www.militaar.net

Venelase nägemus Landesveeri sõjast. Mida need pahad eestlased kõik vaeste parunite ja Vene valgetega ära tegid (siin on tegu mingi kummalise vene saksa-lembusega). Olime lisaks suured kommunistide sõbrad pealekauba.

http://www.proza.ru/2008/01/02/41

Mis puutub vene valgete suurde suremusse Eesti intern. laagrites, siis pole siin midagi imestamisväärset. I maailmasõjas suri vististi 1/3 mehi haigutesse, mitte lahingus. Mida Eesti olekski saanud nende heaks rohkemat teha? Päästsime nad niigi punaste käest. Esmane mure oli ikka oma sõjaväelaste ja elanike tervis. Pealegi kui valgete juhid oleks Eesti iseseisvust aktsepteerinud, oleks ühisest tegutsemisest isegi asja saanud.

See selleks...


Landesveeri sõjast. Rauddiviislased olnud väidetavalt pahased, sest neid olevat petetud ja bolševike asemel eestlaste vastu saadetud. Üldse see Rauddiviisi osa Landesveeri sõjas on üsna segane. Lätis toimus sel ajal tõeline "pudru-ja-kapsad". Mis formatsioonid ja korraldused olid ametlikud, mis jällegi paramilitaarsete või isehakanute omalooming. Ja kuidas see sõda tegelikult üldse algas? Väga segane lugu. Eesti keeles eriti kirjandust pole vastaste seisukohtadest, Goltzi raamat on ka paras propaganda ja enese õigustamine. Tema jaurab mingist Ida-Preisimaa piiride kaitsmisest kommunistide eest jne...

See sõda oli väga verine, eestlasid tasusid parunitele "700 aastase orjapõlve eest". Vangi seal eriti ei võetud. Ka Landeswehr ei võtnud näiteks punaseid vangi - lasti välikohtu otsusega kohe maha. Eks see suhtumine oli ka eestlaste juures.

Siin väike ülevaade: http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_6.html

Kogu see sõda/lahing vajaks põhjalikku uurimist!

_________________
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *

T r i s t a n M a t j u s. Landeswehr’i sõda: Historiograafilis bibliograafiline käsitlus http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... sequence=1
Victor Obeti koostatud materjalide kogumik "Landesveeri sõda ja Kindral Krahv R. von der Goltz'i jätkusõda venelase Bermont-Avalov'i sildi all" (üle 700 lk) http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=2 ... 2059a2cab4

Sõja põhjused?

1) See oli Saksa valitsuse plaanitud sõda
2) See oli von der Goltzi eraviisiline soolo
3) Hoopis eestlaste provokatsioon, kes ei soovinud Läti okupeerimist lõpetada
4) Sõda algas hoopis sakslaste juurest eestlaste juurde jooksnud hobuste pärast
...


Vangistatud paljasjalgne Landeswehri sõdur/kämbu Ropažis. 27.06.1919


Sama trofee?


Muide Landeswehri sõda kasutas oma propagandas ära ka Nõukogude Liit. Sõja ajal avaldati ajakirjanduses artikleid Landeswehri sõjast, näit Rahva Hääles punaarmeelase mälestusi sellest ajast. Propagandaks kõlbas küll, kuigi tegu oli ju valgetega, kontrevolutsionääridega, seega ka N Liidu vastastega.

Kui juriidiliselt korrektne olla, siis Landesveeri sõda oli hoopiski sõda Eesti ja Läti vahel.

_________________
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *

Kas on mingit ametlikku numbrit, palju siis ka sakslasi vangi langes eestlaste kätte? Arvestades, et maamehed tungisid peale ja parunid punusid Riia poole..

Mingi ülevaate saab siit. http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... d-suvi.pdf
Surnutest vähemalt. Vange eriti ei loetud. Lätlastel Landeswehri hulgas vast olid suuremad šansid jääda ellu. Vähemalt eestlaste kätte langenutena. Omad, meie läti üksustest, vast lasid nad aga kohe maha ja võimalik, et pigem säästsid sakslasi. Taaskord, kõik olenes, et kes kellele kätte jäi ja mis rahvusest ja mis väeosast ta pärines. Oli ta nn Landeswehri poolele sõdiv venelane või lätlane või riigisakslane (Rauddiviisist näiteks) või baltisakslane ja mis emotsioonidega sel hetkel vangistaja oli. Oli ta sellest üksusest, kus palju langenuid (sealhulgas vend või sõber), või alles rindele jõudnud täiendusüksusest, kes veristes arveteklaarimises ei osalenud. Oli ta rindel veedetud ajaga muutunud teatud mõttes stoilise rahuga veteraniks, kes ilmaasjata vastaste sõdureid tapnud (teatav solidaarsus vastaspoole nn kahuriliha suhtes) või vastupidi oli rindel oldud aeg toonud esile seni teatavad allasurutud verised iseloomujooned.

Millise rahvusromantilise vihaga mindi Landesveeri vastu (Muidugi ka I maailmasõja ajal Venemaal käima pandud (balti)saksavastane propaganda mängis siin oma osa).:
...mis omakorda viis mitmete sõjakuritegudeni (vähemat tänapäeva mõõdupuu järgi):
Allikas: http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=1 ... b584d66a7c


Verine oli see sõda muidugi mõlemalt poolt ja vange samuti ei võtnud ei eestlased ega sakslased. Seda normaalse sõja mõttes. Millised Baltikumis sõdivad sakslaslased olid, on oma mälestustes kirjeldanud üks endine liige:
"We killed what fell into our hands, ... We saw red, we had nothing in the heart of human emotions ... what were earlier houses, were rubble, ash and smoldering beams, like festering sores in the bare field ... We had lit a bonfire, there was burning more than dead material, there also was burning our hopes, our desires, ... the laws and values of the civilized world ... We retreated, bragging, intoxicated, loaded with booty" -- Ernst von Salomon, The Outlaws

Reviewing The Vanquished: Why The First World War Failed to End, 1917-1923 by Robert Gerwarth in the Sunday Times (7 August, 2016), Max Hastings writes:
A german Freikorps soldier, Erich Balla, described almost gleefully in his memoirs how his Freikorps comrades roamed the streets of Riga killing teenage girls, “mostly beautiful things”, whom the murderers claimed “spent their nights in sexual orgies and their days in orgies of violence… They did not see their youth or their charm. They saw only the face of the devil as they were beating, shooting, stabbing them to death.” https://en.wikipedia.org/wiki/Freikorps_in_the_Baltic


Oleks on paha poiss aga Landeswehrist oleks võinud vabalt saada ka meie Balti rügemendi analoog, kui see persekukkunud politikaan Goltz poleks siin oma maailmapoliitikat tegema hakanud. Ta oleks võinud siin sama austatud olla kui Soomes, kui oleks punaste vastase sõjaga piirdunud.

_________________
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *