Punase jõud 22. veebruari 1919 a. seisuga

Lahingud ja üksused. Relvad ja tehnika. Varustus ja autasud. Kõik teemasse puutuv..
Vasta
Kasutaja avatar
Vabadus
Liige
Postitusi: 305
Liitunud: 23 Apr, 2005 12:38
Asukoht: Lõunas
Kontakt:

Punase jõud 22. veebruari 1919 a. seisuga

Postitus Postitas Vabadus »

Eestlaste poolt kogutud andmed vaenlase jõudude üle 22. veebruaril 1919 a.
Meie frondil alates Heinastest kuni Narvani vaenlase jõud järgmised:

Heiastest alates, Salatsi jõe joonel:
7. läti polgu 2 roodu, 250 meest ja 4 kuulipildujat
kohalike läti enamlaste partisaanide salgad kuni 300 meest
7. läti kütipolgu 4 roodu, 500 meest ja 8 kuulipildujat

Burtnekki järve ja Stakelni vaheline ala:
48. kütipolk, 700 meest ja 10 kuulipildujat
83. kütipolk, 500 meest ja 8 kuulipildujat
49. läti kütipolk, 500 meest ja 6 kuulipildujat
Petragoni ratsapolgu 3. eskadron, 30 meest
6. ratsapolgu 3. eskadron, 80 meest
9. Novgorodi polk, 400 meest ja 8 kuulipildujat
12. Novgoradi polk (Volmaris), 350 meest ja 4 kuulipildujat
2. läti kütipolk (Stakelnis), 900 meest ja 24 kuulipildujat
1 soomusrong (täpsustan hiljem, mis soomusrong) koos kolme 3-tollise süürtükiga ja 20 kuulipildujaga. (asus samuti Stakelnis)

Volmarist lõuna poole:
läti lendurite rühm (nr.? nimi.?)
6 6-tollist suurtükki
4 4-tollist suurtükki
20 3-tollist suurtükki

Stakelnist idapoole kuni Marienburgini:
9. läti kütipolk, 600 meest ja 10 kuulipildujat
7. ratsa eskadron, 60 meest
1. läti kütipolk, 600 meest ja 10 kuulipildujat
2. läti ratsa divisjon, 250 meest
6. läti kütipolk, 500 meest ja 6 kuulipildujat
8. läti kütipolk, 450 meest ja 12 kuulipildujat
8 3-tollilist suurtükki
2 raskesuurtükki (ei ole suutnud täpsustada)

Marienburgist Irboskani:
3. eesti kommunistlik polk, 400 meest ja 4 kuulipildujat
1. Pihkva polgu 2 eskadroni, 200 meest
1. Pihkva polgu 3 roodu, 400 meest ja 6 kuulipildujat
53. Viljandi polk (6 roodu), 600 meest ja 3 kuulipildujat
1. Petrogr. ratsapolgu 1. eskadron, 80 meest
1. eesti kerge divisjon, 6 3-tollilist suurtükki
52. Tallinna polgu 6 roodu, 600 meest ja 8 kuulipildujat

Irboskast Pihkva järveni.
51. Tartu polk, 700 meest ja 10 kuulipildujat
85. kütipolk, 800 meest ja 16 kuulipildujat
49. kütipolk (4 roodu) 300 meest
36. kütipolk, 300 meest ja 15 kuulipildujat ja patarei kahe haubitsaga
soomusrong (täpsustamata)
1 raskedivisjon 3 42-liinilist suurtükki
Novgorodi divisjon, 7-3 tollilist suurtükki
1. eesti punane ratsapolk (üks eskadron), 90 meest
6. ratsapolk (2. eskadron), 60 meest

Pihkva ümbrus:
10. diviisi staap
2 ratsapolku
Moskva kommunistlik lendurite rühm nr. 31
Pihkva kommunistlik rood
Läti polk

Pihva järve tagune ala kuni Peipsi lõunakaldani:
7. kütipolk, 84. kütipolk (kokku kolm roodu), 700 meest
165. kütipolk, 750 meest ja 8 kuulipildujat
163. kütipolk, 700 meest ja 8 kuulipildujat
soomusrong nr. 51
2 3-tollilist suurtükki
38. raudtee kaitse polk (1 rood)

Oudova (asukohta võiks keegi täpsustada):
2 Nõukogude roodu, 300 meest

Narva rindel:
7. Oudova kütipolk (2 roodu), 300 meest
2. Eraldi Novgorodi polk, 250 meest, 3 kuulipildujat ja 2 3-tollilist suurtükki
89. kütipolk, 800 meest ja 10 kuulipildujat
ratsa eskadron, 70 meest
50. kütipolk, 750 meest, 10 kuulipildujat ja 4 3-tollilist suurtükki
1. Petseri polk, 300 meest ja 3 kuulipildujat
soomusrong nr. (?)
Eeskujulik polk, 500 meest ja 6 kuulipildujat
78. kütipolk, 800 meest, 8 kuulipildujat, 6 6 tollilist suurtükki ja 16 3-tollilist suurtükki
168. polk, 300 meest ja 10 kuulipildujat
10. kütipolk, 500 meest, 10 kuulipildujat ja 4 3-tollilist suurtükki
166. kütipolk, 800 meest ja 30 kuulipildujat
1. Punane raskepatarei, 150 meest ja 2 kerget suurtükki

Jamburg:
6. diviisi staap
Jamburgi rood, 300 meest
Jamburgi tagavara polk, kohalikud elanikud, kuni 5000 (ilma relvastamata)
400 relvastatud instruktorit

Kui milleski eksinud olen, siis kahju! Parandage julgelt. Samuti ootan huviga just infot nende vägede kohta, kus mul on lisatud natukene märkmeid või ma ei tea väeosa numbrit vms.
Arvud ei pruugi olla täpselt õiged aga mingi ettekujutuse ikka saab.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Huvitav.
Aga, mis täpsem allikas on? Raamatud või artiklid või arhiiv?

See Narva rinde "Eeskujulik polk" polk on tegelikult 1. eeskujulik külakehvikute polk (lahingutegevuses küll mingit eeskuju ei näidanud).

Ma vaatan kodus, mul on vist midagi arhiivist Narva rinde kohta veebruaris üles kirjutatud (punaste origin. dokumentidest).
Kasutaja avatar
Vabadus
Liige
Postitusi: 305
Liitunud: 23 Apr, 2005 12:38
Asukoht: Lõunas
Kontakt:

Postitus Postitas Vabadus »

Enamus andmeid on pärit Karl Partsi mälestustest. Kuid kontrollitud on andmeid ka teiste raamatute järgi.
Meenub:
"Danebrogi lipu all" R. Borgelin, Tallinn, 1934
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ok.

Kõigepealt täpsustame, et tol hetkel tegutsesid Eesti Rahvaväe vastu kahe vaenlase armee osad: Nõukogude Läti armee ja 7. armee.

Nõukogude Läti armee Eesti vastu tegutsev rindelõik ulatus Riia lahest kuni Marienburgi (Aluksne) rajoonini. Armee Eesti rindel tegutsev grupeering oli jaotatud kahte operatiivkoondisesse: Valmiera grupp ja Marienburgi grupp. Nende kahe grupi tegevust koordineeris 1. läti kütidiviisi staap.

7. armee Eesti vastane rinne ulatus Irboska rajoonist kuni Soome laheni. Rinne oli jagatud kahe operatiivkoondise vahel: Pihkva lahingulõik (seda juhatas 10. kütidiviisi staap) ning Narva lõik (seda juhatas 6. kütidiviisi staap). Pihkva lahingulõik jagunes omakorda Petseri grupiks ja Peipsi lõiguks (viimase põhijõud asusid Lämmijärve ääres).

-----
Narva lõigu kohta (tegutses Narva jõe joonel) on olemas päris täpsed andmed 21. veebruari seisuga. Allikas: ERA R-1534-1-6. L. 2. Tegemist on punase poole originaaldokumendiga.

46. kütipolk
47. kütipolk
50. kütipolk
51. kütipolk
7. Petrogradi kütipolk
87. kütipolk
166. kütipolk
168. kütipolk
3. soome kommunistlik kütipolk
1. eeskujulik külakehvikute polk
Üksik kommunistlik pataljon
3. Jaroslavli eriotstarbeline rood
5 ratsaeskadroni
Novgorodi VTšK pataljoni ratsaüksus
Kokku: 8270 tääki, 447 mõõka, 123 kuulipildujat, 33 välisuurtükki, 6 lennukit

(Eestil Narva lõigu vastas 24. veebruari seisuga 1. diviis: 4500 tääki, 700 mõõka, 35 välisuurtükki, 110 kuulipildujat, 1 soomusrong. Allikas: Sõdur, 1924, nr 7/8, lk 22)


7. armee Pihkva lahingulõigu kohta on andmed punaste originaaldokumendist 18. veebruari seisuga. Allikas: ERA R-1534-1-6. L. 1.

Peipsi lõik (kattis Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kallast, põhijõud Lämmijärve ääres):
84. kütipolk
163. kütipolk
165. kütipolk
Volga koondbrigaadi 1. pataljon
38. raudteepolgu üks rood
Soomusrong nr. 32
Peipsi flotill

Kokku:2076 tääki, 45 kuulipildujat, 4 välisuurtükki, 2 laevasuurtükki, 1 suurtükk soomusrongil

(Eestil vastas 24. veebruari seisuga: 846 tk, 220 mk, 4 välisuurtükki, 11 kp. Allikas: Sõdur, 1924, nr 7/8, lk 22. Tegelikult oli kuulipildujaid siin rohkem - u. paarkümmend.)

Petseri grupp (tegutses Irboska-Petseri suunal):
52. Tallinna kütipolk (punaeestlased)
53. Viljandi kütipolk (punaeestlased)
54. Tartu kütipolk (punaeestlased)
86. kütipolk
49. kütipolgu 4 roodu
Pihkva kommunistlik rood
1. eesti punane ratsapolk
2 ratsaeskadroni
2. Petrogradi soomusrong "Ilja Muromets"

Kokku: 3495 tääki (ilma 86. kütipolguta), 503 ratsaväelast, ? kuulipildujat, 19 välisuurtükki, 1 soomusrong

(Eestil siin vastas: 2450 tääki, 138 mõõka, 8 suurtükki, 27 kuulipildujat, 1 soomusrong. Allikas: Sõdur, 1924, nr 7/8, lk 22.)

Pihkva lahingulõigu reservis:
1. Petrogradi kütipolk
8. kütipolk
9. kütipolk
85. kütipolk
Kokku:3312 tääki, 59 kuulipildujat

Kokku Pihkva lahingulõigul:
8883 tääki (ilma 86. kütipolguta), 503 ratsaväelast, 24 välisuurtükki, 1 soomusrong

Toome ära ka Pihkva lahingulõigu koosseisu 4. märtsi seisuga (ERA R-1534-1-6. L. 4).

Peipsi lõik:
5. kütipolk
84. kütipolk
163. kütipolk
165. kütipolk
Volga koondbrigaadi 1. pataljon
Oudova üksik nõukogude pataljon
Peipsi flotill
3539 tääki, 69 kuulipildujat, 4 välisuurtükki, 2 laevasuurtükki

Petseri grupp:
1. eesti kommunistlik kütipolk
2. eesti kommunistlik kütipolk
4. eesti kommunistlik kütipolk
8. kütipolk
9. kütipolk
85. kütipolk
86. kütipolk
Pihkva kommunistlik rood
Novgorodi kubermangu ratsadivisjon
1. eesti punane ratsapolk
1 ratsaeskadron
2. Petrogradi soomusrong “Ilja Muromets”
Soomusrong nr. 7 “Stenka Razin”
1. mereväe soomusrong “Trotski”
Kokku: 5644 tääki, 434 mõõka, 75 kuulipildujat, 21 välisuurtükki, 3 soomusrongi

Pihkva lahingulõigu reservis:
7. kütipolk
49. kütipolk
1. Petrogradi kütipolk
Kokku: 2847 tääki, 28 kuulipildujat

Kokku Pihkva lahingulõigul: 18054 inimest, 12030 tääki, 434 mõõka, 206 kuulipildujat, 25 välisuurtükki, 3 soomusrongi, 10 lennukit

-------------
Mis puutub Nõukogude Läti armee grupeeringusse, siis selle kohta minu käsutuses punase poole aruandeid pole.
Enam-vähem võib Su poolt ära toodud grupeeringut õigeks pidada, ent mõned parandused tuleks teha:

1) "kohalike läti enamlaste partisaanide salgad" -- nendest oli selleks ajaks formneeritud juba Valmiera vabatahtlik pataljon.

2) "49. läti kütipolk" - tegelikult oli tegemist lihtsalt 49. kütipolguga (mitte läti)

3) "Petragoni ratsapolgu 3. eskadron" -- see peaks olema Petrogradi

4) "2. läti kütipolk" -- see polk oli tol hetkel kindlasti Kuramaal ehk seega mitte Eesti vastas.

5) "1. Pihkva polk" -- täisnimi peaks olema VTšK-nimeline 1. Pihkva polk. Selle polgu baasil moodustati (kui ei olnud juba moodustatud) veebruari lõpul 13. läti kütipolk (polku täiendati lätlastega).

Mis puutub mainitud 3. eesti kommunistlikusse polku, siis see asus Marienburgi grupi äärmisel paremal tiival ning selle koosseisus oli tegelikult ligi 1400 meest.

Olgu lisatud, et veel veebruari lõpus lisandusid Marienburgi grupi koosseisu äsjaformeeritud 15. läti kütipolk ja 1. läti ratsapolk.

Eesti vägedel tegutses Nõukogude Läti armee Valmiera ja Marienburgi gruppide vastas 24. veebruaril: 6982 tääki, 310 mõõka, 30 suurtükki, 84 kuulipildujat, 1 laiarööpmeline ja 3 kitsarööpmelist soomusrongi.
Kasutaja avatar
Vabadus
Liige
Postitusi: 305
Liitunud: 23 Apr, 2005 12:38
Asukoht: Lõunas
Kontakt:

Postitus Postitas Vabadus »

Põhjalik ülevaade. Tänan!
Aga ehk oskab keegi ( eelkõige sina Reigo ) mulle täpselt öelda, soomusrongide nr.-id, mis minul on jäänud täpsustamata ja ka täpsem info vastavate rongide kohta( suurtükid - kui mitu ja millised, dessantrood - kui palju tikke ja relvastus, soomusrongide ülemad ja muud tähtsamad tegelased soomusrongidel - veduri juht, suurtüki platvormi ülem, dessandi ülem jms. mehed).
Et ehk on kellelgi kindlaid anmeid .
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Paraku rohkem andmeid mul pole. Neis dokumentides, milledele viitasin, oli tegelikult ka rongide relvastus lahti kirjutatud, kuid ma ei märkinud seda üles.
štabskapitan
Liige
Postitusi: 55
Liitunud: 02 Apr, 2005 18:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas štabskapitan »

Mõned soomusrongide juhid seisuga 22.02.1919.

SRD ülem Anton Irv.
SRD ülema abi ja KRSR üldjuht st/k Albert Peters (10.02-20.03.1919)
SRD tehnika ja side osakonna juhataja, divisjoni insener Eduard Jürgens

LRSR nr. 1 ülem leitnant Anton Irv (10.12.1918 - 23.01.1919), pärast seda SRD ülem kuni 27.04.1919).
LRSR nr. 1 komandandi ajutine k.t Eduard Neps (24.01-30.04.1919)
sama rongi patarei ülem st/k Mart Unt (16.02-26.04.1919)
sama rongi sidekomando ülem lipnik Osvald Dreher (Lannes).
LRSR 1 luurekomando ülem lipnik Paul Villemi. Adjutant lpn Jaan Künnapuu.

LRSR nr. 2 komandant st/k Jaan Lepp (30.12.1918 - 1.07.1920).
Rongi ülema abi leitnant Hugo Lepp (Jaan Jaanson?)
klp. komando ülem Julius Fischer. Patarei ülem Leonhard Pallon.
Dessantroodu ülem Eugen Bärenklau.

LRSR NR. 3 komandant kapten Oskar Luiga (28.12.1918 - 1920)
ülema abi leitnant Edgar Teslon (6.01-13.06.1919), adjutant Artur Mahnke.
Dessantroodu ülem a/ltn Johan Kase (24.01-märts 1919).

LRSR nr. 4 komandant Hans Jaakson (8.01-8.09.1919), dessandi ülem a/ltn Konsantin Peterson (5.02-26.04.1919)

KRSR nr. 1 komandant lpn J. Saar, adjutant lpn J. Toots (alates 14.01.1919). Dessandi ülem a/ltn J. Teder (?)

KRSR 2 komandant st/k Paul-Georg Laamann (7.01.-23.03.1919), adjutant lpn Viidak. suurtükiplatvormi (rühm) ülem lpn Ferdinand Lindemann. Klp. komando ülem leitnant Sapman (?) - tuli 1919. jaanuaris ühest Soome väeosast. Luurekomando ülem junkur Robert Perlits (?)

KRSR 3 ülem leitnant Arved Engman (8.01.-20.03.1919)
KRSR 3 ülema abi (adjutant) a/ltn Edgar Neggo (25.01.-21.03.1919)
Patarei ülem A. Mušitš (alates 25.01.1919).

NB! Kuupäevades võib olla väiksemaid ebatäpsusi.
Milliste rongide relvastus huvitab? Kas on plaanis sel teemal kirjutada?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Petseri grupi punaste soomusrongidest niipalju, et need olid korralikult relvastatud (mitte halvemini kui eesti omad) ning samamoodi soomustatud (paremini kui eesti omad). Ometi jättis nende tegevus tugevasti soovida, punaste rongid tegutsesid reeglina ettevaatlikult (või aralt) ja saamatult. Üks põhjus selles on ilmselt, et rongidel oli meeskonnaks peamiselt "proletariaat" ehk seal oli vähe endisi ohvitsere. Eesti rongidel oli tunduvalt suurem ohvitseride protsent.

Mälu järgi on dokumendikogumikus "Kodusõda ja revolutsioon Eestis" (2. köide) avaldatud ka üks mingi punakomandöri aruanne, milles oma soomusrongide tegevust võrreldes Eesti omadega tõsiselt kritiseeritakse.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

See dokumendikogumik oli tegelikult muidugi: Kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis 1918-1920. II.

Punase Läänerinde juhatuse juhised punasele Eesti armeele edukamaks tegevuseks. 7. märts 1919.

Muuhulgas öeldakse: "7. ja 2. Petrogradi soomusrong tegutsevad ebakindlalt, pigem lahingust kõrvale põigates kui kaasa aidates selle edule; seejuures oma tehnilistelt omadustelt kujutavad nad endist liikuvaid kindlusi ning võiksid oskusliku kasutamise korral javaprama isikkoosseisu juures tekitada vaenlase hulgas paanikat. /.../ Meie soomusrongid on oma varustuselt vastase soomusrongidest mõõtmatult paremad ning peavad olema raudteede peremehed. Kaks ühiselt tegutsevat soomusrongi on võitmatud. Rindelõikude ülemad peavad nende piirkonnas tegutsevatele soomusrongidele andma konkreetsed lahinguülesanded, mille mittetäitmine või ilmutatud arguse eest tuleb süüdlased anda Revolutsioonilise Tribunali alla."

Punase Eesti armee juhataja lisas: "Oskamatu kasutamise tõttu täidavad soomusrongid küllalt sageli tavalise suurtükipatarei funktsioone, tulistades vastase asukohti üle oma jalaväe pea. See on täiesti lubamatu. Soomusrongidele tuleb alati anda aktiivsed ülesanded. Nendelt tuleb igal tingimusel nõuda julgeid läbimurdeid vastase asukohta paanika tekitamiseks vastase hulgas ja oma jalaväe edasiliikumise ergutamiseks. Jalaväel aga pole õigust maha jääda soomusrongidest, vaid ta on kohustatud soomusrongide tekitatud segadust vastase rindes ära kasutades kiiresti edasi tungima ning kindlustuma uute hõivatud asulate serval."
Charlemagne
Liige
Postitusi: 1483
Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
Kontakt:

Postitus Postitas Charlemagne »

Head ülevaated siin väeosadest, panid kohe printeri nurru lööma! Aga kas keegi oskab iseloomustada neid punaseid Eesti polkusid: milline nende rahvuslik koosseis oli? Kas nad 100% eestlastest ikka koos seisid? Või oli seal eestlasi õige pisut? Kas on teada Venemaa eestlaste koondamisest nendesse polkudesse?
Kasutaja avatar
Vabadus
Liige
Postitusi: 305
Liitunud: 23 Apr, 2005 12:38
Asukoht: Lõunas
Kontakt:

Postitus Postitas Vabadus »

Charlemagne kirjutas:Head ülevaated siin väeosadest, panid kohe printeri nurru lööma! Aga kas keegi oskab iseloomustada neid punaseid Eesti polkusid: milline nende rahvuslik koosseis oli? Kas nad 100% eestlastest ikka koos seisid? Või oli seal eestlasi õige pisut? Kas on teada Venemaa eestlaste koondamisest nendesse polkudesse?
Kakun ühe vana teema ülesse.
Vastus Charlesmagnele - kahjuks midagi väga täpset ei oska öelda - aga 25. mai 1919 seisuga sõdis kommunistide lipu all Eesti punaseid u. 2620 meest. ( Lätlasi lisaks veel u. 1600 )
Ehk on midagi kasu sellest teadmisest.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Postitus Postitas oliver »

Olen juba ammu küsida tahtnud et kui suured need polgud tollal olid? Mulje on jäänud et iga roodust suuremat üksust nimetati polguks.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Olen juba ammu küsida tahtnud et kui suured need polgud tollal olid? Mulje on jäänud et iga roodust suuremat üksust nimetati polguks.
Küsimus käib ilmselt Punaarmee polkude kohta.

Paberi peal pidi kütipolk koosnema kolmest pataljonist, igas kolm roodu. Igas roodus pidi olema 3 laskurrühma ja üks kuulipildujarühm. Lisaks pidid polgu juures olema komandod: kuulipilduja-, side-, ratsamaakuulajate-, sapööri-, pommipilduja-, komandandi-, majandus-, gaasi-. Samuti pidi polgu juures olema polgu kool (allohvitseridele vastavate tegelaste väljaõpetamiseks), sidumissalk, veterinaarravi punkt. Kütipolgus pidi olema 3687 inimest, 36 kuulipildujat, 6 pommipildujat. 3687 inimesest umbes 1300 pidi tegutsema nn "tääkide ja mõõkadena" roodudes ning ratsamaakuulajate komandos.

Tegelikult varieerus allüksuste ja meeste arv polkudes tugevasti. 1918. a lõpul oli Eestis isegi ühe-kahe või kolme-roodulisi polke. Aga näiteks 49. kp oli 3-pataljoniline ja pea täiskoosseisuline. 1919 a kevadel oli Eestis polkudes reeglina kaks või kolm pataljoni. Tääkide arv varieerus tavaliselt 500 ja 1300 vahel (tääkide arvestamise süsteem näib olevat eri väeosades erinev; mõnes arvestati ilmselt ka sapöörid ja sideväelased tääkideks; näiteks 90. kütipolgus loeti aprillis ligi 2000 tääki.) Kuulipildujaid oli reeglina vähem kui 36; mõnel isegi alla 10. Pommipildujaid ei pruukinud alati ollagi.
Kasutaja avatar
Vabadus
Liige
Postitusi: 305
Liitunud: 23 Apr, 2005 12:38
Asukoht: Lõunas
Kontakt:

Postitus Postitas Vabadus »

oliver kirjutas:Olen juba ammu küsida tahtnud et kui suured need polgud tollal olid? Mulje on jäänud et iga roodust suuremat üksust nimetati polguks.
Vabadussõja päevil polnud polk mitte 3000-meheline, milliseid hilisematel aastetl ( rahu ajal ) võis juba leida, vaid näiteks jalaväe polguks loeti 39 ohvitseri, 460 püssi ( meest ) ja 26 kuulipildujat.
Loodan, et olin abiks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist