Eesti taevast sajab juppe

[alax]

Minu mäletamist mööda, polnud sel päeval Endla kandis äikest. Pilt ei klapi tavalise äikesega, tavaliselt tabab äike ühte puud. Millel on siis pindmised kahjustused. Nii võimsast keravälgust, mis puid murraks, pole ka kuulnud. Aga plahvatuse põhjus on ikkagi arusaamatu. Kui oli raketi plahvatus, siis peaksid raketi tükid lähikonnas olema.
Veel oleks huvitav, et kui palju idanaaber toimunut fikseeris. Nad nagu peaks oma õhutõrjeradaritega seda suutma?

[Runkel]

Isehakanud lõhke-ekspert at work
...
ja maapinda tabanud tulised killud süütavad metsaaluse.

Ilus konstrui - aint noid "tuliseid kilde" ei leitudki

Ma olen ju ka piisavalt kriitiline KV osas(-kui vaja) aga seda, et nad ca 10 x 10 meetrit maalapikeselt vajalikke kilda ei suuda välla sõeluda - seda ma ei usu


P.S.
aga kui hiljem siiski peaks selguma, et Trummil oligi õigus(-ja ka kilde leitakse), siis tuleb esmaseid kaevetöid juhtinud ohvitseril auastet alandada

Ja kui õiglane olla, siis Trummile tuleb kuppusid juurde panna. Ei tea, kas 20. augustiks jõuab, aga 24. veebruariks peaks asi klaaritud olema.

[Kriku]

Minu mäletamist mööda, polnud sel päeval Endla kandis äikest. Pilt ei klapi tavalise äikesega, tavaliselt tabab äike ühte puud.

Minu arvates selle Saaremaa keeristormiga klapib küll

Ma ei väida, et nii oli, sest ma ei tea, aga sellised nähtused on võimalikud.

[mart2]

Raketi plahvatusest peaks puudele jääma siiski lõhkeaine jäljed. Keemiline analüüs peaks näitama antud kohale ebanormaalsete ühendite olemasolu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Daa-daa, mart - aga kaitsevägi(-mikroõhuvägi?) on ju vabariigi üldsusele juba ette kandnud, et raketti seal EI OLNUD - järelikult keemilisi analüüse ka keegi ei tee // ei telli.....

See teema siin muutub järjest lõbusamaks

[diesel]

kõnealust raketti, tema moona ja paugu tagajärgi pole näinud.
aga kui ähmastki sarnasust vene pvo rakettide toimega peaks olema,
siis oleks seal puude langemise kohas palju kooritud-laasitud puid ja
kilde nii tihedalt, et käies krõbiseks kogu aeg talla all.

[Sults]

7. augustil kell 15 oli Endla sündmuskoha naabruses oleva Tooma ilmajaama poolt registreeritud tuule suunaks läänetuul (otse läänest itta), mis kella 16-ks pööras lausa loodetuuleks (loodest kagusse). Türi ja Jõgeva registreerisid kell 15 puhtast läänetuulest õige pisut edela poolt tuleva tuule, kella 16-ks keeras ka Jõgeva loodetuuleks, Türi aga puhtaks läänetuuleks. Punaste nooltega fotol langeb põhjasuund kokku suitsu leviku suunaga, seega pole põhjasuund õigesti määratud. Nooli tuleks pildiga võrreldes u 90...120 kraadi vastupäeva pöörata, siis peaks ilmakaared enamvähem klappima.
Kui see on raketi maandumisplats, siis arvestades seda, et raketi generaalkurss polnud otse N vaid pigem NNW, sisenes rakett hoopis sellest suunast, kuhu näitab tsentrist paremasse ülanurka osutav pikk punane kriips. Võimalik, et rakett tabas maandumisel seda poolest tüvest murtud kuuske ja see kokkupõrge käivitas plahvatuse.

AMRAAM raketi lõhkepea pidavat kaaluma mõned kilod üle 20 kg (koos lõhkeainega), lõhkeainet sellest 18...21 kg, olenevalt mudelist. Järelikult pole just palju materjali, mis lõhkepeast pärast pauku jalgealla sadadele ruutmeetritele krõbisema jääks. Plahvatuse korral lendaks lõhkepea killud suhteliselt kitsa koonusena pisut laiali ja nende hajumisala võiks vastata enamvähem põlengualale. Püssikuuli kiirusel tulnud raketi muud osad vaevalt et isegi puuga kokku põrkumisest suunda muutsid ja potsatasid tohutust kineetilisest energiast järsult pidurdudes vedelaks alumiiniumiklombiks üles sulades praktiliselt ühes tükis sügavale maapinda, jättes visuaalselt umbes samasuguse jälje, nagu turba sees kärsanud kännujuurikad. Kopaga sonkides ei olnud see sisenemisjälg eristatav kändude juurimisel tekkinud jälgedest.

Keravälgud ja keeristormid võib selle sündmuskohaga seoses küll ära unustada.

[gorilla]

Üldiselt alumiinium plahvatuse vahetus läheduses ei sula mingiteks ''känkarateks'' ega tekita kilde ka. Temaga toimub
pigem aurusumine ja otsima võiks hakata liivatera sarnaseid tilkasid..

Igal normaalsel ÕT raketil on mittekontaktne sütik, eriti lihtne on seda teha radarjuhitavale lõhkepeale, kasutades signaali tagasipeegeldust
sihtmärgilt..

The AMRAAM is fitted with a large and powerful 22.7 kg High Explosive (HE) blast-fragmentation warhead. Although smaller than that of the AIM-7 Sparrow, it is still quite effective,
as it is easily able to destroy or critically damage almost all fighter aircraft and even large transport planes. A proximity fuse detonates the warhead.

Kui seal üldse oli sellise ÕT relva plahvatus, siis toimus see u. 30-40 m maapinnast, puuladvad peaksid olema kergelt musta
tahmaga kaetud ja okkaid silmaga nähtavalt vähem.. Kildude jäljed puutüvedel. Metalliotsijaga saaks maapinnalt killud paari tunniga kätte...


EDIT: elik metalliotsijaga saaks lõhkepeas sisalduvad teras/volframkarbiid kuulid kätte.

[Sults]

Üles sulatab mitte plahvatus vaid kiire pidurdumine kokkupõrkel maaga või muu objektiga.
Liivaterad ja saviosakesed koosnevad suuresti alumosilikaatidest ehk siis alumiiniumi, räni ja hapniku ühenditest, pisikesed tulikuumad alumiiniumipritsmed peaks kiiresti muutuma alumiiniumioksiidiks, mis liivaterade mõõdus olles on vähemalt mineraalmullal militaarmetalliotsijatele sisuliselt nähtamatud. Turbal võisid anda "valesignaale", mida loeti valesignaaliks, kuna otsiti visuaalselt raketi tükina nähtavaid osakesi, mitte liivatera suurust oksiidipuru.

[gorilla]

Üks kord veel. Kui lõhkepea ümbris on alumiiniumist, ei ole teil mingeid ''kilde''


See könt oli kunagi 30cm läbimõõduga männipakk. Leia maapinnalt kilde.

EDIT: maapind on puidupuru täis, seda on resolutsiooni puhul ilusti näha. Kes kummikute jälgede vahelt hõbedast metalli
leiab, saab pudeli õlut.

[Kriku]

Niimoodi foto pealt leiab väga harva midagi ka siis, kui midagi leida on. Leiud on porised, neist saab aru alles kätte võtmisel jne.

Ülal akf Martin Herem on öelnud, et nende hinnangul ei ole tegemist plahvatuskohaga ja mitte ainult sellepärast, et üle meetrist sabajuppi leida pole. Ju siis ikka mingeid analüüse või muid põhjusi nii arvata on.

Kui on võimalus, et epitsenter on Al ühendite kübemetega üle puistatud, siis on kõige lihtsam ämbritäis pinnast kaasa võtta ja seda laboratooriumis harutada.

---

Akf Sultsile +punkt katse eest foto ilmakaari tuule suuna järgi määrata.

[Martin Herem]

Põhimõtteliselt on siin ka minu meelest arukaid järeldusi aga ... eelnevaid postitusi ei loeta või vähemalt ei vaidlustata.

Daa-daa, mart - aga kaitsevägi(-mikroõhuvägi?) on ju vabariigi üldsusele juba ette kandnud, et raketti seal EI OLNUD - järelikult keemilisi analüüse ka keegi ei tee // ei telli.....

Minu vihje "... mitte ainult saba puudumise pärast..." jäi vist arusaamatuks. Krikule mitte.
Neile kes soomusrongilt ja teisel poolt
1) Jah, keemiline analüüs on tehtud. KV-l pole siin midagi tellida ...
2) Õhus plahvatades ja vist ka kokkupuutel maapinnaga, peaks saba alles jääma. Plahvatades kuskil rabas või vees mitme meetri sügavusel, jääb saba kuskile pinna alla. Vist.

Borjale ja teistele, kes arvavad, et me katsume kuidagi "lihtsamalt" hakkama saada: meie suurim rõõm oleks öelda, et rakett on "siin" või on lõhkenud "siin". Et seda saaks öelda ja ka tõestada, kasutame kõiki saadaolevaid võimalusi.

[Sults]

Lõhkepea ei ole alumiiniumist, see raketi keskele käiv jupike on erinevalt raketi muust alumiiniumtorust korpusest valmistatud roostevabast terasest.

[Sults]

Kiirusel 4900 km/h liikudes on iga raketi alumiiniumikilo sisemine kineetiline energia 926 kJ.
Umbes 80 sekundit sellise kiirusega läbi õhu pressides soojeneb raketi korpus hõõrdumise tõttu vähemalt 100 kraadini, kui mitte rohkem.
Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi.
1 kg alumiiniumi temperatuuri tõstmiseks 560 kraadi võrra (100 kraadi pealt sulamistemperatuurile) on vaja 500 kJ.
1 kg sulamistemperatuurini kuumenenud tahke alumiiniumi üles sulamiseks on vaja veel 397 kJ.

926 - 500 - 397 = 29 kJ
Ehk siis igas raketi alumiiniumikilos olevast kineetilisest energiast piisab selle kilo alumiiniumi täielikuks üles sulatamiseks ja 29 kJ jääb veel ülegi. Selleks vajalik energia on juba selle alumiiniumi sees olemas, seega ei vaja mingieid ülekandetegureid vms, mistõttu pole praktiliselt ka soojuskadusid. Kaod hakkavad alles sellest, et see tulikuum kraam hakkab soojust ümbritsevale keskkonnale ära andma, aga see ei saa toimuda praktiliselt hetkeliselt, nagu toimub raketi pidurdumine.

[gorilla]

Seda füüsikat seal üleval nii hilja õhtul ma ei suuda lahata.

Aga selle ''plahvatusega'' on siis elu hästi lihtne. Killuvihk on nagu Trummi poolt postitatud BUKi pildil.
Primaarne, koonuse kujuline u. 100 meetri pikkune (volfram?) on epitsentri juurest algav ja nähtav tüvedel ning latvades, sekundaarne epitsentri all koosneb RST, maapinnal.

Kalibreerida miiniotsija 2-3g terase tükkide peale ja rünnakule.
Kui 30m maapinnast 10-15 kg TNT ja kildumise suurusjärk umbes 3g siis kaevata on vaja veerand meetrit. Kivise kruusaga vähem.


Sabaosa võis lennata jumal teab kuhu, kiirus u. 900m/s ja tiivad ka küljes..