Operaatorid, lavastajad, režissöörid
Postitatud: 01 Okt, 2019 9:52
Juba päris mitu aastat kasutavad sofnikud terminit operaator. Üsna tüüpiline ja samas ebaadekvaatne anglitsistlik laen eesti keelde. Taustinfoks kol Ühtegi intervjuu
https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... bTWKUaY5gE
Minu arvates ei ole vaja eesti keelt "rikastada" ingliskeelsete liitlaste suust näpatud laensõnadega, et ka "nato-keelt" rääkida. Selle juures kiputakse nimelt unustama pisikest nüanssi - eesti ja inglise keeles võib samal sõnal olla (ja enamasti ongi) erinev tähendus. See pädeb ka "operaatori" kohta, mida Ühtegi mõnuga kasutab. Eesti keeles tähendab operaator nimelt juba väga pikka aega kaamerameest"". St sõnal on väga tugev kino-foto tähendus. Muide, inglise keeles nimetataksegi operaatorit hoopis Camera Man, ning neil on "operatoril" vaid üks tähendus (tegija). Kui nüüd samast loogikast lähtuvalt edasi minna, võiks operaatorit samasuguse eduga nimetada näiteks "opereerijaks"? Saaks ka vahva sõnavärdja, peaaegu kirurgilise?! Nii olemegi sattunud panso koolkonna operaatorite, lavastajate, režissööride ja teatritreenigu maailma.
Tegelikult ei saa eesti ja inglise keelt sedasi sõnasõnalt tõlkida ega ülevõtta. Kahe keele loogika ja taust on selleks liiga erinev. Kui me sama teed edasi läheme, oleme kangesti Okupatsioonimuuseumi lillelapsest juhatajanna moodi, kes siiralt tõdes - tegelikult oleks vaja muuseumi nimi ära vahetada, sest occupation tähendab inglise keeles ametit...
Samakõlaliste ingliskeelsete sõnade ülevõtmist meie militaarkeelde on taunitud pikemat aega. Ja ometi muutub tendents üha tugevamaks. Paar aastat tagasi KVÜÕA sõjateaduskonverentsil puristas üks uljas kapten kõnepuldist üksteise järel "objektid" (mõeldes sellega sihtmärki, objective), "formatsioonid" (asetus, hargnemine, paigutus), "drillid" (õpitud tegevusviisid, meetodid) jne. Selle taustal pole põhjust enam imestada, et tõlgetes kinnistub järjest tugevamalt mortar kui mortiir, mitte miinipilduja; barrack kui barakk, mitte kasarm jne jne. Häda on selles, kui sõjaväelist kõrgharidust andev õppeasutus kasutab lodevat ja ebakorrektset laenukeelt, siis on mindud tuleviku suhtes üpris libedale teele.
"Teatritreeningu" laadseted värdlaenud võiksid militaarkeelest pisitasa kaduda. Või vähemalt jääda "kirjukuuekandjate" omavahelisse žargooni, mida suitsunurgas kasutatakse. Kui see aga ametlikku kirjakeelt hakkab saastama, on kuri karjas.
Igatahes on kommentaarid oodatud.
https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... bTWKUaY5gE
Minu arvates ei ole vaja eesti keelt "rikastada" ingliskeelsete liitlaste suust näpatud laensõnadega, et ka "nato-keelt" rääkida. Selle juures kiputakse nimelt unustama pisikest nüanssi - eesti ja inglise keeles võib samal sõnal olla (ja enamasti ongi) erinev tähendus. See pädeb ka "operaatori" kohta, mida Ühtegi mõnuga kasutab. Eesti keeles tähendab operaator nimelt juba väga pikka aega kaamerameest"". St sõnal on väga tugev kino-foto tähendus. Muide, inglise keeles nimetataksegi operaatorit hoopis Camera Man, ning neil on "operatoril" vaid üks tähendus (tegija). Kui nüüd samast loogikast lähtuvalt edasi minna, võiks operaatorit samasuguse eduga nimetada näiteks "opereerijaks"? Saaks ka vahva sõnavärdja, peaaegu kirurgilise?! Nii olemegi sattunud panso koolkonna operaatorite, lavastajate, režissööride ja teatritreenigu maailma.
Tegelikult ei saa eesti ja inglise keelt sedasi sõnasõnalt tõlkida ega ülevõtta. Kahe keele loogika ja taust on selleks liiga erinev. Kui me sama teed edasi läheme, oleme kangesti Okupatsioonimuuseumi lillelapsest juhatajanna moodi, kes siiralt tõdes - tegelikult oleks vaja muuseumi nimi ära vahetada, sest occupation tähendab inglise keeles ametit...
Samakõlaliste ingliskeelsete sõnade ülevõtmist meie militaarkeelde on taunitud pikemat aega. Ja ometi muutub tendents üha tugevamaks. Paar aastat tagasi KVÜÕA sõjateaduskonverentsil puristas üks uljas kapten kõnepuldist üksteise järel "objektid" (mõeldes sellega sihtmärki, objective), "formatsioonid" (asetus, hargnemine, paigutus), "drillid" (õpitud tegevusviisid, meetodid) jne. Selle taustal pole põhjust enam imestada, et tõlgetes kinnistub järjest tugevamalt mortar kui mortiir, mitte miinipilduja; barrack kui barakk, mitte kasarm jne jne. Häda on selles, kui sõjaväelist kõrgharidust andev õppeasutus kasutab lodevat ja ebakorrektset laenukeelt, siis on mindud tuleviku suhtes üpris libedale teele.
"Teatritreeningu" laadseted värdlaenud võiksid militaarkeelest pisitasa kaduda. Või vähemalt jääda "kirjukuuekandjate" omavahelisse žargooni, mida suitsunurgas kasutatakse. Kui see aga ametlikku kirjakeelt hakkab saastama, on kuri karjas.
Igatahes on kommentaarid oodatud.
