Eesti punaste küttide julm lõpuheitlus

[drachenheim]

Remmelgas, J oma 1959. a ilmunud raamatus "Igavesti" (Kirjastus EMP Stockholm) on ühe pääsenud punaküti tunnistusele tuginedes kirjutanud järgmist:

Peale Eesti-Vene rahulepingut eesti kütidiviis demobiliseeriti ja see toimus Ukrainas Melitopoli linnas.
1920. a peale diviisi laialisaatmist tekkis eestlaste hulgas käärimine, mille suurimaks põhjuseks koduigatsus. Liikvel oli ka kuuldus, et Eesti andestab neile eestlastele, kes sõdinud punaarmees. Samas Ukrainast oli raske pääseda Moskvas asuvasse opteerimiskomisjoni. Venemaal toimus kodusõda ning meestel puudusid dokumendid. Väejooksikuid karistati karmilt.
1920. a hilissuvel saavutas käärimine kõrgpunkti, mil umbes 3000 eestlast laadisid oma varustuse ja Ukrainas saadud sõjasaagi kaherattalistele kaarikutele (datšanka) ja otsustasid läbi mursa kodumaale. Raskedi relvi nad kaasa ei võtnud, arvati püssidest ja kuulipildujatest jätkuvat, samuti võeti kaasa küllaldaselt laskemoona. Matka alustati Kohhovskaja Pewrepravast Dnepri ääres ja suunaks oli Brjansk.
Sõduritega liitusid ka ohvitserid. Keskustest, kus eestlased läbisid, peksti laiali nõukogud ja anti tappa kommunistidele.
Eestlased jõudsidki välja Brjanskini, kuid sinna oli Moskvast eriešeloniga vastu saadetud tšekaa eriüksused, kelle ülesandeks oli takistada eestlasi kodumaale jõudmast ning mässuline vägi hävitada. Verises lahingus jäid eestlased alla ning neil võeti relvad.
Eestlaste saatus on teadmata, kuid arvatavasti nad hukati.

Kurioossne, on et 1919. a olid eesti punased kütid Brjanski all võidelnud Moskvale pealetungivate poolakatega, nüüd otsustati nende saatus sealsamas.

Kas kellelgi on andmeid antud loo kohta?

Sama lugu juhtus ka tegelikult läti küttidega, kes peale nn kodusõja lõppu asusid ukrainas rongile, kinnitasid vedurile läti lipud ja tossutasid rongiga lätisse tagasi, pekstes teepeal laiali punaste kohalikud võimud.

[istorik]

Raamatus: S.Semanov "Mahno- tegelik elulugu" Olion 2002, on samuti üks episood kuskilt Vasakkalda- Ukrainast 1920date aastate algusest, kus Mahno salk kohtub paarikümnest eestlasest koosneva üksusega. Toimub kiire ja verine lahing ning eestlased hävitatakse- hukatakse. Üsna segaseks jäi aga eestlaste kuuluvus, kas punaste, valgete, petljuuralaste või muu sõdiva osapoole alluvusse? Võimalik, et oli tegu mingi seltskonnaga juba tolleks ajaks hajutatud eesti punastest küttidest?

[gamajun]

Tegemist oli Eesti kütidiviisi tagalaüksusega ja sõjaorkestriga. Kohal kus nad hukkusid ( umbes 65 km Poltava linnast, Verhnjaja-Lannaja küla lähistel) pandi üles mälestussambal. Hukkunute arv pidi olema 99 inimest.

[Prinz Eugen]

Remmelgase raamatus toodud episoodi peaks olema võimalik uurida - selle tõelevastavus aitaks ehk seletada, kuhu mitu tuhat eesti punakütti kadus. Mässud Punaarmees ja nende mahasurumine oli Kodusõjas igapäevane asi.
Ainult et poolakate vastu sõdisid eesti punakütid Daugavpilsi, mitte Brjanski all.