Pilte setudest Vabadussõjas

[luger]

Tervitus,
Oskab keegi öelda, kust võiks leida pilte setudest Vabadussõjas (ja mitte arhiivist)
Vaja uurimuse tarvis.

Ette tänades,
S.

[Arnold]

Pead vist setode poole pöörduma? Neil paar muuseumit isegi olemas.

[hillart]

Probleem.
Kuidas kindlaks teha, kes setu, kes mulk, kes võrukas jne., jne.?
Või äkitselt on setudel mingi minule teadmata eritunnus? Noh, kehaehituslikult, peakujus, hammaste asetuses jne.

[Lohetapja]

Ei ole eriti kuulda olnud setudest Vabadussõjas.
Kas mitte ei või üheks põhjuseks pidada seda, et enne Petserimaa liitmist Eestiga oli sisuliselt tegemist okupeeritud alade elanikega, kelle mobiliseerimine/värbamine ei olnud noorel vabariigil võibolla plaaniski?

[OveT.]

Ei ole eriti kuulda olnud setudest Vabadussõjas.
Kas mitte ei või üheks põhjuseks pidada seda, et enne Petserimaa liitmist Eestiga oli sisuliselt tegemist okupeeritud alade elanikega, kelle mobiliseerimine/värbamine ei olnud noorel vabariigil võibolla plaaniski?

Petseri kandi mehed kuulusid punase mobilisatsiooni alla.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ht=petseri[/img]

[hillart]

Kas võtta setusid kui eesti rahva ühte osa (analoogiliselt mulkide, tartlaste j.t. maakondade elanikega), või siis rahvust (nagu Eesti Vabariigis viimasel ajal on tavaks hakanud kujunema), või hoopis kui teatava geograafilise piirkonna elanikke?
Kui käsitleda terminit "setu" vaid inimese päritolu (sünnikoht teataval territooriumil) iseloomustava tunnusena, siis on tõenäoliselt suhteliselt võimatu teha seda kindlaks Vabadussõjas osalejate nimekirju uurides, kui konkreetne inimene oli astunud vabatahtlikult või siis mobilisatsiooni korras Eesti sõjaväe teenistusse suvalisest Estimaa kandist, või kui tema teenistusse astumise momendi reaalne elukoht polnud mitte pärastine Petserimaa territoorium. Ka puuduvad kõnealusest piirkonnast pärit inimeste nimedel sageli mingid tema sünnikohale viitavad tunnused (mõnikord võib seda siiski kuidagi tuletada).
Kui terminit "setu" kasutada rahvuse tähenduses, siis Vabadussõjast osalejate nimekirju uurides ei saa seda kategooriat inimesi üldse mitte eristada, sest setude, kui rahvuse, käsitlus, on tulnud jutuks alles praeguse Eesti Vabariigi viimase paari aasta jooksul. Ehk siis - me ise oleme loonud paari viimase aasta jooksul uue rahvuse maailmakaardile.
Kui aga "setu" all mõista hilisema Petserimaa territooriumilt pärit inimesi, siis ei peaks sellest piirkonnast pärit Vabadussõjast osalejate väljaselgitamine küll erilisi raskusi tekitama, sest reeglina on kusagile ikka kirja pandud ka iga konkreetse sõduri kodune aadress ja ka mobiliseerimise või siis teenistusse astumise koht.
Näide: Minu sugulased elasid omal ajal Luhamaa piirkonnas. Sealt läks Vabadussõtta ka minu vanaisa. Üksuses, kus ta teenis, olla olnud mehi nii Valga kandist, kui Põlvast ja ka Tartust. Ühesõnaga, Lõuna-Eesti kandist. Kõik nad rääkisid eesti keelt ja tema kunagise jutu järgi polnud neil küll mingit "rahvustesse" jaotumist. Et see on setu ja see on tartlane, või siis, et see on mulk.
Mis puutub aga seda nn. punaste mobilisatsiooni, siis eks sellest oli kah kõrvalehoidjaid (nagu igasugustest mobilisatsioonidest ajast-aega olnud on), ja kui vanaisa omaegseid jutte meenutada, siis - ega sinna suuresti kedagi läinudki. Küll aga oli nii mõnigi tema kodukandi mees Eesti vägede üleminekujärgselt vabatahtlikult eesti väkke läinud. Vist oli ka mingi Eesti poolele toimiv mobilisatsioon olnud, kuid peenemalt sellest ei mäleta. Sõjaväe küüdimeesteks Eesti poolel olid aga enamusest Petserimaa taludest hobusemehed väljas. Seda ikka käsu korras.
Huvitavaid lugusid sai vanaisalt igatahes kuulda. Olla ju temagi mingi moment küüdimehena Punaarmeed pidanud teenima, kust ta aga mingil kenal hetkel koos hobuse ja koormaga üle rindejoone Eesti poolele rallis. Seal aga lasti hobune koju viia ja seejärel hoopis teine vorm ja relv kätte anti. Nii see elu oli.
_________________

[Lohetapja]

Setudeks peab pidama Petserimaa läänemeresoomlastest õigeusklikku põliselanikkonda. Kui ma ei eksi, siis peeti setusid kuni 1934 a rahvaloenduseni omaette rahvuseks. Pärast viimast - 2000 a - rahvaloendust võis ajakirjandusest lugeda, et Eestis leidus umbes kümmekond inimest, kes märkisid oma rahvuseks setu, mitte eestlane.

[Krapp]

Tahtsin minagi usutunnistuseni välja jõuda- see ju oluline näitaja, mille kohta ehk ka toonastesse paberitesse märk maha jäi.
[/quote]

[PAK]

Olen täheldanud, et vestluse käigus tarvitasid Värska kandi mehed siinpoolsete inimeste kohta sõna "eestlane", ise olid nad ikka "setod".

[OveT.]

Tahtsin minagi usutunnistuseni välja jõuda- see ju oluline näitaja, mille kohta ehk ka toonastesse paberitesse märk maha jäi.

[/quote]

Õigeusk oli(on) laialt levinud mitte ainult setude seas. 19. saj. oli lausa massiline õigeusu omaksvõtt. 1848. aastaks oli usku vahetanud umbes 70000 inimest. 1904 oli Lõuna-Eestis õigeusklikke 14%. Setud, tõsi küll, on põliselt ortodokssed.

[Krapp]

Hillarti setuks olemise arutelu oli nii haarav, et Lugeri algne küsimus [kust võiks leida pilte setudest Vabadussõjas ] läks sootuks meelest. Eks pea ikka nende käest küsima, kes ise teavad, et setud on - kuuluta oma muret näiteks http://www.seto.ee/ ja http://ajaleht.setomaa.ee.
PS omal on ainult mälupilte - esivanem, kes Pihkva vanglasse viidi teadis elu lõpuni, kes setu on, sest just Petseri kandi mees andis ta punastele üles. aga see on subjektiivne pilt.[/quote]

[metssiga]

Riigiarhiivi lugemissaalis (Tallinn, Maneezi tn hoone) on avatud näitus "Välikindlustused Vabadussõjas", kus väljas ka fotosid töödest sügisel 1919 Irboska rinde tagalas, tööjõuks eraisikud. Eks nad sealkandis vist setud olid!?

[Igor]

Riigiarhiivi lugemissaalis (Tallinn, Maneezi tn hoone) on avatud näitus "Välikindlustused Vabadussõjas", kus väljas ka fotosid töödest sügisel 1919 Irboska rinde tagalas, tööjõuks eraisikud. Eks nad sealkandis vist setud olid!?

tere,
tõesti näituse raames on näidatud mõningaid pilte sellest kuidas Petserimaa kohalikud teostavad välikindlustamistööd sapööriinstruktorite juhtimisel. Teatavasti värvati kohalike elanike kindlustustöödele nö vabatahtlikult-sunniviisiliselt ning maksti selle eest palka kolmes kategoorias: jalamees, hobusega (vankriga) mees ja meistertööline. Palk oli pisut väiksem kui sapööril: päevas keskmiselt 15 marka + toitlustamine. Palgatöölistest formeeriti nn töötalgud. 2. diviisi piirkonnas jõuti nii kaugele, et formeeriti isegi kaks töösalka, mille ülemaks oli kapten Garschnek, kes allus otse 2. diviisi insenerile. 7. polgu juures moodustati ka Pangevitsa tööpataljon, mis koosnes enamuses Petseri venelastest, kellel ei olnud piisavalt motivatsiooni Eesti eest seista, millepärast üksus saadeti hiljem laiali. Üldkokkuvõttes rakendati välikindlustustöödel märkimisväärne hulk kohalike Petseri venelasi ja setu rahva esindajaid.
terv.,
Igor K.

[Arnold]

See ei ole nüüd kuidagi militaaria, aga mõned asjad tuleks ikka üheselt selgeks rääkida! Ei ole olemas setu(o) rahvust - kui nad ise just ei taha ennast selleks tunnistada, ja see oleks ka ainult poliitiline valik, sest antropoloogiliselt ja keeleteaduslikult ei ole võimalik vahet ülejäänud eestlastest teha. Teab ehk keegi mingit harju rahvust? Usupõhiselt positsioneerivad ennast vist ainult juudid? Õigeusupõhise eristumisega saaksid nad ainult venelasteks ja sealtpoolt on juba mõistevatel põhujstel "terekäsi" ulatatud. Eks oma "tõde" ole ka võrokeste ütluses, et "kui seto sündse, sis juut ikse!", aga ei tohiks neid naabritevahelisi aasimisi kummaltki poolt võtta enama kui lepliku huumoriga. Teatud erinev käitumistüüp on muidugi tuntav (nagu ka ingerlaste puhul) - ju mõjub aastasadade pikkune erinev ühiskonnakorraldus. Intelligentne inimene saab muidugi aru erinevate sootsiumite nõrgemate esindajate refleksidest ja saab neist mõtte jõul üle.

[Lohetapja]

Kõige paremini iseloomustab setusid vana ENE artikkel, mis kõlab umbes nii (ei ole hetkel käepärast):
Setud on eestlaste ainus etniline rühm.
Setude puhul ei tohi religioosse kuuluvuse tähendust iseteadvusele alahinnata. Igaüks, kes sealkandi oludega rohkem kursis, peaks seda teadma.