10. leht 37-st

Re: Riigikaitse eelarve

Postitatud: 30 Jaan, 2019 17:14
Postitas Runkel
Oi, hea Kriku, nüüd kutsud küll kurja välja. Kui me meenutame üht viimast NATO koondust, kus DT marutas kaitsekulude teemal ja vilgutas destruktiivse 4% määraga, siis sakslased midagi taolist vabanduseks pobisesidki, et kas kulude sekka ei võiks lugeda ka rände- ja muude kriisidesse panustatut. Õnneks pikkade ja huvitavate rännuteede evangelistidel pole siin šanssigi, et kaitsekulusid NATOs redefineerida.

Re: Riigikaitse eelarve

Postitatud: 30 Jaan, 2019 18:10
Postitas Kriku
Jah, aitäh sellegi eest... :|

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 30 Jaan, 2019 19:41
Postitas ruger
Sakslaste parlamendi kaitsekomisjon kritiseerib olukorda. Ka meilgi tuttavad erialad on probleemsed, et nende kohtade peale on raske leida inimesi.
The report also detailed the German army's struggles to fill key specialist positions, a shortage of skilled labor that is reflected across the country's job market. Germany's highest ranking soldier, Inspector General Eberhard Zorn, admitted on Tuesday that there were "rather large gaps" in the military's IT departments, medical staff, personnel management and logistics sector.
https://www.dw.com/en/german-military-l ... er-sharing

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 01 Veebr, 2019 15:53
Postitas hjl85
https://twitter.com/CNN/status/1091332512456929280

Igatahes USA lahkus tummaleppest Venemaaga
JUST IN: Secretary of State Mike Pompeo announces that the US is withdrawing from the Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty, a key pact with Russia that has been a centerpiece of European security since the Cold War

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 01 Veebr, 2019 19:21
Postitas mart2
Saksamaa igatahes maha kantavate Tornadode pealt F-35 peale üle ei lähe. Nii teatas Saksa kaitseminister.
Tsiteeri: German MOD has confirmed to @defense_news that the F-35 is out of the running to replace 80-some Tornados, as first reported by
https://twitter.com/sprengkopf_dc/statu ... 8947512320
Kas Saksamaa jääbki ootama, kuni tekib 6.põlvkonna lennuk? Ega Tornaadosid kauaks pole ja siis on õhk "fritsudest" puhas.

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 02 Veebr, 2019 15:40
Postitas Kriku
Bundeswehri segab bürokraatiakoletis.
Martin Kutti, toimetaja
Tehnika ei tööta, varuosi pole, inimesi napib ja toimub üleorganiseerimine – sellised on vaid mõned kokkuvõtted värskest iga-aastasest Saksamaa parlamendiraportist, kus võeti vaatluse alla relvajõudude (Bundeswehr) olukord möödunud aastal.

Täpselt aasta tagasi avaldas Saksamaa Liidupäeva relvajõudude volinik Hans-Peter Bartels (Sotsiaaldemokraatlik Partei, SPD) eelmise raporti, kus andis Bundeswehri olukorrale hävitava hinnangu. Kaitsevaldkonnas on üks aasta ülimalt lühike aeg ning seetõttu ei andnud kannapöördest märku ka sel nädalal välja tulnud uus 126-leheküljeline raport.

Saksamaa on Ameerika Ühendriikide presidendilt Donald Trumpilt korduvalt kriitikat saanud liiga väikeste kaitsekulutuste eest, sest NATO nõutud kahe protsendi piirist ollakse veel kaugel. Mullu kulutati riigikaitsele 1,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kuid rahalises mõttes sai valdkond juurde viis miljardit eurot, viies kogusumma 43,2 miljardi euroni. Aastaks 2024 tahetakse jõuda 1,5 protsendini SKTst.

Relvajõudude volinik Bartels kiitis küll lisaraha, ent ütles, et Bundeswehri probleemide allikas pole tingimata rahapuudus, vaid hoopis bürokraatiakoletis. «Liiga palju tehakse tööd kaks korda või töötatakse millegi vastu,» ütles ta Berliinis raportit esitledes. «Liiga palju töötunde läheb halva struktuuri tõttu raisku. Iga kallis digiteerimisprojekt ei ole alati abiks.»

Eelkõige bürokraatia tõttu on probleeme hangetega. Piisavalt pole varutud näiteks öövaatlusseadmeid ning kuuli- ja killuveste, aga ka muud hädatarvilikku. Raportis seisis: «Isegi hädavajaliku varustuse (kuulivestid, saapad, riided, kaasaegsed kiivrid, öövaatlus) osas on varud liiga väikesed, et kõiki sõdureid ühtmoodi varustada.» Reuters vahendas Bartelsi sõnu raporti esitlusel: «Meil on vaja 48 000 öövaatlusseadet, aga aastas ostetakse vaid 4000. Vajaliku koguse saamiseks läheb liiga kaua aega.»

Leedu ehituspoed lahendaksid probleeme

Bundeswehri peainspektor kindral Eberhard Zorn ütles Saksa meediakontsernile RND, et senist lähenemist peab muutma ning 15 aasta pärast lahendusi toovate programmide asemel tuleb hakata kasutama kiiremaid nn 80-protsendilisi lahendusi, et tagada lahinguvalmidus. Kaitseminister Ursula von der Leyeni (Kristlik-Demokraatlik Liit, CDU) sõnul liigub Bundeswehr aga õiges suunas. «Peame mõtlema pikale plaanile ja jõudsalt edasi liikuma,» lausus ta avalduses.

Raporti kohaselt tuli tõsiselt pingutada, et selle aasta alguses NATO kiirreageerimisjõudude (Very High Readiness Joint Task Force, VJTF) juhtroll üle võtta. Üksuse juhtrolli kandval Saksa 9. tankibrigaadil oli olemas vaid 60 protsenti vajalikust varustusest, ülejäänu tuli kokku laenata teistelt üksustelt. Näiteks 44st Leopard 2 tankist oli töökorras vaid 26. Samas kinnitati raportis, et väljakutsetele vastati ning üksuse tööd see negatiivselt ei mõjuta.

Leedus Ruklas liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) raames teenivad sõdurid avaldasid raporti jaoks tehtud intervjuude käigus nördimust varuosade ja tööriistade aeglase kohaletoimetamise ja bürokraatia üle. Eriti häirisid neid väikeste asjade tellimisega seotud absurdsed takistused. Toodi näide, et puhastusvahendeid või mõningaid tööriistu oleks võimalik osta igast Leedu ehituspoest, kuid see pole lubatud. Poes käimise asemel tuleb neil esitada tellimus Bundeswehri logistikakeskuse kaudu, kes vajalikud asjad muretseb ning teele saadab. Nii võib pisiprobleemi kõrvaldamiseks kuluda nädalaid, kuigi see oleks võimalik korda saada mõne tunniga.

Leedus paiknevate üksuste varude täiendamisega Saksamaa kaudu on täheldatud probleeme. Korduvalt on kohale jõudnud varustust, mis on kasutuskõlbmatu või tugevalt kahjustada saanud. Näiteks saadeti Leetu Boxeri soomustransportööri rehvid ja gaasimaskide filtrid, mis olid säilivusaja ületanud. Leedus teenivatel sõduritel oli ebapiisavate varude tõttu puudus ka relvajõudude antavatest toidupakkidest, samas olid sakslased väga rahul võõrustajate pakutava toiduga.

Tsiviilkopterid Afganistanis

Bartelsi raportis oli sarnaselt eelmise aastaga suureks mureks sõjatehnika seisukord. Leiti, et kontrollide ajal oli tihtipeale töökorras vähem kui 50 protsenti Bundeswehri tankidest, lahingumasinatest, laevadest, lennukitest ja helikopteritest ning muust sõjatehnikast. Raportis võeti kriitiline seisukoht: «Varuosade seis pole paranenud ja liiga pikad ooteajad on nüüd saanud reegliks. Naasmine korraliku varuosade inventari ja mõistlike allhangete juurde võiks tulevikus olukorda parandada.»

Suureks probleemiks nimetati Saksa sõdurite missioonipiirkonnas tsiviilkopteritega transportimist, millega pannakse ohtu oma võitlejate elud. Afganistanis olevat koguni 85 protsenti Mazār-e Sharīfi, Kunduzi ja Meymanehi vahel tehtud lendudest sooritatud vanade renditud Mi-17 helikopteritega, seda isegi halbades lennutingimustes. Märgiti, et Põhja-Afganistani treeningumissioonil koos sakslastega viibivad Hollandi sõjaväelased kasutavad alati ainult sõjaväekoptereid ning ka Bundeswehr peaks selle poole püüdlema.

Otsekoheste parlamendiraportite avaldamine on relvajõudude õigele teele suunamiseks kahtlemata vajalik, kuid seal välja toodud kitsaskohad ei pruugi kaasa aidata ühe suurima mure ehk personalipuudujäägi lahendamisele. Uute teenistusse astujate arv kahanes eelmisel aastal 2017. aastaga võrreldes 3000 võrra, 20 000 peale ning relvajõudude koosseis vananeb. Eriti vajatakse IT-spetsialiste, meedikuid, personalitöötajaid ja logistikuid.

Kadunud pole ka probleemid paremäärmuslusega, kuid neonatsistlike intsidentide arv oli möödunud aastal 73 võrra väiksem kui 2017. aastal. Sõjaväeluure teatel anti teada 270 sellisest juhtumist. Bartels tõdes esitlusel, et relvajõududel on alati oht oma ridadesse värvata inimesi, kes ei peaks sinna kuuluma. Samas sai raport kriitikat vasakäärmuslastelt parlamendis, kelle kinnitusel ei räägitud piisavalt paremäärmuslastest sõjaväes ja viimaste poolt toime pandud kuritegusid esitleti kõigest üksikjuhtumitena.
Juhtumid Bundeswehris

Raportis toodi välja konkreetseid Bundeswehris aset leidnud juhtumeid, mis ilmestasid mitmesuguseid probleeme.

Üheksaliikmelises WhatsAppi vestlusgrupis saatsid sõdurid omavahel natsistlikke pilte. Esimesel pildil kujutati SSi nokkmütsiga marssivat öökulli. Pildiallkirjaks oli: «Holokaust jõuab sinuni.» Teisel pildil oli pearätti kandev naine, kes hoidis silti «Olen moslem ja feminist». Sama pildi teises nurgas oli näha Natsi-Saksamaa vormis sõdurit, kes ütles kaaslasele: «Hans, too MG (Natsi-Saksa armees kasutatud kuulipilduja MG 42 – toim).» Kolmandal grupivestluses saadetud pildil võis näha haakristiga käepaela kandvat Adolf Hitlerit ja kahemõttelist tsitaati «Esimene miljon on kõige raskem». Sõduritele määrati distsiplinaarkaristus.
Seersant avaldas vastumeelsust tumedanahaliste kaasvõitlejate suhtes, sest ta ei pidanud neid sakslasteks. Kui talle sigaretti pakuti, sõnas seersant, et võtaks selle vastu vaid puhtatõuliselt inimeselt.
Seersant kutsus oma alluvaid primaatideks ja pe*seussideks ning ütles, et nad on arengus ahvidest maha jäänud. Lihtsatele küsimustele vastas seersant: «Käi pe*se!», «Jää vait!» või «Kui sa kohe minema ei lähe, siis hakkan sind sõimama.» Leitnandist rühmaülem nimetas teda vana kooli seersandiks ja arvas, et võib-olla teda lihtsalt mõistetakse aeg-ajalt valesti.
Kapral nõudis reamehe auastmes sõdurilt autoga transpordi pakkumise eest oraalseksi. Tema vastu algatati distsiplinaarjuurdlus.
Relvajõududest saadeti erru kapral, kes heitis joobeseisundis magama naissõduri kõrvale ja hõõrus oma suguelundeid teenistuskaaslase vastu.
Seersanti teavitati üheksa päeva enne Mali-missioonile sõitmist, et tema ametikoht oli missioonipiirkonnas juba kaks kuud varem kaotatud. Muudatus oli küll Bundeswehri andmebaasis tehtud, kuid teavitust ei tulnud.
Naissõdur soovis sarnaselt oma kaasvõitlejatega osta Saksamaa jalgpallikoondise särki. Bundeswehri Hamburgi riidepoe töötajad ütlesid talle ära, tuues vabanduseks, et jalgpallisärgid pole naistele lubatud. Sellist reeglit tegelikult ei eksisteeri ning juhtumi järel instrueeriti töötajaid nii selles kui ka teistes Bundeswehri poodides.
Kapral pöördus immigranditaustaga teenistuskaaslase poole sõnadega: «Tõesti, neeger?» Teisel juhul uuris ta tuppa kõndides samalt sõdurilt ja tema kaaslastelt nende muusikamaitse kohta: «Mis neegrimuusika see on?» Kapral sai distsiplinaarkaristuse.
Eestis teeninud kapral kahtlustas, et talle anti juba kellegi poolt kasutatud soe pesu. Ta eeldas, et pesu visatakse pärast kasutamist ära ega saadeta uuesti ringlusesse. Tegelikkuses visatakse ära 20 protsenti, ülejäänut töödeldakse ja antakse uuesti sõduritele välja. Raportis leiti, et pesu peaks sõduritele jääma.
Tornadod ootavad asendamist

Saksa meedia teatel kemplevad poliitikud Berliinis õhuväe Tornado ründelennukite väljavahetamise üle.
Kaitseminister Ursula von der Leyen (CDU) lootis juba eelmise aasta lõpuks paika saada plaani umbes 15 miljardi euro eest uute lennukite ostmiseks, kuid valitsuspartneritest Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) poliitikud nõuavad lisainfot ja rohkem aega. Nad väidavad, et Tornadode vahetamiseks pole otsest vajadust, sest need peaksid töökorras olema 2035. aastani. Deutsche Welle sõnul on kaitsejõudude allikad aga hoiatanud, et nii kaua oodates tuleks vananevate lennukite hooldamisel arvestada vähemalt kaheksa miljardi euro suuruse lisakulutusega.
Tornadode asendajale on seatud kaks peamist nõuet: see peab suutma kanda tuumarelva ning lennuk peab olema NATO reeglite kohaselt USA poolt sertifitseeritud. Kolm peamist kandidaati on USA ettevõtte Lockheed Martini F-35, teise USA firma Boeing poolt toodetav F/A-18 ning Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriigi ja Hispaania ühisprojekt Eurofighter Typhoon.
Reuters kirjutas, et eelmisel aastal vallandati õhuväe juht, kes soovis F-35 hävitajaid, ning kaitseministeerium soosib nüüd Euroopa lahendust.
F-35 ostmist näeks solvanguna Prantsusmaa. Pariis on Berliini hoiatanud, et otsus annaks tugeva hoobi uue Saksa-Prantsuse koostöös 2040. aastaks plaanitud hävitaja ehitamisele. Kaitseministeeriumi allikad ütlesid Reutersile, et valik langetatakse F/A-18 ja Eurofighteri vahel ning kaalutakse ka võimalust osta mõlemaid lennukeid. PM

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 02 Veebr, 2019 17:35
Postitas nimetu
Sellest artiklist paistab selgelt silma, et sakslased eelistavad tegelda mingite pseudoprobleemidega ("paremäärmuslus"), mitte sellega, et riik omaks reaalset kaitsevõimet. Sellist seisu vaadates ("aga Tornadod kestavad veel 2035. aastani!" :wall: ) jääb mulje, et neist ei saa ka kümne ega kahekümne aasta pärast vist asja.

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 03 Veebr, 2019 0:28
Postitas kangelaspioneer
nimetu kirjutas:Sellest artiklist paistab selgelt silma, et sakslased eelistavad tegelda mingite pseudoprobleemidega ("paremäärmuslus"), mitte sellega, et riik omaks reaalset kaitsevõimet.
Meil oli KaPo-ga sama seis, kui Vene agent kõrgel kohal istus.

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 03 Veebr, 2019 11:43
Postitas strateegiline sõdur
Pisut põhjustest, miks Tornadod peavad kestma aastani 2035.

2008 majanduskriisi järgselt kasvas Saksamaa võla suhe SKPsse 64% pealt paari aastaga 81% peale, eelarvedefitsiit 2007 aasta pluss 0,2% pealt 2010 aastaks miinus 4,2% peale. Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti seab piirideks eelarvedefitsiidi osas 3% ja võlalae piiriks 60 % SKPst. Seega Saksamaa riigirahandus liikus suunas, kuhu ta ei oleks tohtinud minna. Probleemi lahendusena nähti karmikäelist kärpimist. 3% defitsiidi reeglist kinnipidamist peeti olulisemaks kui NATOle antud 2% lubadust. Kogu vajalik kärpe suurus paari aastase perioodi jooksul oli ligi 100 miljardit ja põhiraskus langes kaitsevaldkonnale. 2014 aastaks tuli kärpida algsetest plaanidest ligi 25%. Igasugune kaitse-eelarve suurendamine peatati kuueks aastaks, perioodiks 2009 kuni 2014. Alternatiivideks, kust kärpida, oleks olnud tervishoid ja sotsiaalkulutused. Nende valdkondade kallale minek oleks tähendanud tõenäoliselt valmiskaotust. Kolmas alternatiiv oleks olnud mitte täita stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, nii nagu valdav osa ülejäänud Euroopast. Saksamaa valis kasinuse tee, näidates kõigile eeskuju ja see on nende riigirahanduse viinud ka lubatud piiridesse. Kaasnevaks mõjuks on olnud alarahastatud kaitsevaldkond. Nii nagu ikka, midagi võites midagi kaotad. Nii et jah, Tornadod peavad (rõhk sõnal peavad) kestma aastani 2035.

Paremäärmusluse teema on minu arvates ületähtsustatud. Raporti pikkus on kokku 126 lehekülge, paremäärmuslus moodustab sellest tühise osa. Tõlkeartiklist jääb vale mulje, justkui enamus raportist ainult sellest räägikski.

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 03 Veebr, 2019 12:02
Postitas Kriku
Selle asemel, et arutada helikopterite või Leopardide või Tornadode üle, peavad SPD saadikud vajalikus parlamendis jaurata paremäärmuslusest. See, et raportis on sel teemal tühine osa 126 leheküljest, ongi nende arust probleem.

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 03 Veebr, 2019 12:35
Postitas nimetu
Probleemi lahendusena nähti karmikäelist kärpimist. 3% defitsiidi reeglist kinnipidamist peeti olulisemaks kui NATOle antud 2% lubadust.
Tegelikult olid nende kaitsekulud juba enne seda väga kõvas stagnatsioonis. Väide, et majanduskriis nende kaitsekuludele halvasti mõjus on ainult pool tõde. Need poliitilised valikud olid tegelikult tehtud juba ammu enne kriisi. Tegelikult võime tunnistada, et tegu on Rootsile sarnase juhtumiga, kus kulutatavad summad on mõnes mõttes täitsa kõvad, kuid tulemusi pole. Kui Rootsi puhul on hakanud tekkima väike lootusekiir, siis Saksamaa puhul mul selline optimism puudub.
Selle asemel, et arutada helikopterite või Leopardide või Tornadode üle, peavad SPD saadikud vajalikus parlamendis jaurata paremäärmuslusest. See, et raportis on sel teemal tühine osa 126 leheküljest, ongi nende arust probleem.
Just nii. Ühest äärmiselt masendavat pilti kirjeldavast raportist suutsid poliitikud tähelepanu pöörata ainult sellele, et sõjaväes on "paremäärmuslased". Sellepärast ma ei usugi, et ka kümne või kahekümne aasta pärast on olukord muutunud.

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 03 Veebr, 2019 13:33
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Kriku kirjutas:Selle asemel, et arutada helikopterite või Leopardide või Tornadode üle, peavad SPD saadikud vajalikus parlamendis jaurata paremäärmuslusest. See, et raportis on sel teemal tühine osa 126 leheküljest, ongi nende arust probleem.
Ma tooks siin välla kaks nüanssi:

Esteks - nende tänaste eurovasakpoolsete aju ongi teatavasti primaadi tasemel ning ma olen enam kui kindel, et bundesparlamendi vasakpoolsed saadikud sellest relvajõudude olukorda kajastavast igaaastasest raportist ainult selle kõikse viimasema peatüki(-paremäärmuslus, rassismus, vassismus jms bundesveeris) läbi lugesidki - sest muu neid huvita..

Teiseks - sellise karmi raporti avaldamine(-levitamine) riigi parlamendi tasandil on siiski äärmiselt positiivne - vähemalt välistab see igasuguse imala eduraportöörluse kõigil ametlikel kanalitel ning sunnib vähemalt midagigigi ette võtma selle relvajõudude üldiselt näruse olukorra parandamiseks siis..

Vot tak :|

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 03 Veebr, 2019 13:57
Postitas Kriku
Jah, nõus.

Tõin Saksamaa kaitsekulutuste arutelu ka Eesti RK eelarve teemast siia üle (algus eelmisel leheküljel: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 54#p573254). Seal jõudis ka jutt poliitilise tahteni välja, st. täpselt samasse kohta.

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 03 Veebr, 2019 21:54
Postitas kaugeltuuriv
Mõni aeg tagasi oli uudis,et Saksamaa ja Prantsusmaa allkirjastasid leppe uue hävitaja loomiseks.Prantsusmaa peaks olema Dassaulti baasil küllalt hea võimekus suurema finantseerimise korral midagi koostöös ette võtta.Aga Saksamaa panustanud nii Tornado,kui ka Eurofighteri tootmisesse.Nii,et ka neil peaks olema baas hävitajate loomiseks täiesti olemas.Küsimus on muidugi kogustes aga hetkel on neil kahel riigil mõlemal kaks koostööplaani küllalt hiljuti avalikustatud.Uue tanki ja nüüd ka hävitaja plaan.
Võimalik,et soov F-35 loobuda on selle kavaga seotud.

Re: Ülejäänud NATO militaarne areng

Postitatud: 04 Veebr, 2019 0:05
Postitas Gideonic
kaugeltuuriv kirjutas:Võimalik,et soov F-35 loobuda on selle kavaga seotud.
Kindlasti on - see projekt ju käima löödud ja viljad peaksid ilmuma 2030ndate teises pooles. Ei leia praegu täpset viidetaga juba nädal ennem otsust trampisid Airbusi juhid ja muud tegelased avalikult jalgu, et kui F-35 võetakse jookseb see koostööprojekt karile. See tundub muidugi jabur, eriti kui ajakavasid vaadata. Britte küll F-35B ost eriti ei tundu segavat oma Tempesti arendamisel ...