Ehk M. Kröönströmilt on uues Akadeemias (2008, nr 7) uus artikkel.
Huvitav lugemine; samas kriitikat saab kah tugevasti teha. Näiteks, millel põhinevad väited (lk 1531): "Omavolilist rekvireerimist ja röövimist tuli Vabadussõja ajal ette ka Eesti sõjaväes, kuid need olid pigem üksikjuhtumid. Süüdlased selgitati enamasti välja ja karistati."
Autor igatahes mingit allikaviidet ei anna. Samas on see seni täiesti läbiuurimata teema ning mulle isiklikult tundub, et M. Kröönström siinkohal pigem eksib. Tõsi, Eesti vägede puhul tuleb eristada käitumist kodumaal ning Vene ja Läti aladel.
Eesti Rahvaväe ja Vene valgete armeede ohvitserkonna võrdlus
-
- Liige
- Postitusi: 55
- Liitunud: 02 Apr, 2005 18:05
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Kõik sõltub sellest, millega võrrelda. Valgearmeega (eriti Lõuna-Venemaal ja Siberis) võrreldavat marodöörlust Eesti rahvavägi kindlasti ei harrastanud. Ei mäleta, et siin oleks väeosi saatnud terved ešelonid kokkuröövitud varandustega. Teemat ei ole tõesti uuritud, kuid väeosade materjale lapates jäi silma, et kuni sõja lõpuni püüti tegelda iga üksiku juhtumiga. Kaasaarvatud piimavargused taludest. Kuigi soomusronglased ja partisanid võtsid sageli soomust ja 1. ratsapolk rüüstas 1918 detsembris ühe mõisa mesipuud, ei ole kõik see võrreldav sellega, mis toimus Vene kodusõjas.
Nõus, aga minu poolt tsiteeritud väited on, arvan, siiski eksitavad. Venemaal ja Lätis polnud kindlasti tegu üksikjuhtumitega. Ühtedes mälestustes üks skoutide mees kirjutas, et Eesti alal pataljoni ülemused röövida ei lubanud, ent Venemaal vaatasid asjale läbi sõrmede.
Ühes Viljandi Muuseumi aastaraamatus on ühelt lätlaselt artikkel, kus väidetakse, et Läti alal polnud nähtus haruldane.
Leidub ka selline dokument, kus venelastest moodustatud pataljoni (eestlasest) ülem teatab ülespoole umbes järgmist: selle ja selle väeosa mehed käivad mööda külasid, vägistavad naisi ja röövivad. Lõpetage see asi ära, sest minu pataljoni mehed, kes neist küladest pärit on, muutuvad rahutuks.
Tsensuuri materjalides leidub väljavõtteid sõdurikirjadest, kus nimetatakse Vene alal röövimiste ja muu sellisega eriti silma paistnud väeosi.
Lisaks peab arvestama, et käis tihe puskariajamine. Purjus peaga aga kiputakse kergemini igasugu "kangelastegusid" sooritama.
Oktoobris 1919 palus 2. diviisi ülem Soomusrongide diviisi osi nende madala distsipliini tõttu linnadesse puhkusele mitte lasta.
Igatahes nõuab teema põhjalikumat uurimist. Kindlasti käitusid erinevad väeosad erinevalt. Palju sõltus ohvitseridest. Näiteks tundub, et Sakala partisanid käitusid igal pool üldiselt hästi.
Ühes Viljandi Muuseumi aastaraamatus on ühelt lätlaselt artikkel, kus väidetakse, et Läti alal polnud nähtus haruldane.
Leidub ka selline dokument, kus venelastest moodustatud pataljoni (eestlasest) ülem teatab ülespoole umbes järgmist: selle ja selle väeosa mehed käivad mööda külasid, vägistavad naisi ja röövivad. Lõpetage see asi ära, sest minu pataljoni mehed, kes neist küladest pärit on, muutuvad rahutuks.
Tsensuuri materjalides leidub väljavõtteid sõdurikirjadest, kus nimetatakse Vene alal röövimiste ja muu sellisega eriti silma paistnud väeosi.
Lisaks peab arvestama, et käis tihe puskariajamine. Purjus peaga aga kiputakse kergemini igasugu "kangelastegusid" sooritama.
Oktoobris 1919 palus 2. diviisi ülem Soomusrongide diviisi osi nende madala distsipliini tõttu linnadesse puhkusele mitte lasta.
Igatahes nõuab teema põhjalikumat uurimist. Kindlasti käitusid erinevad väeosad erinevalt. Palju sõltus ohvitseridest. Näiteks tundub, et Sakala partisanid käitusid igal pool üldiselt hästi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 3 külalist