www.militaar.net
http://militaar.net/phpBB2/

Eesti taevast sajab juppe
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=71&t=42015
16. leht 23-st

Autor:  Borja [ 15 Aug, 2018 11:37 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Hästi - paistab, et ma siiski oskan (veel) "vihjeid" lugeda :mrgreen:
Sest üks teine foorumlane üritab siin juba tükimat aega väita, et vihjelugemise kunsti minu analüütika ei taba..

No mitte et see kõik eriti teemasse puutuks :twisted:

Autor:  Dr.Sci [ 15 Aug, 2018 11:38 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Sults kirjutas:
Igatahes pean varianti, et otsingute käigus jäi maa sisse kimanud rakett valitud otsingumeetodile ja teostamise põhjalikkusele vaatamata mingil põhjusel leidmata, märksa tõenäolisemaks, kui siin välja pakutud sündmuspaiga olude kujunemise alternatiive, eeskätt see keravälgu teema, aga ka tavaline välk ei ole eriti tõenäoline.
Tõenäoliselt pole tegemist suletud piirkonnaga, ehk siis kõik kes arvavad et rakett seal, võivad hankida vastava võimekusega otsijad ja teha vabatahtlikku tööd.

Autor:  Kriku [ 15 Aug, 2018 11:44 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Sults kirjutas:
Kriku kirjutas:
Ma räägin savikihist, mis kopaga ära kooritud pinnase alt välja tuli. Sinna polnud ühtegi raketti sopsatanud.

Kui raketi savi sisse vupsamise kanali nurk on väike, vajutab seal peal trampiv ekskavaator selle kanali kinni, enne kui turba sealt pealt ära koorida jõuab. Kopaga mööda savipinda nühkimine ei tee sellise jälje avastamist lihtsaks. Kui tegemist pole just püsivalt kõrge põhjaveega, tungivad vähemalt osa puuliikide puujuured ka turbakihi all olevasse mulda ja teevad sealt juurimisel välja rebides sarnaseid jälgi, nagu kinni litsutud raketikanal võib välja näha.
Fotodelt on raske mulla lõimist hinnata, kuid visuaalselt ei tundu tegemist olevat saviga, vaid kas liivsavi või saviliivaga. No linnamehest sõduri jaoks üks savi puha, aga reaalselt on oluline vahe.

Kuule, hea inimene, mul on pool doktorikraadi otseselt sel teemal, mis jälgi inimtegevus pinnasesse jätab ja kas või kuidas eristatakse looduslikult ladestunud pinnasekihte inimtegevuse tagajärjel segatutest või rikututest. Ma tean väga hästi, mis on saviliiv ja mis liivsavi. Mul ei ole vähimatki põhjust arvata, et toda paika uurinud inimesed minust ses osas rumalamad on.

Mis puutub ekskavaatoriga kaevamisse, siis Skandinaavias on tavaline praktika, et kooritakse kopaga pealmine kiht ära ja siis arheoloogid töötavad selle kallal edasi, mis alt välja tuleb. Ülemine osa kultuurkihist niimoodi rikutakse, kuid tihtipeale on see niigi juba läbi küntud. Kui alumine on puutumatu, siis tulevad sealt hoonepõhjad ja muud struktuurid ilusti välja hoolimata sellest, et maapinnal on kopp töötanud. Loe näiteks Hallunda kaevamiste kohta, kui mind ei usu. Ilus raamat olemas ja veel Eesti päritolu arheoloogi poolt kirjutatud.

Autor:  Sults [ 15 Aug, 2018 11:44 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Dr.Sci kirjutas:
Sults kirjutas:
Igatahes pean varianti, et otsingute käigus jäi maa sisse kimanud rakett valitud otsingumeetodile ja teostamise põhjalikkusele vaatamata mingil põhjusel leidmata, märksa tõenäolisemaks, kui siin välja pakutud sündmuspaiga olude kujunemise alternatiive, eeskätt see keravälgu teema, aga ka tavaline välk ei ole eriti tõenäoline.
Tõenäoliselt pole tegemist suletud piirkonnaga, ehk siis kõik kes arvavad et rakett seal, võivad hankida vastava võimekusega otsijad ja teha vabatahtlikku tööd.

Minust jääb see kant natuke kaugele, aga eks kui sinna kanti satun ja mahti on, põikan läbi. Iseasi, kas ma siis täpse koha üles leian, sest siin eespool antud ortofoto asukoht ei tundu olema õige. Tõenäosust, et rakett lähinädalaltel kuskilt mujalt üles leitakse, hindan nullilähedaseks.

Autor:  Sults [ 15 Aug, 2018 11:46 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Kriku kirjutas:
Kuule, hea inimene, mul on pool doktorikraadi otseselt sel teemal, mis jälgi inimtegevus pinnasesse jätab ja kas või kuidas eristatakse looduslikult ladestunud pinnasekihte inimtegevuse tagajärjel segatutest või rikututest. Ma tean väga hästi, mis on saviliiv ja mis liivsavi. Mul ei ole vähimatki põhjust arvata, et toda paika uurinud inimesed minust ses osas rumalamad on.

Mis puutub ekskavaatoriga kaevamisse, siis Skandinaavias on tavaline praktika, et kooritakse kopaga pealmine kiht ära ja siis arheoloogid töötavad selle kallal edasi, mis alt välja tuleb. Ülemine osa kultuurkihist niimoodi rikutakse, kuid tihtipeale on see niigi juba läbi küntud. Kui alumine on puutumatu, siis tulevad sealt hoonepõhjad ja muud struktuurid ilusti välja hoolimata sellest, et maapinnal on kopp töötanud. Loe näiteks Hallunda kaevamiste kohta, kui mind ei usu. Ilus raamat olemas ja veel Eesti päritolu arheoloogi poolt kirjutatud.


Olen ise ka mullateadust õppinud ja hulga mullakaeveid kaevanud. Sinu doktorikraadi sel teemal ei usu. Sel juhul ma tunneksin sind. Veel vähem tõenäoline, et KopajuhtAndCo seal ka doktorikraadiga olid.
Hoone kontuur on suur ja jätab pika aja jooksul pinnasesse jälje. Mullast korra suurel kiirusel läbi vupsanud 18 cm läbimõõduga torujupp on hoopis teine asi!

Autor:  Kriku [ 15 Aug, 2018 11:52 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Aga võib-olla tunnedki? Minu pseudonüüm on avalik, sina pole aga ennast veel tutvustanud.

Uskuda võid muidugi, mida tahad. Soovitaksin siiski raamatut ka lugeda.

Autor:  alax [ 15 Aug, 2018 11:57 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Plahvatuse tulemusena pidid mingid keemilised jäljed jääma. Lõhkeaine eksperdid väidavad nii. Kui metaani plahvatus, siis vist pole mingeid erilisi keemilisi produkte.Aga kust pidi sinna sellises koguses gaasi sattuma?

Autor:  Sults [ 15 Aug, 2018 12:03 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Mul on väga raske uskuda, et doktorikraadiga mulla häirituste ekspert peab fotol https://www.postimees.ee/6034052/pildid ... e=11172969 olevat pinnasekihti puutumatuks.
Ma su profiilist pärisnime ei osanud leida.

Autor:  Sults [ 15 Aug, 2018 12:20 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Kas eelviidatud pildilt oleks leitav sinna platsile enne koorimist läbi turba tulistatud automaadikuuli jälg? Või läbi turba kuhugi sellele platsile mingi nurga all 5 cm läbimõõduga raudkangiga löödud jälg?
Sellise songermaa seest ilmselt mitte. 18 cm läbimõõduga alumiiniumtoru peaks jätma tiba selgema jälje, aga mis annab alust väiteks, et see jälg ei võinud kopa roomikute all või siis kopaga pinnase nühkimisest kinni vajuda? Mida sa näha loodad?

Autor:  Kriku [ 15 Aug, 2018 12:26 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Sults kirjutas:
Mul on väga raske uskuda, et doktorikraadiga mulla häirituste ekspert peab fotol https://www.postimees.ee/6034052/pildid ... e=11172969 olevat pinnasekihti puutumatuks.
Teiste kasutajate postituste tähelepanelik lugemine aitab vältida arusaamatusi ja ebaõnnestunud küsimuseasetusi.

Ülal ütlesin enda kohta:
Tsiteeri:
mul on pool doktorikraadi
Mis tähendab 2. aasta doktoranti. Viide magistritööle: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... sequence=1

Pinnasekihi kohta:
Tsiteeri:
Ma räägin savikihist, mis kopaga ära kooritud pinnase alt välja tuli.
Pildil, mille kohta viimases postituses küsid, on kõnealusele stratigraafilisele üksusele ilmselgelt kopaga kooritud pinnas peale tagasi aetud. Sellel fotol ei ole meie diskussiooni raames mitte mingit väärtust.

Sults kirjutas:
Ma su profiilist pärisnime ei osanud leida.
Seal kahjuks jah ei ole sellist välja. Sinust oleks nüüd viisakas ka ennast tutvustada.

Autor:  vanahalb [ 15 Aug, 2018 12:34 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Akf Sults, seda minagi väitsin, et lõhkepea tehakse vastupidavamast metallist kui alumiinium. Killud peavad ikka vastalise lennuki alla tooma, mitte kokkupõrkel iseenese kineetilisest energiast ära sulama. Seepärast pole alumiiniumi andmeid arvutustes hea kasutada.
Ja miks on eelduseks võetud, et kokkupõrge toimus kiirusel mach4? Kui tähendaks, et mootor töötab viimase hetkeni. Tõenäolisem, et tulistati välja, mingil hetkel lõpetas mootor töö, rakett lendas inertsist veel edasi ja kukkus gravitatsioonijõu mõjul lõpuks alla. Need kiirused on oluliselt väiksemad. Või lõhkes juba õhus ja ka siis pole tarvidust arvutuslikult neljakordset helikiirust panna. Neid on varemalt samuti alla kukkunud ja otsijatel on mingi pilt silme ees.

Autor:  Sults [ 15 Aug, 2018 12:40 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Kriku kirjutas:
Pildil, mille kohta viimases postituses küsid, on kõnealusele stratigraafilisele üksusele ilmselgelt kopaga kooritud pinnas peale tagasi aetud. Sellel fotol ei ole meie diskussiooni raames mitte mingit väärtust.

Minu silma järgi sellel pildidl küll ei ole pinnas tagasi aetud. Vaata piltide seeria tervenisti läbi, seal on näha, milline see maastik kopaga koorimise järel välja näeb.

Kriku kirjutas:
Sults kirjutas:
Ma su profiilist pärisnime ei osanud leida.
Seal kahjuks jah ei ole sellist välja. Sinust oleks nüüd viisakas ka ennast tutvustada.

Panen oma pärisnime sulle PS-i. Palun seda mitte levitada, kuna kõik kaasfoorumlased ei ole siin end minule tutvustanud. Ja üldse kipuvad Eestis päris nimede all esinemisel asjad liiga isiklikuks minema.

Autor:  Kapten Trumm [ 15 Aug, 2018 12:48 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Tsiteeri:
Akf Sults, seda minagi väitsin, et lõhkepea tehakse vastupidavamast metallist kui alumiinium. Killud peavad ikka vastalise lennuki alla tooma, mitte kokkupõrkel iseenese kineetilisest energiast ära sulama. Seepärast pole alumiiniumi andmeid arvutustes hea kasutada.
Ja miks on eelduseks võetud, et kokkupõrge toimus kiirusel mach4? Kui tähendaks, et mootor töötab viimase hetkeni. Tõenäolisem, et tulistati välja, mingil hetkel lõpetas mootor töö, rakett lendas inertsist veel edasi ja kukkus gravitatsioonijõu mõjul lõpuks alla. Need kiirused on oluliselt väiksemad. Või lõhkes juba õhus ja ka siis pole tarvidust arvutuslikult neljakordset helikiirust panna. Neid on varemalt samuti alla kukkunud ja otsijatel on mingi pilt silme ees.


AIM-120 "lühikeste", st mitte D-mudelite mootori tööaeg on 7-9 sekundit. Lennukiiruse tipp on kuskil 1100 m/sek kandis, seega 100 km kaugusele jõuab rakett umbes pooleteist minutiga.
Suur kiirus terminaalses faasis (sh energiavaru raketi manööverdamiseks) saadakse nii, et rakett lastakse suurele kaugusele kaarega. Peale lennukist eraldumist kiirendusfaasis rakett tõuseb ja hakkab siis ülevalt uuesti alla tulema. 100 km laskekohast arusaadavalt mingit töötavat mootorit ei olnud, mootor jääb vakka esimese 10 km lennu jooksul.

Lühimaarakettidel on see aeg veel lühem, 2-5 km klassi rakettidel kustub mootor 2-3 sekundiga ja edasine toimub omandatud energia arvelt.

Selle teadmise põhjal tundub legendaarne raketistseen https://www.youtube.com/watch?v=P37ONmUq7aY
selge jamana. Antud raketi (Strela-10) mootori põlemisaeg on ca 2 sekundit. Pange kell käima ja kontrollige.
Mina sain esimese raketiga 2 min 50 sekundit, kuni mootor suitses (st töötas).
Inimesed tavaliselt ei tea neid detaile.

Autor:  Sults [ 15 Aug, 2018 12:57 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

vanahalb kirjutas:
Akf Sults, seda minagi väitsin, et lõhkepea tehakse vastupidavamast metallist kui alumiinium. Killud peavad ikka vastalise lennuki alla tooma, mitte kokkupõrkel iseenese kineetilisest energiast ära sulama. Seepärast pole alumiiniumi andmeid arvutustes hea kasutada.
Ja miks on eelduseks võetud, et kokkupõrge toimus kiirusel mach4? Kui tähendaks, et mootor töötab viimase hetkeni. Tõenäolisem, et tulistati välja, mingil hetkel lõpetas mootor töö, rakett lendas inertsist veel edasi ja kukkus gravitatsioonijõu mõjul lõpuks alla. Need kiirused on oluliselt väiksemad. Või lõhkes juba õhus ja ka siis pole tarvidust arvutuslikult neljakordset helikiirust panna. Neid on varemalt samuti alla kukkunud ja otsijatel on mingi pilt silme ees.

Lennukikerega kokkupõrkel ei sulaks ilmselt ära isegi alumiiniumist killud, sest lennukid on pealt kaetud põhimõtteliselt paksema fooliumiga - killud lendaks sellest ikkagi läbi, nagu võist, ega aeglustuks piisavalt järsult.
Kui raketi tegevusulatus on 105 km, siis 80 km kaugusel raketimootor eeldatavasti veel töötab ja kiirus pole oluliselt langenud.
Kardetavasti või siiski pigem õnneks ei ole neid just ülearu palju soisesse metsa kukkunud. Neid rakette ei tulistata just tihti välja, vähemalt ei ole nendega alla lastud lennukite loetelu kuigi pikk. Ja enamus sellistest laskmistest on toimunud suht kuivades lõunamaistes tingimustes. Vaevalt, et iga lahingus või õppustel märgist mööda lastud raketti nii põhjalikult otsitakse, nagu siin.

Edit, raketinduse asjatundjad on raketimootorite töö ja kiiruseküsimusele andnud oma asjaliku seletuse.

Autor:  Dr.Sci [ 15 Aug, 2018 13:24 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti taevast sajab juppe

Kapten Trumm kirjutas:
AIM-120 "lühikeste", st mitte D-mudelite mootori tööaeg on 7-9 sekundit. Lennukiiruse tipp on kuskil 1100 m/sek kandis, seega 100 km kaugusele jõuab rakett umbes pooleteist minutiga.
....
Inimesed tavaliselt ei tea neid detaile.
Tänan. Et siis rakett saavutab esimeste sekunditega oma max kiiruse ja edasi liigub inertsist ja aerodünaamikast ja kui kohe ei taba siis iga manööver kahandab kiirust kuni keha on juhitamatu ja kukub alla?

16. leht 23-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/