculations."


- some useless paragraphs removed so don't be alarmed by weird starts like the one just below -

According to him [CO of the FDF Logistics Command Gen Kari Renko, which does the procurement], the negotiations are not coffee table discussions, but the negotiation teams of each of the five fighter manufacturers consist of groups of 40 to 60 people. On the Finnish side, some 70 people are involved in the whole procurement process in one way or another.

“If a system is still in the development stage, performance can be measured under laboratory conditions. The information is not so good, so it adds to the uncertainty, and we look at the [lower threshold] of results. The more unfinished a candidate is, its performance is sort of diminished in comparison, ”Renko explains.

Iterative process

“We give the manufacturer feedback on what kind of problems they have with their proposal. Then they change the content of the acquisition, offering, for example, one type of missile instead of another because it solves something better in our scenarios, ”says Renko.

According to him, there were significant information gaps in the answers to the first invitation to tender.

"The questions were misunderstood, there was a hurry to answer, or the bidder might have had an answer, but the government of the country had not had time to grant the release."

Due to the shortcomings, an additional round of negotiations was held.

Based on the initial replies to the initial invitation to tender, no tenderer met the requirements of the first evaluation area. That's not the point, because the process is iterative.”

Maintenance, price calculation

The price estimate cannot go far if you focus only on the airplane. For example, if a fighter candidate has a relatively weaker self defense system, it cannot go near the target, but needs a longer range weapon system, respectively. Range increase, on the other hand, typically means a more expensive weapon.

The Defense Forces have a sophisticated calculation model based on international military standards to determine the cost of the various components. The model feeds, for example, failure intervals for various devices, repair times, logistics delays in repair processes, and personnel.

If equipment maintenance is overseas, the repair may have a greater logistical delay, requiring replacement equipment. The cost impact can then be significant. If the maintenance is organized in Finland, you will need trained staff, specialized tools and testing equipment.

The calculation model is validated by entering data from the current Hornet fleet. According to Renko, the end results are close enough to the real costs.

“In public, there's for example flight hour price information floating around, for which the data has been supplied by these providers. I've yet to see the first number that would be relatively close to what it would be in our system. I'm not claiming that the figures are wrong, it's more of a matter of what is included in the calculation.'

In calculating operating costs, the armed forces are bound by the accounting rules of the central government. For example, the costs of air control and combat are not included in the costs of fighter jets.

Renko jokes that a four-hour answer could be given.

“The short answer is that we use cost excluding depreciation. We include all maintenance, spare parts, replacement equipment, fuel, direct personnel and space costs, and air traffic control services that we purchase. ”

Type of use

“On the basis of Hornet usage, we have provided estimates of Finland's usage spectrum. The manufacturer is allowed to comment on this, as the mission mix (= set of different flight tasks and their shares) may be aircraft-specific. You have to justify why their machine type would be different. ”

Then it's winter. According to Renko, there is no scientific approach to this, but the Air Force has learned over the decades that operating in cold climates is often a question of use.

“For example, there was a lot of malfunction in the steering system when the Hornet fleet was launched. We then learn that when you take a moving control system test before taking off, the hydraulic fluid remains cold. When the same test was run twice, the problems disappeared. ”

Typical disturbances caused by winter weather include seals leaking in the cold. Problems are solved by replacing them with alternative seals.

"After the first five years of use, those [problems] start to recede."

https://www.tekniikkatalous.fi/uutiset/ ... ff44ba57ea


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 17:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2429
Asukoht: Tallinn
See inglisekeelne artikkel põhineb ilmselt 20.11. ajalehes Uusi Suomi ilmunud kindral Kari Renko intervjuul, mille panen siia täismahus ja tõlgin olulisemad kohad eesti keelde https://www.uusisuomi.fi/uutiset/kenraa ... 780c4c16a7

Kenraali Suomen hävittäjäehdokkaista: Ensimmäisissä vastauksissa merkittäviä puutteita – Julkisuudessa pyörivät luvut eivät edes lähellä todellista

Aivan kevyin perustein ei auta arvioida monitoimihävittäjän kokonaishintaa, sillä kustannuslaskenta on ammattilaisillekin monimutkainen savotta.
Ilmavoimien uutta monitoimihävittäjää kartoittava HX-hanke on monimutkainen myös kustannusarvioinnin osalta. Kyseessä kuin ei ole niinkään ”vain” lentokone, vaan monimutkainen ase-, sensori ja tietojärjestelmälavetti tukitoimintoineen. Miten arvioida moisen kokonaisuuden hintaa ja toiminnallisuuksia aina vuoden 2060 tienoille asti?

Puolustusvoimat avasi suorituskyvyn ja kustannuslaskennan periaatteita tiedotustilaisuudessaan marraskuun alussa. ”Alustavassa tarjouspyynnössä oli tuhansia vaatimuksia eli yksittäisiä kysymyksiä, joihin tarjoaja vastaa. Olemme käyneet kolme neuvottelukierrosta, joissa on kysytty lisäkysymyksiä”, selvittää Puolustusvoimien logistiikkalaitoksen apulaisjohtaja, insinöörikenraalimajuri Kari Renko. Hänen mukaansa neuvottelut eivät ole mitään kahvipöydässä käytyjä keskusteluja, vaan kunkin viiden hävittäjävalmistajan neuvottelutiimit koostuvat 40-60 hengen ryhmistä. Suomen puolelta koko hankintaprosessiin osallistuu tavalla tai toisella noin 70 henkeä. Käytännössä siis HX-organisaatio kysyy kysymyksiä, ja kun valmistaja vastaa kysymyksiin, suomalaiset pyrkivät validoimaan tiedon.

”Perehdymme tarvittavassa määrin koneen suunnitteludokumentaatioon, viranomaistarkastuksiin ja hyväksyntään.” Jos validointia ei saada tehtyä näin, parasta on tehdä testausta itse Suomen olosuhteissa. Tämä on ensi tammi-helmikuun HX Challengen tarkoitus: mitataan vaikkapa tutkan havaintokykyä ja verrataan sitä valmistajan antamaan dataan. ”Jos järjestelmä on vasta kehitysvaiheessa, suorituskykyä voidaan mitata laboratorio-olosuhteissa. Tieto ei ole niin hyvää, joten siihen lisätään epävarmuutta, ja katsotaan [tuloksia] alarajalta. Mitä keskeneräisempi kandidaatti on, sen suorituskyky ikäänkuin huonontuu vertailussa”, Renko selvittää. Koska hankinta on monimutkainen, myös hankintaprosessi toimii iteratiivisesti. ”Annamme valmistajalle palautetta siitä, minkälaisia ongelmia heidän ehdotuksessaan on. Sitten he muuttavat hankinnan sisältöä: tarjoavat esimerkiksi yhden ohjustyypin sijaan toista, koska se ratkaisee skenaarioissamme jonkin asian paremmin”, Renko kertoo.

Ensimmäisen tarjouspyynnön vastauksissa oli hänen mukaansa merkittäviäkin tietopuutteita. ”Oli ymmärretty kysymyksiä väärin, oli kiire vastata tai tarjoajalla saattoi olla vastaus, mutta maan hallitus ei ollut ehtinyt myöntää tiedonluovutuslupaa.” Puutteellisuuksien vuoksi neuvotteluissa järjestettiin ylimääräinen kierros. ”Alustavan tarjouspyynnön ensimmäisten vastausten perusteella ainoakaan tarjoaja ei täyttänyt ensimmäisenkään arviointialueen vaatimuksia. Se ei ole tarkoituskaan, koska prosessi on iteratiivinen.” Hintaa arvioidessa ei pääse pitkälle, jos keskittyy vain lentokoneeseen. Esimerkiksi jos hävittäjäkandidaatilla on suhteellisesti heikompi omasuojajärjestelmä, se ei voi mennä lähelle maalia, vaan tarvitsee vastaavasti kantamaltaan pidemmän asejärjestelmän. Kantaman kasvu taas tarkoittaa tyypillisesti kalliimpaa asetta. Puolustusvoimilla on eri komponenttien kustannuksien selvittämiseksi käytössään monimutkainen laskentamalli, joka on koostettu kansainvälisten sotilaallisten standardien perusteella. Malli ottaa syötteekseen esimerkiksi eri laitteiden vikaantumisvälejä, korjausaikoja, korjausprosessien logistiikkaviiveitä ja henkilöstömääriä. Jos laitehuolto on ulkomailla, korjauksessa voi olla suurempi logistinen viive, jonka ajaksi tarvitaan vaihtolaitteita. Kustannusvaikutus voi tuolloin olla merkittävä. Jos huolto taas on järjestetty Suomeen, tarvitaan koulutettuja työntekijöitä, erikoistyökaluja sekä testauslaitteistoja. Laskentamallin toiminta on varmistettu syöttämällä sinne nykyisen Hornet-kaluston dataa. Lopputulokset ovat Rengon mukaan riittävän lähellä oikeita kustannuksia.

”Julkisuudessa liikkuu näiden tarjoajien antamia tietoja esimerkiksi lentotunnin hinnasta. Vielä en ole nähnyt ensimmäistäkään numeroa, joka olisi meidän järjestelmässämme kovinkaan lähellä oikeaa. En väitä, että luvut olisivat vääriä, vaan kysymys on siitä, mitä niihin on laskettu mukaan.” Käyttökustannuksia laskettaessa puolustusvoimia sitovat valtionhallinnon kirjanpitosäännökset. Esimerkiksi ilmavalvonnan ja -torjunnan kustannuksia ei lasketa hävittäjien kuluihin. Renko vitsailee, että asiasta voisi antaa nelituntisen vastauksen. ”Lyhyt vastaus on, että käytämme omakustannusarvoa ilman poistoja. Vyörytämme mukaan kaikki ostamamme huoltopalvelut, varaosat, vaihtolaitteet, polttoaineet, suorat henkilöstö- ja tilakustannukset sekä lennonjohtopalvelut.” Ilmavoimien operaatiosuunnittelusta vastaavat henkilöt taas miettivät, paljonko kullakin konekandidaatilla pitää lentää.

Suomen viidestä hävittäjäkandidaatista neljällä on kokemusta operatiivisesta toiminnasta, toki hyvin eripituisia aikoja. Vain Saabin Gripen E on vasta koelentovaiheessa. Eri valmistajien mahdollisesti tarjoama operatiivisen käytön data ei kuitenkaan välttämättä ole suoraan sovellettavissa Suomen olosuhteisiin. Ilmavoimien lentotoiminta kun on tunnetusti sangen intensiivistä: harjoitusalueet ovat lentotukikohtien lähellä, joten matkalento jää lyhyeksi ja pääosa lentotunneista on esimerkiksi koneiden runkoa rasittavaa voimakkaiden kiihtyvyyksien liikehdintää.

Muualla maailmassa matkalentoa voi olla suhteessa paljon enemmän. Lisäksi varsinaiset taisteluoperaatiot vaikkapa Syyriassa ääri-islamisteja pommitettaessa eivät välttämättä vastaa suomalaisia operaatioprofiileita. ”Hornet-käytön perusteella olemme toimittaneet arvioita Suomen käyttöspektristä. Valmistaja saa kommentoida sitä, sillä mission mix (=eri lentotehtävien joukko ja niiden osuudet) voi olla konetyyppikohtainen. Pitää perustella, miksi heidän konetyyppinsä käyttö olisi erilaista.” Sitten on se talvi. Rengon mukaan asiaa ei voi lähestyä tieteellisesti, mutta ilmavoimissa on vuosikymmenien aikana opittu, että kylmässä ilmastossa toimiminen on usein käyttötapakysymys. ”Esimerkiksi Hornet-kaluston käyttöä aloitettaessa ohjausjärjestelmässä oli paljon häiriöitä. Opimme sitten, että kun ennen lentoonlähtöä ajetaan ohjainpintoja liikutteleva ohjausjärjestelmätesti, hydraulineste jää kylmäksi. Kun sama testi ajettiin kaksi kertaa, häiriöt poistuivat.” Tyypillisiä talvisäiden aiheuttamia häiriöitä ovat esimerkiksi kylmässä vuotavat tiivisteet. Ongelmat korjataan vaihtamalla vaihtoehtoisiin tiivisteisiin. ”Ensimmäisen viiden vuoden käytön jälkeen tuollaiset [ongelmat] alkavat karsiutua.”

Selle pika ja tehnilist juttu täis artikli sisu tõlkimine on väga raske, kuid põhimõtteliselt käib jutt sellest, kuidas Soomes KJ 70 inimese töögrupp teeb ettevalmistusi hankeks. Näiteks vaadatakse üle lennukite tehnilised andmed ja küsitakse lisaküsimusi ning püütakse leida tootja esitatud tehnilistele andmetele kinnitust oma testidega. Teine väga tähtis teema on lennukite kasutamise kogukulud, siiani avalikuses olnud andmed ei ole täpsed, sest soomlased arvestavad sinna kõik võimalikud lisakulud. Kolmandaks lennukite kasutuskogemused, Soomes lennatakse intensiivselt, mis tähendab, et polügon on lennuvälja läheduses ja enamik lennuajast on lennukile suure koormusega manööverdamine, samas näiteks paljud lennukid lendavad pikki kilomeetreid paiknemiskohast operatsioonialale, mis ei ole sama asi. Neljandaks muidugi külma ja talve mõju, näitena toodi Hornetite kasutamise algus, kui oli palju probleeme juhtimissüsteemide hydraulikaga, kui tehti tavaline kasutusvalmiduse testi, siis jäi vedelik külmaks ja kui sama test tehti kaks korda järjest, siis probleemid kadusid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 17:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2429
Asukoht: Tallinn
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000006320344.html

Tuhansille varusmiehille tuttu ase jää pois käytöstä – tältä näyttivät viimeiset laukaukset

Todella monelle varusmiehelle tuttu tykki on siirtynyt pois käytöstä Puolustusvoimista. Niinisalossa ammuttiin viime viikolla viimeiset laukaukset 130 K 54 -kanuunalla.

NEUVOSTOLIITOSSA kehitetty 130 mm:n kanuuna otettiin itänaapurissa käyttöön vuonna 1954 eli kymmenkunta vuotta toisen maailmansodan päättymisen jälkeen. Sitä hankittiin Suomeen 1960-luvulla Neuvostoliitosta ja lisäostoksia tehtiin 1990-luvulla Saksasta DDR:n vanhojen asevarastojen kätköistä. Suomessa raskasta kanuunaa 130 K 54 on käytetty jalkaväki- ja jääkäriprikaatien sekä taisteluosastojen tukemiseen. Sen kantama on 25,5 kilometriä. Kyseisellä tykkimallilla ammuttiin viimeiset laukaukset Puolustusvoimissa viime viikolla Porin Prikaatissa Niinisalossa. Maavoimien mukaan niitä on ollut viime vuosina koulutus- ja harjoituskäytössä erityisesti ampumaharjoituksissa noin nelisenkymmentä. Vain yksi tykki jätetään museokappaleeksi Niinisaloon.

Soome lõpetab kahuri 130 K 54 kasutamise ja viimastel lahinglaskmistel oli kohal ka ajakirjanik. Esimesed sellised kahurid osteti NSV Liidust 1960ndatel ning lisa hangiti Ida-Saksast jäänud arsenalidest. Kasutatakse jalaväe tuletoetuseks ja viimastel aastatel on olnud kasutuses u 40 kahurit (Wikipedias on kirjas et ostetud kokku 180 ja kasutusel 36 ehk 2 pataljoni). Kahuri laskekaugus on kuni 25,5 kilomeetrit. Siit võib EKJ saada häid ideid rannakaitsesuurtükiväe arendamiseks, äkki on soomlastel veel 1 pataljon paarikümne relvaga töökorras? :dont_know:

Siin on ka link videoga laskmisest ning tule mõjust eri sihtmärkide pihta aastal 2013 https://www.youtube.com/watch?v=IUvcdKG ... tion=share


Manused:
IS Antti Leino foto 130 K54 viimased lasud 251119.jpg
IS Antti Leino foto 130 K54 viimased lasud 251119.jpg [ 271.45 KB | Vaadatud 1879 korda ]
Soome KJ foto 130 K54 kahurist.jpg
Soome KJ foto 130 K54 kahurist.jpg [ 387 KB | Vaadatud 1879 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 17:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27557
Seda 130 mm kahurit kasutati ka rannakaitses lähitõrje rollis, seal vahetati see mõned aastad tagasi Spike rakettide vastu välja.

Suur laskekaugus tuleb sellest, et tegemist on puhtaverelise kahuri, mitte haubitsaga, selle mürsu algkiirus on suur ja see annab suure ballistilise kauguse (10 km kaugemale kui sarnase kaliibriga D-30). Küll aga on kahurile omaselt lennutrajektoor lame ja sellega on raske tabada märke, mis asuvad millegi taga (hooned, mets, künkad).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 08 Dets, 2019 19:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Juul, 2013 12:48
Postitusi: 303
Soome keemiakaitseüksuses on hetkel kolm Rootsist saadud pädevusega ABC-koolitajate välja õpetajat ning väljaõppe tõhustamiseks avati hiljuti 3 ha gaasirünnaku tõrje keskus. Nüüd alustavad uued ajateenijad saavad koolituse käigus väljaõppe ka lahjendatud (alla 10%) sariiniga ja poole võrra lahjendatud sinepigaasiga- et sõduritel oleks reaalsem kogemus, mitte vaid pisargaasi oma. Veel 1960ndatel tehti gaasidega loomkatseid mh hobustega Helsingi ees oleval Haraka saarel. Põhjalik ülevaade

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006334356.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2019 15:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2429
Asukoht: Tallinn
Lisan siia mõned fotod artikli juurest. Esimesel on keemiliste analüüsi komplekt Hazmatid 360, teisel on keemiliste mürkide avastamiseks kasutatav AP4C ja kolmandal on veebel Mikko Liimatainen, kes näitab keemiakaitsekostüüme keemiakaitsekompanii laos.


Manused:
Suojelukomppania HeSari 071219 analyys.jpg
Suojelukomppania HeSari 071219 analyys.jpg [ 229.17 KB | Vaadatud 1295 korda ]
Suojelukomppania HeSari 071219 2 AP4C.jpg
Suojelukomppania HeSari 071219 2 AP4C.jpg [ 201.67 KB | Vaadatud 1295 korda ]
Suojelukomppania HeSari 071219 1.jpg
Suojelukomppania HeSari 071219 1.jpg [ 388.57 KB | Vaadatud 1295 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2019 15:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27557
Huvitav, kas need komplektid avastavad ka neid uusi vene ründemürke, mis leiutati omal ajal just seepärast, et läänes kasutatavad gaasianalüsaatorid neid ei märkaks? Noh see, mida Skripalile ukselingile määriti?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2019 15:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2429
Asukoht: Tallinn
Artikli lühikokkuvõte eesti keeles. SKJ on tegelenud keemiarelvade vastase kaitse ja kasutamise treenimisega alates 1920ndatest, peamiselt tehti loomkatseid ja kasutati ka väljaõppeks, näiteks 1930ndatel gaasikaitsetreeningutel kasutati haisvat kloorpikriini, mille õiget konsentratsiooni hinnati sõna otseses mõtte ninaga haisu hinnates. 1943. a käidi Saksamaal süaniidi kasutamise demol, kuid seda ainet sakslased ei jaganud. Kuigi on teada mõned juhtumid, kus kahtlustatakse võimalikku väikese koguse ärritava aine kasutamist soomlaste vastu, siis Talve- ja Jätkusõjas SKJ keemiarelvi ei kasutanud, ning ei ole neid plaanis ka tänapäeval, isegi juhul, kui Soome sattuks keemiarünnaku ohvriks. Säkylä garnisonis on SKJ keemiakaitse keskus, kus teenib kümmekond kaadrikaitseväelast ja õpetatakse keemialuure ning puhastusrühmadest koosnevat keemiakaitsekompaniid ning teiste garnisonide kaitserühmasid ning koostööpartnereid. SKJ cbrn-häiregrupp koosneb Säkylä kaadrikaitseväelastest. Õiget mürkainete kasutamine on oluline mitmetel põhjustel, esiteks, töömoraal ja suhtumine, asendusainetega käiakse lõdvemalt ümber. Teiseks, niimoodi sõdurid veenduvad, et nende kaitsevarustus töötab ka päriselt. Kolmandaks, kasutades väljaõppes õigeid mürke, on võimalus vajadusel osaleda rahvusvahelistes keemiarelvade vastastes operatsioonides, pildil olev veebel käis Süürias 2013-14. Neljandaks, niimoodi on võimalik õppida testima kaitsevarustuse ja seadmete töökindlust välitingimustes, enne sai seda teha ainult KJ laboratooriumis, samas kohas, kus täna toodetakse vajalikke mürke. Sariini ja sinepigaasi kasutatakse peamiselt sellepärast, et neid aineid on rahvusvaheliselt viimastel aastatel päriselt kasutatud ning need käituvad looduses erinevalt, sariin haihtub kiiresti ja ja mürgitus tekkib kiiresti, samas kui sinepigaas haihtub aeglasel ja ka mürgitus tekkib aeglaselt. Fotodel on mürkide hoidmiseks kasutatav purk ja veel üks kaader kaitsevarustusest. Venelaste uute ründemürkide teemadel ei ole artiklis silpigi.


Manused:
Suojelukomppania HeSari 071219 transpordipurk.jpg
Suojelukomppania HeSari 071219 transpordipurk.jpg [ 465.35 KB | Vaadatud 1281 korda ]
Suojelukomppania HeSari 071219 kaitseriietus.jpg
Suojelukomppania HeSari 071219 kaitseriietus.jpg [ 254.68 KB | Vaadatud 1281 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2019 10:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27557
Vaadates eilseid uudiseid, kus peaministriks sai napivõitu elukogemuse, aga see eest ülivõimukas "maailma noorim (nais)peaminister", julgen prognoosida, et Soome ühiskonnas praegu latentselt eksisteerivad kaitsevõime vähendamise kavad saavad peagi tuult tiibadesse. Vabanevast rahavoost huvituvaid osapooli on piisavalt ja nüüd oleks sobiv ka tegutseda - uus põlvkond võimul, likvideerime külma sõja (kulukad) igandid Soome riigist.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2019 12:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1594
Kapten Trumm kirjutas:
Vaadates eilseid uudiseid, kus peaministriks sai napivõitu elukogemuse, aga see eest ülivõimukas "maailma noorim (nais)peaminister", julgen prognoosida, et Soome ühiskonnas praegu latentselt eksisteerivad kaitsevõime vähendamise kavad saavad peagi tuult tiibadesse. Vabanevast rahavoost huvituvaid osapooli on piisavalt ja nüüd oleks sobiv ka tegutseda - uus põlvkond võimul, likvideerime külma sõja (kulukad) igandid Soome riigist.


Mille pinnalt selliseid väiteid esitame? Kas pelgalt selle pinnalt, et Soome uus peaminister on „noor“ ja „naine“ või? Ja millised veel on need „Soome ühiskonnas praegu latentselt eksisteerivad kaitsevõime vähendamise kavad“? Näita mulle kah.

Minu teada ei erine Soome uue peaministri vaated Soome julgeolekule ja riigikaitsele märkimisväärselt Soome eelmise, elukogenud ja meesterahvast peaministri omadest. Samuti jääb Soome uue valitsuse puhul jõusse kevadel sõlmitud koalitsioonileping, mis muuhulgas lubas selgesõnaliselt eraldada raha ja viia läbi nii uute mereväelaevade kui ka hävituslennukite hanke, mis uuel aastakümnel Soome kaitsekulutusi hoopis tõsiselt suurendavad. Ei tea ega näe, et keegi neid suuri projekte nüüd tühistama tormaks ja kaitse-eelarvet kärpima hakkaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1680 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110 ... 112  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt