www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 04 Aug, 2020 12:35

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 412 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 24, 25, 26, 27, 28
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Geopoliitika vallast
PostitusPostitatud: 04 Dets, 2019 10:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8896
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
Eesti on raskete valikute ees: suhe Hiinaga ähvardab halveneda

Eesti on sel sügisel kaks korda olulises küsimuses Hiinaga vastasseisu astunud. Urmas Reinsalu viib lähinädalatel valitsusse uue doktriini meie Hiina-poliitika kohta.


Kakskümmend viis aastat tagasi sõnastas Lennart Meri meie suhtumise Hiinasse, mida võiks nimetada Meri doktriiniks: Eesti eesmärk peab olema, et ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmete seas ei oleks Eestil rohkem kui üks vastane. Sisuliselt tähendas see, et kui Venemaa puhul on konfliktid meie ajaloost ja erinevatest huvidest tingitult paratamatud, siis Hiinaga peab Eesti häid suhteid hoidma.
Nüüd on see seisukoht muutumas. Lähinädalatel viib välisminister Urmas Reinsalu valitsuskabinetile arutamiseks põhimõtted, kuidas peab Eesti ajama Hiinat puudutavat poliitikat. See on üldse esimene kord, kui Eesti valitsus tervikuna tegeleb Hiina küsimusega. Kabinetiarutelu ei ole avalik. On teada, et välisministeerium on selleks ette valmistanud poliitikapaberi ja niisama lobisema ei hakata. Mis täpselt teemaks tuleb, Ekspress ei tea. Üsna tõenäoliselt aga arutatakse Huawei küsimust, kindlasti ka Tallinna-Helsingi tunneli võimalikku ehitust, mille puhul räägitakse, et seda tahetakse teha Hiina investorite rahaga. Ehk üldiselt kriitilisemaid ja probleemsemaid teemasid.

Muidugi ei ütle keegi Eestis praegugi, et me ei taha Hiinaga häid suhteid. Head suhted on endiselt eesmärk. Maailmapoliitika on aga muutunud ja Eesti on paratamatult sunnitud selle taustal valikuid tegema. Paistab, et liikumine toimub Hiina-kriitilisemas suunas.
Sel sügisel on juba kaks korda juhtunud, et Hiina vihastab ¬Eesti peale. Nimelt allkirjastas peaminister Jüri Ratas USAga deklaratsiooni 5G-tehnoloogia kohta. Urmas Reinsalu – tema ametkond koostas dokumendi – kommenteeris hiljem, et Huaweil pole selle deklaratsiooniga midagi pistmist. See on muidugi tüüpiline diplomaatiline hädavale. Loomulikult oli kokkuleppe tagamõte Huawei ja kaudsemalt Hiina survestamine. Päris kindlasti hiinlased seda niimoodi tõlgendasid. Seda anti mõista nii Ratasele kui ka Reinsalule.

Teine tähtis asi juhtus oktoobri lõpus. Eesti oli üks neist riikidest, kes kirjutas alla ÜRO deklaratsioonile uiguuride inimõiguste kaitseks. Jutt käib Hiina moslemivähemusest, keda keskvalitsus taga kiusab. Deklaratsioonile andis oma allkirja 23 riiki. Nende seas olid nii USA kui ka Eesti, aga samuti Prantsusmaa, Suurbritannia, Jaapan, Saksamaa, Norra, Rootsi ja Holland ehk Eesti jaoks olulised Lääne partnerid. Uiguuride deklaratsiooni vastukaaluks koostati ÜROs ka Hiina inimõigusi ülistav deklaratsioon. Sinna panid allkirja rohkem kui 50 riiki. Formaalselt vedas koostamist Valgevene, allkirjad tulid Venemaalt, Serbialt, Egiptuselt, Kongolt, Pakistanilt ja teistelt tuntud „inimõiguslastelt“.

Nende kahe sammu puhul – 5G (Huawei) ja uiguuride kaitse – on Eesti aga ennast positsioneerinud natuke erinevalt. 5G-tehnoloogia küsimustes on Eesti ühes paadis ¬USAga. Suured Euroopa riigid on 5G osas märksa paindlikumad. Ühtset Euroopa Liidu poliitikat pole, seda alles otsitakse. Eesti on oma sammud astunud kiiremini.
Uiguuride teema puhul olid samas leeris ka olulised Euroopa riigid ehk USA ja Lääne-Euroopa astusid siin ühte jalga. Igal juhul aga avaldas Hiina mõlemal korral tugevat survet ka Eestile, et see kaasa ei läheks.

Globaalses poliitikas on juhtumas midagi väga olulist. USA (Lääne) ja Hiina vastasseisust on kujunemas lähikümnendite tähtsaim strateegiline teema. Lahtine on veel see, kui palju saab rääkida Läänest kui tervikust. USA seisukohad Hiina kohta on väga ühemõttelised, Euroopa riigid asuvad segasemas positsioonis. Osas asjades ollakse ameeriklastega ühel meelel, osas asjades aga laveeritakse või alles kujundatakse oma seisukohti.
Eesti on siiani olnud „ameerikalikum“. Teema on aga keeruline ja tundlik. Kui Ekspress rääkis arengutest Eesti diplomaatide, poliitikute ja ametnikega, siis suhelda sooviti anonüümselt. Keegi ei taha konfliktset teemat avalikult lahata.

Hiina ja USA (Lääne) vastasseis paistab olevat paratamatu ja seda jätkub mitmeks aastakümneks. Küsimus pole Donald Trumpis. Demokraadid ja vabariiklased võivad olla eri meelt kõikides muudes küsimustes, aga Hiina koha pealt ollakse ühtsed. Kuigi Euroopa riigid suhtuvad Hiinasse ettevaatlikumalt, mõistetakse nüüd ka Vanal Mand¬ril, et mesinädalad on läbi saanud. Suured muutused on paratamatud. Küsimus pole Huaweis ega uiguurides. Need kaks on lihtsalt selle sügise asjad, pusletükid pikemas mängus. Täna 5G ja uiguurid, homme autoriõiguste vaidlused ja kaubandusküsimused, ülehomme Hongkong või midagi muud. Suur vastasseis on igal juhul käes.

Põhjus, miks Reinsalu viib lõpuks Hiina poliitika arutelu valitsusse, on samuti omamoodi paratamatus. Viimase kahe-kolme aastaga on Hiina läinud lihtsalt niivõrd „kuumaks“, et teema kerkib üles absoluutselt igal pool. Mitte lihtsalt peaministrite või välisministrite kohtumistel, vaid ka kõikide teiste ministrite ja poliitikute puhul. Sõidad kuhugi ja ikka küsitakse: mida te Hiina puhul sellest arvate, kuidas kommenteerite viimaseid arenguid? Reinsalu tahab valitsuses kokku leppida mingid ühised seisukohad, nii et kui Eesti ministrid ja diplomaadid kusagil käivad ja meie inimeste käest midagi küsitakse, oleks vähemalt mingigi vundament paigas.
Eesti valikud on igal juhul keerulised. Suhteid Hiinaga ei taheta nässu keerata, aga USA (Lääne) julgeolekuruumi kuulumine on alati prioriteet. Kui on vaja valida – nii öeldakse ka Ekspressile –, valib Eesti alati USA. Nemad pakuvad meile julgeolekut ning meie jaoks on see A ja O. Ent USA ja Euroopa on osas küsimustes ühel meelel, osas asjades aga mitte ning ka siin peab Eesti mõnikord valima.

Mõnevõrra kriitilisema vaatenurga Eesti senisele lähenemisele pakub Marko Mihkelson. Opositsioonipoliitikuna on tal ehk ka kergem oma mõtteid väljendada. Üldjoontes Mihkelson muidugi nõustub, et Lääne ja Hiina vahel on kujunenud välja geopoliitiline rivaliteet ning Eesti peab nende vahel ka raskeid valikuid tegema.
Küll on Mihkelson skeptilisem viisi suhtes, kuidas seda kõike tehakse. Kui Ekspress Mihkelsoniga vestleb, ei ole isegi tema, riigikogu väliskomisjoni aseesimees, veel näinud Reinsalu koostatud poliitikapaberit. Ta teab, et Hiina arutelu on valitsuses tulemas, aga parlamendist on seejuures mööda mindud. Pole ka mingit avalikku arutelu. Tehakse väga olulisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti tulevikku aastateks, aga kõik see toimub poolsalaja.

Suur probleem on ka see, et meil valitseb kriitiline Hiina-alaste teadmiste defitsiit. Krooniline ekspertide põud. Kui oli vaja Hiinasse suursaadikut valida, sai selleks taas Andres Uiga – kedagi teist, kes Hiinat tunneks, pole lihtsalt võtta.
See kõik pole muidugi pelgalt praeguse valitsuse süü. Hiinast on mööda vaadatud aastaid. Nüüd, kui enam ei saa mööda vaadata, ollakse seisus, kus pole kogemust, asjatundlikkust ega teadmisi. Valikud on aga rängad. Paistab, et Lennart Meri doktriin – Eesti peab igal juhul Hiinaga häid suhteid hoidma – täielikult enam püsima jääda ei saa.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Geopoliitika vallast
PostitusPostitatud: 04 Dets, 2019 15:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1686
Hiina käitub ju osavalt, sest Hiina riik on oma enda 5G võrkude väljaehitamiseks ostnud väga arvestatavas mahus ka Ericssoni ja Nokia võrguseadmeid, kes istuvad nüüd hiirvaikselt nagu kuldid rukkis ning praegu tundub, et see ainuke häälekas Huawei heiter ongi USA, ehk Hiina suudab ka Põhja-Euroopat ikka väga efektiivselt tasalülitada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Geopoliitika vallast
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2019 9:35 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19841
Asukoht: Viljandimaa
Kliimamuutuste teemast:
Kriku kirjutas:
EL-i püüdlemist süsinikuneutraalsuse suunas pean siiski heaks asjaks, sest sel on majanduspoliitiline mõõde: sõltumatus fossiilsete kütuste tootjatest-tarnijatest. Kliimamuutustest see ei päästa, aga ma pole nii väga kindel, kas otsustajate jaoks kliima nii väga oluline mure tegelikult ongi.

Lääne-Euroopa on välja raalinud, et vähemalt 2050. aastani neil midagi karta ei ole ning võib rahus tegeleda enda fossiilsete kütuste sõltuvusest terveks ravimisega. Poola ei ole esialgu nõus: https://leht.postimees.ee/6849789/ratas ... nud-poolat

Kas sellepärast, et kivisüsi on neile liiga oluline või sellepärast, et nad ei jaga seda ohuhinnangut? Tõenäoliselt mõlema :scratch:

Oleks lollus arvata, et Euroopa suurriigid ei saa oma geopoliitilistest probleemidest aru ega ürita neid lahendada ning oma suveräänsust tagada. Nad toimetavad aga väga pika plaaniga ja oleks tore teada, mis koht meil selles plaanis on. Poola saab loota sellele, et on midagi selletaolist nagu La Petite Entente Prantsusmaa jaoks enne kui Saksamaa muskleid paisutama hakkas või siis Soome Rootsi jaoks. Baltikum on Poola jaoks esialgu vajalik ettenihutatud positsioon, teistel on suhteliselt ükskõik. Kanaarilind kaevanduses.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Geopoliitika vallast
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2020 19:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8896
Asukoht: Siilis
Tundub hea artikkel..

Tsiteeri:
VENE MEEDIA PÄEVIK | Venemaal räägitakse juba täiesti avalikult riigi lagunemisest

Praegusel Venemaal on üks kõige populaarsematest kirjanikest Mihhail Veller, keda nimetatakse ka filosoofiks. 1979. aastast saadik elas Veller Tallinnas, 1990-ndate keskel sai ta Kodanike komitee kaardi alusel Eesti kodakondsuse, mida ta hoiab tänaseni, mis sest, et elab 2000. aastast oma lugejatele lähemal Moskvas.

OLEG SAMORODNI
ajakirjanik

Viimastel aastatel on Veller keskendunud ajaloolisele ning poliitilisele publitsistikale. Niisugune on ka tema viimane raamat „Hereetik", milles autor esitleb „Venemaa ajaloo psühholoogilist ja poliitilist analüüsi". Oma uut teost tutvustas Veller intervjuus Vene väljaandele Sobesednik.
Iseloomustades praegust olukorda Venemaal, märkis Veller eriliselt järgmist: „Inimesed on siin olnud alati ilma õigusteta. Paremaid rõhuti, aga teistelt nõuti olema kuulekad orjad, vaikima ning tegema, mis sunnitakse. <...> Elatustase langeb, inimesed ojn õigusteta, sisuliselt hääleõigusest ilmajäetud, valimistulemusi võltsitakse, aga ülemisse „eliiti" kuuluvad kümme tuhat muutuvad jätkuvalt rikkamaks. Kõige vähem vajab autoritaarne valitsus sõna- ja mõttevabadust. <...> Aga vale ja matslikkus kerkivad Vene meedias pärast 2014. aastat täiskiirusel. Televisiooni talk-showdes käimine on muutunud ebameeldivaks, aga seal tõe rääkimine võimatuks."

Tuleb krahh
Niisamuti ennustab Veller ette putinliku režiimi krahhi: „Lõpeb ka see valitsus. Ta vajub kindlasti, ainult et täna ei oska keegi veel öelda, kas poole või viieteistkümne aasta pärast."
Venemaa tulevikku hinnates rääkis Veller: „Kui Venemaale tulevad vaba töö, demokraatia, kohalikud valitavad organid, vaba press ning vaba kohus, jaguneb Venemaa tükkideks. Sest et Kaug-Ida, Kesk-Venemaad, Kuubanimaad ning põhja - Peterburi, Petrozavodskit ning Arhangelskit ei ühenda majanduslikult miski. Globaalses perspektiivis puudub neil vajadus koos püsida. Venemaa on kogu oma ajaloo vältel eksisteerinud üksnes impeeriumina, mis pandi kokku ja mida hoiti koos sõjalise jõu abil."
Venemaa lagunemise võimaluse üle arutlevad ka tõsised õpetlased. Nõnda arutati Venemaa teaduste akadeemias Vene meedia andmetel „hüpoteetilist stsenaariumi", kus Venemaa Föderatsioon jaguneb föderaalringkondade kaupa autonoomseteks üksusteks. Üks uurimuse autoritest, teaduste akadeemia korrespondentliige Viktor Suslov märkis intervjuus ajalehele Kommersant, et majanduslikult ise toimetulevateks osutuvad Loode, Siberi, Uurali ning Kaug-Ida ringkonnad. Aga mittetoimetulevateks Volga-äärne, Põhja-Kaukaasia, Lõuna ning Keskringkond.

Paadunud parasiit
Akadeemik Suslov lisas: „Kõige paadunumaks parasiidiks Venemaa eha küjes on Keskföderaalringkond. <...> On välja kujunenud olukord, kus võib märgata ebaproportsionaalselt ning ebaõiglaselt suurte tulude liikumist ennekõike Moskvasse. Finantsressursse liigutatakse keskusesse kunstlikult kogu riigist." Kokkuvõttes konstateerib Suslov: „Puhtalt spekulatiivselt võib tuua Venemaa praegusele olukorrale võrdluseks Nõukogude Liidu enne kokkuvarisemist." Akadeemiku hinnangul võib Venemaa poliitiline lagunemine loosungi all „aitab Moskva toitmisest" muutuda „otsustavaks sammuks reaalse föderalismi suunas".
Samal ajal avaldas Valgevene sõltumatu portaal EX-PRESS.BY artikli Vene blogerilt, kes kirjutab pseudonüümi El Mjurid all. Ka see on pühendatud Venemaa järkjärgulisele lagunemisele.

Peterburi šanss ning kõntsakiht solgiaugust
Selles kirjutises tuuakse välja, et kõige suuremat kasu sõltumatusest lõikaks Venemaa looderajoon pealinnaga Peterburis: „Loodeosa omab muidugi tõeliseid konkurentsieeliseid - kaks sadamat, praeguste kurjategijate poolt veel lõplikult purustamata tööstuspotentsiaal, piisavalt suur elanikkond. <...> Venemaa lagunemise iga variandi puhul kannatab eriti tugevalt Moskva nimelt ressursivoogude märkimisväärse ümberjaotumise tõttu."
Autor kirjutas putinliku režiimi iseloomustuseks: „Nõukogude aparaadi asemel tuli kangialustest kõige ehedam biojääde. Heitmed ning kõntsakiht, kelle koht oleks igas normaalses ühiskonnas solgiaugus, suutsid 90-ndate aastate kaoses kasutada enda konkurentsieelist ehk igasuguste moraalsete piirangute puudumist. Ning nad tõid Venemaale valitsuse, mida nad hoiavad tänaseni. See seltskond pole absoluutselt võimeline eksisteerima üheski teises sotsiaalses süsteemis peale banaalse vargajõugu. Nad üritavadki seda Venemaal üles ehitada."

Vägagi reaalne variant
Artikli kokkuvõttes jõuab autor loogilise järelduseni: „Venemaa lagunemise perspektiiv on vägagi reaalne. Valitsev režiim lõhkus riigi majanduse, viis ta äärmiselt madalale tasemele, hävitas vastastikkuste suhete tasakaalu föderaalse keskvõimu ning regioonide vahel, täites kõik eeltingimused separatismiks. Putini valitsemisaja tulemused on taolised, et riik pole enam suuteline olemasolevates piirides püsima jääma."
Ent lõpptulemusena jääb Vene blogija üsnagi optimistlikuks: „Venemaa lagunemine võib kujuneda uueks alguseks. Moskoovia Vene kui imperialistlik projekt hüpertsentraliseeritud metsiku ning arhailise impeeriumi loomiseks jõudis lõpuni. Kaasaegses maailmas on impeerimite saatus selge - nad kalduvad ühes või teises versioonis juhtimisvertikaalide suunas, mis omakorda hakkavad pidurdama riigi arengut. Kaasaegset maailma on liiga raske ühest keskusest juhtida. <...> Venemaa lagunemine tõmbab vääramatult jala alt imperialistlikul versioonil ning saab aluseks uuele projektile. <...> Pole teist teed kui sulgeda igavesti surev projekt ühtsest ning jagamatust imperialistlikust Venemaast ning alustada uut - mis oleks küll raskem, aga omaks ka märksa suuremat perspektiivi. Minevikku karta pole mingit mõtet - ta on objektiivne ja vältimatu."


_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Olukord Iraanis
PostitusPostitatud: 19 Juul, 2020 14:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Nov, 2006 15:05
Postitusi: 608
nimetu kirjutas:
No üsna selgelt toimub mingi varjatud sõda Iraaniga. Huvitav oleks teada saada, et kes, mis pärast ja miks just nüüd seda teeb?

Vast peitub võti siin: https://epl.delfi.ee/valismaa/hiina-pak ... d=90458719


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Geopoliitika vallast
PostitusPostitatud: 19 Juul, 2020 15:10 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19841
Asukoht: Viljandimaa
Siis, kui eelviidatud artikkel ilmus, tahtsin siia postitada, aga läks meelest ära. Vahepeal on ilmunud samasugune info ka Liibanoni kohta, mis riigina ei funktsioneeri ning mille totaalselt alla käinud majandust Hiina turgutada lubab: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=90483353

Hiina on võtnud selgelt kursi Lähis-Itta sisenemisele sealsete šiiitlike režiimide kaudu. Kindlasti hakkab see kuidagi avalduma ka Iraani mitmesugustes varisõdades, Süüria kodusõjast alates.

Seda, et praegune UFO-kampaania Iraani vastu oleks vastus Hiinale, ma siiski ei usu. Iraan on selleks ise küllalt põhjust andnud. Ameeriklased & Iisrael on IMHO kõige tõenäolisem seletus - teistel pole kas tehnilist võimekust või motivatsiooni.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Geopoliitika vallast
PostitusPostitatud: 02 Aug, 2020 21:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8896
Asukoht: Siilis
..ei ole "venemaa teema" - puhas geopoliitika on...

Tsiteeri:
Siberlaste mäss. Kaug-Ida ja Siber kaugenevad Moskvast

Maavaradelt rikka Kaug-Ida regiooni elanikud käivad Moskvas üha harvem, pigem tugevneb side Aasia riikidega.


Venemaal Kaug-Idas on juba ligi kuu aega toimunud rahvarohked meeleavaldused. Tuhandeid inimesi on ajanud tänavatele rahulolematust väljendama tõsiasi, et 7. juulil arreteeriti 15 aasta taguses mõrvas süüdistatuna Habarovski krai kuberner Sergei Furgal. Nüüdseks on meeleavaldused levinud teistessegi linnadesse, sealhulgas regiooni ühte olulisemasse keskusse Vladivostokki.
Kaug-Ida meeleavaldustes väljendub rahulolematus Kremli poliitikaga, mis ei arvesta kohalike inimeste arvates nende huvidega, vaid talitab oma äranägemise järgi. Selle all peetakse silmas nii kuberneride ametisse nimetamist kui ka majanduspoliitikat. Näiteks määratakse dotatsioone suvaliselt ja kohalikke huvisid arvestamata, võetakse regioonidelt maksudega saadud raha ära, lubatakse oligarhidel, kes Kremliga hästi läbi saavad, ehitada kaevandusi või asutada ettevõtteid, ja palju muud.
Rahulolematus Moskva poliitikaga on hõõgunud teisel pool Uurali mäestikku kauemgi. Regioon, mille ametlik nimi on Siber ja Kaug-Ida, moodustab üle 70% Venemaa föderatsiooni territooriumist, kuid seal elab vaid natuke üle viiendiku riigi elanikkonnast. Uurali-tagune on Venemaa peamine ressursikoloonia, sest sealt tulevad peaaegu kõik olulised maavarad. Seetõttu tegutsebki riik Siberis, nagu koloonias ikka tegutsetakse – prioriteetne on föderaalne sissetulek ja kõik muu tuleb alles pärast seda.

Tulu läheb Moskvasse
Paljudele Siberi ja Kaug-Ida elanikele ei meeldi end lüpsta lasta. Kõiki vähegi kasumlikke majandussektoreid juhitakse Moskvast või valitsevad nende üle Moskvast tulnud inimesed ja ettevõtted. Ka suur osa teenitud kasumit läheb tagasi Moskvasse. Kohalikud peavad sellist poliitikat ebaõiglaseks.
Kaug-Idas on ammusest ajast saadik olnud omaenda Siberi identiteet. Kohalikud venelased peavad ennast siberlasteks – sibirjak’ideks. Viimase kümne aastaga on nende identiteet Moskvast tuleva tsentraliseerimise tõttu tugevnenud. Siberlaste seas tegutsevad oma kultuuri- ja ühiskondlikud ühendused, Siberil on oma lipp ja muud sümbolid, mida saab osta ka internetipoodidest. 2000. aastate keskpaigas tegutsesid Kesk-Siberis ka väikesed separatistlikud rühmad, kelle eesmärk oli rajada sõltumatu Siberi konföderatsioon. Nende tegevus lõpetati üsna operatiivselt ja osa neist istub seniajani separatismis süüdistatuna vangis.
Siberlased peavad end Venemaa läänepoolsete osade elanikest töökamaks, karmimaks ja tugevamaks. Läänepoolseid nimetatakse Siberis üldiselt moskvalasteks – moskvitši. Siberlased peavad ennast Venemaa rikkuse loojateks, sest suur osa neid töötab maavarasid kaevandavas või sellega seotud majandussektoris.

Võõrandumine Mosvkast
Venemaa Kaug-Ida on peamiselt slaavi elanikkonnaga regioon, kus peale venelaste elab ka palju ukrainlasi. Tihedam asustus on Vaikse ookeani ääres. Teistest piirkondadest, kus domineerivad venelased – Kesk- ja Lääne-Siberist –, eraldab Kaug-Ida mitme tuhande kilomeetri laiune mittevene regioonide ala: Sahha (end Jakuutia), Tõva, Burjaatia, kaks Altai ala ja Hakassia.
Geograafiliselt ja majanduslikult on Kaug-Ida elanikud seotud pigem lõunapoolsete Aasia riikidega. Kuna Venemaa lääneossa lendamine läheb üha kallimaks, käivad sealsed elanikud puhkamas pigem Hiinas, Indias, Tais, Lõuna-Koreas või Vietnamis kui Moskvas, Nižni Novgorodis, Pariisis või Tallinnas. Niisiis on Moskva kaugidalastele mõneti kauge ja abstraktne moodustis, kuhu satutakse järjest harvem. Kohalikud poed on täis Hiina ja Korea kaupu, usbekkide ja tadžikkide asemel on võõrtöölisteks hiinlased ja põhjakorealased.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 412 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 24, 25, 26, 27, 28

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt