Eesti taevast sajab juppe

[Tundmatu sõdur nr.2]

Ei ole esimene ettejuhtuv, ikka sinna kuhu piloot ta saadab (kuhu lukustatud on).

ÕV ülem kinnitab:

Valge: konkreetsest raketist ma rääkida ei saa, kuid tänapäeval selliste relvade eelis on, et nad toimivad «lase ja unusta» põhimõttel. Sellised raketid suvaliselt sihtmärkide peale ei lukustu. Et rakett sihtmärgi valiks, peab piloot seda kõigepealt tegema.

https://www.postimees.ee/6031301/ohuvae ... ga-leidnud

Ei kinnita. Ütleb ka ise, et konkreetset raketti ei tunne.

[taara]

Ei ütle, et ei tea. Ütleb sõnasõnalt, et "konkreetsest raketist rääkida ei saa". Olenevalt rikutuse tasemest võib see tähendada, et ei oska, ei saa, ei tohi, ei taha, ei viitsi jne.

[Tundmatu sõdur nr.2]

Ei ütle, et ei tea. Ütleb sõnasõnalt, et "konkreetsest raketist rääkida ei saa". Olenevalt rikutuse tasemest võib see tähendada, et ei oska, ei saa, ei tohi, ei taha, ei viitsi jne.

Nojah, võibolla tõesti. Minu rikutuse taset on kujundanud hiljutine vahejuhtum, kui kellegi hoovile oli kukkunud Mk 82 lennukipommi sabavoolundaja luuk, mille seost lähedalasuva Ämari lennubaasiga õhuvägi esimese hooga kategooriliselt eitas jutuga, et neil on lennukid hallid, aga luuk on roheline. Alles hiljem, kui lennundushuvilised olid üles otsinud foto, kus Ämaris kantseldatakse lennukipomme ja ühelt fotolt sama luuk paistis, võeti asjalikum "uurime ja selgitame asjaolusid" toon.

Külma kõhuga väidetakse jama, kuni keegi vastupidist ei tõesta.

AIM-120 kohta võib mida iganes rääkida, ammendavalt kontrollida me seda ju ei saa, aga avalikud allikad kõnelevad, et rakett oskab küll iseseisvalt sihtmärgi valida, kui ta ilma etteantud sihtmärgita välja tulistada (nagu kogemata tulistamise korral võib juhtuda).

[Martin Herem]

Trummi pean kohe tänama. Ausalt. Tundub positiivselt asjalik jutt. Mina näiteks selliseid asju ei tea ... antud juhtum on veidi targemaks teinud.

Kordan siiski mõned asjad üle.

Me oleme leidnud raketi maandumise oletatavast piirkonnast koha, kus Päästeameti hinnangul on toimunud plahvatus. Objekt on sinna saabunud mingi nurga alt ülevalt. Kummalisel kombel ei ole me veel leidnud raketi detaile, mis peaksid pärast plahvatust ümbruskonnas vedelema. Seepärast ütleme me, et 95% tõenäoliselt on tegemist "meie" raketiga.
Kuna on teoreetiliselt võimalik, et meie raketiga sobiva nurga alt on sinna maandunud ja plahvatanud hoopis teine objekt, siis me ei saa 100% anda.
Kordan üle, et selle maandumiskohaga tegelevad ka Päästeameti demineerijad, mitte ainult õhuväelased.

Ämaris leitud luuk ... esimene info oli, et luuk on sinna äsja sattunud. "Äsja" Ämaris tegutsenud lennuvahenditega see luuk ei sobinud. Võimalik, et sobitub teiste Ämarit külastanud lennuvahendite (pommidega). Sel juhul saame selle nö omaks tunnistada, kuid küsimus jääb ajalise määratluse osas (N: kahe viimase nädala jooksul). Ma ei süüdista leidjat, ega Õhuväge. See vidin võis vedeleda ja inimeste abil liikuda nädalate ja kuude jooksul. Ja jälle, ma ei süüdista selles maa omanikku ehk leidjat. Seda käelabast veidi suuremat luuki võib loopida lapski ...
Ja kui tegemist on pommiga, mis on ära pommitatud, siis kuidas seda mingi Ämarilt külastanud üksusega siduda.

Siin foorumis võib julgelt väita mida tahes, eksida ja olla unustatud mõne kuu pärast. Avalikke ja ametlikke avaldusi tehes tuleb aga sõnu valida.

Nii võib ka siin foorumis arutleda, kas antud juhtum oli ohtlik tsiviillennuliiklusele. Mina saan paraku väita vaid ühte - oht oli üliväike. Seda ütlesime ka pressikal. Kes tahab see usub. Aga ega me naljalt ka nii kindlad ei oleks.
Oht maa peal asuvate objektide vastu, oli palju suurem.

[aht0]

Me oleme leidnud raketi maandumise oletatavast piirkonnast koha, kus Päästeameti hinnangul on toimunud plahvatus. Objekt on sinna saabunud mingi nurga alt ülevalt. Kummalisel kombel ei ole me veel leidnud raketi detaile, mis peaksid pärast plahvatust ümbruskonnas vedelema. Seepärast ütleme me, et 95% tõenäoliselt on tegemist "meie" raketiga.
Kuna on teoreetiliselt võimalik, et meie raketiga sobiva nurga alt on sinna maandunud ja plahvatanud hoopis teine objekt, siis me ei saa 100% anda.
Kordan üle, et selle maandumiskohaga tegelevad ka Päästeameti demineerijad, mitte ainult õhuväelased.

Nii võib ka siin foorumis arutleda, kas antud juhtum oli ohtlik tsiviillennuliiklusele. Mina saan paraku väita vaid ühte - oht oli üliväike. Seda ütlesime ka pressikal. Kes tahab see usub. Aga ega me naljalt ka nii kindlad ei oleks.
Oht maa peal asuvate objektide vastu, oli palju suurem.

Naabrid jõudsid "koristustöödel" ette? Kui suur tõenäosus et mõni piiritagune radar fikseeris sündmuse ja saadeti maskeeritud rohemehikesed juppe korjama..?

Peaasi et mingit mõttetut draamat ei tule. Nagu oleks kogemata megatonnine tuumarelv alla visatud ja pauk jäi olemata ainult juhuse tõttu, a la PAL tuli maha aga Murphy hoidis plutooniumi kätega kinni... Mingi motivatsioon võiks NATOle jääda, siia lennukite saatmiseks, peale õhuturbekohustuse.

[endee]

Hoiatus, tegu on Delfi uudisega. Minu meelest on http://www.flightradar24.com, mille najale see uudis toetub UTC kellaaegadega (3 tundi tagasi).

Õhuväe ülem kolonel Riivo Valge ütles täna õhtul pressikonverentsil, et Hispaania õhuväe hävituslennuk tulistas lahingraketi välja teisipäeval kell 15.44 Otepää kohal ja rakett lendas põhja ja loode suunas.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83292987

Tartu kohal olid kell 15:44 õhus üheaegselt lennuk Embraer ERJ-170SU, mis suundus Kaliningradist Peterburgi. Lennuk oli 10 kilomeetri kõrgusel. Madalamal tüüris väikelennuk Piper PA-31-310 Navajo C, mis oli poole kilomeetrisel kõrgusel. Viimane lennuk oli tõenäoliselt pärit lennuakadeemiast, kus sellega tehti õppesõitu.

Minutite mäng, et see lennuk seal "õigel ajal" ei olnud. Või siis oli, aga 3 tundi hiljem. Vot ei tea Delfit.

See Siberian Airlinesi lennuk mahutab ca 70 inimest.
https://www.planespotters.net/airframe/ ... eq4dIG02L3



Et siis selline lugu Delfi poolt.

Kuid sellegi poolest kell 12:45 UTC paiku oli Moskva-New York lennuk lähedal.

[Tundmatu sõdur nr.2]

Delfi artikkel põhineb valesti valitud andmetel. Nagu pildilt näha, on Flightradaris valitud kellaaeg 15:44, aga Flightradari kellaajad on UTC ajas. Kohalik aeg Eestis oli siis juba kolm tundi hilisem ehk 18:44. Õigel kellaajal 12:44 UTC oli sektor õnneliku juhuse läbi täiesti tühi. Tavaliselt seal ikka midagi lendab kogu aeg.

Vaadata saab seda siit:
https://www.flightradar24.com/2018-08-0 ... 56,25.07/8

Minut pärast tulistamist lendab AFL102 Otepääst mõni kilomeeter põhja poolt mööda.

Mind huvitab väga raketi tehniline seisukord. Kui raketil toimus rike ja mootor käivitus ilma juhtimissüsteemita ning lendas huupi minema nagu ilutulestikurakett, võib nõustuda Martin Heremi väitega, et oht tsiviillennundusele oli väike. Kui juhtimissüsteem töötas, tekib küsimus, kas rakett otsis aktiivselt sihtmärki või mitte. Mulle kättesaadavate allikate väitel on selline võimekus AIM-120 raketil olemas ja seda peetakse isegi lahingusituatsioonis äärmiselt ohtlikuks, sest rakett võib omadele selga lennata, kuid lennuki sihtimisradari rikke puhul on n-ö "puusalt tulistamine" siiski parem kui relvituks jäämine.

Loodame, et isand Herem ja kompanjonid avaldavad uurimisaruande, mis seletab juhtumi lahti nagu tsiviillennunduses on kombeks, et igaüks saaks faktilisi asjaolusid omal käel analüüsida ja nendega samale järeldusele jõuda.

[Martin Peeter]

Seda ma panin ka ise tähele, et sa väldid juba mitmendas järjestikuses vastuses venelaste reaktsiooni prognoosimist. Enne kõlbas küll spekuleerida, kui jutuks oli raketi mahakukkumine ja kuidas venelased selle peale midagi ei teeks, aga reisilennuki tabamise korral on järsku ärplemise tuju läinud? Hakkavad vist härrad ise ka vaikselt taipama juhtumi tõsidust?

Ei pea seda nüüd suuremaks puhuma, sest nagu öeldud, oli tsiviillennundusele oht üliväike. Et ohtu püütakse minimeerida ja pärast vigu analüüsitakse, on elementaarne, aga rohkemat see asi küll väärt pole.

Sellise, väga ebatõenäolise asjadekäigu juures olnuks inimlikult kahju muidugi, sest süütud inimesed saaks surma. Kui Hispaania hävitaja Eesti õhuruumist või -ruumis just lennukit Putiniga alla ei lase, ei juhtu sellest suurt midagi, kuigi kisa tõuseks muidugi taevani ja suhted halveneksid. Võib-olla Venemaa püüaks midagi poliitilist välja pressida, aga ega talle antaks. Võib-olla loobuks mõned nõrgema närvikavaga liitlased õhuturbemissioonil osalemast. Kahasse hispaanlastega tuleks perekondadele ilmselt kahjutasu maksta, nagu viisakatel riikidel sellisel juhul kombeks. Sõda sellest ei tule. Venemaa ründab meid siis, kui selleks on loodud eeldused ja selline juhtum nüüd mingi sõjaeeldus ei ole. Jah, kui peaks allalastud lennukis Putin oma tuumakohvriga ise sees olema, oleks vilets värk, aga sellise sündmuse tõenäosus on olematu.

[endee]

aga sellise sündmuse tõenäosus on olematu.

Kas mitte huiloo just ise ei lennanud Brasiiliast koju ca 40min enne MH17 allatulistamist, ca 100km kauguselt mööda? Selle üle käis mingi arutelu 2014

[diletant]

"AIM-120 AMRAAM Operations Guide" Kirjeldab leheküljel 16 otsesihtimisrežiimi ja hoiatab võimaliku "friendly fire" ohu eest.Ma ei tea kui pikk või lai on ohusektor raketi vaateväljas,aga võimalik,et see on sadakond km kuni raketi mootor töö lõpetab.

AIM-120B – Boresight Mode
The boresight mode is essentially a ‘snapshot’ mode that can be used when
you don’t have enough time to go through the radar and lock-on the target.
When you launch in the boresight mode, the AIM-120 will fly straight ahead
and switch on its own radar immediately. The AIM-120 will then target the
first contact that it detects with its radar. This is excellent if you need to
distract an enemy, rather than to get a certain kill. There is no guarantee that
the AIM-120 will track the intended target.
When launching in this mode, the missile diamond will show the current
AIM-120 Field of View (FOV) for target engagement.
The catch to this is the AIM-120 does not have the ability to discern a
contacts identity, so care must be taken otherwise you could well be
responsible for friendly fire. Remember, if there are friendly aircraft in front of
you, DON’T FIRE IN THIS MODE unless you are absolutely sure that the
enemy is the contact that will be picked up first.

http://www.e-haf.org/PublicFTP/BIBLIO8H ... IM-120.pdf

[nimetu]

Nagu ma juba siin mainisin, siis raketi radar on piiratud nägemisulatuse (ligikaudu 10 km) ja vaatenurgaga (15 kraadi). Nelja kuni viie kilomeetri suurune kõrguste vahe võib olla täiesti piisav, et rakett ise ei lukustuks. Ilmselt valiti ka lennuaeg selline, et liiklust võimalikult vähe oleks. Tähendab, teatud ettevaatusabinõud on lendude koordineerimisel alati kasutusel. Nii lennukõrguse kui ka liikluse reguleerimise osas.

[Viiskümmend]

Imelik, et Postimees, kes muidu on riigikaitseteemadel ikka suht turvaline majakas, käitus selle intsidendi puhul nagu hüsteeriline eit, ehmatas küll.

[Kriku]

Samas kohas läks raba põlema: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83299469

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Varasema kohatise peataoleku // infomüra taustal siin lõpuks suht adekvaatne ja põhjalik info:

Hävitajalt väljatulistatud lahingurakett kukkus Endla looduskaitsealale ja ilmselt plahvatas
09. august 2018, Urmas Jaagant, Liina Kanarbik

Üks õnnetusega seotud küsimus on, miks õhusihtmärgi jaoks mõeldud rakett üldse maapinnale jõudis.
„See on ikka uskumatu, kui palju õnne meil praegu oli,” tõdes üks riigiametnik eile, kui hakkasid selguma mõned detailid teisipäeva pärastlõunal toimunud intsidendi kohta, kus Hispaania hävitajalt läks lendu õhk-õhk tüüpi lahingurakett AMRAAM.
Rakett ei lennanud Eesti territooriumilt välja, see ei tabanud ühtki lennumasinat, ühtki asulat, üksikut talumaja ega muud objekti. On teada, et nn lenda-ja-unusta tüüpi raketi – mis mingist hetkest juhib end ise sihtmärgi suunas – väljalaskmise hetkel (teisipäeval kell 15.44) oli Eesti õhuruumis lasu toimumise piirkonnas kaks tsiviillennukit: kümne kilomeetri kõrgusel Kaliningradist Peterburi suundunud Embraer ja oluliselt madalamal lennanud väikelennuk Piper. Veel oli õhus kaks Prantsuse hävitajat, mis osalesid treeningul koos kahe Hispaania hävituslennukiga, millest üks raketi välja tulistas.
Eile pärastlõunaks oli selge, et rakett kukkus Endla looduskaitsealale. Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem ja õhuväe ülem kolonel Riivo Valge andsid eile kaitseväe peastaabis pressikonverentsi, kus öeldust võib järeldada, et raketi kukkumiskoht on ilmselt selge. Nimelt on leitud kraater, mille rakett plahvatades maapinnale tekitas. „Aga enne, kui me pole (raketi – toim) tükke leidnud, ei saa ma kinnitada, et see otsitav rakett oleks üles leitud,” jäi kolonel Valge ettevaatlikuks.
Kuna õhk-õhk tüüpi raketid on mõeldud hävitama sihtmärke õhus, on loogiline eeldada, et õhus oleks see pidanud ka ise ennast mingi distantsi läbimise järel hävitama. Seda aga ei juhtunud. „Tõepoolest oleks rakett pidanud ise lõhkema, kuid seda ta ei teinud, sest enne ta maandus,” tõdes ka kolonel Valge. „Tõenäoline on, et raketil oli enesehävitussüsteem, aga miks rakett nii kaugele jõudis, seda me praegu öelda ei saa, uurimine käib.”
Paljude tehniliste üksikasjade kohta jäid kaitsejõudude juhtidelt vastused saamata põhjendusega, et kuna Eesti selliseid rakette ei kasuta, ei oska nad neile küsimustele vastata. Niisamuti ei osatud öelda, millal konkreetne rakett võis olla toodetud. Vastus sellele küsimusele võiks anda selgust, kas tehniline rike võis olla tõenäolisem kui piloodi eksimus.
Raketi lendupääsemise põhjus ongi peamine küsimus, millele nii Eesti kui ka Hispaania lennuintsidentide uurijad vastust otsivad. Eesti Päevalehele teadaolevalt juhtis seda hävitajat piloot, kes on ka ise instruktor, kelle oskustes ja kogemustes ei tohiks olla mingit kahtlust.
Samuti pole teada, kas raketil oli ka mingi sihtmärk, mida silmas pidades see oma lendu alustas. „Esimene arusaamine, et midagi tõesti toimus, tuli siis, kui piloot andis hoiatuse oma kaaslendajatele, et tekkis viga,” selgitas kolonel Valge.
Eesti riigi- ja kaitseväejuhtidele on ka küsimus, kas ja mida oleks vaja muuta õigusaktides, mis selliseid harjutusi puudutavad. Seda õppust tegid lennukid lahingumoonaga. „Lennuk peab mingites tingimustes moona omama, et üldse tehniliselt õigesti käituda,” selgitas seda asjaolu kindralmajor Herem. „Küsimus, kas kasutatakse treeningumoona või lahingumoona, sõltub kontekstist.”
Siiski kinnitas ta, et lähinädalatel paneb kaitseministeerium kokku töörühma, kus on nii Eesti kui ka Hispaania õhuvägede esindajad ning ohutusjuurdluse keskuse ametnikud. „Töörühma eesmärk on selgitada välja täpsed detailid, kuidas selline asi juhtus: millised õigused on harjutuste läbiviimisel, millistel aladel seda tehakse, kui palju neid harjutusi läbi viiakse,” täpsustas Herem.
Hispaania hävitajad ja piloodid praegu Baltimaade õhuruumi valvamises ei osale. On tavapärane praktika, et intsidentide puhul, mille põhjuseks võib olla tehniline rike, jäävad kõik seda tüüpi lennukid seniks maapinnale, kuni intsidendi põhjus on selgunud.
Hispaanlased polnud Eestis mitte tavapärase õhuturbe rotatsiooni korras, mis on praegu Portugali ja Prantsusmaa kanda, vaid lisajõuna. Kõik asjaosalised on kinnitanud, et Balti riikide õhuturbemissioon jätkub katkematult nii nagu seni. Millal raketi väljatulistamise intsidendi uurimine lõpule võiks jõuda, pole teada, aga kindralmajor Herem avaldas lootust, et sellega jõutakse ühele poole selle aastanumbri sees.

Hispaania kaitseministeerium hoiab intsidendi detaile uurimise lõpuni saladuses
Helen Eelrand
Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et on õnnetusest rääkinud ka oma Hispaania kolleegiga, sealse kaitseministri Margarita Robles Fernándezega, kes toimunu suhtes sügavat kahetsust tundis. Hispaania kaitseminister on koostöös Eesti kaitsejõududega alustanud ka uurimist, et välja selgitada juhtunu üksikasjad. „Kui kaua uurimine aega võtab, ei oska prognoosida. Võtame selleks piisavalt aega, et kõik asjaolud välja selgitada,” ütles Hispaania kaitseministeeriumi kommunikatsioonijuht Carlos Hernández.
Spekulatsioone raketi süsteemi või tulistamise protsessi kohta on erinevaid, kuid Hernández möönis, et enne uurimise lõppu ei saa midagi täpsemat öelda. „Kuni uurimise lõpuni ei saa avaldada ka raketi mehhanismi ega lennukite omavahelist vahemaad puudutavaid konfidentsiaalseid detaile,” jäi Hernández napisõnaliseks.

NATO enne uurimise lõppu midagi ei kommenteeri
Kaarel Kressa
Hispaania õhuturbeintsidendi tõttu vestles peaminister Jüri Ratas täna NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Ratas möönis, et tegu on väga tõsise juhtumiga, ja palus seetõttu Soltenbergilt kiiret tegutsemist. „Pole kahtlust, et meie ametiasutused panustavad sellesse igast küljest. Sain peasekretärilt kinnituse, et ka NATO ja õhuturbega vahetult seotud liitlased teevad sama,” märkis Ratas.
NATO Euroopa vägede juhatusest öeldi, et enne uurimise lõppu ei ole alliansil võimalik juhtunut detailsemalt kommenteerida. Ametnik lisas, et intsidendi põhjustanud Eurofighter Typhoon 2000 naasis Šiauliai lennuväljale. „Balti õhuturbemissioon jätkub,” toonitas NATO ametnik. „Õhuturbemissiooni hinnatakse regulaarselt, et tagada selle valmisolek ja reaktsioonivõime. Missiooni ainuke eesmärk on kaitsta liitlaste õhuruumi puutumatust. Missioon jätkub ilma katkestusteta.”

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Põhiline, mis mulle juba eile silma torkas - asjaosaliste hämming raketi käitumise üle..
Ei näikse teadvat, miks rakett üldse startis..
Kindlasti ei näikse teadvat, miks rakett lennu ajal ei iselikvideerunud..
Ja lõppeks - kraater on, tükka pole..

Need küsed viivad (vähemalt praegu) otse paratamatult hispaania õhuväe AMRAAM-rakettide üldise perfoormansi juurde - näit selline märksõna nagu bääst befoor..
Ja see teeks selle keissi hispaanlastele ikka eriti ebameeldivaks..

Aga Ok - elame/näeme..
Samas aga, kui ongi nii, et Hispaania rakettide malfunction - siis ei näe/kuule me sellest suure tõenäosusega kunagi midagi (nagu näit ei "kuuldud" midagi ka saastaks osutunud MAPATS-rakettidest)