www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 17 Jaan, 2017 5:49

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 38 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Dets, 2008 13:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Sept, 2008 9:52
Postitusi: 143
Asukoht: Tartumaa
Pigem las olla küsimused tsipa üle jõu käivad, ära latti allapoole küll lase, põnevus kaob ära.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Dets, 2008 19:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Veebr, 2007 19:21
Postitusi: 1130
Asukoht: Tallinn
Minu ainsaks mureks see, et vastamise aeg natuke lühike. Nädalavahetusele sattunud küsimused magasin lihtsalt maha ja nägin alles siis kui juba aeg läbi oli. Nii saingi ainult viimasele küsimusele vastata. Samuti annab see võimaluse otsida vastuseid ainult netist/kodus olevast kirjandusest - samas 2 päevase vastamise korral jääks aega ehk raamatukogustki läbi astuda.

Küsimuste raskusaste väga hea.

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Dets, 2008 21:40 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Äkki ütleks mõni mees kes ei osalenud ka - miks?

Siis võiks hakata järeldusi tegema :wink:


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Dets, 2008 22:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5082
Tsiteeri:
Äkki ütleks mõni mees kes ei osalenud ka - miks?



Ainult laiskusest. Võistluses "Targem kui 5B" ei osale võimaliku piinlikkustunde pärast, aga eks kõik taandub ikka laiskusele.
LAISK!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Dets, 2008 0:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2903
Asukoht: Kodutares
Mul pole ei laiskust ega midagi, kud va aega napib ...

Igal juhul JÕUDU edaspidiseks!

terv
o


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2009 10:31 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Nagu juba varemalt lubatud - algab mängu teine voor. Üldiselt tingimused samad, ainult see väike täiendus, mis sai parandatud ka esimeses postituses:
Tulles vastu osalejate soovile saada rohkem aega info otsimiseks - vastamise aega on pikendatud 48 tunni peale!

Vooru 2 esimene küsimus. Ja pööraks pilgud nüüd Lõunarinde poole. Ja alustaks seekord oma vägedest.

Teatavasti alustati EV sõjaväe formeerimist 21. novembril 1918, veel enne Vabadussõja puhkemist. Esialgsete plaanide kohaselt pidi sõjavägi koosnema ühest diviisist, mis koosnes mitmetest jalaväepolkudest, ühest suurtükiväe polgust ning muudest vajalikest eriväeosadest. Seoses punaste vägede sissetungiga ka Lõuna-Eestisse tekkis vajadus ka seal kehtestada ühtne juhtimine.

Mis oli esimeseks Lõunarindel loodud suuremaks väekoondiseks? Kes määrati selle ülemaks? Kes staabiülemaks? Mis väeosad sinna kuulusid?
Nagu varemaltki - iga õige vastus 1 punkt. St. ka iga väeosa annab ühe punkti. Vastused ainult privas!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2009 10:08 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Kuna eestlastel muid eeskujusid eriti võtta polnud, siis moodustati 1. diviis suuresti vanade vene staatide järgi. Mõne väikese erandiga. Vene väes oli jalaväediviisis küll 6 polku, kuid need jagunesid omakorda veel kaheks brigaadiks. 21. novembri 1918 käskkirjas olid brigaadid ära jäetud.

Vene ja läti punaste vägede jõudmisel Lõuna-Eestisse saadeti 4. detsembril 1918 Lõunarindele olukorraga tutvuma polkovnik Ernst Limberg ja staabikapten Konrad Rotschild. 8. detsembril järgnes neile käskkiri 1. brigaadi moodustamise kohta, mille ülemaks määrati Limberg ning staabiülemaks Rotschild. Brigaadile allutati kolm Lõuna-Eestis formeerimisel olnud polku. 2. polk Tartus, 3. polk Võrus ja 6. polk Pärnus. Tegelikuses olid need polgud alles formeerimisel ning polgu mõõtmeid ei andnud neist välja ükski. Kõige kehvemas seisus oli venelastele kõige lähemale jäänud 3. polk, kuna Võrus tegid sakslased Eesti väeosade moodustamisele ka kõige suuremaid takistusi.

Lisaks staatide järgi brigaadi kuuluvatele polkudele allutati brigaadile ka kõik piirkonnas leiduvad Kaitseliidu osad ning kahepoolse kokkuleppe järgi pidid Eesti juhtimise alla jääma ka Pihkvast Eestisse taganenud vene valgete Põhjakorpuse osad. Viimased olid taganenud aga suures korratuses ning pidid esialgu asuma Eesti vägede tagalasse ennast korraldama. Tegelikkuses panid aga suures enamuses "jehhaat", kiiremad neist jõudsid Tallinna välja enne kui pidama saadi. Rindele jäi vaid Bulak-Balahhovitši ratsaväeosa.

Tähtajaks laekus 1 vastus. Punkte jagus sellele järgmiselt:
1. brigaad - 1
Limberg - 1
Rotschild - 1
2. ja 3. polk, Kaitseliidu osad ja Bulak-Balahhovitš - 4

Skald - kokku 7 punkti.


Viimati muutis toomas tyrk, 09 Jaan, 2009 10:14, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2009 10:12 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Nüüd aga midagi meie kuulsusrikka kahurväe sõjateest.

Milline oli esimene Lõunarindele jõudnud suurtükiväe üksus, kes oli selle ülemaks ning millised "torud" olid selle relvastuseks? Iga õige vastus = 1 punkt!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2009 14:17 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
27. detsembril 1918 jõudis Viljandisse, II diviisi ülema käsutusse 1. suurtükiväe polgu 5. patarei. Selle ülemaks oli kapten J Roska (hilisem Kaitseliidu ülem, kindralmajor J Orasmaa) ning relvastuseks neli 3,4" (87 mm) vene 1895. a. mudeli kerget välisuurtükki.

Lahingkorda seati patarei alles Viljandis, seal toimus ka esimene proovilaskmine. Kuid rindele ei läinud patarei mitte tervikuna, vaid suurtükkide kaupa. 4. jaanuaril läks kapten Roska esimese suurtükiga Õisu jaama. 5. jaanuaril läks teine suurtükk G Leetsi juhtimisel Kärstna grupi käsutusse Pahuvere mõisa. See teine suurtükk oli ka esimene eesti suurtükk, mis Lõunarindel lahinguis osales.

Täpsuse huvides pean siiski ära mainima, et selleks ajaks allus Lõunarinde juhatusele ka kaks vene valgete patareid.

Skald - 3 punkti.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2009 14:23 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Hm, mäng kipub väga ühepoolseks kiskuma. :roll:

Võtan siis tagataskust välja küsimuse, millest on võimalik palju punkte välja pigistada ja Skaldile äkki järele ratsutada :P

Millised punaste üksused tungisid 1918. a. detsembri alguses Lõuna-Eestisse? Iga üksus 1 punkt. Arvesse lähevad nii Petseri-Võru kui Valga suunas peale tunginud üksused!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2009 13:50 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Seekordne õige vastus (nagu ta on kirja pandud raamatus "Voina i revolutsija", XII osa, lhk 88).

Tsiteeri:
Taanduvate vene valgete ja lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul
tungis Eestimaale vaenlase Pihkva grupp kahes osas:
1. 49. polk, Petrogradi tagavara ratsapolgu 2. eskadron ja 1
kerge suurtüki patarei — Petseri—Võru ning sealt edasi Räpina ja Tartu
suunas;
2. 1. läti komm. diviisi 2. brigaad (1., 4. ja 6. polk), soomusrongid „Ataman Tšurkin” ja „Krasnõi Finljandets”, soomusautode salk „Kommunar”, Petrogradi tagavara ratsapolgu 1. eskadron ja üks kerge suurtüki ja üks kerge haubitsapatarei — Võru—Valga suunas.


Vastajaid seekord rohkesti. Valitud taktikad üsna erinevad. Punkte jagaks järgmiselt.
Taux - 4 polku + soomusrongid/autod ja suurtükipatareid - kokku 9 punkti
Charlemagne - Läti brigaad - 1 punkt
Skald - 4 polku - 4 punkti
Luciano (on ilmselt sama allika üles leidnud :wink: ) - 12 punkti

Koondseis:
Skald - 14 punkti
Luciano - 12 punkti
Taux - 9 punkti
Charlemagne - 1 punkt

Kusjuures neist ülaltoodud vägedest tegutses algul Eesti üksuste vastu peamiselt esimene, Võru pealt Tartu suunas liikunud grupp. Teine grupp võttis üle Valga liikudes suuna Riiale.

Lõunarindel tegutsenud väed olid arvuliselt enam-vähem võrdsed. Eesti probleemiks oli peamiselt vägede korraldamatus ning vähene ja ühekülgne relvastus (kuulipildujate ja suurtükkide vähesus).


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2009 14:17 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Järgmise küsimusega läheks juba Tartu vabastamise juurde.

Tartu vabastamise järel 14. jaanuaril 1919 heisati lińnas vähemasti 2 eesti lippu - üks Ülikooli peahoonel, teine Raekojal. Lippude heiskajatest on teada vähemasti 3 meest nimeliselt. Kes need olid?
(Kui mõni mees leiab täiuslikuma nimekirja ning viitab ka selle allikale - võib teenida ka üle kolme punkti :P )


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 13:36 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Seekord sai vist liiga kerge küsimus valitud. Tuli kolm õiget vastust.

Ülikooli peale heiskasid lipu Soomusrongi nr. 1 dessandi ülem alamkapten Jüri Ratassepp ja õppursõdur Artur Sirk. Raekojale heiskasid lipu Soomusrongi nr. 3 ülem kapten Oskar Luiga "oma meestega" (teiste osalejate nimed pole mulle teada).

Taux007, Luciano ja Skald - kõik saavad 3 punkti.

Koguseis:
Skald - 17
Luciano - 15
Taux007 - 12
Charlemagne - 1


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2009 13:44 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
Viimane küsimus seeriast tuleb juba Tartu lahingule järgnenud ajast. Kui Tartu vabastamine oli selles mõttes õnnelik lahing, et meie pool pääses praktiliselt kaotusteta, siis peale üllatuse möödumist kogus vastane ennast väga ruttu ning järgnesid mitmed lühikesed kuid ägedad lahingud Tartu lähistel. Punased hakkasid koondama Lõuna-Eestisse lisajõude uueks pealetungiks ning Tartu tagasivõtmiseks.

Kuid eestlastel õnnestus taaskord vastast üllatda. 23. jaanuaril alustasid soomusrongid uut pealetungi Valga suunas, mis lõppes Paju lahingu (milles soomusrongid küll ei osalenud) ning Valga vabastamisega.

Selle rünnaku algus ei olnud aga sugugi julgustav. Kohe esimesel päeval toimunud lahingus kaotati langetune ning haavatutena mitu juhti.

Mis lahingust on jutt? Kes soomusrongide ohvitseridest selles langesid ning said surmavalt haavata? Vihjeks niipalju, et võimalik saada kokku 4 punkti. Aga kuna Internetis levib mõne mehe kohta väga erinevaid nimekujusi - pööran tähelepanud ka nimede õigekirjale :twisted:


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Jaan, 2009 12:45 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 3435
23. jaanuaril toimunud lahingul on ka mitu nime, kuigi "heaks lapseks" seda nimetada ei saa. Soomusrongid jäid seisma Uderna mõisa lähistel, välja saadeti kaks dessanti. Rongide nr 1 ja 3 dessandid läksid paremale poole raudteed Kirepi mõisa suunas, Soomusrongi nr. 2 dessant raudteest vasakule, Hellenurme ja Palupera mõisa suunas.

Raskeid kaotusi kandsid just rongide nr. 1 ja 3 dessandid, seepärast on see lahing ka enam tuntud Kirepi lahinguna. Langesid dessandi üldjuht ning Lr. Sr. nr. 1 dessandi ülem alamkapten Jüri Ratassepp ning alamkapten August Vollmann. Järgmisel päeval suri lahingus saadud haavadesse Lr. Sr. nr. 3 dessandi ülem leitnant Georg Roosman(n).

Kõige rohkem ongi segadust olnud viimase nimega. Partsi mälestustes (ning ka mitmetes muudes kaasaegsetes kirjatükkides) on tema perekonnanimi kirjutatud Roosman. Aga Riigiarhiivis säilitatava teenistuskirja järgi on see Roosmann, ka juba näiteks 1934. a. ilmunud Ratassepa langemisele pühendatud mälestusartiklis nime lõpus kaks nn-i.

Kuid mitte sellest polnud jutt, kui rääkisin mitmest erinevast netis ringlevast nimekujust. "Kultuuri ja Elu" artiklis (mis on samuti netis loetav) on sellest saanud juba Rossmann. Kohanud olen ka kuju Roomann.

Sestap loen õigeks nii Roosman kui Roosmann vastanud.

Lahingu nimest veel - kuna üheks lahingu ajal haavata saanuks oli soomusrongide üldjuht Karl Parts, kes aga ise dessantidega kaasa ei läinud, vaid jäi rongide juurde, siis on 23. jaanuari lahingut nimetatud ka Uderna lahinguks.

Seega saavad 4 punkti kõik kolm vastanut - Luciano, Skald ja Marissa.

Lõppseis peale kõiki viite küsimust:
Skald - 21
Luciano - 19
Taux007 - 12
Marissa - 4
Charlemagne - 1

Auhind läheb taas Skaldile. Seekord on raamatuks M Meltjuhhovi "Stalini käestlastud võimalus".


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 38 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt