Eesti taevast sajab juppe

[alax]

Trombist jääb koridor maha. Pole kuulnud trombidest, mis taevast alla "sajaksid" . Aga mis siis ikkagi toimus?

[Viiskümmend]

Kuna mingit kahju õnneks ei põhjustatud siis ei ole ka selle saba tagaajamisel enam mingit erilist pointi ning võib täitsa julgelt öelda, et Eesti on 100% ohver selles intsidendis.

Raytheon võiks anda hoopis mingi selgituse, miks raketi eneshävitusmehhanism ei rakendunud ning Hispaania õhuvägi võiks anda varsti ka esmase vihje, et kas toimus ilmne ohutusnõuete rikkumine (piloodi hajameelsus või lihtsalt zapusk nupp peos sooritatud liiga uljas G manööver) või on see ikkagi mingi hoopis sügavamat uurimist eeldav tehniline või tarkvaraviga, ma eeldan, et mustad kastid neil ikka on?

[Martin Herem]

Patoloogia eest +1 Borjale.
Aga muidu ...

[Runkel]

Kuigi rakett võib olla maandunud metsa, rappa, vette jm ja ei pruugi olla plahvatanud, siis mu meelest KV ei peaks välistama ka vabatahtlike kaasamist otsingutesse, sest, nagu ma aru olen saanud, liikumispiirangud pole kehtestatud huvi pakkuval alal. Kas just "Teeme ära" korras, aga KLi kaudu ja edasi võiks mõtteid mõlgutada küll, kuidas otsinguid hõlbustada. Mõned sektorid kannataks nii entusiastidega läbi kammida küll.

[Viiskümmend]

Eesti on oma heatahtlikust juba ka näidanud, et las hispaanlased otsivad edasi ja küll need vabatahtlikud kerrod ja igormangid ka mureliku meedia poolt varsti raketiotsingusse kaasatakse aga KV ei pea selle jampsiga kaasa minema, meie meri ja metsad ongi uxosi täis ja mis siis, süsteem kuidas nendega tegeletakse on ju samuti paigas?!

[Fucs]

Raketi viimane oletatav asukoht oli Tartust 40 kilomeetrit põhja suunas.

Seda muidugi ei avalikustata, milline AMRAAMI versioon lendu läks, nende lennukaugus on alates 55 km kuni 180+ km, viimase korral kursiga NNW peaks oma aia ka üle vaatama. Loodetavasti oli rakett siiski miskite radarite ekraanil ja see 40 km Tartust põhjas oli kontakti kaotus allakukkumise/enesehävituse tõttu.

Kapten Aivo Vahemets kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast nentis teisipäeva õhtul Tartu Postimehe usutlusele vastates, et praegu ei ole kellelgi aimu, kui kaugele võis lennata samal päeval Otepää kohal Hispaania hävitajalt kogemata välja lastud lahingrakett ja kas see võiks veel kusagil maapinnal ohtu kujutada. Küll aga kinnitas ta, et potentsiaalseks ohualaks võib nimetada sektorit, mis moodustub, kui vedada kaardile üks 100-kilomeetrine joon Otepääst põhja suunas ja teine sama pikk loode poole.

Aga teeme natuke OSINTi:

KV esindaja:
Tsiteeri:
kui vedada kaardile üks 100-kilomeetrine joon Otepääst põhja suunas ja teine sama pikk loode poole.

= tegemist oli AIM-120C5 raketiga.

AIM-120A/B: Operational range 55–75 km

AIM-120C: introduced in 1996, the AIM-120C has a number of improvements over its predecessors, including greater range (105 km) and better homing...

...AIM-120D (formerly known as AIM-120C-8): this variant incorporates still greater range (about 160 km)....

http://www.military-today.com/missiles/ ... amraam.htm
https://en.wikipedia.org/wiki/AIM-120_AMRAAM

Väike visualiseišõn

Ala alates "Tartust 40km põhjas" kuni ca 100km Pangodist NNW (s.o. ca 45-50km pikkune maaala) on vägagi hõredalt asustatud (v.a. Jõgeva (Siimusti), Põltsamaa, Rakke, Koeru) metsane ala (seal on ka sellist metsa, kuhu isegi seenelised eksivad vaid aruharva) + Endla ja Linnusaare raba on vahepeal ca 75km Pangodist (kui sinna sulpsas, siis ei leiagi midagi, see on ca 10km pikk NNW) ja kui sealt sellelt vahepealselt kuivemalt alalt midagi üldse leida on, siis ilmselt mõni juhuleidja kunagi vbl leiab ja sellega võib minna väga kaua aega. Ega seal pole eriti midagi enam ka õhust otsida, oleneb muidugi lennukõrgusest, aga metsasel alal ei näe seda max 1m junni ka madallennul pigem mitte. Ainus lootus oli esimesel päeval kohe mingi võimaliku põlemise/tossu järgi otsida... mida ka tehti... ilmselt siis rohkem tossavaid kohti polnud kui korstnasuitsud välja jätta, kui see Endla leiukoht.

*

Selles galeriis
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... JvcmrAT9HQ
on küll omajagu pilte sellest esialgu arvatud leiukohast, aga ei suuda üheltki tuvastada neid pikali kukkunud puid, mis olid näha kopterist tehtud pildil.


Näha on peamiselt ainult mahasaetud/pooleks saetud tüvesid, mida tehti siis ilmselt juba hiljem kohapeal, et ruumi kaevamiseks teha.


Kuna seal mitmel pildil on näha, et selles kohas on ära kuivanud puid rohkkemgi, siis selles "kraatris" (tekkimise põhjustes) midagi müstilist või eriskummalist otsida IMHO pole mõtet. Lihtsalt tavaline kuivanud/haigete puude tuulemurd...

Aerofoto suvalisest kohast Endla looduskaitsealalt.
Kummuli puid on nagu hambaorke...

[Sults]

Väike visualiseišõn

Selle "Pangodist 75 km" valge ringi keskpunktis küll Pangodi ei ole, pigem Ilmatsalu.

Selles galeriis http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... JvcmrAT9HQ
on küll omajagu pilte sellest esialgu arvatud leiukohast, aga ei suuda üheltki tuvastada neid pikali kukkunud puid, mis olid näha kopterist tehtud pildil.

.
Puud on alles 10. augusti galeriis http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... z5D2xzYgju, sinu antud 11. augusti omas on need juba ära koristatud.
10. augusti galeriis on huvipakkuv 2. pilt, poolest tüvest murdunud kuusega. Soisel pinnasel naljalt poolest tüvest murdunud kuuski ei näe, kuused heidetakse tavaliselt koos juurtega pikali. Murd paistab väga värske.

[Fucs]

Ringi keskpunkt ei ole, aga ringi äär NNW enam-vähem on....
Kuna antud skeemil kujutatud võimaliku leiukoha piiride valge joone KESKPUNKT pole oluline, siis ei hakanud tund aega MS PAINTIS võimalike esteetide närvide säästmise jaoks vaeva nägema, et seal just seda KESKPUNKTI õigesse kohta saada.

Punane täpp NNW, mida valge joon läbib, on Pangodist (P.S. ja mitte Pangodi õhuharjutusalast ega veel vähem ESP lennuki asukohtast raketi päästmisel) 75km.

* Tugeva matemaatikfüüsikuna Sa peaksid ja aru saama, et nihutades ringi keskohta täpselt PANGODI peale, selle ringi välisperimeetri kaarekõver 75km kaugusel NNW kitsas alas oluliselt ei muutu.

*

Kui see on õige koht, siis pole ka ime, et seal tavalist tuulemurdu esineb.

[Sults]

Kuna antud skeemil kujutatud võimaliku leiukoha piiride valge joone KESKPUNKT pole oluline, siis ei hakanud tund aega MS PAINTIS võimalike esteetide närvide säästmise jaoks vaeva nägema, et seal just seda KESKPUNKTI õigesse kohta saada.

Vabandust, ma ei osanud arvata, et sõjandushuvilised ortofotodega Paintis mässavad.

[Fucs]

Ja nüüd tähelepanu! Vaata, et infarkti ei saa - mitte lihtsalt sõjandushuviline, vaid lausa geodeet-kartograaf ! Ja just jah, MS Paintis...

[vanahalb]

Akf Sultsi arvutused alumiiniumiga omavad siis tähtsust kui rakett või selle osad alumiiniumist olid ( sellisest , millest sõdurilusikaid tehti ) No üldiselt on tänapäeval ja lennunduses juba vähemalt 100 aastat kasutusel alumiiniumisulamid - dural, duralumiinium või kuidas keegi nimetab. Neid on mitmesuguseid. Mõned sulavad veel madalamal temperatuuril kui alumiinium kuid alumiiniumi-nikli sulam kannatab kõvasti üle 1000 kraadi välja. Titaan samuti - väliselt on ta mõne duraliga üsna sarnane , kestab 1600 kraadini ja niisugustel kiirustel liikuvate aparaatide juures pole kahju raisata.
Minul jah - pole sihuke auaste, et ette kantaks , millest rakett tehtud oli.

Välgulöögi kohta targutaks niipalju, et minumeelest on võimalikud ka üksikud välgulöögid. Vahel on ajalehest lugeda, et kuidas talvel kuskil välk sähvatas.
Aga niisugust sündmuskohta kommenteeris üks metsamees - kui välk puusse lööb ja turbapinnas põlema läheb, põleb see mitu päeva. Turvas põleb tasapisi ja ümberringi kukuvad toeta jäänud puud ise pikali. Jällegi puhas spekulatsioon ja eks elupõlised metsamehed teavad paremini kas nii on võimalik või mitte. Kui oligi välk, siis võis see juba ammu sisse lüüa, mitu päeva aega põleda ja poleks kaitsevägi ära kustutanud, põleks tänaseni.

[Kurjam]

Huvitav ka sellest piirkonnast mõnd varasemat aerofotot ei leia, kasvõi maaameti kaardiserverist. Saaks teada kas need puud juba enne pikali polnud.

[Sults]

Alumiiniumisulamid, sh duralumiinium, sulavad reeglina madalamal temperatuuril kui puhas alumiinium. Lennunduses kasutatav duralumiinium sulab tüüpiliselt 630...650 kraadi juures.
Kindlasti ei ole AMRAAM raketid titaanist. Ma ei saa aru, miks raketi tootja peaks tegema lisakulusid selleks, et raketi osad maaga või mõne muu tõsise objektiga suurel kiirusel põrkudes üles ei sulaks?

Välgulöögiga ei ole 99.999% tõenäosusega tegemist, sest välgudetektorite võrgustik välku tol ajavahemikul seal ei registreerinud.

[vanahalb]

Millisel ajavahemikul pole välku registreeritud? Ma kirjutasin hüpoteesist, et välk võis sinna lüüa nädal või 10 päeva varem, turba põlema panna ja ülejäänud puudel oli aega nädal või 10 päeva ükshaaval pikali vajuda

Ei oska kommenteerida, et millest rakett tehtud oli. 99,99% tõenäosusega ka mitte ainult alumiiniumist et ta jäägitult ära põleks. No vähemalt lõhkepea šrapnelliks oli vast ikka vähe kangemat metalli pandud mis muuhulgas nii hästi sulada ei taha.

[Sults]

Millisel ajavahemikul pole välku registreeritud? Ma kirjutasin hüpoteesist, et välk võis sinna lüüa nädal või 10 päeva varem, turba põlema panna ja ülejäänud puudel oli aega nädal või 10 päeva ükshaaval pikali vajuda

Ei oska kommenteerida, et millest rakett tehtud oli. 99,99% tõenäosusega ka mitte ainult alumiiniumist et ta jäägitult ära põleks. No vähemalt lõhkepea šrapnelliks oli vast ikka vähe kangemat metalli pandud mis muuhulgas nii hästi sulada ei taha.

Viimati oli äike selles piirkonnas 4. augustil, kella 9-10 paiku. Päev varem enne kella 14 sadas seal piirkonnas 4,5mm (mis on päris korralik vihm, mis muidugi ei niisuta põhjani pika põuaga läbikuivanud turvast - see piirkond oli juulis üks Eesti kuivemaid, kuigi 4,8mm sadas ka 24. juulil, oli juuli sademete hulk kokku kõigest 9,1mm), 4. augustil sadas veel 2,1mm, 5. augustil 0,7mm ja 7. augustil 1,1mm. Kopaga sonkimise fotodelt ei tundu turvas ja maapind selle all olema kuiv, mis oleks võinud soodustada pikaajalist hõõgumist. Pigem on fotodel üsna porine songermaa.
Süttimise põhjuste tagantjärgi kindlaks tegemine on nüüdseks oluliselt raskendatud, sest sündmuskoht hävitati kiiresti ja tõhusalt.

Ükski tööstuses kasutatav metall pole mitte kunagi 100% puhas. Metalltoodete tootmises kasutatakse alati sulameid (mitme aine segu). Lõhkepea materjal on, nagu ma juba eespool kirjutasin, roostevaba teras, ja kineetilisest energiast piisab ka terase üles sulatamiseks (sest kuigi terase sulamistemperatuur on tunduvalt kõrgem, on selle erisoojus oluliselt madalam kui alumiiniumil). Sellel lõhkepeal ei ole šrapnellid eelnevalt valmis tehtud, vaid lõhkepeaks oleva torujupi sisepind on kindla suurusega tükkideks purunemist soodustavate (vist rihveldatud) soontega, nagu šokolaaditahvli pealispind.
Ma ei taha väita, et rakett jäägitult üles sulas. Kindlasti pehmendab turba sisse potsatamine mõnede raketiosade kiiruse kahanemist sedavõrd, et täielikuks ülessulamiseks ei piisa. Juhtisin tähelepanu sellele, et kogu rakett, koos sabaosaga, oli tohutu kiiruse tõttu väga suure kineetilise energiaga, mis kokkupõrkel maaga toimib vähe tõhusamalt, kui kiirusel 100 km/h laubakasse kimanud autot purustavad jõud. Mistõttu otsimisel tuleb sellega arvestada, mitte keskenduda naivistlike eelduste kohaselt vaid natuke lömmis raketimootori üles leidmisele. Ning sellele, et turba süttimine ei pruukinud toimuda plahvatusest, vaid ka kokkupõrkel kuumenenud metall võis ilma plahvatusetagi olla turba süütamiseks piisavalt tuline. Igatahes, mach4-ga maase põrutanud objekti ei maksa otsida 0,5 m paksusest turbakihist.

Ma ei ole ise raketi otsingutes osalenud, minu info pärineb avalikest allikatest.