www.militaar.net

Järgmised andmed on avaldatud: Simmo, G. Meie kaotustest Vabadussõjas. // Vabadusmonument. I. Tallinn, 1933

Arvud sisaldavad nii lahingus hukkunuid kui ka haavadesse surnuid.

1. jalaväepolk-- 103
2. jalaväepolk-- 152
3. jalaväepolk-- 169
4. jalaväepolk-- 193
5. jalaväepolk-- 135
6. jalaväepolk-- 178
7. jalaväepolk-- 144
8. jalaväepolk-- 114
9. jalaväepolk-- 119
Kalevlaste Maleva polk-- 89
Kuperjanovi partisanipolk-- 137
Sakala partisanide polk-- 40
Scoutspolk-- 65
Ingeri polk-- 48
Balti pataljon-- 52
Peipsi rannakaitsepataljon-- 15
Tallinna 1. kaitsepataljon-- 56
Tartu kaitsepataljon-- 45
3. diviisi tagavarapataljon-- 12
Tartu kooliõpilaste pataljon-- 11
Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon-- 8
Soomusrongide diviisi tagavarapataljon-- 27
Soomusrongide diviisi kuulipildurite kursused-- 7
LRSR “Kapten Irw”-- 78
LRSR nr 2-- 41
LRSR nr 3-- 74
LRSR nr 4-- 17
LRSR nr 5-- 12
Kitsarööpalised soomusrongid-- 22*
1. ratsapolk-- 69
2. ratsapolk-- 12
Kaitseliit-- vähemalt 26
Muud üksused-- umbes 30

Kokku umbes 2300

*Eesti wabaduse sõda XI 1918–II 1920: terwishoidline osa. Tallinn, 1921 annab kitsarööpaliste kaotusteks:
KRSR nr 1-- 3
KRSR nr 2-- 6
KRSR nr 3-- 6
KRSR nr 4-- 8


Need arvud ei sisalda seega mitmete teistest rahvustest väeosade kaotusi (soomlased, venelased, lätlased, taanlased, rootslased).

Tavalistest "numbripolkudest" torkavad eriti silma 8. jalaväepolgu kaotused -- 114 hukkunut alates maist kuni sõja lõpuni. Samas kõikide teiste jalaväepolkude kaotused hõlmavad perioodi alates sõja algusest. Kui 8. polgule liita tema eellaste (polk formeeriti mai alguses Tallinna ja Tartu kaitsepataljoni baasil) kaotused, siis saame kokku 215.

Siia võiks kõik erinevatest allikatest pärinevad langenute ja haavadesse surnute arvud koondada - oleks võrdlusvõimalus!
Eelpooltoodud rehkendus on siiski küsimusi tekitav, sest puuduvad teadmata kadunud. Üldjuhul olid sellise saatusega mehed ikkagi tapetud. Ja kui teadmata kadunuid ei olnud, siis kust tulid "tundmata sõdurid" Vabadussõja kalmistutele? Ja mitte vähe! Rääkimata Lõunarindel langenuist, keda külamehed matsid nii Eestis kui Lätis ja sinna need hauad jäid, ilma et Eesti riik neist huvitatud oleks olnud. Tänaseni.

1933 aasta kolonel-leitnant Maide väljaandest "Ülevaade Vabadussõjast 1918-1920" on kaotuste kokkuvõte järgmine:

langenud lahinguis - 1570
haigemajades haavadesse surnuid -385
kohal surnuid - 107
haigustesse surnuid - 1388 (kokku sattus haigustega haiglasse 44593 inimest)
Kokku: 3450

haavatuid - 10105 (nendest 436 ohvitseri)
üle 600 haavatu jäi invaliidiks

Rindel langenute arv ja selle % väosa keskmisest koosseisust on järgmine:
LRSR nr 1 44 ehk 16%
LRSR nr 3 41 ehk 14,9%
LRSR nr 2 27 ehk 10,4%
LRSR nr 5 13 ehk 10,08
Kalevlaste Malev 73 ehk 11,25%
Kuperjanovi partisanid 89 ehk 8,09%
KRSR nr 4 8 ehk 7,92%
Skaudiväeosa 60 ehk 7,7%
6.jal.rüg 174 ehk 7,04%
3.jal.rüg 142 ehk 6,6%
9.jal.rüg. 115 ehk 6,2%
2.ratsarüg 9 ehk 1,26%

Kaotused haavatutena üksikute väosade kaupa ja % selle väosa keskmisest koosseisust on järgmised:
LRSR nr.1. 179 ehk 97%
LRSR nr.3. 184 ehk 67%
LRSR nr.5. 71 ehk 55%
Skaudiväosa 399 ehk 51%
Kuperjanovi partisanid 497 ehk 45%
8.jal.rüg 945 ehk 43%
2.ratsarüg 30 ehk 4%
Merevägi 2,14%
Suurtükivägi 0,85%

Haavamise iseloom:
79,11% tabatud püssi-ja kuulipildujatulega
14,87% tabatud suurtükitulest
6,02 rivist välja viidud teistel põhjustel

Kas kusagilt on võimalik ka kaotuste nimekirju leida?

Ise viskasin kodus pilgu raamatutesse ning tuvastasin, et 2. jalaväepolgu ajaloos on kaotused nimeliselt, päevaliselt ning koha järgi toodud. Nii langenud, haavadesse surnud, teadmata kadunud kui ka haigustesse ning õnnetuste läbi surnud.

"Soomusrongide diviis Vabadussõjas" II osa lõpus on toodud langenud kuni 1. juulini 1919, samuti koos langemise aja ning kohaga. Kas seal arhiivis olevais käsikirjades olid ka sõja teise poole kaotused olemas?

Teisi raamatuid, käsikirju või arhiivimaterjale mida vaadata?

Üks väike andmebaas mõlgub meeles. 2300 inimese andmed sisestada pole suur töö, kui andmed kusagil koondatud kujul olemas on...

toomas tyrk kirjutas:Üks väike andmebaas mõlgub meeles.

Jah, andmebaas oleks hea asi küll. Siiani on Vabadussõjas langenud suuresti anonüümsed, kellest küll kõneldakse, kuid kelle nimesid ühtse andmekoguna sirvida pole võimalik.

Langenute/kaotuste nimekirjad on mitmel pool laiali. Erinevates trükistes (Sõdur, Maide ja Valdini 6. polgu ajalugu; Tulnola 3. polgu ajalugu, Kangro Sakala partisanide ajalugu jne), käsikirjades (arhiivis on 5. polgu ajalugu Traksmaalt, ehkki ma ei mäleta, kas seal kaotuste nimekiri oli) jne. Osa neist nimekirjadest on täielikumad ja osa puudulikumad (tõenäoliselt mida varajasem, seda puudulikum). Mingit ühtset koondnimekirja pole ma kohanud. Aga see võib kuskil arhiivis veel olla.

Aga mida on sellel alal ära teinud Sõjahaudade hooldeliit?

Ja on justkui meelde jäänud, et langenute väljaselgitamisega tegeleb juba tükk aega Mati Strauss (ise teda ei tunne ega tea).

Walter, Tojak, Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud Eesti ohvitserid, 2000.

Riigiarhiivis Vabadussõjas langenute nimekirjad maakondade kaupa:
497 (Korraldusvalitsus) - 2 - 613 kuni 638.
Nimekirju samuti kaitseväeringkondade fondides (nt Pärnu 681 - 2 - 4), kirikufondides (nt EELK Nissi kogudus 1218 - 1 - 195; see küll Ajalooarhiivis!), väekoondiste ja -osade fondides (nt. 1. diviisi staap 515 - 1 - 231; Tartu kaitsepataljon 571 - 1 - 11).
Soomusrongide diviisi langenutest oli "Sõduris", aga mitte ei mäleta, kas arvud või nimekiri ("Sõduri" sisukorrad peaks olema KVÜÕA muuseumi kodulehel).
Jõudu tööle!

Külli Lainevool: PÄRNU KAITSEPATALJON JA 9. JALAVÄEPOLK VABADUSSÕJAS 1918. - 1920. AASTAL. lk.7

Käesoleva lõputöö kirjutamisel on mind aidanud hr Ain Krillo, kellelt olen saanud informatsiooni ja fotosid 9. jalaväepolgu kohta. Ta on mitme Vabadussõjaga seotud raamatu kaasautor. Tema praeguseks tööks on Vabadussõjas langenute üldnimekirja koostamine. Selle tööga alustati juba 1990. aastal. Peale A. Krillo tegeleb langenute üldnimekirja koostamisega ka hr Mati Strauss. Hetkel on koos ~7000 Eesti Vabadussõjas langenud, sõjas haavade ja haiguste kätte surnud ja punase terrori ohvriks langenud isiku nimed. Eelpoolnimetatud nimekirjas on ainult eestlased. Lisana kogutakse Eest Vabariigi Vabadussõja-aegsete liitlaste — inglaste, soomlaste, rootslaste, taanlaste — Eesti Vabadussõjas langenute nimed.

Reigo,
sinu poolt esitatud kaotuste tabelis on Kalevlaste Maleva KIA kogu sõja jooksul 89, pataljoni juubeliartiklis "Sõduris" 1933, nr. 50-52 öeldakse, et Skangali lahingus läks rivist välja 62 meest (seal Skangali mõisahoonete vahel ja sees oligi lõpuks õudne käsivõitlus, ilmselt veel õudsem kui Paju lahingus). Küsimus - ega sa ei tea, mis olid kalevlaste kaotused Skangali vallutamisel (st palju KIA, palju medevak)?

Kalevlaste langenud 22. juuni 1919 (nagu avaldatud Päevalehes ilmunud kuulutuses 30. juuni 1919)
Baumann Aleksander
Eller Oskar
Evert Johannes
Konov Villem
Kärner August
Laupa Priidik
Prigo Paul
Riberg Eduard
Rääbin Eduard
Sass Oskar
Sirts Abel
Soobik Martin
Treimann Heinrich
Vahar Bernhard
Vain Aleksander
Vervold Voldemar
Vildevink Johannes

Kuperjanovi pataljoni langenud Paju lahingus (allikas "Soomusrongide diviis Vabadussõjas" II osa).
Aidakats Ludvig
Arand Voldemar
Aruksaar Richard
Aunpuu Johannes
Ingel Eduard
Kuperjanov Julius
Kuuskmann Johannes
Kütt August
Lang Jaan
Laos Johannes
Leismann Johannes
Mitvits Aleksander
Paju Aleksander
Pruul Johannes
Ripper Eduard
Saar Eduard
Savvi Vitali
Tabas Voldemar
Terepson Ernst
Vannam Paul

Ma pole küsimust arhiivimaterjalide põhjal küll spetsiaalselt uurinud, aga Kalevlaste Maleva sõjategevuse päevaraamat (ERA 556/1/5. L 30-31p) annab 22. juunil langenuteks 18 inimest:
Eller Oskar
Wahar Bernhard
Wildewink Johannes
Andresson Johannes [puudub Toomase toodud nimekirjas]
Rääbin Eduard
Laupa Priido
Riiberg Eduard
Wain Aleksander
Baumann Aleksander
Sirts Abel
Treimann Heinrich
Sassi Oskar
Priggo Paul
Weerwald Woldemar
Kerner August
Ewert Johannes
Kannof Willem
Soopik Aleksander

Haavatud ja põrutatud: 40 inimest.


Maide, J. Ülevaade, lk 372 märgib, et kaotuste kohta on erinevad andmed: 58, 59 või 62 inimest, neist langes või suri haavadesse 18.

Mul on ka kuskilt üles märgitud, et haavatuid oli 15 või 18 (eri andmed), seega põrutatuid oli üle 20.

Mis puutub käitsivõitlusse mõisas, siis näib, et seda olulisel määral siiski polnud, võib-olla ainult üksikute mahajäänud vastase sõduritega. Ülejäänud, paistab, panid siiski enne plehku.

Anderson Johannes, surnud 26. juunil 1919 (ilmselt siis haavadesse), nii kirjas samas Päevalehe kuulutuses 30.06.1919, aga 20.12.1919 ilmunud kuulutuses on mehe eesnimeks saanud hoopis Oskar. Kuup. aga samaks jäänud.

Kui õieti olen aru saanud, siis Soomusrongide raamatus (kust Kupi Paju lahingu kaotused pärit on), ongi antud haavadesse surnud ja teadmata kadunud muude püsikaotustega koos. Lahingu kuupäevaga. Mitte tegeliku surmakuupäevaga. Vähemasti nii on mõnede meeste puhul välja tulnud.

Mis on aga huvitav - Soomusrongide diviisi raamatus peaksid olema kirjas kõik diviisile allunud väeosade kaotused kuni 1. juulini 1919. Aga Kalevlaste Maleva 22. juuni kaotusi seal ei ole. Viimased kaotused on 15. juunist Pihkva alt ning siis veel üks mees 23. juunist, kelle surmakohaks on ka antud Pihkva (haavadesse surnud?).

Reigo kirjutas:Tavalistest "numbripolkudest" torkavad eriti silma 8. jalaväepolgu kaotused -- 114 hukkunut alates maist kuni sõja lõpuni. Samas kõikide teiste jalaväepolkude kaotused hõlmavad perioodi alates sõja algusest. Kui 8. polgule liita tema eellaste (polk formeeriti mai alguses Tallinna ja Tartu kaitsepataljoni baasil) kaotused, siis saame kokku 215.

30. aprilli 1920 "Postimehes" on 8. polgu leinakuulutus polgu aastapäeva puhul, kus on nimeliselt, koos surmakuupäevaga langenud ja haavadesse/haigustesse surnud ära toodud. Koos kõigi eellastega.

Lugesin siis mehed üle.

Tundub, et see 114 on saadud kokku siiski mitte sõja lõpuni, vaid ka koos juba peale sõja lõppu haavadesse ning haigustesse surnutega.

Selles nimekirjas oleks siis
Kaotused enne 1. maid 1919
ohvitsere - 4
arst - 1
rahvaväelasi 112
Kokku - 117 meest

Kaotused 1. maist kuni sõja lõpuni
ohvitsere - 4
arst - 0
rahvaväelasi - 86
Kokku 90

Peale 2. veebruari 1920 haigustesse ning haavadesse surnuid (viimane surmakuupäev on 5. aprill 1920, kuulutus aga avaldatud 30. aprillil)
ohvitsere - 0
arste - 0
rahvaväelasi - 19

Mis siis kõik kokku teeb 226 meest, neist 109 8. jalaväe polgu eksisteerimise ajast ning 117 tema eellaste ajast.

Võimalik, et peale 30. aprilli surid veel mõned mehed haavadesse/haigustesse. Või leiti hiljem mõned "kadunud hinged" üles, nii et 8. polgu kaotused kasvasid kokku 114 peale.

Ma ei tea, kuidas see tolleaegne praktika oli - kas kõik väeosad liitsid ka juba peale sõda surnud oma kaotustele? Ja kui, siis kuidas nad neid sinna sisse rehkendasid? Ainult haavadesse surnuid? Ka haigestunuid, kui haigestumine ja evakueerimine toimus veel sõja ajal? Muid variante?