S/l Meeme suurtükid
Postitatud: 02 Okt, 2012 11:43
Mis suurtükid olid peal Meemel (hukkunud 1924)? Kas selline hülss (säilinud osa läbimõõt ~106,5 mm) vastaks mingilegi Meeme laskemoonale?
Aitäh, corvus...ma tean seda raamatut ja oleks selle Estrist ka kätte saanud, ainult küsimus on, mida ma hetkel Helsingis nende eesti raamatute teabega teen?corvus kirjutas:Vaata palun Mati Õun: "Eesti sõjalaevad, 1918 - 1940" Vol.1. (Tammiskilp, 1998)
Sellistest variantidest tundub suveniir kõige mõistlikumana, sest hülsil on graveering oktoober 1919 Kaprio lahe kohta. Mälestus Ingeri operatsioonilt?corvus kirjutas:Hülssi kui sellist võidi ju Meemel näiteks tattninana või tuhatoosina kasutada, ehk siis oli ta umbes nagu mingi "suveniir", mis näiteks mõnelt dessandilt kaasa korjati.
Kambüüsis või töökojas oli samuti selline konteiner tollal täiesti mõistlik lahendus.
See oli siis mingi punaste uus/ ajutine/ liikuv positsioon/ patarei, sest Peterburi merekaitse süsteemis polnud minu teada sealkandis mingit püsipositsiooni? Kas on teada punaste relvade kaliibreid? Kui on, kas mõni sobiks mürsule, mille hülsi läbimõõt on ~106,5 mm?corvus kirjutas:Sel juhul võis see olla näiteks trofee vastase Kalistše rannakaitse positsioonidelt, sest meie (ja inglaste) laevad pidasid sealse positsiooniga 14.10.1919 maha korraliku duelli. Meie kasuks.
Kui hülsi läbimõõt on ~107 mm, siis tõenäoliselt on mürsu kaliiber mingi muu...Panen nüüd ühe pildi. Näha on nõuka-aegne vasetüki saamiseks tehtud raie. Graveeringuga justkui klapiks, mida tõi välja corvus - lahing Vääskylä/ Kalištše kandis 14.10.1919 Kaprio lahes. Meeme ka klapib. Täht 'Y' on mulle arusaamatu...corvus kirjutas:Seega on tõenäoline, et mõni 107 mm hülss võeti kellegi poolt trofeena Meemele kaasa, kus seda hiljem kasutati milleks iganeks ning kuhu sigines ka laeva ja sündmust markeeriv signeering.
Kas 76-mm mürsu hülsi läbimõõt on ~107 mm?Reigo kirjutas:Koporje lahe äärde pandi 1919 a. üles kaks 152 mm patareid, üks 122 mm patarei, üks 107 mm patarei ja kaks "kerget patareid" (allikas: Nadežnõi raamat "Na podstupah k Petrogradu"). Need kaheksa saagiks saadud välisuurtükki olid 76 mm ning arvatavasti kuulusid "kergetesse patareidesse" ja lõhuti enne taganemist. Võimalik, et rasketest patareidest suudeti midagi taganemisel ka kaasa võtta.
Sobiv Saksa suurtükk oleks siis selline: http://www.kaisersbunker.com/cc/cc20.htmcorvus kirjutas:Meeme peakaliiber Vabadussõja ajal oli 88 mm. Mis suurtükiga täpselt tegu oli ei tea. Oletatavasti mõni "sakslane"? Hülss võib siis olla just ka selle kaliibri oma ja kuulub hoopis Meeme oma kahuri juurde? Suveniir esimesest paugust punaste positsioonidele?
Reigo kirjutas:Koporje lahe äärde pandi 1919 a. üles kaks 152 mm patareid, üks 122 mm patarei, üks 107 mm patarei ja kaks "kerget patareid" (allikas: Nadežnõi raamat "Na podstupah k Petrogradu"). Need kaheksa saagiks saadud välisuurtükki olid 76 mm ning arvatavasti kuulusid "kergetesse patareidesse" ja lõhuti enne taganemist. Võimalik, et rasketest patareidest suudeti midagi taganemisel ka kaasa võtta.
Leidsin nüüd enda Seraja Lošadi kaartide juurest vanema patarei, mida ma rumal polnud enne tähele pandnud. See on 4x203 mm patarei Uustias/ Joensuus/ Ustjes. Ainult kas see kuulus Peterburi merekaitse süsteemi, ei tea. Reigo poolt loetletute hulgas pole, seega ehk ongi varasem?Castellum kirjutas:See oli siis mingi punaste uus/ ajutine/ liikuv positsioon/ patarei, sest Peterburi merekaitse süsteemis polnud minu teada sealkandis mingit püsipositsiooni?
Meeme päevaraamatu järgi oli laeval 88-mm, 50-mm ja 37-mm relvastus. Koguseid pole siin öeldud. ERA 638-1-78corvus kirjutas:Sellise läbimõõduga vist ikka ei olnud. Vööris oli Meemel 75 mm suurtükk. Või vähemalt on ta seal täna. Merepõhjas. Vello Mäss muidugi tituleeris selle kunagi 57 mm'ks.
Mitjukov väidab, et Meemel olid 1919.aastal: Вооружение 1 x 88 мм, 1 x 50 мм, 2 x 37 мм., Mитюков. Одессея Балтийских эсминцев Гангут lk. 44-47
Olen kuskilt maha kirjutanud (ja Loodearmee raamatus avaldanud) et 15. oktoobril lasi Punaarmee Ustje juures õhku 152 mm patarei, mis oli eelnevalt (samal päeval) tulevahetust pidanud Eesti hävitajaga. Võimalikke allikaid väitele on neli: Baltiiskie morjaki v borbe za vlast sovetov v 1919 g. Leningrad, 1974, lk 243; Baltiiski flot v Oktjabrskoi revoljutsii i graždanskoi voine. Leningrad 1932, lk 247; ERA 527/1/25. L 20; ERA 495/10/95. L 525. Ilma üle vaatamata ei oska kindlalt öelda, milline neist täpselt rääkis 152-mm suurtükkidest, aga kahtlustan, et üks nimetatud raamatutest.Leidsin nüüd enda Seraja Lošadi kaartide juurest vanema patarei, mida ma rumal polnud enne tähele pandnud. See on 4x203 mm patarei Uustias/ Joensuus/ Ustjes. Ainult kas see kuulus Peterburi merekaitse süsteemi, ei tea. Reigo poolt loetletute hulgas pole, seega ehk ongi varasem?
Ilmselt sama patarei, millega Meeme pidas tulevahetust 14.10.19 ("pommitati "Ustinski" patareid"). Praegu võtsin andmed Meeme laeva päevaraamatust 26.06-26.10.1919, ERA 638-1-78
Selle patarei määramisega olen omaaegu läinud rappa. Natuke leitud juttu:Castellum kirjutas:Leidsin nüüd enda Seraja Lošadi kaartide juurest vanema patarei, mida ma rumal polnud enne tähele pandnud. See on 4x203 mm patarei Uustias/ Joensuus/ Ustjes. Ainult kas see kuulus Peterburi merekaitse süsteemi, ei tea. Reigo poolt loetletute hulgas pole, seega ehk ongi varasem?