Bundeswehri segab bürokraatiakoletis.Martin Kutti, toimetaja
Tsiteeri:
Tehnika ei tööta, varuosi pole, inimesi napib ja toimub üleorganiseerimine – sellised on vaid mõned kokkuvõtted värskest iga-aastasest Saksamaa parlamendiraportist, kus võeti vaatluse alla relvajõudude (Bundeswehr) olukord möödunud aastal.
Täpselt aasta tagasi avaldas Saksamaa Liidupäeva relvajõudude volinik Hans-Peter Bartels (Sotsiaaldemokraatlik Partei, SPD) eelmise raporti, kus andis Bundeswehri olukorrale hävitava hinnangu. Kaitsevaldkonnas on üks aasta ülimalt lühike aeg ning seetõttu ei andnud kannapöördest märku ka sel nädalal välja tulnud uus 126-leheküljeline raport.
Saksamaa on Ameerika Ühendriikide presidendilt Donald Trumpilt korduvalt kriitikat saanud liiga väikeste kaitsekulutuste eest, sest NATO nõutud kahe protsendi piirist ollakse veel kaugel. Mullu kulutati riigikaitsele 1,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kuid rahalises mõttes sai valdkond juurde viis miljardit eurot, viies kogusumma 43,2 miljardi euroni. Aastaks 2024 tahetakse jõuda 1,5 protsendini SKTst.
Relvajõudude volinik Bartels kiitis küll lisaraha, ent ütles, et Bundeswehri probleemide allikas pole tingimata rahapuudus, vaid hoopis bürokraatiakoletis. «Liiga palju tehakse tööd kaks korda või töötatakse millegi vastu,» ütles ta Berliinis raportit esitledes. «Liiga palju töötunde läheb halva struktuuri tõttu raisku. Iga kallis digiteerimisprojekt ei ole alati abiks.»
Eelkõige bürokraatia tõttu on probleeme hangetega. Piisavalt pole varutud näiteks öövaatlusseadmeid ning kuuli- ja killuveste, aga ka muud hädatarvilikku. Raportis seisis: «Isegi hädavajaliku varustuse (kuulivestid, saapad, riided, kaasaegsed kiivrid, öövaatlus) osas on varud liiga väikesed, et kõiki sõdureid ühtmoodi varustada.» Reuters vahendas Bartelsi sõnu raporti esitlusel: «Meil on vaja 48 000 öövaatlusseadet, aga aastas ostetakse vaid 4000. Vajaliku koguse saamiseks läheb liiga kaua aega.»
Leedu ehituspoed lahendaksid probleeme
Bundeswehri peainspektor kindral Eberhard Zorn ütles Saksa meediakontsernile RND, et senist lähenemist peab muutma ning 15 aasta pärast lahendusi toovate programmide asemel tuleb hakata kasutama kiiremaid nn 80-protsendilisi lahendusi, et tagada lahinguvalmidus. Kaitseminister Ursula von der Leyeni (Kristlik-Demokraatlik Liit, CDU) sõnul liigub Bundeswehr aga õiges suunas. «Peame mõtlema pikale plaanile ja jõudsalt edasi liikuma,» lausus ta avalduses.
Raporti kohaselt tuli tõsiselt pingutada, et selle aasta alguses NATO kiirreageerimisjõudude (Very High Readiness Joint Task Force, VJTF) juhtroll üle võtta. Üksuse juhtrolli kandval Saksa 9. tankibrigaadil oli olemas vaid 60 protsenti vajalikust varustusest, ülejäänu tuli kokku laenata teistelt üksustelt. Näiteks 44st Leopard 2 tankist oli töökorras vaid 26. Samas kinnitati raportis, et väljakutsetele vastati ning üksuse tööd see negatiivselt ei mõjuta.
Leedus Ruklas liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) raames teenivad sõdurid avaldasid raporti jaoks tehtud intervjuude käigus nördimust varuosade ja tööriistade aeglase kohaletoimetamise ja bürokraatia üle. Eriti häirisid neid väikeste asjade tellimisega seotud absurdsed takistused. Toodi näide, et puhastusvahendeid või mõningaid tööriistu oleks võimalik osta igast Leedu ehituspoest, kuid see pole lubatud. Poes käimise asemel tuleb neil esitada tellimus Bundeswehri logistikakeskuse kaudu, kes vajalikud asjad muretseb ning teele saadab. Nii võib pisiprobleemi kõrvaldamiseks kuluda nädalaid, kuigi see oleks võimalik korda saada mõne tunniga.
Leedus paiknevate üksuste varude täiendamisega Saksamaa kaudu on täheldatud probleeme. Korduvalt on kohale jõudnud varustust, mis on kasutuskõlbmatu või tugevalt kahjustada saanud. Näiteks saadeti Leetu Boxeri soomustransportööri rehvid ja gaasimaskide filtrid, mis olid säilivusaja ületanud. Leedus teenivatel sõduritel oli ebapiisavate varude tõttu puudus ka relvajõudude antavatest toidupakkidest, samas olid sakslased väga rahul võõrustajate pakutava toiduga.
Tsiviilkopterid Afganistanis
Bartelsi raportis oli sarnaselt eelmise aastaga suureks mureks sõjatehnika seisukord. Leiti, et kontrollide ajal oli tihtipeale töökorras vähem kui 50 protsenti Bundeswehri tankidest, lahingumasinatest, laevadest, lennukitest ja helikopteritest ning muust sõjatehnikast. Raportis võeti kriitiline seisukoht: «Varuosade seis pole paranenud ja liiga pikad ooteajad on nüüd saanud reegliks. Naasmine korraliku varuosade inventari ja mõistlike allhangete juurde võiks tulevikus olukorda parandada.»
Suureks probleemiks nimetati Saksa sõdurite missioonipiirkonnas tsiviilkopteritega transportimist, millega pannakse ohtu oma võitlejate elud. Afganistanis olevat koguni 85 protsenti Mazār-e Sharīfi, Kunduzi ja Meymanehi vahel tehtud lendudest sooritatud vanade renditud Mi-17 helikopteritega, seda isegi halbades lennutingimustes. Märgiti, et Põhja-Afganistani treeningumissioonil koos sakslastega viibivad Hollandi sõjaväelased kasutavad alati ainult sõjaväekoptereid ning ka Bundeswehr peaks selle poole püüdlema.
Otsekoheste parlamendiraportite avaldamine on relvajõudude õigele teele suunamiseks kahtlemata vajalik, kuid seal välja toodud kitsaskohad ei pruugi kaasa aidata ühe suurima mure ehk personalipuudujäägi lahendamisele. Uute teenistusse astujate arv kahanes eelmisel aastal 2017. aastaga võrreldes 3000 võrra, 20 000 peale ning relvajõudude koosseis vananeb. Eriti vajatakse IT-spetsialiste, meedikuid, personalitöötajaid ja logistikuid.
Kadunud pole ka probleemid paremäärmuslusega, kuid neonatsistlike intsidentide arv oli möödunud aastal 73 võrra väiksem kui 2017. aastal. Sõjaväeluure teatel anti teada 270 sellisest juhtumist. Bartels tõdes esitlusel, et relvajõududel on alati oht oma ridadesse värvata inimesi, kes ei peaks sinna kuuluma. Samas sai raport kriitikat vasakäärmuslastelt parlamendis, kelle kinnitusel ei räägitud piisavalt paremäärmuslastest sõjaväes ja viimaste poolt toime pandud kuritegusid esitleti kõigest üksikjuhtumitena.
Tsiteeri:
Juhtumid Bundeswehris
Raportis toodi välja konkreetseid Bundeswehris aset leidnud juhtumeid, mis ilmestasid mitmesuguseid probleeme.
Üheksaliikmelises WhatsAppi vestlusgrupis saatsid sõdurid omavahel natsistlikke pilte. Esimesel pildil kujutati SSi nokkmütsiga marssivat öökulli. Pildiallkirjaks oli: «Holokaust jõuab sinuni.» Teisel pildil oli pearätti kandev naine, kes hoidis silti «Olen moslem ja feminist». Sama pildi teises nurgas oli näha Natsi-Saksamaa vormis sõdurit, kes ütles kaaslasele: «Hans, too MG (Natsi-Saksa armees kasutatud kuulipilduja MG 42 – toim).» Kolmandal grupivestluses saadetud pildil võis näha haakristiga käepaela kandvat Adolf Hitlerit ja kahemõttelist tsitaati «Esimene miljon on kõige raskem». Sõduritele määrati distsiplinaarkaristus.
Seersant avaldas vastumeelsust tumedanahaliste kaasvõitlejate suhtes, sest ta ei pidanud neid sakslasteks. Kui talle sigaretti pakuti, sõnas seersant, et võtaks selle vastu vaid puhtatõuliselt inimeselt.
Seersant kutsus oma alluvaid primaatideks ja pe*seussideks ning ütles, et nad on arengus ahvidest maha jäänud. Lihtsatele küsimustele vastas seersant: «Käi pe*se!», «Jää vait!» või «Kui sa kohe minema ei lähe, siis hakkan sind sõimama.» Leitnandist rühmaülem nimetas teda vana kooli seersandiks ja arvas, et võib-olla teda lihtsalt mõistetakse aeg-ajalt valesti.
Kapral nõudis reamehe auastmes sõdurilt autoga transpordi pakkumise eest oraalseksi. Tema vastu algatati distsiplinaarjuurdlus.
Relvajõududest saadeti erru kapral, kes heitis joobeseisundis magama naissõduri kõrvale ja hõõrus oma suguelundeid teenistuskaaslase vastu.
Seersanti teavitati üheksa päeva enne Mali-missioonile sõitmist, et tema ametikoht oli missioonipiirkonnas juba kaks kuud varem kaotatud. Muudatus oli küll Bundeswehri andmebaasis tehtud, kuid teavitust ei tulnud.
Naissõdur soovis sarnaselt oma kaasvõitlejatega osta Saksamaa jalgpallikoondise särki. Bundeswehri Hamburgi riidepoe töötajad ütlesid talle ära, tuues vabanduseks, et jalgpallisärgid pole naistele lubatud. Sellist reeglit tegelikult ei eksisteeri ning juhtumi järel instrueeriti töötajaid nii selles kui ka teistes Bundeswehri poodides.
Kapral pöördus immigranditaustaga teenistuskaaslase poole sõnadega: «Tõesti, neeger?» Teisel juhul uuris ta tuppa kõndides samalt sõdurilt ja tema kaaslastelt nende muusikamaitse kohta: «Mis neegrimuusika see on?» Kapral sai distsiplinaarkaristuse.
Eestis teeninud kapral kahtlustas, et talle anti juba kellegi poolt kasutatud soe pesu. Ta eeldas, et pesu visatakse pärast kasutamist ära ega saadeta uuesti ringlusesse. Tegelikkuses visatakse ära 20 protsenti, ülejäänut töödeldakse ja antakse uuesti sõduritele välja. Raportis leiti, et pesu peaks sõduritele jääma.
Tsiteeri:
Tornadod ootavad asendamist
Saksa meedia teatel kemplevad poliitikud Berliinis õhuväe Tornado ründelennukite väljavahetamise üle.
Kaitseminister Ursula von der Leyen (CDU) lootis juba eelmise aasta lõpuks paika saada plaani umbes 15 miljardi euro eest uute lennukite ostmiseks, kuid valitsuspartneritest Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) poliitikud nõuavad lisainfot ja rohkem aega. Nad väidavad, et Tornadode vahetamiseks pole otsest vajadust, sest need peaksid töökorras olema 2035. aastani. Deutsche Welle sõnul on kaitsejõudude allikad aga hoiatanud, et nii kaua oodates tuleks vananevate lennukite hooldamisel arvestada vähemalt kaheksa miljardi euro suuruse lisakulutusega.
Tornadode asendajale on seatud kaks peamist nõuet: see peab suutma kanda tuumarelva ning lennuk peab olema NATO reeglite kohaselt USA poolt sertifitseeritud. Kolm peamist kandidaati on USA ettevõtte Lockheed Martini F-35, teise USA firma Boeing poolt toodetav F/A-18 ning Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriigi ja Hispaania ühisprojekt Eurofighter Typhoon.
Reuters kirjutas, et eelmisel aastal vallandati õhuväe juht, kes soovis F-35 hävitajaid, ning kaitseministeerium soosib nüüd Euroopa lahendust.
F-35 ostmist näeks solvanguna Prantsusmaa. Pariis on Berliini hoiatanud, et otsus annaks tugeva hoobi uue Saksa-Prantsuse koostöös 2040. aastaks plaanitud hävitaja ehitamisele. Kaitseministeeriumi allikad ütlesid Reutersile, et valik langetatakse F/A-18 ja Eurofighteri vahel ning kaalutakse ka võimalust osta mõlemaid lennukeid. PM
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
) jääb mulje, et neist ei saa ka kümne ega kahekümne aasta pärast vist asja.
