2. leht 3-st

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 27 Sept, 2018 21:43
Postitas nimetu
Siin eraldi TT taktika foorumit pole aga siin üks tähelepanek linnalahingus TT raketi kasutamisel:
Selleks otstarbeks on ka vaipasid seal kasutatud. Kaetakse laskeseadme tagumine osa ära.

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 01 Okt, 2018 20:14
Postitas Leo
Tolmustes tingimus raketti lastes on tolmupilv vägev ja näitab vastasele hästi kätte, kus kohast lastakse. Sama toimub ka külma ilmaga või värskelt sadanud lumega. Ümbrus veega üle valada on muidugi tore, kuid eeldab mitu ämbritäit vett. Ma pigem kasutaksin telkmantleid maapinna katmiseks laskeseadeldise ümber, häda korral aitab maskeerimisvõrk samuti.

Re: Tankitõrje

Postitatud: 08 Okt, 2018 12:43
Postitas Gideonic
Saab on koos Raytheon'iga välja töötamas juhitavat moona "Gustile":
https://www.janes.com/article/83598/ray ... evelopment

Tundub päris huvitav mõte laserjuhitavast GC moonast. Arenduses on kasutatud detaile Raytheon'i nn odav-Javelini projektist "Pike" tehnoloogiaid, et saada moon laskeulatusega kuni 2000m, või siis 1500m kuni 56 km/h tunnis liikuva sihtmärgi vastu. Tanki vastu loomulikult javelini ei asenda (kasvõi lasersihtimise pärast) aga odavama täppismoonana kuni 2 KM kaugusele, tundub potentsiaalikas variant.
Presently in the demonstrator phase, the current GCGM baseline concept provides for a semi-active laser (SAL)/INS-guided munition capable of engaging multiple target types - light armour, personnel, concrete structures and bunkers at ranges between 30 m and 2,000 m with a circular error probable (CEP) of <1 m (CEP-50). The time to target at maximum range is given as <15 seconds. The munition is also designed to engage moving (<56 km/h) targets out to ranges of 1,500 m. The introduction of the guided round effectively doubles the range of the current Carl-Gustaf weapon system with existing ammunition options, and also places the Carl-Gustaf in the guided weapons segment.

The GCGM round is packaged in a cylindrical canister, which is loaded into the Carl-Gustaf launcher. With an all-up weight of 6.8 kg, the round features a SAL seeker that leverages developments from Raytheon Missile Systems' 40 mm Pike guided munition and other systems across its portfolio, advanced electronics also developed by Raytheon, a multi-purpose tandem warhead developed in-house by Saab, and an improved, near smokeless/low launch signature rocket motor system, also delivered by Saab.

Re: Tankitõrje

Postitatud: 08 Okt, 2018 13:12
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Rootslased on aegade hallusest igasugu "isejuhtivat" tt-moona disaininud - tuletage meelde eimillegagi lõppenud projekti STRYX :|

Et ma jään pigem skeptiliseks seetõttu - näit hullumeelne hinnalipik tõuseb silme ette kohe :mrgreen:

Re: Tankitõrje

Postitatud: 08 Okt, 2018 13:52
Postitas Kapten Trumm
Olen ka skeptiline.
2000 m kaugusele lendav rakett maksab ja kaalub nagu 2000 m kaugusele lendav rakett.
Isegi hinnasilti nägemata võib juba ennustada, et kasutamiseks seal, kus meie kustit kasutame (rühm või jagu tasemel) on see liiga kallis.
Mingi missi- või eriüksususe ehk veel.

Re: Tankitõrje

Postitatud: 08 Okt, 2018 18:36
Postitas kaur3
Gideonic, tõstsid uudise ju vale teema alla ning karistus käes :)
light armour, personnel, concrete structures and bunkers at ranges between 30 m and 2,000 m with a circular error probable (CEP) of <1 m (CEP-50).
Kuskil teises teemas oli juttu Javelinide kasutamisest samade sihtmärkide vastu soojadel maadel. Taolise TT-relva jaoks ilmselge over kill? Kui nüüd rootslased panevad koos jänkidega Spike Gustisse, siis eeldatavasti tuleb mitmetes kordades odavam lahendus, nii laskeseadeldise kui ka lasu puhul. Jalaväelasel hulga kergem tassidagi. Hankijad rõõmustavad. Tsiteerides Borjat samast mainitud teemast, siis tulises olukorras komandörid hinnasilte ei vaata.
Spike missile - the tiny one
2009/04/23

Now it's back. The weight is apparently 5.3 pounds, price is 5,000 $, range 1.5 or 2 miles.

-:-

The new missile may add capabilities where size and weight restrictions are especially severe and it might be a doom spell for heavy sniper rifles over the long term.
It might also be adapted (with different fuse and warhead) for the interception of small battlefield drones at low altitude - or to saturate active defence suites of tanks. The low price, low weight and small size open up several niches.
https://defense-and-freedom.blogspot.co ... r-one.html

3/4 Jane'si artiklit on tasulise müüri taga, kuid aiman, et juttu on ka USA armee suurest CG maaniast, mida SAAB/Raytheon ära kasutavad.

https://nationalinterest.org/blog/the-b ... carl-23126

Re: Tankitõrje

Postitatud: 12 Okt, 2018 11:24
Postitas Rabapistrik
Tundub, et saame endale Spike'i:

https://www.postimees.ee/6427612/eesti- ... orjerelvad

Spike, koos Javelini ja teiste relvadega, moodustavad konservide avamiseks juba korraliku tööriistakasti. Taktikaliselt oleks huvitav näha, kuidas suudame neist normaalse tulesüsteemi luua ja mis võimalused vastasel selle vastu oleks.

Re: Tankitõrje

Postitatud: 12 Okt, 2018 12:30
Postitas nimetu
Taktikaliselt muudab see ilmselt päris palju. Positsioonide valik saab olema palju mitmekesisem. Lisaks on raketid põhimõtteliselt segamiskindlad - ainult hard kill aktiivkaitsesüsteemid suudaksid seda peatada ning vene tankide katuste kohal sellist kaitset pole. Kogus on muidugi äärmiselt väike. Ei tea kas laskeseadmed jagatakse mõlema brigaadi TT kompaniisse?

Re: Tankitõrje

Postitatud: 28 Okt, 2018 23:38
Postitas kuido20
Hea tõdeda, et harjutatakse regulaarselt
https://tv.postimees.ee/6439998/reporte ... -saaremaal

Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Okt, 2019 10:37
Postitas Taaniel Tina
Mulle jäi samalt kodulehelt silma, et Milremi UGV pealt tulistati Javelin välja. :D

https://ukdefencejournal.org.uk/javelin ... d-vehicle/

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 07 Okt, 2019 8:23
Postitas Viiskümmend
Olukorras, kus UGV kaugjuhtimist vastase või ka omade poolt häiritakse nii, et see seiskub, tuleb selle operaatoril viia oma juhtimispult platvormile nii lähedale, kui võimalik ning siis on hea kui ta saab vajadusel ka selle soomuskaitse taha varjuda, et relvasüsteemile käsklusi anda ja edasi manööverdada.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 07 Okt, 2019 8:55
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Viiskümmend kirjutas:Olukorras, kus UGV kaugjuhtimist vastase või ka omade poolt häiritakse nii, et see seiskub, tuleb selle operaatoril viia oma juhtimispult platvormile nii lähedale, kui võimalik ning siis on hea kui ta saab vajadusel ka selle soomuskaitse taha varjuda, et relvasüsteemile käsklusi anda ja edasi manööverdada.
Ma ei tea, mida konkreetselt seal UGV-JAVELIN "tandemis" eksperimenteeriti aga ülaltsiteerit text on otse klassikaliselt halb "tugitoolitaktika" näide elik eluvõõras fantaseerimine:
-- JAVELINi tugevus on tema väiksus(-olematu siluett) ja kompaktsus(-liigutatav lahingutandril ilma sõidukita)..
-- kui tekibki vajadus JAVELINi lahinguväljal kiiremini liigutada ku jalaväelane seda suudab, on parim lahend selleks kiire ATV ja mitte uimane suure siluetiga(-ja ikkagi nõrga kaitsega) UGV..
-- ettekujutus, et UGV oma piisavalt suure siluetiga mängikski lahingutandril justkui miskit väikest tanki // pakuks mingit "soomuskaitset", mille taha siis keski(-operaator?) saaks "varjuda", on ikka ülimalt pentsik..

JAVELIN on(gi) valdavalt kergejalaväe relv.
Ja kui kergejalavägi liigub lahingutandril jala, teeb seda ka JAVELIN.
Kui aga kergejalavägi kasutab mingeid sõidukeid, veetakse nendel ka JAVELINi.
UGV võib ju kergejalaväe kontekstis mingeid ülesandeid täita aga JAVELINi menetlemisele kergejalaväe kontekstis ei anna see aparaat küll midagi juurde (mis aga ei väista muidugi eksperimenteerimist).

Vot tak :|

Re: Tankitõrje

Postitatud: 16 Okt, 2019 17:43
Postitas Kapten Trumm
Üldiselt on sellise ülesannete täitmiseks, kus kaks meest raketiga asjatada ei saa, olemas erinevad tankitõrje lisafunktsiooniga (nt Bradley) või lausa spetsiaalsed tankitõrje soomukid (nt venelaste Shturm-S)
https://www.army-technology.com/projects/shturm/

Soomlastel on see kiire liikumise point tehtud arusaadavaks nii, et kompanii TT rühmale (NLAW) on antud suuremad kastiga 6x6 ATV-d.

Pluss muidugi vana hea tõsiasi (mis leiab kohe kinnitust taktikalise kergetranspordi elik haavatute äraveoga positsioonide tagant ning laskemoona/vee/toidu vedamisega positsioonidele) - et kahjuks ühe 100+ tuhandese Milremi roomikmasina eest on võimalik soetada 10 täiesti kobedat 4x4 ATV-d koos haagistega.

Ameeriklaste mehhaniseeritud jalaväes sõidab see Javelin kaasas Bradley meeskonnaruumis, kuigi masinal on ka TOW võime - lihtsalt TOW ei võimalda selliseid trikke teha nagu Javelin teha saab.

Re: Tankitõrje

Postitatud: 17 Okt, 2019 9:03
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Kapten Trumm kirjutas:Ameeriklaste mehhaniseeritud jalaväes sõidab see Javelin kaasas Bradley meeskonnaruumis, kuigi masinal on ka TOW võime - lihtsalt TOW ei võimalda selliseid trikke teha nagu Javelin teha saab.
Väike täpsustus Trummi muidu väga heale postitusele:
-- BRADLEY, kus dessandijaol ka JAVELIN kaasas, on ikka rauter - lihtsalt jagu on jaksukam
-- BRADLEY, mille dessandiruumi aga TOW installitud on, ei olegi rauter, vaid on tt-soomuk

Re: Tankitõrje

Postitatud: 17 Okt, 2019 11:52
Postitas Kapten Trumm
Bradley'st siiski ei eksisteeri eraldi TT soomukit, vaid kõik (jalaväe) M2-d omavad võimalust kanda kahte TOW'd konteineris torni küljes. Jalaväe mahutavust see ei mõjuta. Taoline spetsiaalne TT versioon oli vist Piranhast (LAV) olemas, kus TT raketivaru asub seal jalaväe ruumis (16 raketti) ja dessanti ei kanta.

Umbes analoogselt omavad kõik vene BMP-d ja BMD-d võimalust lasta TT raketti (1 rakett torni küljes).

Külma sõja massiarmeede kokkupõrgetes arvati, et kuna soomust tuleb peale palju, peaks iga jalaväejagu saama ka TT raketti lasta. Nõuka armees veeti TT rakette BTR-i ajal TT allüksuse masinas kaasas või kasutati spetsiaalset BRDM-i põhist TT soomukit.