Hiinlased Vabadussõjas Tartumaal

[martr]

Tere!

Koguteoses "Tartumaa" (1925) räägitakse hiina väeüksuse tegutsemisest Vabadussõjas: "Edasi olid lahingud soomusrongide dessantidel Tõravere juures, kus hiina väe-osad oma patarei Vapramäele olid üles seadnud, ja Unipiha mõisas (17. jaan.), Kambja piiril."

Omaaegse Elva elanikuna on Vapramäe seik mulle hästi teada. Hiinlased olid saadetud Tartusse, ent jõudsid selle ootamatu langemise tõttu üksnes Elva lähikonda.

Ent kas keegi teab midagi täiendavat lahingust Unipiha mõisas? Vabadussõja ajaloo esimene köide kõneleb samal kuupäeval (17. jaanuaril) toimunud Reola vallutamisest Eesti vägede poolt. Unipiha lahingust pole juttu, samuti pole seda näha Vabadussõja kaartidel, mis on minu käsutuses.

Täpsustuseks niipalju, et tollel ajal jooksis kihelkonna piir üsna mõisasüdame lähedal, sellest lõunas Liudsepa kraavi kandis.

[Arensburger]

Tanaseks juba manalamees Kristjan Aalisto raakis mulle kunagi, et tema siberisse mineku pohisuudlasteks on hiinlased!?!
Nimelt olla punaste voimuletuleku jarel 1940, tema elukoha korvale rajatud suur puust obelisk viisnurgaga tipus ja ilusa puust aiaga selle umber. Pohjuseks, et seal olevat suurem vabadussojas langenud punahiinlaste uhishaud.
Saksa okupatsiooni ajal, kui Kristjan raudteel tootas ja seetottu ka kohustuslikult omakaitsesse kuulus, otsustas ta kitsastes oludes selle puust obeliski vaikselt ahjus ara kutta. Nii laksid ahju nii obelisk ise kui ka aed takkajargi.
Parast kui punased 1944 tagasi olid, pandi just see ausamba havitamine talle pohisuuks. Omakaitses olemine oli selle asja juures alles teisejarguline patt.

okuatsioon.ee

AALISTO, Kristjan, Jüri ka Aaliste, s. 1911 Vorumaa Urvaste v., 6 kl., masinist, arr. 07.02.46 Valgamaa Sangaste v., trib. 04.05.46 §58-1a, 58-11, 10+4. Oli Omakaitses. [ar 16454]

[Arnold]

Nimelt olla punaste voimuletuleku jarel 1940, tema elukoha korvale rajatud suur puust obelisk viisnurgaga tipus ja ilusa puust aiaga selle umber. Pohjuseks, et seal olevat suurem vabadussojas langenud punahiinlaste uhishaud.

Kus kandis võiks see koht olla?

[OveT.]

otsustas ta kitsastes oludes selle puust obeliski vaikselt ahjus ära kütta. Nii läksid ahju nii obelisk ise kui ka aed takkajärgi.
Pärast kui punased 1944 tagasi olid, pandi just see ausamba hävitamine talle põhisüüks. Omakaitses olemine oli selle asja juures alles teisejärguline patt.

[Arnold]

Kuid ka sellest oli vähe - kättemaksuks kütsid venelased omakorda ahjus ära Roman Haavamägi skulptuuri Krokodill ja arvatavasti ka Miki-Hiire
http://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika_rand

[Arensburger]

Nimelt olla punaste voimuletuleku jarel 1940, tema elukoha korvale rajatud suur puust obelisk viisnurgaga tipus ja ilusa puust aiaga selle umber. Pohjuseks, et seal olevat suurem vabadussojas langenud punahiinlaste uhishaud.

Kus kandis võiks see koht olla?

Tookord sain aru, et ta põhitöökohaks saksa ajal oli Tsirguliina jaam. Vastavalt, et siis elukoht ka seal lähiümbruses pidi olema. Aga mine sa neid vedurimehi tea. Võibolla oli neil ka mingeid muid ajutisi peavarjusid kus peatuti.