www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Okt, 2019 0:08

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 491 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 33  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2012 13:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2005 16:02
Postitusi: 3153
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
Enne 1940 eestindati polk ära rügemendiks.


Oh, see ju lausa pisiasi. Taolisest asjast saab vähemalt aru, kui rügementi polguks ja kompaniid rooduks nimetatakse. On vist liiga palju tahetud, et tõlkijal taoline teadmine olla võiks (pole temagi ju tõenäoliselt Kaitseväes olnud, nagu enamus EV targemaid päid), et ameerikamaa kompanii ka eesti keeles kompanii on. Üks kord oli lausa selline imelik tõlkemetamorfoos, et oli ingliskeelne saade EKV-st, kus siis eestikeelset väljaöeldud "kompanii" tõlgiti inglise keelde samuti kompaniina ja see omakorda kõige lõpuks taas eestikeelsetes subtiitrites "rooduks" ümbernimetati. :lol:

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2012 14:03 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4687
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Esiteks ei tule termin "eskadrill" mitte idapoolt, vaid Prantsusmaalt


Need, kes siin täna kirjutavad, on sõna "eskadrill" tähenduse saanud vast selgeks läbi siin 50 aastat statsioneerunud eskadrillide sisu järgi.
Ehk siis suurusjärgust 10-12 masinat.


Väike näide kuidas asjad ajas muutuvad :twisted:

Prantsusmaa lennuvägi alustas I Maailmasõda 148 lennukiga, mis olid organiseeritud 25 "tavalisse" eskadrilli, igas ühes 6 lennukit ning veel 6 "ratsaväe" eskadrilli, milledes oli 3 lennukit. 8 lennukit olid mereväe eskadrillides, millede suurust ma ei tea. Nagu arve liites isegi avastad - osad eskadrillid ei olnud täiekoosseisulised.
http://fr.wikipedia.org/wiki/Histoire_d ... %C3%A7aise

Kui meie idanaabrite eskadrillidest ja polkudest rääkida, siis olid seal 1940. a. polgud umbes 60-lennukilised, sõltus lennuväe liigist kas 61 või 63 jne.. Polk koosnes 4 eskadrillist, igaüks 15 lennukit. Ülejäänud olid siis polgu juhatuse omad.

1941. a. juunis peale Barbarossa algust tehti aga dramaatiline liigitus - kõik polgud jagati pooleks - 30+ lennukit, 2 eskadrilli. Veel veidi edasi lubati "uut tüüpi lennukeil" (Jak-1, Mig-3 jne) formeerida 10-lennukilisi eskadrille ning 20-lennukilisi polke.

Kui hakati formeerima kaardiväe polkusid, siis esialgu kehtestati neile uued "tugevdatud" koosseisud - 12 lennukit eskadrillis, polgus 2-3 eskadrilli. Hiljem läksid 12-lennukiliseks kõik lennuväe eskadrillid.

Paljude asjade tähendus (ja ka suurus ;-) muutub aja jooksul. Tõlkija peaks edasi andma siiski mõtet, mitte sõnu oma keelde ümber keerama. Ma arvan, et need squadroni eskadroniks tõlkinud tõlkijad ilmselt olid ka pärit sellest "50 aastat eskadrille" näinud põlvkonnast, kes ei tea ka eskadrillist endast midagi...

BTW - eskadron on ratsaväe termin, mis oma suuruselt vastab kompaniile jalaväes. Nii et Geschwader -> Gruppe -> Staffel skaalas = Staffel


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2012 22:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
Üksuste ja koondiste koosseis muutub vaatamata sellele, et kasutame endistviisi traditsioonilisi nimetusi. Selle üle pole küll mõtet siin raevukalt piike murda. 1 maailmasõja aegne brigaad koosnes 2 rügemendist, aga kui suured see tänapäeval? Pakun, et napilt 1 rügemendi suurune. See eest on selle koosseisu lisandunud erinevaid toetusüksusi, mida varem polnud. Ka leegion, mis koosnes Rooma Vabariigi ajal 4...5000 mehest, oli hilise keisririigi ajal vaid 500-meheline, napilt kohordi suurune. Peaasi on siin ju hoopis see, et eskadrilli ei nimetataks eskadroniks ja eskaadrit eskadrilliks.

Ma ise arvan, et tõlkimine eeldab loomingulist lähenemist, mitte ranget šablooni ja bukvalismi. Terminoloogiat saab ja isegi peab painutama vastavalt ajaloo perioodile ja rahvale, kellest jutt. Näiteks eelistaksin kasutada polku rügemendi asemel ja roodu kompanii asemel, kui jutuks vene tsaari-, puna-, või nõukaarmee, aga samuti ka Eesti Rahvavägi Vabadussõja ajal. Sama pädeb ka polkovniku või näiteks obersti kasutamist koloneli asemel. Ei saksalstel ega venelastel pole kolonele kunagi olnud. Ka polnud neid Eesti Rahvaväes enne 1922 (loodetavasti ei pannud ma mälu usaldades aastaga mööda). Ka 2MS vene, briti, ameerika ja saksa reakoosseisu auastmete tõlkimine üksnes tänapäevaste KV auastmenimetustega on pisut kentsakas. Pigem kasutaksin hoopis seersante ja veltveebleid, mitte aga veebleid (näiteks Briti armee veebel on pisut kummalise kõlaga?). Mis mulle aga absoluutselt ei istu, on komandör väeosa ülema tähenduses. Eesti keeles on rügemendi-, pataljoni-, kompanii-, rühma- ja jaoülemad. Erandi võib teha ainult vene armeest juttu tehes, kuigi ka polgukomandör võib teatavas kontekstis vabalt polguülem olla. Sõna komandör võiks põhimõtteliselt tähendada ainult vene "punaohvitseri" 1919-1943, kui Töölis- Talupoegade Punaarmees ametlikult ohvitseri nimetust põlati ning kõiki ohvitsere nimetatigi komandir.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2012 10:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
ja veel üks väike valik uutest algupärastest eestikeelsed sõjandusterminitest. Allikaks: Gordon F.Sander „Lahing Soome pärast 1939-1940“
Varrak 2011. Tõlk Olavi Teppan, toim Leino Pahtma.

sõjasapöör – peaks olema pioneer, lahingpioneer, insenerväelane vms.
mägijääger (prantsuse Chasseur Alpin) – alpikütt, mägijalaväelane
armeekolonel – ei tea, kas see on nagu armeekindral, st. tükk maad tähtsam tavalisest kindralist?
rannikuväed – rannakaitseväed
terviklik diviis – ei saanudki päris täpselt aru, mida see sageli korduv väljend õieti tähendama pidi. Ilmselt tõlge Full Division (???)
„Suomi“ automaatpüstol – selle relva nimetus on püstolkuulipilduja
patrull – piilkond, luuresalk
pika laskeulatusega kahur – kaugelaskekahur (et siis nagu pikamaabuss?)
petrooleumpomm (Petrol Bomb) – süütepudel. Muide, samal leheküljel kirjeldatakse süütevedeliku koostisosi ning petrooleumi ei nimetatagi. Aga Petrol on ju ingl k bensiin. Järgmisel leheküljel on süütepudelist saanud juba lõhkeseadeldis (kuigi süütepudelid teadupärast ei lõhke).
mürsutuli (shelling) – suurtükituli, tulelöök, turmtuli
avatuli [kestis 5 tundi] – suurtükiväe tulelöök; ettevalmistav tuli vms;
jäägrirügemendi osapataljon – tõenäoliselt on mõeldud rügemendi koosseisu kuuluvat pataljoni.
tiivamees (Wing Man) – Varraku tõlketeoste klassikavaramu!
tankilõhkumise taktika - tankihävitustaktika
Punaarmee mäestikupolk - mägijalaväepolk
pika lennuulatusega pommitaja – kaugpommitaja
Kombineeritud armeeüksused (combined forces) – kõikide väeliikide üksused
lahingukontroll (combat control) – lahingutegevuse juhtimine
armeemunder - sõjaväevorm
katse ja diversioonirünnakud – luure- ja petterünnakud
missioon (Mission) – lahingülesanne (hea veel, et polnud tõlgitud misjon!!)
tuletõrjeõhupall, mis juhtis suurtükiväge - tulejuhtimis õhupall v. aerostaat. aga mulle tikkus vaimusilma ette õhupall, mille gonsdlis seisab vaskkiivriga tuletõrjuja, joatoru peos :lol:
Automaatpüss ja automaatrevolver - ei saanudki päris täpselt aru, mida nendega oli mõeldud
Edurivisõdurid - ilmselt eesliinivõitlejad
Lõpuks sai veel miinipildurist hoopis raketiväelane

Muid põnevalt tõlhgitud lauseid oli lisaks veel palju - siin paar näidet:
[soomlased] ei astu avatult lahingusse – st avalikku võitlusse; Vene suurtükivägi korraldas liini keskpunkti vastu eelpommitamise; George Kennani „pidurdamisdoktriin“ – st. kommunismi ohjeldamise doktriin; „Kirov“ osales Leningradi blokaadi tõrjumisel :dont_know:

Ei teagi, kas kirjutada haltuura tõlkija või toimetaja kraesse


Viimati muutis just plain mean, 12 Mär, 2012 20:58, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2012 11:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17229
Jällegi, patrulli üle ei maksaks vast kurjustada, seegi väljend on eesti keeles end ammu sisse seadnud

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2012 13:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
Nõus, aga pisut teises tähenduses siiski


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2012 23:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1832
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
rannikuväed – rannakaitseväed

Ega siin algset terminit pole kaasa anda?

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2012 0:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17229
Ilmselt vist Coast Guard- rannavalve. :scratch:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2012 1:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
coastal defence, soome keeles rannikkotykistö e. rannakaitsesuurtükivägi

ja veel History Channeli pärle:

ränikivist vasar (tulekiviga kukk musketi küljes)
uurded (vintsooned püssirauas)
detonaatorkapsel (perkussioonkapsel ehk pistong eestlaetava püssi küljes)
korduvlasuline, korduvlastav (mitmelasuline püss)
suitsuvaba pulber (suitsuta püssirohi)
mitteleviv kuul (nonexpanding st mittelaieneva otsikuga kuul)

joint command - ühendkomando :wall:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2012 10:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2002
Asukoht: Harjumaa
Nende taevakanalite tõlgete puhul on huvitav, et venekeelne pealeloetav tõlge erineb samuti originaalist ning ka eesti supakatest, peaks vaatama kuidas soomekeelsed supakad on.

_________________
www.automobilia.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2012 11:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1832
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
coastal defence, soome keeles rannikkotykistö e. rannakaitsesuurtükivägi

'coastal defence' on jah harilikult 'rannakaitse', aga vaadates seda,mis ala nad katavad, peaks vist õigem olema 'rannamerekaitse', erinevalt siis 'avamerekaitsest'. Kohmakam on küll jah...

Aga suurtükiväena on 'rannasuurtükivägi' ja 'rannakaitsesuurtükivägi' natuke eri asjad...(mida me harilikult võtame ~1915-1955). 'rannasuurtükivägi' on kohapõhine, kus on otstarbepõhiselt 'rannakaitsesuurtükivägi' ja 'merekaitsesuurtükivägi' (või 'laevakaitsesuurtükivägi'?)

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Viimati muutis Castellum, 12 Mär, 2012 21:45, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2012 20:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
veel paar juba juurdumistendentsi ilmutavat stampväljendit, mida sõjanduskeel kahjuks teps mitte ei tunne:

maismaaväed (ingl k ground forces) seega kas maaväed või maavägi (esimene vanem, teine uuem väljend)
militaarlennuk - (military aircraft) sõjalennuk
kommunikatsioon (communications) eesti keeles on sellel sõnal mitu tähendust - ühendus, side, ühendusteed, sideliinid (vali endale sobiv)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2012 12:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2002
Asukoht: Harjumaa
Ega see pomm veeall just tervislikult mõju. :lol:

_________________
www.automobilia.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2012 18:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
Uus raamat ilmunud - Rommeli memuaarid 1MS "Jalavägi ründab" (Tänapäev). Ja olge lahked - raamatu tutvustusest saame teada, et "1915. aastal sai temast Württembergi mägipataljoni kompaniijuht". Hea veel, et mitte liider, juhataja või direktor, jumala eest!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2012 19:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Tsiteeri:
rannikuväed – rannakaitseväed


Ei ole päris nii. Sõna "rannikuväed" on nähtavasti otsetõlge vene keelest "beregovõje voiska" või "beregovõje tsasti".
Nt vene "beregovõje tsasti" pole teps mitte kõik "rannakaitse".
Näiteks sõjalaevastiku peastaabi valvemeeskond Moskvas (rood või rühm) on kah "beregovoi tsast".
Rannakaitsega pole tal midagi ühist.
Sellega nimetati sõjalaevastiku (VMF) väeosi, mis asusid kaldal. Nende hulgas oli nii rannakaitseks kui mitte rannakaitseks mõeldud väeosi.
Selle all võib olla nii rannakaitseks ette nähtud suurtükiväeosa kui ka mereväe toidumoona ladu.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 491 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 33  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt