www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Okt, 2019 0:17

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 491 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 33  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 03 Apr, 2012 17:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
ausalt öelda ei tea ka mina kõiki neid nimesid peast nagu ükskordühte, aga igatahes tundus kohe imelik, et soomlase nimi on Sirin või et jugomehe perekonnanimi lõpeb -tš. Seejärel internetist järelevaatamine oli sekundite küsimus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 03 Apr, 2012 18:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17229
Tsiteeri:
...Ikkagi kõrgharitud filoloog vms.


Konkreetse teose baasilt on tõekuulutamisega vist rohkem puusse panna ikka päris raske...

Tsiteeri:
...või et jugomehe perekonnanimi lõpeb -tš.


Jugomehed olid ka serblased. Lugupeetav võib nüüd kolm korda arvata, millised on serblaste levinumad perekonnanimed.

Tsiteeri:
Самые распространенные фамилии Петрович, Николич и Йованович


http://www.vsefamilii.ru/vsefamilii-serbfam.html

Ja täht "ч" peaks täiesti aktseptaabel olema tõlkida ka "tš". Minule näiteks klapib Petrovitš märksa rohkem rohkem kui uuema aja võsa-amerikaanluse stiilis "Petrovich"...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 03 Apr, 2012 20:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
Arvestagem siiski seda kirjaviisi, kuidas jugod ise oma nimesid kirjutavad ja kirillitsast ladina tähestikku (või vastupidi) ümber panevad - ћ vasteks on alati č. Kuigi Душан Симовић oli serblane, kirjutatakse tema nimi ülejäänud Jugoslaavia ametlikes keeltes siiski Dušan Simović. Samamoodi kirjutatakse seda nime ka inglise, saksa jt keeltes. Meie siin Euroopa serval võiksime ehk vene nimede eesti keelde kirjutamise reegleid rakendada veel vaid Bulgaaria nimede puhul (et mitte lätlasteks muutuda). Tuletan meelde, et eesti keelereeglid nõuavad nimede kirjutamist võimalikult originaalipäraselt.
Nõustun Lemetiga - ka mina ei saa aru, miks on meil nüüdsel ajal hakatud venelaste nimesid kirjutama nende reeglite järgi, mis kehtivad Venemaal - iga päev loeme lehtedest Ivanoffidest ja Yuridest.

Aga siia juurde paar uut keelepärlit Explorerist (eile õhtune saade Flying Tigers eskadrillist Hiinas:
trasseeriv laskemoon - märgistusainega laskemoon
trasseriva laskemoona valangud - märgistusjoad
Fighter Group (hävituslennuväedivisjon) - võitlejate rühm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 03 Apr, 2012 21:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1832
Asukoht: Tallinn
just plain mean kirjutas:
Meie siin Euroopa serval võiksime ehk vene nimede eesti keelde kirjutamise reegleid rakendada veel vaid Bulgaaria nimede puhul (et mitte lätlasteks muutuda).


Bulgaaria nimede puhul on eesti keeles olemas selged reeglid, vene transliratsioonireeglid on küll sarnased, aga mittte samasugused:

http://eki.ee/knab/trkr_bulgaaria.pdf

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Apr, 2012 8:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2005 16:02
Postitusi: 3153
Asukoht: Tallinn
Tekkis selline küsimus.
Kui me kasutame nii usinasti erinevaid transliteratsioonireegleid, missugused siis reeglina küll sellest, küll teisest keelest võetud on, siis - milleks on eesti keele tähestikus sellised tähed nagu Z, Ž ja Š, kui neid nii-kui-nii kasutada ei saa? Selle asemel on transliteratsioonis sisse toodud taolised imelikud tähed, nagu näiteks C (katusega), missugust ei oska nagu hääldadagi (ja klaviatuur ei võimalda kah sellele tähele seda katust peale ehitada). Muidugi võib täheldada, et ega neid tähti moekas eesti inimene eriti kasutada ei taha kah ja püütakse asendust leida erinevatest tähekooslustest, kuid ometi need tähed siiski eesti tähestikus olemas on. Sama Õ tähega, missugust samuti seda tähte omavatest keeltest ei taheta eesti keelde ümberpanduna kasutada.
Totaalne jamps, arvan ma. Aga see on muidugu minu, kui mittespetsialisti arvamus ja lähtun sealjuures vaid tavakasutaja seisukohast.

P.S.
Meenub koomiline lugu 80-ndate keskpaigast, kus Tallinna kalasadamas oli puksiir, millel suurte valgete tähtedega oli peale kirjutatud "SUUR TYLL" ja mis oma taolises esituses eesti keelt mõistvatele persoonidele lõppmata nalja tegi. Aga ametlikult oli kõik õige. Transliteratsioonireeglid nägid just selliselt ette. (algul eesti keelest vene keelde ja sellest omakorda ladina tähtedega esitlusse)
Aga see eesti soost inimeste nimekirjurus oli toona üleüldse üks paras koomika. Algul keerati eesti keelest vene keelde ja siis omakorda ladina tähestikku tagasi, kusjuures nimekuju võis tundmatuseni muutuda. Nimi HILLAR muutus näiteks KHILLER´iks, nagu mu meremehepassis kirjas oli. Mõned mehed said taolise meremehepassi alusel Eesti NSV-s erinevaid dokumente täites ikka parajat vatti, sest eesti ametnik võttis ju sellest värdnime ja kirjutas selle omakorda ladina tähtedega 1:1-le eesti keelde ümber.
Mainiti siin pisut ka lätlasi, kes igasugu võõrnimedele tuima näoga S lõppu panevad. Näiteks vene IVANOV´ist saab läti keeles IVANOVS ja kui see läti keelst omakorda eesti keelde pannakse (meie reeglite järele), siis ongi IVANOVIST eestis IVANOVS saanud ja kui nüüd see siin omakorda vene keelde ümber lüüa, siis on tulemuseks - IVANOVS. Absurdum.
Aga see on juba teine teema. Võtke eelnevat, kui vaherepliiki.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Apr, 2012 9:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
Meie puhul on asi selles, et Eestis kehtivad ametlikud ortograafiareeglid, mille alusel kirillitsas kirjutet nimesid ladina tähtedega keskmise eestlase suule öeldavamaks muuta. Kahjuks olen kohanud viimasel ajal raamatuid (nt seesama Solonini raamat), kus š-tähed kipuvad tekstist välja jääma - ilmselt mingi tekstiprogrammide suguline sobimatus. Venelastel on muidugi omad ja teistsugused reeglid, millega nende nimesid translitereerida ladina tähestikku, kuigi kahjuks on peetud silmas valdavalt seda, et nimi oleks inglasele loetav. Nõuka ajal kehtisid need muuhulgas mõnevõrra ka Eestis, näiteks Hillarti poolt mainitud laevanimede puhul, mis tekitas originaalis ladinapõhiste nimede ülekandmisel vene keelde ja sealt tagasi juba vene-inglise transliteratsioonis mõningaid kurioosseid momente. Näiteks purjelaev Krusenstern = Крузенштерн = Kruzenshtern. Täielik jama, eks ole. Prantslastel ja sakslastel on jällegi omad reeglid, kuidas vene nimesid kirjutada. Näiteks Georgi Žukov = ingl k Georgy Zhukov = pr k Gueorgui Joukov = sks k Georgi Schukow ja hollandi k hoopiski Georgi Zjoekov. Sääraseid näiteid võiks tuua veel sadu. Nendest pole meil küll mõtet eeskuju võtta. Lätlaste kirjaviis on tõepoolest pigem komöödia teatavate traagiliste alatoonidega. Tundsin kunagi üht Õunapuu nimelist preestrit, kellel oli millegipärast LNSV-s väljaantud pass. Selles oli tema nimeks Yunapus. Läti popmuusika taevas aga säras toona eredalt lauljatar Olivia Njuton-Džonova...
Sestap tasukski ikka eesti keele reeglitele truuks jääda, selmet võõramaalaste erinevate transliteratsioonireeglite vahel tõmmelda, et väga pop-modern näida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Apr, 2012 11:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1832
Asukoht: Tallinn
Kallid kaasvõitlejad, palun esmalt läbi lugeda, mis on transliteratsiooni ja transkriptsiooni vahe, kasvõi siit:
http://et.wikipedia.org/wiki/Transliteratsioon
http://et.wikipedia.org/wiki/Praktiline_transkriptsioon

Praegu kehtiv vene omaladina (rahvusvaheline latinisatsioon, nn Montreali süsteem, 1987) põhineb tšehhi tähestikul.

Vene nimede kirjutamiseks ladina tähtedega on kasutusel mitmeid süsteeme. Eestis tuleb tegemist teha peamiselt nelja süsteemiga:
eesti transkriptsioon (traditsiooniline vene nimede kirjutusviis Eestis, viimane versioon vastavalt valitsuse määrusele 1998. a)
rahvusvaheline latinisatsioon (heaks kiidetud Nõukogude Liidu ettepanekul 1987. a kohanimede kirjutamiseks, kehtib ka tänapäeva Venemaal samas valdkonnas. Eestis soovitatud kasutada bibliokirjetes jm täpsust nõudvatel juhtudel. Vene nimega kodanik võib oma nime lasta fikseerida selle tähetabeli alusel)
inglise transkriptsioon (praegu Venemaal kõige laiemalt kasutusel, sh uutes Vene välispassides)
prantsuse transkriptsioon (kasutusel varem NL välispassides, hiljem Vene välispassides; selle järgi saadud nimekujusid kannab veel suur hulk Vene kodanikke Eestis)
http://eki.ee/knab/tab_rula.htm

Eesti seaduse järgi on meil kaks võimalust vene nime kirjutamiseks:
https://www.riigiteataja.ee/akt/869722 tähetabel nr 1 ja nr 2

See, et meil on igatsugu yanatoomid välja ujunud, on peamiselt meie ebapädevate ametnike puudulikkuse süü. Sellesama määruse järgi poleks nimekuju 'Yana Toom' üldse võimalik, aga sellesamal "rahvaesindajal" Jana Toomil on ilmselt sügavalt poogen, et ta EV seadust rikub...

Läti keelega on pisut keerulisem. Pole nii, et muudkui lisad s-i...S lisatakse kaashäälikule, mitte kunagi täishäälikule. Võetakse maha häälikukordused, pannakse sootunnused - lätlastel on mehe ja naise perenimed erinevad!

Olivia Newton-john on läti keeles Olīvija Ņūtona-Džona. Kamraad ajab mingi teise keelega segamini, tundub tšehhi või slovaki oma olevat...
Õunapuu ei saa läti keeles olla Yunapus. Y-tähte pole läti keeles olemas, täishääliku lõppu ei panda s-i. Õunapuu on läti nimena Eunapū. Nt Birgit Õigemeel on lätipäraselt Birgita Eigemēla...

Kannatlikkust naabritega, ka mõni meie asi võib neile kummaline tunduda...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Apr, 2012 12:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17229
Vähe OTd- see ühest keelest teise lugemine- kunagi telliti kiirabi aadressile Pjuujuu uulitsa. Mis peale mitmekordset dišpetšeritega klaarimist osutus olevat Püü tänav. Nagu ka Aijuutiinje osutus Ajutiseks. Tänavaks ikka. Tänase päevaga pole kursis, toona olid nii autojuhid kui ka dispetšerid eestikeelsed, nii et sealvahel arusaamatusi polnud, küll aga oli raskusi kundedel kutsete vastuvõtjatega. Või vastupidi.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Apr, 2012 12:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
Vannun käsi südamel - seda Õunapuu nõukogudeläti passi kirjutatud nimevärdjat nägin omaenda silmaga! Jättis nii sügava mulje (koos tapvate naerukrampidega), et püsib kustumatult meeles. Ja Olivia Newton-Johni nimekuju on meeles mingist nõukaaegseslt läti ajalehest, mida vene kroonus sattusin sirvima. Ise veel mõtlesin, et vaat kus kentsakalt kirjutavad... Kuigi ma selle nime kuju enam sama täpselt ei mäleta kahjuks


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 06 Apr, 2012 23:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2650
Asukoht: Viljandi
Vastaks siis kui Mark Solonini "25. juuni 1941. Rumalus või agressioon?" tõlkija mõnedele süüdistustele. Esiteks oli selle raamatul keeletoimetaja - Reet Piik (muuseas üks parimaid ja suurema kogemusega Eesti keeletoimetajaid üldse). Teiseks oli nimed (eriti veel kohanimed) üldse selle tõlke suuremad valupunktid, neid oli selles teoses sadu. Eriti oli häda Soome väikeste kohanimedega, autor oli need venestanud ja sageli olin netist soomekeelset õigekirjutust otsides lausa meeleheitel, püüdes kaardi peal kindlaks teha, millist kohta autor nüüd silmas pidas. Lisaks veel ajafaktor, nimelt taheti see raamat välja anda ajaks, mil Mark Solonini Eestit külastab. Mul oli tõlkimisega tõsiselt kiire taga ja ajapuudusel jäi teksti kontrollimine puudulikuks. Sellest siis ka mõned apsud.
Würger 190G kirjutas:
Ja selliste tõlkijate eest, keda jagub ja tuleb juurde, ainus päästetee oleks korralik toimetaja, aga nende jaoks pole raha ja kogu lugu ja uurida midagi tõlkija ka ei viitsi, ta ikka endas väga kindel. Ikkagi kõrgharitud filoloog vms.

Seda oli küll valus lugeda, kuna ma asusin Solonini teoseid tõlkima puhtast entusiasmist, kuna tahtsin selle suurepärase teose ilmumist eesti keeles.

Nüüd vaieldavast. Jan Berzin on Jānis Bērziņši nime igati aktsepteeritud kirjaviis, seda nii eesti kui ka inglise keeles. Samuti on võimalik Jugoslaavia (Serbia) nimede puhul nii -tš kui ka -ć lõpu kasutamine. Üldse on minu meelest vale nõuda sellist kirjaviisi, milliseid tähti eesti tähestikus ei ole.

P.S Yväskyla sõnavärdja pattu ma oma hingele ei võta, see on kuskil kirjastuse/trükikoja liinis tekkinud. :)

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 08 Apr, 2012 20:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
Troll kirjutas:
Üldse on minu meelest vale nõuda sellist kirjaviisi, milliseid tähti eesti tähestikus ei ole.

Kuidas siis kirjutada selliste meeste nimesid - Karel Čapek, Mikalojus Čiurlionis? Tšapek ja Tšurlionis? Siit pole vist enam ka Tšaplin ja Tšöötšill eriti kaugel. Oleks see Yväskylä ühes kohas olnud, oleksin seda trükiveaks pidanud. Ent oli päris mitmes...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 08 Apr, 2012 21:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2650
Asukoht: Viljandi
just plain mean kirjutas:
Siit pole vist enam ka Tšaplin ja Tšöötšill eriti kaugel...

Miks siis? "C"-täht on eesti tähestikus ju täiesti olemas? Iga asja saab ajada absurdseks.

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2012 8:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1832
Asukoht: Tallinn
Päris hästi ei saa vaidlusest aru - see määrati juba Nõuka-aegu ära, et teistest ladinakirjalistest keeltest võetakse üle võimalikult originaalipäraselt. Mõni mäletab, kuidas nt 1983. aastal hakati võõrkohanimesid võimalikult algsena kirjutama. Mõni pakutu ei kohanenudki (nt København) ja 1996. aastal anti mõnele sissejuurdunud omavormile (Kopenhaagen; mis sellest, et pole eesti omasõna, vaid on saksa laen) eluõigus tagasi...

Allikas:
Võõrnimede kirjutamine

Võõraid isiku-, koha- jm nimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles – ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja.

Erandid
Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II.
Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid.
1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid.
2. Eestipäraseks kohandatud nimed – mugandnimed.

http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6

Seega - nt lõunaslaavi Tadić > Taditš ei ole korrektne.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2012 9:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 575
Asukoht: Tallinn-Tartu
Üks omaette "hea" sari on Koolibri üllitatud "Suured vastasseisud" ehk Osprey Campaign tõlked. Siit leiab alati midagi meeleolu tõstvat.
Vaatasin läbi just D.Bullocki „Vene Kodusõda 1918-1922“, 2010 tõlge Andreas Ardus. Üsna äpardunud värk.

Vene kasakatest ei tea hea tõlkija kahjuks midagi. Ei tea ta ka sõjanduskeelt. Ei tea ajaloosündmusi. Eesti keel on ka nii, nagu ta just parajasti on.
Amuuri, Ussuuri, Doni jt kasakavägesid (vojsko) nimetab ta - väehulgad
Voiskoks nimetab tõlkija hoopis Doni kasakate ringkonda e. okrugi
Sõdurite väljaõppe asemel toimub eesti tõlkekirjanddusele omaselt kas treening või kaadri koolitus
Loodearmees on lisaks jalaväelastele ja ratsaväelastele ka sidetöötajad
Noore polkovniku asemel on noorempolkovnik (põnev auaste!)
Punaarmee Tšekaa tõkestussalka nimetatakse lahingpolitsei
Kuningliku Tankikorpuse [tankivägede] sõdureid nimetatakse selle korpuse töötajateks
Briti vabatahtliku lennuväe eskadrilli lendurid on - eskadroni personal
Punaarmee toitlussalk on - moonamuretsussalk
jne jne jne
Raamatust leiab muiduki huvitavaid, kuigi mitte otseselt sõjanduskeelde puutuvaid leide: saame näiteks teada, et kapellasi (ven. kapelevtsõ) hüütakse nüüd eesti keeles kapelevtsid ; et Kappel ise suri pneumoonia tõttu (s.o. kopsupõletikku); et Briti väed interveneerisid Kaukaasiasse jne.
Ajaloolise täpsusega raamat muidugi ei hiilga. Lk 37 loeme, et kindral Aleksejev oli staabiülem 1914-15, 1917 oli komandör ja Kerenski ajal jälle staabiülem. Tegelikult oli Aleksejev esmalt Esimese maailmasõja ajal Edelarinde staabiülem, siis Looderinde ülem, siis kõrgema ülemjuhatuse (Stavka) staabiülem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2012 12:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2002
Asukoht: Harjumaa
Ajaloolise täpsusega raamat muidugi ei hiilga. Lk 37 loeme, et kindral Aleksejev oli staabiülem 1914-15, 1917 oli komandör ja Kerenski ajal jälle staabiülem. Tegelikult oli Aleksejev esmalt Esimese maailmasõja ajal Edelarinde staabiülem, siis Looderinde ülem, siis kõrgema ülemjuhatuse (Stavka) staabiülem.


Ju see Briti sari ise koosneb vigadest. Tõlkija pole süüdi nendes jamades.

_________________
www.automobilia.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 491 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 33  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: kobra ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt