Akf Martin Herem küsis, mille alusel teen ülaltoodud ettepanekuid ajakirjale „Sõdur“? Vastan: mis muud, kui suur lugemus, avar silmaring ning ülitundlik keelekõrv. Ma lugesin juba esimeses klassis mitte „Sipsikut“, vaid hoopis 1939 Eesti Kirjastuse Kooperatiivi väljaantud „Maailmasõda 1914-1918“. See oli üks mu lemmikraamatuid muide. ENE köited said ilmumise järjekorras väga põhjalikult läbiuuritud. „Vabadussõda I ja II“, Barbusse „Tuli“, Aldringtoni „Kangelassurm“ ja veel tohutu lasu igasugust sõjakirjandust lugesin läbi algkoolis. Kodus oli suur raamatukogu. Ühesõnaga – kõik, mida ma tean, tean ma tänu raamatutele. See ütlus on banaalne, ent tõsi. Seetõttu olen ka traditsioonilise (loe: ennesõjaaegse) sõjanduskeele suur austaja.
Seega lähme sõjanduskeele juurde: Sõna manööversõda kasutati „Sõduri“ artiklis nimelt üldises tähenduses (Vene suurtükivägi oli ettevalmistatud lühikese manöövripõhise sõja jaoks). „Manöövri põhise sõja“ (Manoeuvre Based Warfare) vasteks oleks ilmselt „kaevikupõhine sõda“ (sarkasm). Ma olen inglise keelega piisavalt lähedalt kokku puutunud ning selle lauseehituse äratundmine, kui see meie kallisse emakeelde imporditakse, ei valmista üldsegi raskust. Kolm aastat BDCOL-i lektori ametipostil aitas pealegi kõvasti kaasa, et vahet teha inglise ja eesti süntaksil. Originaalteksti ja -väljendite taastamine „Sõduris“ ilmuvate artiklite puhul pole üldsegi keeruline.
Mulle torkab teravalt silma, kuidas eesti keelt surutakse jõuliselt ingliskeelse terminoloogia Prokrustese sängi. See on põhimõtteliselt vale, kuna keeled kuuluvad absoluutselt erinevatesse keelkondadesse ning ka „töötavad“ täiesti erinevalt. Sageli tähendavad sõnadki, kuigi kõlavad sarnaselt (tulenedes ühest n.ö juurikast), üsna erinevaid asju. Ma toon näiteks sõnad diversioon ja sabotaaž. Esimene tähendab eesti keeles avalikku vägivaldset kahjustamist (näit: diversandid hävitasid silla), teine aga passiivset kahjustamist, töö nurjamist (näit: tehase toodangu kahjustamine, masinate rikkumine). Inglise keeles seevastu tähendab diversion hoopis tähelepanu kõrvalejuhtimist, pettetegevust, sabotage aga vägivaldset kahjustamist. Ning inglise keelest tõlkimise puhul hakkab ka eesti keeles nende sõnade tähendus pisitasa, ent vääramatult muutuma. See on üpris libe tee. Kahjuks pole võimalik kätt ette panna. Bukvalistlik tõlkimine on inimestele omane, kuna sõna tundub tuttav.
Paljukirutud läviohvitseri puhul vist lähtuti põhimõttest, et sama sõna (sideohvitser) ei tohi tähendada erinevaid asju. Mis on muidugi põhimõtteliselt vale, kuna eesti keeles on kahe-, kolme- ja neljatähenduslikke sõnu rohkemgi. Side tähendab tõepoolest paljusid põhimõtteliselt väga erinevaid asju. Ent nii side ja sidepidamine peaksid olema vähemalt kaitseväes piisavalt arusaadavad. Sideohvitser pidas ka ennesõjaaegses kaitseväes sidet ja tagas koostööd erinevate väeosade, väekoondiste, väeliikide, staapide jne vahel. Inglise keeles kasutatakse prantsuse keelest laenatud liaison, mis tähendabki sõna-sõnalt sidepidamist. Meil tekkis ilmselt paanika sellest, et nimetus ähvardas segi minna side eest vastutava ohvitseriga. Ent mida ikkagi tähendab „lävi“? Lävi on trepiaste või uksekünnis. Või on lävimine põhitegevus? Eesti keeles tähendab ju „läviohvitser“ sõna sõnalt „suhtlusohvitseri“, mis on minu arvates puhas nonsenss. Suhtlus ei saa olla funktsioon. Kui siit teemat sama põhimõttekindlalt arendada, võiks side eest vastutavat ohvitseri nimetada hoopis signaalohvitseriks, kuna sideluuret nimetatakse moodsas eesti keeles läbivalt signaalluureks? Või leiaks haavasidemele uue nimetuse, et keegi kogemata ei nimetaks sidumispunkti meedikut sidemeheks? (nali)
Mulle tundub ka, et meile püütakse siin selgeks teha, et operatiivtase (ka operatiivtaktikaline tase) ongi vale termin ning õige oleks „operatsiooni tase“? Ei saa sellega nõustuda. Pean ka selgitust ebapädevaks. Sõna „operatiiv-“ tuli esimesena kasutusele just nimelt sõjaväekeeles (juba 19. sajandil) sõjategevuse planeerimise ja juhtimise tähenduses. Eeldatavasti on lugupeetud oponendid juhtunud kuulma ka sellest terminist tuletatud sõnu operatiivalluvus, operatiivjuhtimine, operatiivgrupp (-koondis), operatiivkorrapidaja, operatiivohvitser, operatiivülesanne, operatiivpaus, operatiivettevalmistus, operatiivkoostöö, operatiivkunst, operatiivkate, operatiivhargnemine, operatiivedu, operatiivtagala jne? Kui te arvate, et „operatiiv- ja operatiivne-“ tähendab põhiolemuslikult esmajoones politsei, kiirabi jt alarmsõidukite kiireloomulist sündmuskohale „reageerimist“, siis pean teid kurvastama. Säärase tähenduse omandas sõna alles N.Liidu siseministeeriumi ametkondlikus kõnepruugis (täpselt nagu ka miilits, mis algselt tähendas maakaitseväge, ent muutus nõukogude politsei ametlikuks nimetuseks). Seega teeb Ott Laanemetsa poolt soovitatud „Sõduri“ artikkel meelevaldseid tuletusi ning annab paraku aimu, et autoril puudub paraku taustateadmine sõjanduskeele sügavamatest kihtidest.
Keeleuuendustel on minu arvates kolm peapõhjust: 1). keelekasutajate vähene lugemus, mis välistab varasema terminoloogia tundmise; Kuna seda ei valda ka KVA õppejõud, siis kasutataksegi põlveotsas tehtud toortõlkeid ja neologisme, mis lõpuks juurduvadki. 2). innukad keelekorraldajad-lingvistid, kes sääraseid toortõlkeid innukalt selekteerivad ja süstematiseerivad (tundmata kahjuks samuti varasemat terminoloogiat. 3). Juristid, kelle arvates ei sobi termini tähendus. Moodne ametkondlik kantseliit on tegelikult kole. Toon lihtsa näite (leidsin 10 a tagasi mingist politsei või vanglaameti juhendist). Selles ei liigitatud kurjategijaid nagu vanasti väheohtlikeks, ohtlikeks ja üliohtlikeks, vaid olid leiutatud uued kategooriad – „madalohtlik“ ja „kõrgohtlik“. Ma loodan, et saite mu paralleelist aru. Minu arvates kuulub üsna samasse rubriiki, et tänapäeval ei anta haavatutele esmaabi, vaid käideldakse lahingkannatanuid. Kui sama teemat veel pisut utreerides edasi arendada, siis on ka „operatsioon“ vale sõna, kuna tähendab suurema osa inimeste jaoks kirurgilist lõikust. „Pioneer“ on ka väga paha sõna, sest tähendab punase kaelarätiga lapskommunisti. Kiireloomulist äramuutmist vajavad veel miinipilduja (miinid topitakse ju maapinda, vaenlase jala alla); automaat (tähendab igasugust tsükliliselt töötavat mehhanismi); tank (tsistern, veemahuti) jne. Ma võiksin sel teemal veel pikalt jätkata, ent vist piisab. Tark saab aru.
Lõpetuseks võtaks jutuks väe- ja relvaliigid. Need pole tõepoolest sünonüümid. Kaugel sellest. Ennesõjaaegses Eesti kaitseväes – ja sellest tulenevalt (võib-olla pisut edasiarendatult) ka pealesõjaaegses eestikeelses erialakirjanduses – saadi nendest terminitest aru nii: 1. Maavägi, õhuvägi ja merevägi on relvajõudude liigid. Suurriikides lisanduvad neile tänapäeval strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja mis kõik veel. 2. Jalavägi, suurtükivägi, ratsavägi, insenervägi, soomusvägi jne on väeliigid. 3. Kaugelaskesuurtükivägi, välisuurtükivägi, tankitõrjesuurtükivägi, reaktiivsuurtükivägi, õhutõrjesuurtükivägi jne on suurtükiväe relvaliigid. Kergejalavägi, mägijalavägi, motojalavägi, merejalavägi jne on jalaväe relvaliigid. Tankivägi, soomusrongid jne on soomusväe relvaliigid. Pioneerid, sapöörid, minöörid jne on insenerväe relvaliigid. Ma lõpetan siinkohal, kuigi nimekirja saaks veel pikalt jätkata. 4. Kutseliigid – see tähendas ennesõjaaegses kaitseväes seda, mida tänapäeval nimetatakse sõjaväeliseks erialaks. Peale selle liigitati kutseliikide alla ka väeliiki mittekuuluvad geograafid, juristid, moosekandid jt.
Ma mäletan väga hästi, kuidas 90-tel murti KJPS-s raginal piike, kuidas väeliike nimetada. Esmalt nimetati maa-, õhu- ja mereväge „põhiväeliikideks“, jalaväge jms aga „väeliikideks“. Hiljem miskipärast muutusid väeliikideks (kellegi „targa otsuse“ põhjal) maa-, mere- ja õhuvägi, endised väeliigid aga relvaliikideks. Võib-olla lähtuti seejuures saksa keele loogikast, kus väeliik on Waffengattung. Igatahes kõrvaldati selle ratsukäiguga elegantselt relvaliigi varasem sisuline tähendus ning relvaliike traditsioonilisel kujul ju kaitseväes polegi. Pean tunnistama, et olen KV-s toimuvat mõistete ja sümbolitega kergekäelist ümberkäimist alati võõristanud.
Asjatundmatust ja keele- või mõttelaiskust ei tasuks akf Heremil mulle siiski ette heita. Kui te mind isiklikult ei tunne, oleks see lihtsalt ebaviisakas.
Viimati muutis just plain mean, 02 Veebr, 2021 21:41, muudetud 1 kord kokku.
|