www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Okt, 2019 12:09

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 8 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Erinevaid materjale
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2011 12:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
2006-2008. aastal Laidoneri-raamatut kirjutades sai arvutisse tehtud suurel hulgal igasuguseid märkmeid erinevatel teemadel. Panen neid siia suvalises järjekorras jõudumööda üles, mis nad muidu ikka "sahtlis" seisavad. Ülestähendused on tavaliselt tehtud kiiruga, seega kui miski jääb arusaamatuks, siis palun küsida.

-----------------------------------------------------------------


Operatiivstaabi päevakäsk 8.02.1919: ERA 495–2–1. L 18.
Pärnu teadete kogumise punkt (alaline) avati 20.01.1919 (ülem svametnik Johannes Reimann nimetati 15.01)
Viljandi teadete kogumise punkt (alaline) avati 21.01.1919 (ülem eraisik Härman Sumberg nimetati 21.01)
Tartu teadete kogumise punkt (alaline) avati 21.01.1919 (ülem – kub. sekr. Andres Purri – nimetati 21.01)
Teadete kogumise punkt 1. diviisi staabi juures (liikuv) avati 24.01.1919 (ülem – sõjaväeametnik Mihkel Puss – nimetati 15.01)
Teadete kogumise punkt 2. diviisi staabi juures (liikuv) avati 1.01.1919 (ülem – eraisik Aleksander Eller – nimetati 28.12)

------------------------
Sõjaministeeriumi päevakäsk 4.04.1919: ERA 496–4–93. L 21–22.
Ministeeriumi koosseis.
Sõjamin
Sekretär
Sekretäri abi
Juriskonsult
Sõjaline esindus Helsingis
Vanemadjutant
Nooremadjutant
2 sideohvitseri
3 tõlki
Sõjaministeeriumi Kantselei
Kodifikatsiooniosakond
Rahvaväe Peakomisjon
Mobilisatsiooniosakond
Rahvaväelaste registreerimise bürood.
Eraisikud, ksäkjalad autojuhid

-------------------------
Sõjaministeeriumi koosseis 13.11.1919: ERA 2315–1–32. L 337, 337p.
Sõjamin
Sõjamini abi
Asjade Valitseja (ministri sekretär)
Sõjaministeeriumi kantselei
Juriskonsult
Kodifikatsiooniosakond
Mobilisatsiooniosakond (alluvad maakonna rgistreerimise bürood)
Prokuratuur, Sõjaväeringkonna kohus ja uurimisosakond
Piirikontroll (piirikontrollpunktid)
Kaitseliit

-------------------
2124-3-1652. Vassil, A. Organisatsooni skeemid Vabadussõja perioodi kohta

L 48. Peastaabi koosseisu skeem 6. detsembriks:
Peastaabi ülem:
Mereväe Valitsus
Suurtükiväe Valitsus
Inseneriväe Valitsus
Varustuse Valitsus
Arsti Valitsus
Kohtu Valitsus
Mobilisatsiooni jaoskond
Rea jaoskond
Inspektori jaoskond
Komandandi jaoskond
Teadete jaoskond
Kantselei
18. detsembril asutati veel Liikumise osakond, mille alla ka kõik jaamakomandandid

L 49. 1. jaanuariks kujunes Peastaabi koosseis järgmiseks:
Suurtükiväe jaoskond
Inseneriväe jaoskond
Sõjaväeringkonna Kohus
Mobilisatsiooni jaoskond
Rea jaoskond
Inspektori jaoskond
Komandandi jaoskond
Kantselei

L 50. 6. jaanuari Laidoneri kinnitatud koosseisu kohaselt on Peastaabi koossesis sama, vaid Kantseleile allub ka Trükikoda.
18. jaanuaril formeeriti Suurtükiväe Jaoskond ümber Suurtükiväe Valitsuseks

L 51. 23. detsembril ülemjuhatuse organisatsioon:
Sõjavägede Ülemjuhataja:
Operatiivstaap (Operatiivosakond, Maakuulamise osakond, Sidede osakond, Raudteede liikumise osakond, Mere osakond). 28. detsembril kaotati Mere osakond; 28. detsembril allutati teadete osakond; 19. jaanuaril asutati Eesti Vabaduse sõja muuseum.
Peastaap: vt ülal
Varustuse Valitsus
Tervishoiu Valitsus
Sõjaväe Prokurör
Sisemise Kaitse Ülem
1. diviis
2. diviis
Soomusrongid
Merejõud

L 52. Alates 23. veebruarist:
Sõjavägede Ülemjuhataja:
Varustuse Valitsus
Tervishoiu Valitsus
Sõjaväe Prokurör
Sisemise Kaitse Ülem
1. diviis
2. diviis
Soomusrongide divisjon
Merejõud
Ülemjuhataja Staabi Ülem (Kindralstaabi Valitsus, Korraldusvalitsus, Suurtükiväe Valitsus, Inseneriväe Valitsus, Ülemjuhataja Staabi Kantselei).

L 53. Ülemjuhataja Staabi koosseis, kinnitatud 14. aprillil
Sõjavägede Ülemjuhataja:
Ülemjuhataja adjutant
Ülemjuhataja Staabi Ülem (Kindralstaabi Valitsus, Korraldusvalitsus, Suurtükiväe Valitsus, Inseneriväe Valitsus, Ülemjuhataja Staabi Kantselei; 2 vanemat käskudetäitjat ohvitseri, noorem käskudetäitja ohvitser; kantselei: kantselei ülem, tõlgid, asjaajaja, registratuur).

L 54. Kindralstaabi koosseis 14. aprillil kinnitatud koosseisu kohaselt:
Kindralstaabi Valitsuse Ülem:
Vanemad käskudetäitjad ohvitserid
Noorem käskudetäitja ohvitser
Sekretär
Operatiivosakond
Maakuulamise osakond
Teadete Kogumise osakond
Sidede osakond (Sõjaväe Kesktelegraafijaam, Sõjaväe Kesktelefonijam, Diviisi telegraafijagu)
Sõjaväe Liikumise osakond
Trükitööde, posti, telegraafi, telefoni, sõjakontroll jaoskond
Ajakirja “Sõdur” toimetus
Vabastuse sõja muuseum ja arhiiv

L 55. Korraldusvalituse 15. aprilli koosseis.
Korralusvalitsuse ülem:
Adjutant
Kantselei osakond (Sõjaväe trükikoda)
Inspektori osakond
Topograafia Osakond
Rea jaoskond
Sõjavägede ülemjuhataja staabi komandandijaoskond

L 56. 23. detsembril kinnitatud Piirivalve Valitsuse koosseis:
Valitsuse ülem:
Staabiülem
Laevastiku Osakond
Päästejaamade osakond
Intendant

L 57. 22. detsembril 1919 kinnitas Laidoner neljaroodulise piirikütipataljoni koosseisu.

L 58. 12. detsembril 1918 kinnitatud tervishoiuvalitsuse koosseis:
Valitsuse ülem
Valitsuse ülema abi
Asjaajaja
Apteegi Keskladu
Sõjaväe haigemaja
3 käskude täitjat arsti
19. jaanuaril kinnitati 2. Tallinna sõjaväe haigemaja kosseis.

L 59. 8. märtsil kinnitatud Tervishoiu Valitsus
Ülem:
Ülema abi
3 käskudetäitjat arsti
Majanduse ülem
Kantselei ülem
Sõjaväe Keskapteeki ladu
1., 2., 3., SRD diviisi sidumissalk
1., 2., 3. SRD diviisi lendsalk
1., 2. Tallinna SV haigemaja
1., 2. Tartu Sv haigemaja
Kopli haigemaja

-------------------
Operatiivstaabi koosseis, kinnitatud 6.01.1919: ERA 495–10–15. L 115, 115p.
Sõjavägede ülemjuhataja (palk 3000 AV erimääruse järgi)
Sõjavägede ülemjuhataja adjutant (palk 600)

Operatiivstaap
Staabiülem (palk 1500)
Käskudetäitja staabiohvitser (alates 26.01)
Käskudetäitja ohvitser
Sekretär
2 tõlki (alates 3.02)
Operatiivjaoskond
Jaoskonna ülem (palk 750)
2 jaoskonna ülema abi
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Maakuulamise jaoskond
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Teadete kogumise jaoskond
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi
3 käskudetäitjat ohvitseri
Asjaajaja
3 vanemkirjutajat
2 nooremkirjutajat
3 telefonisti
12 soldatit
Sõjavägede liikumise jaoskond
Jaoskonna ülem
Käskudetäitja ohvitser või käskudetäitja ametnik
Asjaajaja
Vanemkirjutaja
2 nooremkirjutajat
Side jaoskond
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi
Vanemkirjutaja
2 käskjalga eraisikut
3 liinimehaanikut
10 liinide ülevaatajat
iga juusatelegraafiaparaadi peale 3 telegrafisti ja üks mehaanik
iga morsetelegraafiaparaadi peale 3 telegrafisti
-----------
Operatiivstaabi Topograafiajaoskonna koosseis, kinnitatud 8.01: ERA 495–10–15. L 118.
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi
4 vanemjoonestajat
2 nooremjoonestajat
Vanemkirjutaja
Vanemlitografeerija
2 nooremlitografeerijat
Fotograaf
3 töölist
---------------
Operatiivstaabi Trükitööde sõjakontrolli ja Sõjakontrollpunktide koosseis, kinnitatud 12.01: ERA 495–10–15. L 117.
Trükitööde sõjakontroll
Kontrolli ülem
Kontrolli ülema abi
4 trükitööde sõjakontrollöri
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Trükitööde sõjakontrollpunkt
Punkti ülem
3 trükitööde sõjakontrollöri
Nooremkirjutaja
----------------
Teadete kogumise punktide koosseis, kinnitatud 15.01.1919: ERA 495–10–15. L 119.
a) Liikuv punkt (sõjaväeosade juures)
Punkti ülem
Asjaajaja
Vastavalt vajadusele kuni 6 agenti
2 alamväelast
b) Alaline punkt
Punkti ülem
Punkti ülema abi
Asjaajaja
Agentide hulk vastavalt vajadusele
3 alamväelast
----------
Eesti Vabastamise Sõja Muuseumi koosseis, kinnitatud 19.01.1919: ERA 495–10–15. L 120.
Muuseumi hoidja
Muuseumi hoidja abi
3 käskudetäitjat teenijat
Nooremkirjutaja
-------------
Peastaabi koosseis, kinnitatud 6.01.1919: ERA 495–10–15. L 121–122.
Peastaabi ülem (palk 1500)
Peastaabi ülema adjutant
Käskudetäitja vanem (staabi-) ohvitser
Tõlk
Kantselei
Kantselei ülem
Kantselei ülema abi
Majanduse ülem (täidab ka sekretäri kohuseid)
Laekahoidja (täidab ka sekretäri abi kohuseid)
Registraator
Kirjutajate veltveebel
4 vanemkirjutajat
4 nooremkirjutajat
7 käskjalga
Masinakirjutajate hulk vastavalt vajadusele
Trükikoda Peastaabi kantselei juures
Trükikoja ülem
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
3 trükkijat
10 ladujat
2 litografisti
2 raamatuköitjat
2 abitöölist
Reajaoskond
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi
2 vanemkirjutajat
Nooremkirjutaja
Masinakirjutaja
Mobilisatsioonijaoskond
Jaoskonna ülem
Käskudetäitja vanem (staabi-) ohvitser
Asjaajaja
2 vanemkirjutajat
Nooremkirjutaja
Masinakirjutaja
Inspektorijaoskond
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi
Kirjutajate veltveebel
2 vanemkirjutajat
2 nooremkirjutajat
Masinakirjutaja
Suurtükiväe jaoskond (16.01 nimetati ümber Suurtükiväevalitsuseks ja võeti Peastaabi alluvusest ära)
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi (täidab ühtlasi käskudetäitja ohvitseri kohuseid)
Asjaajaja
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Inseneriväe jaoskond
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi (täidab ühtlasi käskudetäitja ohvitseri kohuseid)
Asjaajaja
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Komandandijaoskond
Jaoskonna ülem
Jaoskonna ülema abi
Jaoskonna ülema adjutant
Käskudetäitja nooremohvitser
Asjaajaja
Kirjutajate veltveebel
2 vanemkirjutajat
3 nooremkirjutajat
Masinakirjutaja
Aidamees
2 toiduvanemat
2 toidukeetjat
Köögiteenija
6 käskjalga
4 töölist reasoldatit
-------------------
Sõjaringkonnakohtu koosseis, kinnitatud 6.01.1919: ERA 495–10–15. L 123.
Kohtu eesistuja
2 kohtunikku
ohtusekretär
Kohtusekretäri abi
4 ajutist kohtu liiget
5 kohtuameti kandidaati
2 vanemkirjutajat
Nooremkirjutaja
Masinakirjutaja
Käskjalg
Uurimise osakond
Sõjaväekohtu uurija
Vanemkirjutaja
2 nooremkirjutajat
Käskjalg
Masinakirjutaja
Kohtuvalitsus asub Ringkonnakohtu juures ja mõlemal on ühine juhataja ning kantselei ja sekretariaat.
22.01 asutati Sõjaringkonnakohtu juurde Tartu-Võru uurimise osakond ja Pärnu-Viljandi uurimise osakond
---------------------
Sõjaväe Prokuratuuri koosseis, kinnitatud 30.12.1918: ERA 495–10–15. L 124.
Sõjaväeprokurör
2 Sõjaväeprokuröri abi
Sõjaväeprokuröri sekretär
Vanemkirjutaja (alates 19.02 2 vanemkirjutajat)
Nooremkirjutaja
Masinakirjutaja
Käskjalg
-----------------
Mereväe koosseisu ja tehnnilise varustuse valitsuse koosseis, kinnitatud 24.01.1919: ERA 495–10–15. L 125.
Valitsuse ülem
Koosseisu jaoskond
Jaoskonna ülem (ühtlasi valitsuse kantseleiülem)
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Tehniline jaoskond
Jaoskonna ülem
Insener-mehaanik
Insener-elektrik
Asjaajaja
Stenografist
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Majanduse jaoskond
Jaoskonna ülem
Asjaajaja (ka raamatupidaja)
Masinakirjutaja
Vanemkirjutaja
----------------------
Tehniliste tööjõudude Mereväe koosseisu ja tehnnilise varustuse valitsuse juures koosseis, kinnitatud 24.01.1919: ERA 495–10–15. L 126.
2 telefonitehnikut
2 vanemtelefonivõrguparandajat
4 nooremtelefonivõrguparandajat
2 autojuhti
-------------------
Suurtükiväevalitsuse koosseis, kinnitatud …01.1919: ERA 495–10–15. L 127.
Valitsuse ülem
Käskudetäitja nooremohvitser
Reajaoskond
Jaoskonna ülem
Asjaajaja
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Masinakirjutaja
Varustuse jaoskond
Jaoskonna ülem
Asjaajaja (täidab ka laekahoidja kohuseid)
Vanemkirjutaja
Nooremkirjutaja
Masinakirjutaja
---------------------
Tervishoiuvalitsuse koosseis, kinnitatud 6.01.1919: ERA 495–10–15. L 128.
Valitsuse ülem
Valitsuse ülema abi
3 käskudetäitjat arsti
Asjaajaja
Vanekirjutaja
2 nooremkirjutajat
2 velskrit
3 sanitari
Apteegi Keskladu Tervishoiuvalitsuse juures
Lao ülem
2 laoülema abi
Apteegi velsker
4 töölist
------------------------
Sisemise Kaitse Kantselei koosseis, kinnitatud 24.01.1919: ERA 495–10–15. L 129.
Sisemise Kaitse ülem
2 ülema abi
Eriline käskudetäitja staabiohvitser
2 adjutanti
Sekretär
Sekretäri abi
Majanduslik asjaajaja
3 vanemkirjutajat
4 nooremkirjutajat
2 masinakirjutajat
Käskjalg
-------------------
Sõjaministri kantselei koosseis, kinnitatu 28.01.1919: ERA 495–10–15. L 130.
Ministri eriline käskudetäitja vanem (staabi-) ohvitser
Ministri adjutant
Sõjaministri kantselei sekretär
Sõjaministri kantselei sekretäri vanemabi
Sõjaministri kantselei sekretäri nooremabi
2 vanemkirjutajat
Nooremkirjutaja
Eraisikud (tõlgid ja muud) vastavalt tarvidusele
---------------
Rahvaväe Peakomisjoni koosseis, kinnitatud 30.01.1919: ERA 495–10–15. L 131.
Sekretär
2 vanemkirjutajat
------------------
Varustusvalitsuse töökavad: ERA 498-1-77. L 1-19p.
Varustusvalitsuse ülesanded: toidu, relvastuse, laskemoona, varustuse hankimine, valmistamine, ladustamine, parandamine, transport, jaotamine. Rahaasjade korraldamine. Loomatervishoid. Sõjaväe majutuse ehitus. Sõjaväe kütte organiseerimine. Sõjaväe korterite jaotamine.
--------------------
Peastaabi Komandandijaoskonna töökava: ERA 497–2–11. L 88.
Järelvalve linnade, alevite, jaamade komandantide üle. Komandantide ametissepanemise ja vabastamise ettepanemine. Peastaabi hoone korrahoidmine ja valvamine, samuti arreteeritute valve. Peastaabis alamväelaste majutamine ja köökide korraldamine. Peastaabis teenivate alamväelaste (dokumendid, vastuvõtt ja üleviimine) administreerimine ja nende riviline väljaõpe. Ohvitseride ja kirjutajate vahikorra määramine. Peastaabi majandusasjade haldamine.
-----------------
Suurtükiväevalitsuse töökava: ERA 497–2–11. L 90.
Suurtükiväe formeerimine ja kontroll. Valavab relvastuse, varustuse, hobustega varustamise ja korrashoiu üle. Valvab, et personaliga komplekteeritaks õigesti.
--------------------
Peastaabi inspektorijaoskonna töökava 25.11.1919: ERA 497–2–11. L 92.
Ohvitseride, arstide, ametnike ülendamine, autasustamine; nende teenistusdokumentide korraldamine; nende teenistusse määramine ja ümberpaigutamine, puhkusele lubamine; formide väljatöötamine asjaajamiseks sõjaväeasutuste vahel
--------------------
Eesti Rahvaväelaste Registreerimise Keskbüroo Töökava: ERA 497–2–11. L 99.
Sõjaministeeriumile rahvaväelaste mobilisatsiooniga seodnuvate korralduste edastamine. Maakondade rahvaväelaste registreerimise büroode tegevusse puutuuvate probleemide lahendamine ja jnende järelvalve. Neilt saadud teadete ja andmete süstematiseerimine ja esitamine sõjaministeeriumile.
--------------------
Insenerivalitsuse töökava: ERA 497–2–11. L 104.
Juhib ja kontrollib kõiki inseneriüksusi; valvab insenerivarustuse üle, varustab kõiki üksusi insenrivarustusgea
-------------------------
Reajaoskonna töökava: ERA 497–2–11. L 116.
Eesti sõjaväe päevakäskude ning käskude väljaandmine.
Töökavad polkudes ja brigaadides.
Põhikirjade tõlkimine.
Sõjaväe õpetusabinõude muretesmine ja jaotamine.
Sõjaväe väljaõppe juhatamine


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2011 12:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
William Tomingas. Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis. Tallinn, 1992.

Lk 12. Pitka oli “tuliseim Eesti patrioot, keda tunnen”
“Pitka ei suvatsenud pidada põrmugi lugu ei Pätsist ega Laidonerist.”
Lk 14. Pinding rääkis eesti keelt “kadakasaksa murrakuga”.
Lk 21. Kind. Tõnissoni käitumine “oli ikka kuidagi külm, ametlik. ... Ta oli resoluutne mees.”
Lk 28. Balti laevastiku maarinde staabiülem polk Krusenstiern esitles end 1917. aastal eestlaste sõbrana.
Lk 67. Oodates enamlaste mässu kolis valitsus 16. XII hilisõhtul pimeduse varjul Raekoja platsilt Pagari tänavale sõjaministeeriumisse. Valitses ärevus.
William Tomingas. Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis. Tallinn, 1992.
Lk 69. III jõulupüha päeval õhtusöök inglastega (meremehi ja admiral isiklikult). Eesti poolt kohal Päts, laidoner ja mõned valitsusliikmed. Mitteametlik olemine, lauakõnesid ei peetud.
Lk 71. “Lennukil” 1919 jaanuari alul enamus ohvitsere ja spetsialiste venelased ja baltisaksad, lk 72 osa neist “Avtroililt”.
Lk 74. Jaanuaris Pitka “iseloomult oli ta muutunud kannatamatuks ja kurjaks”. Pitka ei osanud vene keelt korralikult, vaid vigaselt.
Lk 75. Pitka oli äärmiselt energiline, meeste meeleolu tõstmiseks jaanuaris, “manitses, noomis, palus, ähvardas...”.
William Tomingas. Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis. Tallinn, 1992.
Lk 82-83. “Lennuki” kell 7.30 antud raadiogramm Narva vabastamisest viidi laidoneri kätte, kes oli “Estonias”, ning luges seal selle ette, millele järgnes juubeldamine.
Lk 86. kuni vastupealetungi alguseni, mida lähemale punased Tallinnale jõudsid, “seda rohkem istus rahvas restoranides ja kõrtsides. Sellele tegi lõpu Laidoneri staabiülem Soots, keelas ära alkoholi müügi avalikes kohtades.”
Lk 103-104. juunil Tõnisson (välmin) helistas Laidonerile, et see laseks Tomingase mereväe käsutusest välmini komandeerida (välisministri erasekretäriks). 27.06 päevakäsk.
Lk 107. 6. juulik korraldas välmin vastuvõtu (raut). Sina kavatseti kutsuda solistina esinema Petrogradi konservatooriumi professor Bööcke (tšello). Kuid sellest teada saanud Mari Raamot olevat arvanud, et saksalne ei sobi kui eesti peole riigi kulul. Pangu parem solistiks tema õde sopran Aino Tamm. Laidoner olevat J. Tõnissoni selles osas mõjutanud. See kaitses Bööcket. Lõpuks leiti, et pannakse solistideks mõlemad.
Lk 115. Ühel Laidoneri ja Judenitši läbirääkimistel, milles osales ka Tomingas, Laidoner ütles vene keeles Judenitšile, et Eesti sõdureid saab vaid siis Petrogradi peale saata osavõtma, kui neile lubatakse Eesti iseseisvust selle eest. Laidoner pani ette, et Judenitš lubaks Eesti iseseisvuse tunnustamis.
Judenitš vastas, et see on poliitilne küsimus, millega tema kui m sõjaväelabne ja Koltšaki käsualune tegeleda ei saa. Strandmann küsis siis, kas Judenitš isiklikulöt oleks valmis hea teahte märgina tunnustama iseseisvust vastutasuks abi eest?
Judenitš ütles, et ta isklikult ei poolda Venemaa tükeldamist ja seega ka mitte Eesti iseseisvust. Strandmann vastas, et taolise seisukoha juures ei abista teda eesti.
Lk 116-117. Poska luges Loodevalitsuse tunnustust tähtsusetuks, kuna seda ei tunnusta keegi teine. (kõnelus Poska-Gough pärast Loodevalitsuse tegemist. Kas oli üldse see füüsiliselt võimalik?)
Lk 119-120. Valitsuse kutsel soome ajakirjanike delagtsioon (14 inimest) saabus 17.09 meie rindega tutvuma. 19.09 lõunasöök nendega “estonia” sinises saalis, kus osales ka Laidoner. Teda pildistati ja intervjueeriti.
Lk 132. 15. novembril käisid välmin Poska ja Toingas ülemjuhataja jutul. Protseduur selleks oli: alumisel korral, sissekäigu kõrval, istus laua taga vahikorra allohvitser, kellele anti teada jutulesoovija nimi ja põhjus. See teatas telefonis need andmed. Kui lubaanti siis andis külastajale kaasa püssimehe, kes eskortis külastajat mitu korrust kõrgemale. Püssimehe eskorti all kõndimine oli “võõrastav”. Poska seletas Ladionerile, te on juba helistanud asja osas. Küsimus oli, keda saata vastu Pihkvasse Litvinovile, kes tuleb üle piiri. Poska pani ette saata Tomingas.
Lk 133. Poska ootab Litvinovit Tartus. Laidoner seletas, et Tomingas sõidab Irboskasse, kus 2. diviisi ülem korraldab rindest läbilaskmise. Litvinovit ei tohtinud kellegagi kokku lasta teekonnal.
Lk 134-142. Veidi enne 15. nov keksööd helistas Marsh Laidonerile ja ütles, et kun a Litvinov on teel Briti-Vene läbirääkimistele Kopenhagenis, siis läbisõidul Eestis on ta Briti valitsuse kaitsealune, kuna Eesti on sõjas Venega. Seetõttu ei tuleks teha mingeid takistusi läbisõidul. Litvinovile komandeeriti vastu kapten Sir Victor Warrender. Marshil oli aga ksukilt teada, et eesti välmin on samuti komandeerinud oma ametniku vastu Irboskasse. Laidoner vastas, et ta ei tea ametnikus midagi ja lubas, et eesti ei puutu Litvinovi julegolekut. Kell 1.45 saatis Tomingas irboskast üljuhile telegrammi, milles teatas ja plaus Psokale edasi anda, et Wareender (Takllentsi adjutant) on samuti tulnud vastu Litvinovile, kes tuleb viia Tallinnasse ja Briti laevastiku pardale. Palus saata hilejmalt kella 8-ks instruktsioone, kuidas talitada Warrenderiga. Kui neid ei tule, siis talitab vanade järgi. Kell 2 öösel oli telegramm Laidoneri laual, kes viibis vel staabis. Esialgu ei tahtnud Laidoner seda Poskale üle anda, kuid nõupidamisel kell 8 Poskaga, saatis ta telegrammi siiski tollele koju. See sai selle kätte kell 9, mil oli juba liiga hilja Tominagsele vastata. See on Tomingase versioon, Laidoneri-Marshi kohta ta kuulis kuskilt hilejm.
Lk. 168 Jaan Soots ja Fjodor Kostjajev määrati Tartus piirkomisjoni. Pidasid omavahel istungeid ühes kõrvalruumis. “... sattusid pahatihti kõige ägedamasse sõnavahetusse, millejuures nad tõstsid häält, nagu oleksid nad kamandanud armeekorpust. Vahetevahel väljus üks või teine toast sülitades ja sajatades, ust enda järel jalaga kinni lüües. Soots oli väga iseteadev, sest tema arvates mees, kes nagu tema oli lõpetanud Keiserliku Nikolai Sõjaakadeemia Peterburis, oli ilmeksimatu ja tema tahe pidi peale jääma kõikjal.” Sootsil oli “tsaariaegne vene ohvitserimentaliteet” ja “kõrgeamplituudiline temperament”. Ksotjajave samasugune. Vaidlused piiri üle.
Lk 170. Tomingas rahukonverentsi sekretär. Kõneluste ajal pidas Poska regulaarselt telefonivestlusi Tõnissoni, laidoneri ja teistega. Samuti Soots ja Tomingas käisid regulaarselt diviisistaaibis Laidoneriga kõneelmas. 18. detsembri õhtul teade, et vastasel õnnestus küll üle Narva tulla, kuid löödi siiski päeva jooksul tagasi. See tekitas Tartus suurt ärveust, ka Sootsis. Soots seletas Tomingasele, et Eestil pole strateegilist reservi, iga mees on liinil. See ohtlik.
Lk 178-179. Sootsi seisukoht oli, et Narva kaldal peab olem anii lai riba, et suurtükituli ei ulatu narvale. Ka lõuanpiir strateegilistel kaalutlustel. Irboska kõrgendikud kui kaitseliin.
Lk 188. Soots oli “oivaline” anektootide jutustaja vene keeles.
Lk 193 Sootsile omane “robustne otsekohesus”.
Lk 193-194. Soots Helsingi konverentsil heitis, ette, et pole eetiline Eestilt nõua rahusõlmimise edasilükkamist, samas kui Soome ise ei sõdigi, samas kui Eesti juba asasta. Soots süüdistas ka et Läti rindel tõelist sõda ei toimu.
Lk 202. Soots “Põhiliselt raske iseloomuga, äkilise temperamendiga, tsaariaegse vene ohvitseri mentaliteediga, mis suhtus üleolevalt tsivilistidesse, oli ta seejuures vankumata Eesti patrioot, vaatamata oma vene kasvatusele. Samasugune patrioot oli ka Johan laidoner.” Vene keelt kõneles täiesti vabalt.
Lk 202. Mutt oli “intelligentne, vaikse iseloomuga, mitte vene kasvatusega ohvitser, ei saanud tulla esile millegagi. Nii kui kuu jääb varju päikese kõrval, nii pidi ta end hoidma tahaplaanile oma ülemuse Sootsi ees.”
Lk 360-361. Laidoner olevat vihastunud ja solvunud kui vapsid teda alt tõmbasid. Kuid Sirk polnud selle alttõmbamise organiseerija.
Lk 362. Laidoneril polnud aimu majandusest ja kistui viletsatesse ettevõtmistesse halbad enõuandjate poolt.
Lk 391. “Laidoner ja Päts polnud kunagi üksteisega sõbrutsenud, ka mitte erilist lugupidamist harrastanud omavahel.” “Puhtal kujul sõjaväelise kasvatuse saanud laidoner’il polnud oma põhiloomult painavaid poliitilisi ambitsioone: ta ei ihaldanud presidendiks saada “kõigest väest ja hingest”.
Lk 782-784. Eesti Vabadussõda teksti sai korrigeeritud vastavalt vaikiva ajastu mentaliteedile. Vähendati vapside rolli, eriti V. Puskari oma. Lk 784 “Põlu alla sattunud sangarite tegude mahasalgamine”. Pätsi teenete liialdamine.
Lk 782. Alapeatükis “Meie pealetung Võru alt Jakobstadti” pole V. Puskarit mitte kordagi mainitud, “nagu oleks temale alluv diviis võidelnud ilma temata”. V. Mutti on aga mainitud neljal korral.
William Tomingas. Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis. Tallinn, 1992.
Lk 391. “Laidoner ja Päts polnud kunagi üksteisega sõbrutsenud, ka mitte erilist lugupidamist harrastanud omavahel.” “Puhtal kujul sõjaväelise kasvatuse saanud laidoner’il polnud oma põhiloomult painavaid poliitilisi ambitsioone: ta ei ihaldanud presidendiks saada “kõigest väest ja hingest”.
Lk 391. “Laidoner ja Päts polnud kunagi üksteisega sõbrutsenud, ka mitte erilist lugupidamist harrastanud omavahel.” “Puhtal kujul sõjaväelise kasvatuse saanud laidoner’il polnud oma põhiloomult painavaid poliitilisi ambitsioone: ta ei ihaldanud presidendiks saada “kõigest väest ja hingest”.
Lk 783. V. Puskari tegudest, millel oli “määrav tähtsus Vabadussõjas” on koguteosest Eesti Vabadussõda välja jäetud:
1) V. Puskari revolteerimine nov lõpus 1918 brigaadiülemana Viljandis, et määrataks sõjavägede ülemjuhatajaks kutseline sõjaväelane, vastasel juhul lubas ta Tallinna võimude käsutusse mitte ühtegi mest ja naela vilja anda. Päts oli tollal ülmjuhataja määramise vastu, kuid pidi pärast Sootsi uurimisreisi Viljandisse Puskari “jõulisele ja resoluutsele väljaastumisele alla jääma ja määras 23. dets. 1918 (küllaltki hilja) sõjavägede ülemjuhatajaks kolonel J. Laidoner’i.” (see on üldiselt täielik udujutt - Reigo)
2) Varakevadel Puskar korraldas Peipsi äärsetes külades vatase salakuulajate tabamist ja karistamist. Selle vastu protesteerisid asutava Kogu sdemokraadid (Jans, Vain jt), nõudes Ajutiselt Valitsuselt Puskari korralekutsumist. K. Päts oli juba peaaegu nõus Puskari vallandamisega või ümberpaigutamisega, kuid J. Laidoneri “südi Puskari kaitsmise tõttu”, pidi loobuma oma kavatsusest. (Udujutt - Reigo)
3) “V. Puskar’i julge ja osav II diviisi juhtimine Võru kaitselahinguis” aprillis. (tõepoolest ei ole koguteoses otseselt märgitud, et juhtimine oli "julge ja osav")
4) V. Puskari osa Marienburg-Jakobstadti operatsioonis. (Puskari roll selles operatsioonis oli minimaalne - Reigo)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2011 12:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Rubach, R. Sõjavangid. 1938. 2124-2-514
L 1.
Detsembris 1918 võeti vange väike arv
Jaanuaris vangilaagreis registreeritud 1021
Veebruaris 819
Märtsis 315
Aprillis 944
Mais 1943 (siitpeale ka Tartu laager)
Juunis 1052
Juulis 303
Augustis 432
Septembris 683
Oktoobris 591
Novembris 1058
Detsembris 639
Jaanuaris 1920 222
Kokku 10 222
L 2. Kuid paljud väeosad jätsid vange ka enda käsutusse, osa haavatud vange suri enne laagreisse jõudmist.
Läti brigaad sai Eesti lagritest täienduseks 307 meest. Eesti armeesse täienduseks vabastati laagritest 550 meest.
L 5. Tartu laager asutati 12. mail. (faktiliselt 1.02)
L 7. Septembris-oktoobris lasti Pääsküla laagrist 25 meest Saksamaale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2011 12:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
2124-3-1169. Rubach, R. Suurtükivägi Vabadussõjas. I. Nov. 1918–4. jaan. 1919. Dateerimata.

L 1. 6. detsembriks formeeriti alampolkovnik Martin Terrase juhtimisel Suurtükiväe Valitsus (allus Peastaabi ülemale). Lipnik Georg Kiršbaum organiseeris suurtükiväe inspektuuri ja 9. detsembril määrati ta Suurtükiväe Valitsuse ülema abiks. Valitsuse ülem seadis eesmärgiks mitte juhinduda auastmest inimeste määramisel, vaid isikuomadustest ja kogemustest.
L 2. Suurtükiväe Valitsuse töökavasse kuulus talle alluvate üksuste formeerimine, juhtimine, administreerimine ja kontrollimine; jälgib: suurtükkide ja käsirelvade korrasolekut, süürtükiväe laskemoona ja varustuse üle; hobuste olukorra ja tarviduse üle. Suurtükiväe kui relvaliigi administreerimine.
Vastavalt formeerimisele saadeti operatiivstaabilt saadud juhtnööride järele patareid rindele. Sõjavägede Ülemjuhataja institutsiooni loomisega, detsembri lõpus Suurtükiväe Valitsus nimetati ümber Suurtükiväe jaoskonnaks, alludes endiselt Peastaabi ülemale. Suurtükiväe Ladu viidi samas Varustuse Valitsuse alluvusse.
L 4. 1. suurtükiväepolk oli ette nähtud 3. divisjonilisena, igas 2 patareid. Kuid puudusid suurtükid. 9. detsembril õnnestus sakslastelt Rakveres osta kaks 77 mm 1916. mud. suurtükki koos 168 mürsuga.
L 5. Soomest saadi detsembri alguses suurtükke: kaks 57 mm, kakskümmend 87 mm 1895. mud., neli 76 mm 1900. mud. Ka laskemoona neile. Puudus ka voori ja sidevarustusest.
L 8. 1. suurtükiväepolgu 1. patarei toimis esialgu tagavarapatareina. Polguülema 25. detsembri ettekirjutuse järgi sõitis 26. detsembril Tallinnast 1. diviisi käsutusse ( jõudis kohale 27. detsembril – l. 20). Patareis neli 76 mm 1900. mud. suurtükki.
1. suurtükiväepolgu 2. patarei lahkus Tallinnast 13. detsembril ja jõudis 1. diviisi käsutusse Rakveresse keskööl. Patareis üks 76 mm 1902. mud. ja kolm 87 mm 1895. mud. suurtükki.
L 9. 1. suurtükiväepolgu 3. patarei. Formeeriti Rakveres ning suundus rindele 1. diviisi käsutusse 11. detsembril. Patareis kaks Saksa 77 mm 1916. mud. ja kaks 87 mm 1895. mud. suurtükki.
1. suurtükiväepolgu 4. patarei. Formeerimist alustati Tallinnas 20. detsembril ning see jõudis lõpule 8. jaanuaril.
1. suurtükiväepolgu 5. patarei. Faktilist formeerimist alustati Tallinnas 18. detsembril ning 26. detsembril lahkus Viljandisse 2. diviisi käsutusse, kuhu jõudis 27. detsembril. Patareis neli 87 mm 1895. mud. suurtükki.
L 10. 1. suurtükiväepolgu 6. patarei. Formeerimist alustati Tallinnas 20. detsembril. 5. jaanuaril sai käsu Paidesse välja sõita. Tegi seda samal õhtul. Patareis neli 87 mm 1895. mud. suurtükki.
Ratsa poolpatarei. Formeerimist alustati 1. suurtükiväe polgu ülema käsul 20. detsembril ning 22. detsembril läks 1. ratsapolgu ülema käsutusse. Patareis kaks 57 mm suurtükki.
L 11. Kindluse Raske Suurtükiväe Divisjon asutati 25. novembril. Divisjoni ülemale allutati Naissaare ja Aegna komandantuurid. 1. patarei Naissaarel, 2. patarei Aegnas, 3. patarei Viimsis, 4. patarei Naissaarel.
27. detsembril alustati Tallinnas divisjoni koosseisus Iseseisva raskepatarei formeerimist, milleks kaks vene 107 mm suurtükki toodi Naissaarelt ära.
L 12. 14. jaanuaril sõitis Iseseisva raskepatarei 2. rühm (lipn. Borkmann) 1. diviisi käsutusse. 10. detsembril oli Kindluse Raske Suurtükiväe Divisjoni poolt 5. polgu käsutusse Rakveresse saadetud kaks 57 mm suurtükki (lipn. Hellat); tõenäoliselt 3. patareist.
14. detsembril sõitis 1. diviisi käsutusse 1. liikuv park, mille ülesanne oli varustada vägesid laskemoonaga. 6. jaanuaril jõudis Viljandisse 2. diviisi käsutusse 2. liikuv park.
L 17. 20. detsembril saadeti 1. suurtükiväepolgu 3. patarei kaks 77 mm suurtükki laskemoona puudusel Tallinnasse. Samal päeval riknes üks 87 mm 1895. mud. suurtükk, misjärel patareisse jäi üks korras suurtükk.
L 19. 26. detsembriks jõudis 1. ratsapolguga rindele ka Ratsa poolpatarei. Samas parandati 1. suurtükiväepolgu 3. patarei üks 87 mm 1895. mud. suurtükk jäll ära.
L 20. 27. detsembril likvideeriti lipn. Hellati 57 mm rühm suurtükkide ja laskemoona kõlbmatuse tõttu.
L 21. 30. detsembril saadeti Tallinnasse suurtükkide ja laskemoona kõlbmatuse tõttu ümbervahetamisele Ratsa poolpatarei kaks 57 mm suurtükki.
L 24. Kuna patareidel oli iseseisev majandus siis said nad otse keskasutustelt varustust nõuda, seega mitte divisjonide kaudu. Patareide vähese arvu ja hajutatuse tõttu ei etendanud divisjonijuhatused ka operatiivtegevuses olulist rolli.

2124-3-1170. Rubach, R. Suurtükivägi Vabadussõjas. II. 4. jaan. 1919–16. veebr. 1919. 1935.
L 1. 16. jaanuaril nimetati Peastaabi Suurtükiväe jaoskond ülemjuhataja poolt taas Suurtükiväe Valitsuseks, mis koosnes Reajaoskonnast ja Varustusejaoskonnast. Viimasele allusid Suurtükiväe Ladu ja Suurtükiväe Laskemoona Ladu. Valitsuse ülemaks määrati 19. jaanuaril kindralmajor Londen, kes oli tulnud Soomest. Valitsus jäi alluvaks Peastaabi ülemale. Valitsuse ülesanne suurtükiväe formeerimine.
Vahepeal oli saagiks saadud suurtükke, mistõttu 25. jaanuaril andis ülemjuhataja käsu asuda 2. suurtükiväepolgu ja Tagavarapatarei formeerimisele. Viimane, mille ülesanne oli suurtükiväelaste väljaõpetamine, allus otse Suurtükiväe Valitsuse ülemale.
30. jaanuaril käskis ülemjuhataja formeerida ka 2. kindluse raske suurtükiväedivisjon.
L 3. 9. veebruaril lahkus 1. suurtükiväepolgu staap 1. diviisi käsutusse, jõudes sinna 10. veebruaril.
L 3. Ülemjuhataja päevakäsuga nr 64 14. veebruaril nimetati rida patareisid ümber, et ühtlustada suurtükiväepolkude koosseisu:
1. suurtükiväepolgu 4. patarei nimetati 2. suurtükiväepolgu 4. patareiks;
1. suurtükiväepolgu 5. patarei nimetati 2. suurtükiväepolgu 5. patareiks;
1. suurtükiväepolgu 6. patarei nimetati 2. suurtükiväepolgu 2. patareiks;
2. suurtükiväepolgu 2. patarei nimetati 1. suurtükiväepolgu 4. patareiks;
2. suurtükiväepolgu 5. patarei nimetati 1. suurtükiväepolgu 5. patareiks;
2. suurtükiväepolgu 4. patarei nimetati 1. suurtükiväepolgu 6. patareiks
L 3. Pärast seda oli 1. suurtükiväepolgu patareide koosseis järgmine:
1. patarei – neli 76 mm 1900. mud.
2. patarei – neli 76 mm 1902. mud.
3. patarei – kaks Saksa 77 mm
4. patarei – neli 76 mm 1902. mud.
5. patarei – kaks 76 mm 1902. mud.
6. patarei – formeerimisel Tallinnas
L 4. 2. suurtükiväepolgu formeerimist alustati faktiliselt 21. jaanuaril. 15. veebruaril sõitis polgu staap 2. diviisi käsutusse, kuhu jõudis 16. veebruaril.
2. suurtükiväepolgu 1. patarei. Formeerimist alustati 6. jaanuaril Tallinnas ning kuni polgu staabi moodustamiseni allus patarei otse Suurtükiväe Valitsusele. 17. jaanuaril sai patarei Sadamatehastes parandusel olnud kaks 107 mm Schneideri suurtükki. 23. jaanuaril sai patarei käsu asuda mererannale ja vajadusel “Babylonile” tuli avada. 27. jaanuaril sai patarei käsu 2. diviisi käsutusse sõita; 29. jaanuaril sõitis välja ja jõudis samal päeval Tartusse, kus formeerimist jätkati.
L 5. 5. veebruaril suunati Valka 3. polgu käsutusse.
2. suurtükiväepolgu 2. patarei. Käsk formeerimiseks 12. jaanuaril. Formeeriti 13.-16. jaanuaril Tapal soomusrongide poolt 11. jaanuaril saagiks saadud nelja 76 mm 1902. mud. suurtüki põhjal. 16. jaanuaril lahkus rindele, jõudes Narva 19. jaanuaril.
2. suurtükiväepolgu 3. patarei. Formeerimise käsk 28. jaanuaril. 11. veebruaril lahkuti Tallinnast 2. diviisi käsutusse Tartusse, kuhu jõuti samal päeval. Patareis kaks 107 mm haubitsat. 13. veebruaril sõitis Valka,
L 6. kus jäi Lõunarinde ülema varusse. (l. 47 – jõudis Valka 12. veebruari õhtul; l. 48 – Laidoner oli selle patarei suurtükid lubanud Kalmi sõnul anda Põhja Poegade 2. patareile, kuid saabus Valka koos meeskonnaga, mistõttu Kalm loobus selle endale alluatmisest)
2. suurtükiväepolgu 4. patarei. Formeerimist alustati 1. veebruaril Tallinnas. 14. märtsil saadi Tagavarapatareist kaks 152 mm inglise haubitsat ning 18. märtsil lahkus patarei 2. diviisi käsutusse Võrru, kuhu jõudis 19. märtsil.
2. suurtükiväepolgu 5. patarei. 8. veebruaril nimetati Ratsa poolpatarei vastavalt ümber.
2. suurtükiväepolgu 6. patarei. Käsk formeerimiseks 8. veebruaril. Faktiliselt alustati formeerimist 10. veebruaril Valgas. Koosseisu määrati kaks 87 mm 1895. mud. suurtükki 1. suurtükiväepolgu 5. patareist, millega patarei 13. veebruaril Valgast välja sõitis 6. jalaväepolgu ülema käsutusse, kus patareiga liideti sama päeval ka lipn. Attemanni 57 mm suurtükkide rühm.
Pärast 14. veebruaril patareide ümbernimetamist oli 2. suurtükiväepolgu koosseis järgmine:
1. patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit
2. patarei – neli 87 mm 1895. mud.
3. patarei – kaks 107 mm Schneideri haubitsat
4. patarei – neli 87 mm 1895. mud.
5. patarei – kaks 76 mm 1902. mud ja kaks 87 mm 1895. mud.
6. patarei –kaks 87 mm 1895. mud. ja kaks 57 mm
L 6a. 25. jaanuaril vallutasid Kuperjanovi partisanid Puka mõisas kaks 122 mm Schneideri haubitsat, millest 27. jaanuariks formeeriti Kuperjanovi partisanide patarei. Samas vallutati kaks 57 mm suurtükki, mis mõlemad jäid pataljoni käsutusse väljaspool patareid.
L 6a. 16. jaanuaril formeeriti Rannakülas 1. soome vabatahtlike salga 1. patarei, mille koosseisu läks kaks 87 mm 1895. mud. suurtükki (L 15 andmeil läksid suurtükid üle 17. jaanuaril), mis anti üle 1. suurtükiväepolgu 3. patarei poolt. Patarei jõudis 19. jaanuaril Narva, liikudes pealetungijate kannul.
19. jaanuaril formeeriti Narvas punastelt saadud suurtükkidest 1. soome vabatahtlike salga 2. patarei – kaks 76 mm 1902. mud. suurtükki.
L 6a-6b. 7. veebruaril saabus Tallinnasse Soomest neli 76 mm 1902. mud. suurtükki ja mehi, kellest formeeriti Soome vabatahtlike väeosade välipatarei. 23. veebruaril lahkus 1. diviisi käsutusse.
L 6b. 23. jaanuaril anti eestlaste poolt Põhja Poegade rügemendi formeeritavale suurtükiväele üle 10 suurtükki, millede baasil moodustati 3 patareid:
1. patarei – neli 57 mm
2. patarei – neli 87 mm 1895. mud.
3. patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit
26. jaanuaril sõitis 1. patarei Tartusse; 27. jaanuaril ka 2. ja 3. patarei, jõudes sinna 28. jaanuaril.
L 7. 1. kindluse raske suurtükiväe divisjon. Divisjoni koosseisus formeeriti jaanuari alguses üks 57 mm rühm, mis 9. jaanuaril Tallinnast Mõisakülla 6. polgu ülema käsutusse jõudis (hiljem liideti 2. srtvp 6. patareiga). Jaanuari lõpus viidi Iseseisev raskepatarei 2. kindluse raske suurtükiväedivisjoni koosseisu, millega 1. divisjoni alluvusse jäid vaid rannapatareid.
2. kindluse raske suurtükiväe divisjon. Formeerimist alustati faktiliselt 24. jaanuarist. Relvadeks kasutati mahajäetud parandatud suurtükke.
2. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 1. patarei. Formeerimise käsk 28. jaanuaril.
L 8. 31. jaanuaril sõitis Tallinnast 1. diviisi käsutusse, kuhu jõudis 1. veebruaril. Patareis neli 152 mm 1877. mud. suurtükki.
2. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 2. patarei. Formeerimise algus 29. jaanuaril. 20. veebruaril lahkuti Tallinnast 1. diviisi käsutusse, kuhu jõuti 21. veebruaril. Patareis kolm 152 mm 1877. mud. suurtükki ja üks 152 mm Schneideri haubits.
2. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 3. patarei. 14. jaanuaril 2. diviisi käsutusse saadetud Iseseisev raskepatarei oma 2. rühmaga suunati 28. jaanuaril 1. diviisi käsutusse, kuhu jõudis 29. jaanuaril (l 18). 29. jaanuaril suunati Tallinnast 1. diviisi ka patarei 1. rühm. 30. jaanuaril oli kogu patarei Narvas – neli 107 mm 1877. mud. suurtükki. 8. veebruaril nimetati ümber 2. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 3. patareiks.
29. jaanuaril moodustati Tallinnas 3. liikuv park, mis 1. veebruaril suundus Tartusse 2. diviisi käsutusse.
L 9. Liikuvad pargid allusid administratiivselt Varustus Valitsuse Sõjariistade osakonna ülemale.
L 10. 6. jaanuaril jõudis Paidesse Järvamaa kaitsepataljoni käsutusse 1. suurtükiväepolgu 6. patarei. 4. jaanuaril saabus 1. ratsapolgu käsutuses olevale Ratsa poolpatareile Tallinnast kaks 76 mm 1902. mud. suurtükki.
L 11. 1. suurtükiväepolgu 2. patarei vahetas Aegviidu jaamas 7. jaanuaril kaks 87 mm 1895. mud. suurtükki välja kahe 76 mm 1902. mud. suurtüki vastu, mis saagiks saadud.
Hiljemalt 6. jaanuariks saabus 1. suurtükiväepolgu 3. patarei käsutusse taas kaks 77 mm suurtükki. (1. suurtükiväepolgu 3. patarei 77 mm suurtükid olid laskemoona puudusel rindelt ära 18.–26. detsembril. Lipstok, l. 196.)
L 12. 8. jaanuaril andis 1. suurtükiväepolgu 2. patarei ühe 76 mm 1902. mud. suurtüki soomusrongile, mille suurtükk parandust vajas.
L 15. 17. jaanuaril lahkus 1. suurtükiväepolgu 6. patarei koos Järvamaa kaitsepataljoniga Tartusse 2. diviisi käsutusse, kuhu jõudis 18. jaanuaril.
L 16. 20. jaanuaril täiendati 1. suurtükiväepolgu 2. patareid Narvas saagiks saadud kahe 76 mm 1902. mud. suurtükiga.
L 17. 21. jaanuaril 1. diviisi suurtükivägi:
1. suurtükiväepolgu 1. patarei - neli 76 mm 1900. mud.
1. suurtükiväepolgu 2. patarei - neli 76 mm 1902. mud. ja üks 87 mm 1895. mud.
1. suurtükiväepolgu 3. patarei - kaks saksa 77 mm
2. suurtükiväepolgu 2. patarei - neli 76 mm 1902. mud.
Ratsa poolpatarei - kaks 76 mm 1902. mud.
1. soome vabatahtlike salga 1. patarei - kaks 87 mm 1895. mud.
1. soome vabatahtlike salga 2. patarei - kaks 76 mm 1902. mud.
L 18. Hoolimata sõjasaagist tuli suurtükiväe laskemoonaga kokkuhoidlik selle nappuse tõttu olla.
29. jaanuaril lahkus 2. soome patarei ühes jalaväega Rakveresse.
L 19. 5. veebruaril suundus sinna ka 1. soome patarei.
L 19-20. 12. veebruaril saadeti 1. suurtükiväepolgu 3. patarei suurtükid Tallinnasse parandusse.
L 20. 11. veebruaril 1. suurtükiväepolgu 1. patarei üks suurtükk lõhkes laskmisel.
L 21. 16. veebruaril oli 1. diviisi suurtükiväe koosseis järgmine:
1. suurtükiväepolgu 1. patarei – kolm 76 mm 1900. mud.
1. suurtükiväepolgu 2. patarei – neli 76 mm 1902. mud.
1. suurtükiväepolgu 3. patarei – suurtükid Tallinnas parandusel
1. suurtükiväepolgu 4. patarei – neli 76 mm 1902. mud.
1. suurtükiväepolgu 5. patarei – kaks 76 mm 1902. mud.
2. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 1. patarei – neli 152 mm 1877. mud.
2. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 3. patarei – neli 107 mm 1877. mud.
1. soome vabatahtlike salga 1. patarei - kaks 87 mm 1895. mud.
1. soome vabatahtlike salga 2. patarei - kaks 76 mm 1902. mud.

L 24. 1. suurtükiväepolgu 5. patarei 1. rühm läks 9. jaanuaril Mõisakülla 6. polgu käsutusse. Samal päeval saabus Pärnusse 6. polgu käsutusse 1. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 57 mm poolpatarei. Samuti 9. jaanuaril saabus Võhma 2. diviisi käsutusse 1. suurtükiväepolgu 4. patarei, kust samal päeval Põltsamaale 2. polgu käsutusse suunati.
L 27. 15. jaanuaril jõudis Tartusse 1. kindluse raske suurtükiväe divisjoni Iseseisva patarei 2. rühm, mis oli veel Tallinnas Tallinna kaitsepataljoni käsutusse antud.
16. jaanuaril lahkus 6. polgu käsutusest 1. suurtükiväepolgu 5. patarei 1. rühm.
L 30. 19. jaanuaril saabus Tartusse 1. suurtükiväepolgu 6. patarei.
L 31. 21. jaanuariks oli suurtükivägi 2. diviisi lõigus järgmine:
1. suurtükiväepolgu 4. patarei - neli 87 mm 1895. mud; 2. polk
1. suurtükiväepolgu 5. patarei - neli 87 mm 1895. mud; 3. polk
1. suurtükiväepolgu 6. patarei - neli 87 mm 1895. mud; Järvamaa kaitsepataljon
1. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 57 mm poolpatarei – kaks 57 mm; 6. polk
1. kindluse raske suurtükiväe divisjoni Iseseisva patarei 2. rühm – kaks 107 mm 1877. mud.
Bulak-Balahhovitši partisanisalga ratsapatarei – kaks 76 mm 1902. mud.
L 31. 22. jaanuaril saadeti 1. suurtükiväepolgu 6. patarei 2. rühm Tartu vabatahtliku pataljoni käsutusse.
L 32. 26. jaanuari õhtul andis 2. diviisi staabiülem 1. kindluse raske suurtükiväe divisjoni Iseseisva patarei 2. rühmale käsu suunduda 1. diviisi käsutusse.
L 36. 31. jaanuaril on 2. diviisi suurtükiväe koosseis järgmine:
1. suurtükiväepolgu 4. patarei - neli 87 mm 1895. mud; 2. polk
1. suurtükiväepolgu 5. patarei - neli 87 mm 1895. mud; 3. polk
1. suurtükiväepolgu 6. patarei - neli 87 mm 1895. mud; Järvamaa kaitsepataljon (1. rühm) ja Tartu vabatahtlik pataljon (2. rühm)
1. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 57 mm poolpatarei – kaks 57 mm; 6. polk
Kuperjanovi partisanide patarei – kaks 122 mm haubitsat
1. Põhja Poegade patarei – neli 57 mm
2. Põhja Poegade patarei – neli neli 87 mm 1895. mud
3. Põhja Poegade patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit
Bulak-Balahhovitši partisanisalga ratsapatarei – kaks 76 mm 1902. mud.
2. suurtükiväepolgu 1. patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit; Tartus
Aga kaks 57 mm suurtükki kuperjanovlaste juures?

L 37-39. 31. jaanuaril 3. polgu poolt saagiks saadud kaks 76 mm 1902. mud. suurtükki läksid 1. veebruaril 1. suurtükiväepolgu 5. patarei koosseisu.
L 44. 2. suurtükiväepolgu 1. patarei sai 5. veebruaril käsu sõita Tartust Valka 3. polgu käsutusse, mida tegi 6. veebruaril.
L 46. 11. veebruaril on Lõunarinde suurtükiväe koosseis järgmine:
1. suurtükiväepolgu 4. patarei - neli 87 mm 1895. mud; 2. polk
1. suurtükiväepolgu 5. patarei – kaks 76 mm 1902. mud. ja kaks 87 mm 1895. mud (6. veebruaril oli veel 4 seda tüüpi kahurit – l. 44); 3. polk
1. suurtükiväepolgu 6. patarei - neli 87 mm 1895. mud; 7. polk
1. kindluse raske suurtükiväe divisjoni 57 mm poolpatarei – kaks 57 mm; 6. polk
Kuperjanovi partisanide patarei – kaks 122 mm haubitsat
1. Põhja Poegade patarei – neli 57 mm
2. Põhja Poegade patarei – neli neli 87 mm 1895. mud
3. Põhja Poegade patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit
Bulak-Balahhovitši partisanisalga ratsapatarei – kaks 76 mm 1902. mud.
2. suurtükiväepolgu 1. patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit; 3. polk
2. suurtükiväepolgu 3. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat; Tartus
2. suurtükiväepolgu 6. patarei – kaks 87 mm 1895. mud; formeerimisel Tilgani talus
NB! Puudu valgete üks rühm; mis saanud kuperjanovlaste kahest 57 mm? Millal tuli 1. polgu 6. patarei rühm Tartu pataljoni juurest ära?
L 50. 14. veebruaril käskis Lõunarinde ülem saata Valka jõudnud 2. suurtükiväepolgu 3. patarei 6. polgu käsutusse.
L 52. Suurtükiväe Valitsus üritas veebruari esimesel poolel Kuperjanovi patarei suurtükke Tallinna saada, kuid patül keeldus.
L 53. 16. veebruaril on Lõunarinde suurtükiväe koosseis järgmine:
2. suurtükiväepolgu 4. patarei - neli 87 mm 1895. mud; 2. polk
2. suurtükiväepolgu 5. patarei – kaks 76 mm 1902. mud. ja kaks 87 mm 1895. mud; 3. polk
2. suurtükiväepolgu 2. patarei - neli 87 mm 1895. mud; 7. polk
Kuperjanovi partisanide patarei – kaks 122 mm haubitsat
1. Põhja Poegade patarei – neli 57 mm
2. Põhja Poegade patarei – neli neli 87 mm 1895. mud
3. Põhja Poegade patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit
Bulak-Balahhovitši partisanisalga ratsapatarei – kaks 76 mm 1902. mud.
2. suurtükiväepolgu 1. patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit; 6. polk
2. suurtükiväepolgu 3. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat; Valgas
2. suurtükiväepolgu 6. patarei – kaks 87 mm 1895. mud ja kaks 57 mm; 6. polk
Puudu vene valgete rühm!
L 54. 1895. mud. Suurtükid olid madala laskekiirusega ning ebaefektiivsemad.
L 55. Veebruari keskel patareide ümbernimetamisega sooviti saavutada tulemust patareide administreerimise alal.

2124-3-1171. Rubach, R. Suurtükivägi Vabadussõjas. III. 16. veebr. 1919–25. mai 1919. 1935.
L 1. Ülemjuhataja Staabi moodustamisel 23. veebruaril allutati sellele ka Suurtükiväe Valitsus. 1. aprillist maksma hakanud koosseisudega kaotati valitsuses jaoskonna ülemate kohad. Rea jaoskonna ülem lipn. Kirschbaum nimetati nüüd valitsuse ülema abiks ja Varustuse jaoskonna ülem Suurtükiväe Valitsuse Varustuse ülemaks.
L 4. . 9. märtsil allutati rannapatareid Merejõudude juhatajale. 14. märtsil käskis ülemjuhataja alustada 3. raske välisuurtükiväe divisjoni formeerimist
(5. Suurtükiväegrupp 20-aastane.//Sõdur. 1939, nr 10/11.
Lk 223. Märtsis formeerima hakatud 3. Raske Väljasuurtükiväe Divisjon pidi olema ülemjuhataja suurtükiväereserv, mille abil olnuks võimalik mõjutada lahinguid tähtsamates operatiivsuundades. Kuid see ei olnud siiski teostatav, sest uusi patareisid oli võimalik moodustada vaid üks (2. patarei), samas kui ülejäänud neli patareid määrati 1. ja 2. suurtükiväepolgust.)
L 6. 19. märtsil ülemjuhataja käsuga viidi Tallinnas formeerimisel olev 1. suurtükiväepolgu 6. patarei üle 3. raske välisuurtükiväe divisjoni koosseisu. 17. märtsil lahkus koos 1. ratsapolguga lõunarindele 1. suurtükiväepolgu 5. patarei, mis ülemjuhataja päevakäsuga nr 128 arvati 2. suurtükiväepolgu koosseisu.
L 7. 12. aprillil lahkus lõunarindele koos 5. polguga ka 1. suurtükiväepolgu 4. patarei, jäädes edasi 1. suurtükiväepolgu koosseisu. 29. aprillil käsk uue 1. suurtükiväepolgu 5. patarei formeerimiseks. Patareid formeeriti alates 4. maist lõunarindel, alludes 2. suurtükiväepolgule; operatiivselt aga Soomusrongide divisjonile.
L 8. 23. mail sai patarei neli 84 mm inglise suurtükki 1. Valmiera patareist.
25. mail oli 1. suurtükiväepolgu koosseis järgmine:
1. patarei – neli 76 mm 1900. mud; 1. diviis
2. patarei – neli 76 mm 1902. mud; 1. diviis
3. patarei – kaks 77 mm; 1. diviis
4. patarei – neli 76 mm 1902. mud; 2. diviis
5. patarei – neli 84 mm inglise; SRD
L 8. Kuperjanovi partisanide patarei nimetati veebruaris 2. suurtükiväepolgu 7. patareiks. Märtsis formeeriti uus 2. suurtükiväepolgu 3. patarei.
L 9. 24. veebruaril oli 2. suurtükiväepolgu koosseis järgmine:
1. patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit
2. patarei – neli 87 mm 1895. mud
3. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat
4. patarei – neli 87 mm 1895. mud
5. patarei – kaks 76 mm. 1902. mud. ja neli 87 mm 1895. mud
6. patarei – kaks 87 mm 1895. mud ja kaks 57 mm
7. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat
19. märtsil viidi 3. ja 7. patarei ülemjuhataja käsuga 3. raske välisuurtükiväe divisjoni koosseisu ning 25. märtsil viidi sinna ka 1. patarei.
25. märtsil oli polgu patareide koosseis seega järgmine:
2. patarei – neli 87 mm 1895. mud
3. patarei – neli 76 mm. 1902. mud; formeerimisel
4. patarei – neli 84 mm inglise
5. patarei – neli 84 mm inglise
6. patarei – neli 87 mm 1895. mud
L 10. 5. aprillil ülemjuhataja käsuga viidi 5. ja 6. patarei üle 3. suurtükiväepolgu koosseisu, samas kui 3. suurtükiväepolgu 1. ja 2. patarei ning 1. suurtükiväepolgu 5. patarei anti 2. suurtükiväepolgu koosseisu. Samuti nimetati 2. suurtükiväepolgu 2. patarei ümber sama polgu 6. patareiks.
Seejärel oli polgu koosseis järgmine:
1. patarei – kaks 152 mm Vickersi haubitsat
2. patarei – kaks 152 mm Vickersi haubitsat
3. patarei – neli 76 mm. 1902. mud
4. patarei – neli 84 mm inglise
5. patarei – kaks 76 mm 1902. mud. (endine 1. suurtükiväepolgu 5. patarei)
6. patarei – neli 87 mm 1895. mud (endine 2. suurtükiväepolgu 2. patarei)
L 10. 5. aprillil käskis ülemjuhataja edaspidi üleviimistest hoidumiseks patarei ühest diviisist teise ümberpaigutamisel see lugeda sinna suurtükiväepolgu juurde komandeerituks.
L 11. 12. märtsil sai 2. suurtükiväepolgu 4. patarei uued 84 mm inglise suurtükid (l. 69. kaks endist 87 mm suurtükki olid juba pooleldi rikkis). ja 13. märtsil 5. patarei. (5. patarei kaks 87 mm kahurit läksid 14. märtsil 2. suurtükiväepolgu 6. patareile, kus vahetas välja 57 mm suurtükid, mis läksid 15. märtsil Pärnu kaitsepataljoni käsutusse – l. 63)
L 11. märtsis tekkis haubitsatele vene laengute nappus, mistõttu tuli kasutada saksa laenguid, mis materjaliosa rikkus.
L 12. 9. mail kästi formerida õhutõrje patarei 2. diviisis, milleks kasutati kaks 76 mm 1902. mud. Hobuste puhul alatoitlus ja kärntõbi.
L 13. Kuperjanovi partisanide patarei nimetati 17. veebruaril 2. suurtükiväepolgu 7. patareiks.
L 14. 17. märtsil alustati Tallinnas 2. suurtükiväepolgu 3. patarei formeerimist. Suurtükid – neli 76 mm 1902. mud. – võeti vastu soomlastelt. 23. märtsil lahkus patarei lõunarindele ja jõudis 24. märtsil Valka.
L 15. 19. märtsil määras ülemjuhataja 3. raske välisuurtükiväe divisjoni koosseisu järgmised patareid:
1. patarei – endine 1. suurtükiväepolgu 6. patarei
3. patarei – endine 2. suurtükiväepolgu 3. patarei
4. patarei – endine 2. suurtükiväepolgu 7. patarei
23. märtsil 5. patareiks nimetati endine 2. suurtükiväepolgu 1. patarei
17. märtsil alustati Tallinnas ka 3. raske välisuurtükiväe divisjoni 2. patarei formeerimist. (alustati 16. märtsil; 26. märtsil lahkus kahe 152 mm Vickersi haubitsaga rindele, jõudis Lepasaare jaama 28. märtsil – l. 17-18; teistel andmetel jõudis Lepasaare jaama 29. märtsil – l. 80).
25. märtsil oli divisjoni koosseis järgmine:
1. patarei – kaks 152 mm Vickersi haubitsat
2. patarei – kaks 152 mm Vickersi haubitsat
3. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat
4. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat
5. patarei – kaks 122 mm Schneideri kahurit
5. aprillil nimetati 3. raske välisuurtükiväe divisjon 3. suurtükiväepolguks ning teostati mõningane patareide ümbernimetamine.
L 16. 6. aprillil koosnes 3. suurtükiväepolk järgmistest patareidest:
1. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat
2. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat ja kaks 107 mm Schneideri kahurit (saadi 4. aprillil Petseri jaamas; võetud SRD poolt saagiks)
3. patarei – kaks 122 mm Schneideri kahurit
5. patarei – neli 84 mm inglise (endine 2. suurtükiväepolgu 5. patarei)
6. patarei – neli 87 mm 1895. mud

L 18. 3. suurtükiväepolgu 4. patarei formeerimise käsk 7. aprillil; 15. aprillil sõitis patarei kahe 87 mm suurtükiga Tallinnast Viljandisse, kus formeerimist jätkas. 4. mail sõitis Ruhja jaama.
L 16 8. aprillil lahkus 3. suurtükiväepolgu staap Tallinnast Viljandisse, kuhu jõudis 9. aprillil.
12. aprillil lõhkes 3. suurtükiväepolgu 2. patarei ühel 122 mm Schneideri haubitsal toru. 28. aprillil saabusid patareile Tallinnast kaks 152 mm Vickersi haubitsat, millega 122 mm Schenideri haubitsad välja vahetati.
L 17. 25. maiks oli 3. suurtükiväepolgu koosseis järgmine:
1. patarei – kaks 122 mm Schneideri haubitsat
2. patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit ja kaks 152 mm Vickersi haubitsat
3. patarei – kaks 122 mm Schneideri kahurit ???
4. patarei – kaks 87 mm 1895. mud
5. patarei – neli 84 mm inglise
6. patarei – neli 87 mm 1895. mud
L 19 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni alluvusse kuulusid rannapatareid. Ülemjuhataja käsuga 13. mail anti rannakindlustused Merejõudude juhataja alla ning divisjoni staabil kästi koos 3. ja 4. patareiga suunduda lõunarindele. 17. mail asuti ka uue 1. patarei formeerimisele.
L 20. 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei lõpetas Tallinnas formeerimise ja lahkus 1. diviisi 21. veebruaril (kuhu jõudis 22. veebruaril – l. 33). 30. aprillil sõitis divisjoni staap Tallinnast Narva.
L 21. 25. maiks oli divisjoni koosseis järgmine:
1. patarei – neli 152 mm 1877 mud
2. patarei – kolm 152 mm 1877 mud ja üks 152 mm Schenideri haubits
3. patarei – neli 107 mm 1877 mud kahurit
4. patarei – neli 152 mm 1877 mud
5. patarei – kaks 107 mm Schneideri kahurit
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei formeerimist alustati 22. märtsil Tallinnas. 8. aprillil lahkus nelja 152 mm 1877 mud kahuriga 1. diviisi, kuhu jõudis 9. aprillil.
L 21-22. 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 5. patarei formeerimist alustati 10. aprillil. 27. aprillil sõitis 1. diviisi, kus sai kaks 107 mm Schneideri kahurit 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patareist. Nimetatud kahurid olid saadetud 3. patareisse lõunarindelt kui soomlaste patareid saadeti laiali.
L 22-23. 28. jaanuaril alustati Balti patarei formeerimist. 6. märtsil sõitis Tallinnast kahe 76 mm 1902. mud suurtükiga Kohtla jaama, misjärel rändas rindele, kuhu jõudis 14. märtsil.
L 23. Pärnu kaitsepataljoni (9. jalaväepolgu) patarei. Märtsi esimesel poolel sai 2. suurtükiväepolgu 6. patarei oma kahe 57 mm suurtüki asemele kaks 87 mm 1895. mud suurtükki. 14. märtsil kästi 57 mm rühm saata Pärnu kaitsepataljoni käsutusse. (15. märtsil see ka juhtus – l. 63) 3. aprillil kästi 3. jalaväepolgul Pärnu kaitsepataljoni käsutusse saata ka kaks 87 mm 1895. mud suurtükki, mis soomlased olid polgule üle andnud.
L 24. Võru kaitsepataljoni juures tegutsev suurtükirühm. 4. mail sai Võru kaitsepataljon 1. Valmiera patareilt kaks 87 mm 1895. mud suurtükki.
Soome vabatahtlike väeosade välipatarei saabus Rakveresse 23. veebruaril.
L 25. 28. veebruaril anti 1. soome vabatahtlike salga 1. patarei käsutusse kaks 76 mm 1902. mud suurtükki. 9. märtsil anti patarei suurtükid üle 1. soome vabatahtlike salga 2. patareile ja meeskond lahkus Tallinnasse. 13. märtsil andis relvad üle ja lahkus Tallinnasse ka 2. patarei; sama tegi 13. märtsil ka välipatarei meeskond,
L 26. ent ilmselt võttis 76 mm suurtükid Soome kaasa.
Põhja Poegade 2. patarei neli 87 mm 1895. mud suurtükki vahetati 15. märtsil ümber nelja 84 mm inglise kahuri vastu. 31. märtsil Põhja Poegade 3. patarei saatis kaks 107 mm kahurit 1. diviisi ja patarei saadeti meeskonna vähesuse tõttu laiali.
L 27. 10. aprillil asus Põhja Poegade rügement koos suurtükiväega ümber Valgast Tartusse. Umbes 16. aprillil loovutas 1. patarei oma 57 mm kahurid Suurtükiväe Valitsusele.
L 28. Põhja Poegade 2. patarei sõitis 20. aprillil Tartust rindele Valga-Mõniste alla. 4. mail saadeti patarei laiali, suurtükid anti üle 1. Valmiera patareile.
L 28. 1. Valmiera patarei formeerimiseks käsk 20. märtsil. 3. aprillil sõitis Tartust rindele 1. Valmiera polgu käsutusse, relvastuses neli 87 mm 1895. mud suurtükki,
L 29 mis olid tõenäoliselt saadud Põhja Poegade 2. patareilt. 4. mail anti kaks kahurit Võrumaa kaitsepataljoni käsutusse. Ülejäänud kaks kahurit asusid Valgas (paranduses?). 22. aprillil saadi Põhja Poegade 2. patareilt kaks 84 mm suurtükki ja mõni päev hiljem veel kaks. 24. mail anti neli 84 mm inglise suurtükki üle 1. suurtükiväepolgu 5. patareile.
Ülemjuhataja käsuga 18. aprillist asuti formeerima 2. Cesise patareid. Relvade ja varustuse nappusel ei olnud patarei formeerimist Ruhjas mai lõpuks veel lõpetatud.
L 37. 28. veebruaril oli 1. diviisi suurtükivägi järgmine:
1. suurtükiväepolgu 1. patarei: kolm 76 mm 1900
1. suurtükiväepolgu 2. patarei: neli 76 mm 1902
1. suurtükiväepolgu 3. patarei: suurtükid Tallinnas parandusel
1. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 76 mm 1902
1. suurtükiväepolgu 5. patarei: kaks 76 mm 1902
1. soome vabatahtliku salga 1. patarei: kaks 76 mm 1902
1. soome vabatahtliku salga 2. patarei: kaks 76 mm 1902
Soome vabatahtlike vägede välipatarei: neli 76 mm 1902
1. Tallinna vene ohvitseride partisanisalga suurtükiväerühm: kaks 57 mm
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei: neli 152 mm 1877
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei: kolm 152 mm 1877 ja üks 152 mm Schneideri haubits
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei: neli 107 mm 1877 kahurit
L 34. 1. suurtükiväepolgu 1. patareil oli veel 22. veebruaril korras vaid kolm suurtükki.
L 38. 3. märtsil sai Tallinnast uue 76 mm 1900 suurtüki.
L 39. 5. märtsil 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei üks kahur sai vastase suurtükitulest viga. 1. suurtükiväepolgu 1. patareis lõhkes 5. märtsil üks suurtükk ja saadeti Tallinnasse parandusele.
L 42. 9. märtsil saabusid 1. suurtükiväepolgu 3. patarei suurtükid Tallinnast parandusest. 12. märtsil sai 1. suurtükiväepolgu 1. patarei Tallinnast parandusest tagasi ühe suurtüki.
L 43. 14. märtsil oli 1. diviisi suurtükiväe koosseis järgmine:
1. suurtükiväepolgu 1. patarei: neli 76 mm 1900
1. suurtükiväepolgu 2. patarei: neli 76 mm 1902
1. suurtükiväepolgu 3. patarei: kaks 77 mm saksa
1. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 76 mm 1902
1. suurtükiväepolgu 5. patarei: kaks 76 mm 1902
Balti patarei: kaks 76 mm 1902
1. Tallinna vene ohvitseride partisanisalga suurtükiväerühm: kaks 57 mm (tegelikult polnud)
Põhja Korpuse patarei: neli 76 mm 1902
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei: neli 152 mm 1877
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei: kolm 152 mm 1877 ja üks 152 mm Schneideri haubits
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei: neli 107 mm 1877 kahurit
L 46. 27. märtsil saabus Põhja korpuse suurtükirühm: kaks 76 mm
L 47. 3. aprillil saabusid Narva lõunarindelt endised Põhja Poegade kaks 107 mm Schneideri suurtükki, mis läksid 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei käsutusse. 9. aprillil saabus 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei. 12. aprillil lahkus 1. suurtükiväepolgu 4. patarei.
L 52. 21. mail saadeti 1. suurtükiväepolgu 1. patarei 2. rühm Ingeri pataljoni käsutusse.
L 53. 24. mail oli 1. diviisi suurtükivägi järgmine:
1. suurtükiväepolgu 1. patarei: neli 76 mm 1900 (üks rühm Ingeri pataljoni käsutuses)
1. suurtükiväepolgu 2. patarei: neli 76 mm 1902
1. suurtükiväepolgu 3. patarei: kaks 77 mm saksa
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei: neli 152 mm 1877
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei: kolm 152 mm 1877 ja üks 152 mm Schneideri haubits
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei: neli 107 mm 1877 kahurit
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei: neli 152 mm 1877 kahurit
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 5. patarei: kaks 107 mm Schneideri kahurit

L 55. 17. veebruaril jõudis 6. polgu 3. pataljoni käsutusse 2. suurtükiväepolgu 3. patarei.
L 58-59. 2. suurtükiväepolgu 4. patarei üks suurtükk langes 21. veebruaril riknemise tõttu rivist välja. (l. 66 – parandati 25. veebruaril ära).
L 60. 22. veebruaril oli Lõunarinde suurtükiväe koosseis järgmine:
2. suurtükiväepolgu 7. patarei: kaks 122 mm Schneideri haubitsat; Kuperjanovi
2. suurtükiväepolgu 6. patarei: kaks 87 mm ja kaks 57 mm; 6. polk
2. suurtükiväepolgu 3. patarei: kaks 122 mm Schneideri haubitsat; 6. polk
2. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 107 mm Schneideri kahurit; 6. polk
2. suurtükiväepolgu 5. patarei: kaks 76 mm 1902 ja kaks 87 mm; 3. polk
Põhja poegade 1. patarei: neli 57 mm
Põhja poegade 2. patarei: neli 87 mm
Põhja poegade 3. patarei: kaks 107 mm Schenideri kahurit
2. suurtükiväepolgu 4. patarei: kolm 87 mm; 2. polk
2. suurtükiväepolgu 2. patarei: neli 87 mm; 7. polk
Puudu Põhjakorpuse omad
L 64-65. 11. märtsil määrati Põhja Poegade 1. ja 2. patarei Petseri alla. Lahkuti 12. märtsi õhtul ja jõuti Võrru 13. märtsil.
L 66. 28. veebruaril saabus Võrust Petseri rindele 2. suurtükiväepolgu 2. patarei 2. rühm kahe 87 mm suurtükiga.
L 68. Hiljem järgnes 1. rühm ja patarei anti märtsi esimesel nädalal taas 7. polgu toetuseks.
L 71. Suurtükivägi lõunarindel 14. märtsil:
Pärnu kaitsepataljoni patarei: kaks 57 mm
2. suurtükiväepolgu 7. patarei: üks 122 mm Schneideri haubits; Kuperjanovi
2. suurtükiväepolgu 6. patarei: neli 87 mm; 6. polk
2. suurtükiväepolgu 3. patarei: kaks 122 mm Schneideri haubitsat; 6. polk
2. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 107 mm Schneideri kahurit; 6. polk
2. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; 3. polk
Põhja poegade 1. patarei: neli 57 mm; Petseri suunal
Põhja poegade 2. patarei üks rühm: kaks 87 mm; Petseri suunal
Põhja poegade 2. patarei üks rühm: kaks 87 mm; Valgas
Põhja poegade 3. patarei: kaks 107 mm Schneideri kahurit; Valgas
2. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 84 mm inglise; 2. polk
2. suurtükiväepolgu 2. patarei: neli 87 mm; 7. polk
Puudu Põhjakorpuse omad
L 75. 21. märtsil saadeti 2. suurtükiväepolgu 5. patarei 1. rühm Karula mõisa rajooni koos Kuperjanovlastega (l. 23 – rühm jõudis sinna 23. märtsil ja läks kuperjanovlaste käsutusse). 27. märtsil lahkus Taivola jaama (l. 79 – jõudis sinna 29. märtsil, läks kuperjanovlaste käsutusse, misjärel 5. patarei rühm läks 30. märtsil tagasi Valka) 3. raske välisuurtükiväe divisjoni 4. patarei (kuperjanovlaste patarei). (1. aprillil läks patarei tagasi Valka, kus pandi varru – l. 79)
L 76. 18. märtsil moodustati Petseri rindel uus Põhja Poegade 3. patarei neljast 87 mm suurtükist, mis oli saadud 2. patareilt, mis oli äsja saanud uued 84 mm inglise kahurid.
L 77. 19. märtsil saabusid Võru jaama 1. ratsapolk koos 1. suurtükiväepolgu 5. patareiga ja 3. raske välisuurtükiväe divisjoni 1. patareiga. Viimane läks Tallinna kaitsepataljoni käsutusse.
L 77. 20. märtsil riknes üks 2. suurtükiväepolgu 2. patarei suurtükk.
L 79. Soomlased lahkusid 28. märtsil rindelt Valka, kuhu jõudsid 29. märtsil.
L 80. 28. märtsil saabus Orava alla koos skoutidega 2. suurtükiväepolgu 3. patarei.
L 80. 3. raske välisuurtükiväe divisjoni 1. patarei asus 30. märtsil Võrru varru.
L 81. 2. aprillil oli lõunarinde suurtükivägi järgmine:
Pärnu kaitsepataljoni patarei: kaks 57 mm
2. suurtükiväepolgu 6. patarei: neli 87 mm; 6. polk
3. raske välisuurtükiväedivisjoni 3. patarei: kaks 122 mm Schenideri haubitsat; 6. polk
3. raske välisuurtükiväedivisjoni 5. patarei: kaks 107 mm Schenideri kahurit; 6. polk
2. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; 3. polk
3. raske välisuurtükiväedivisjoni 4. patarei: kaks 122 mm Schenideri haubitsat; varus
Põhja poegade 1. patarei: neli 57 mm
Põhja poegade 2. patarei: neli 84 mm inglise
1. suurtükiväepolgu 5. patarei: kaks 76 mm 1902; 1. ratsapolk
3. raske välisuurtükiväedivisjoni 1. patarei: kaks 152 mm Vickersi haubitsat; Varus
2. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 84 mm inglise; 2. polk
3. raske välisuurtükiväedivisjoni 2. patarei: kaks 152 mm Vickersi haubitsat; 2. polk
2. suurtükiväepolgu 3. patarei: neli 76 mm 1902; Scouts
2. suurtükiväepolgu 2. patarei: neli 87 mm; 7. polk
Puudu Põhjakorpuse omad
L 82. 3. aprilli paiku saadeti 3. suurtükiväepolgu 5. patarei 2. rühm 6. polgust Tallinna kaitsepataljoni käsutusse.
L 83. 7. aprillil said kaks 1. Valmiera patarei suurtükki vastase tulest pihta ja muutusid kõlbmatuiks. 11.-16. aprillini 3. suurtükiväepolgu 5. patarei 1. rühm viibis Rõuge mõisas, misjärel sõitis tagasi Valka. 3. raske välisuurtükiväedivisjoni 4. patarei viibis endiselt varus Valgas, samas käis patarei meeskond vastu võtmas Petseris saagiks saadud kahet 107 mm Schneideri suurtükki. 5. aprillil asusid need suurtükid Petseri suunal rindele.
L 84. Hiljemalt 12. aprilliks saabusid Petseri alla ka patarei ülejäänud 122 mm haubitsad.
L 85. 14. aprillil saabus koos 5. polgu osadega Piusa jaama 1. suurtükiväepolgu 4. patarei.
L 86. 20. aprillil lahkus Tartust Valka Põhja Poegade 2. patarei, mis jõudis sinna 21. aprillil.
L 87. Patarei allus Soomusrongide divisjonile.
L 93. 4. mail andis patarei suurtükid üle 1. Valmiera patareile.
L 89. 6. polgu ülem Puskar ei andnud Ruhja läbimurde ajal polgu käsutuses tegutsevatele patareidele mingeid juhtnööre tegevuseks väljaspool pataljoni piire, mida patarei toetas.
L 93. 5. mail saadeti Võrru 2. diviisi käsutusse 3. suurtükiväepolgu 5. patarei 2. rühm. 15. mail
L 94. saabus Võrru ka 1. rühm. Mai keskel asusid rindel Mõnistest kuni Panikovitšini: 1. Valmiera patarei, Võru kaitsepataljoni rühm, 2. suurtükiväepolgu 1., 3. ja 5. patarei, 3. suurtükiväepolgu 5. patarei.
L 98. Mais õhutõrjeks üks suurtükk 1. suurtükiväepolgu 4. patareist ja teine 2. suurtükiväepolgu 3. patareist.
L 98. Pärnu kaitsepataljoni patarei sai 3. mail kaks 87 mm suurtükki.
L 99. 17. mail 3. diviisi koosseisus: 9. jalaväepolgu patarei, 3. suurtükiväepolgu 1., 3., 4. ja 6. patarei.
L 101. U. 15. mail saabus Mõniste suunal tegutsevate SRD osade toetuseks 1. suurtükiväepolgu 5. patarei. Samal ajal oli 2. suurtükiväepolgu 5. patarei mai keskel sunnitud mõlemad kahurid Tallinnasse parandusse saatma, mistõttu ajutiselt sai ühe suurtüki 2. suurtükiväepolgu 3. patareilt.
L 103. 24. mail lõunarinde suurtükivägi:
9. jalaväepolgu patarei: kaks 87 mm ja kaks 57 mm
3. suurtükiväepolgu 6. patarei: neli 87 mm; 6. polk
3. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 122 mm Schneideri haubitsat; 6. polk
3. suurtükiväepolgu 4. patarei: kaks 87 mm; 6. polk
3. suurtükiväepolgu 3. patarei: kaks 107 mm Schneideri kahurit
1. Valmiera patarei: neli 87 mm; 1. Valmiera polk
Võru kaitsepataljoni suurtükirühm: kaks 87 mm
1. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; SRD tagavarapataljon
3. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; 1. polgu 1. pataljon
2. suurtükiväepolgu 5. patarei: üks 76 mm 1902; 1. ratsapolk
2. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 152 mm Vickersi haubitsat; 8. polk
2. suurtükiväepolgu 3. patarei: kolm 76 mm 1902; 2. polk
2. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 84 mm inglise; 7. polk
2. suurtükiväepolgu 2. patarei: kaks 152 mm Vickersi haubitsat; Scouts
3. suurtükiväepolgu 2. patarei: kaks 152 mm Vickersi haubitsat ja kaks 107 mm Schneideri kahurit; Kuperjanovi
1. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 76 mm 1902; 5. polk
2. suurtükiväepolgu 6. patarei: neli 87 mm 1895 mud; 5. polk

2124-3-1172. Rubach, R. Suurtükivägi Vabadussõjas. IV. 25. mai 1919–25. aug. 1919. 1936.

L 3 Maikuks olid varustsuolud välsimaalt saabunud varustuse abil lahedamaks muutunud.
L 5. 31. juulil lahkus Londen omal palvel teenistusest ning 1. augustil määrati tema asemele alampolkovnik Brede. Kuni tema saabumiseni täitis valitsuse ülema kohustusi 1.-19. augustini lipnik Kirschbaum.
L 7-9. 7. augustil andis ülemjuhataj patareidele ühtse numeratsiooni. 1. suurtükiväe polgu patareid 1.–6. said uueks nimetuseks Välja patarei nr 1-6. 2. suurtükiväepolgu patareid 1.–6. said uueks nimetuseks Välja patarei nr 7-12; 3. suurtükiväepolgu patareid 1. –6. said uueks nimetuseks Välja patarei nr 13-18. 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni patareid 1.–4. said uueks nimetuseks Kindluse patarei nr 1-4; 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni patareid 1.-6. said uueks nimetuseks Kindluse patarei nr 5-10.
L 6. Sõjakoolis oli formeeritud Sõjakooli patarei
L 11. 19. juunil lahkus 1. diviisist lõunarindele 1. suurtükiväepolgu 1. patarei; naases sealt 14. juulil kolme suurtükiga. Patarei oli u 17. juunil saanud uued 84 mm inglise suurtükid.
L 12. 1. juunist kuulus 1. suurtükiväepolgu koosseisu ka 1. liikuv park.
28. juulil saabus lõunarindelt koos 9. polguga Narva rindele 3. suurtükiväepolgu 4. patarei
L 13. 25. augustil olid 1. suurtükiväepolgu koosseisus:
Välja patarei nr 1: neli 84 mm inglise
Välja patarei nr 2: neli 76 mm 1902
Välja patarei nr 3: neli 84 mm inglise ja neli 77 mm saksa
Välja patarei nr 4: neli 76 mm 1902; lõunarindel
Välja patarei nr 5: neli 84 mm inglise; lõunarindel
Välja patarei nr 6: kaks 107 mm Schneideri; lõunarindel
L 13-14. 12. juunil asuti formeerima ka 1. suurtükiväepolgu 6. patareid punastelt 3. diviisi lõigus saagiks saadud kahe 107 mm Schneideri kahuri baasil; formeeriti järgnevalt Tallinnas ja alates 23. juunist Annemõisas, kus korraldas end kuni 1. oktoobrini.
L 15. Ülemjuhataja päevakäsuga 19. juunist arvati liikuvad pargid suurtükiväepolkude koosseisu 1. juunist. 2. suurtükiväepolku arvati 3. liikuv park.
25. augustil oli 2. suurtükiväepolgu koosseis:
Välja patarei nr 7: kaks 152 mm Vickersi haubitsat
Välja patarei nr 8: kaks 152 mm Vickersi haubitsat
Välja patarei nr 9: neli 76 mm 1902
Välja patarei nr 10: neli 84 mm inglise
Välja patarei nr 11: kaks 76 mm 1902
Välja patarei nr 12: kolm 84 mm inglise
L 16. 3. suurtükiväepolgu 4. patarei sai oma kahe 87 mm suurtüki asemele 16. juunil neli 84 mm inglise kahurit.
L 17. 25. augustil oli 3. suurtükiväepolgu koosseis:
Välja patarei nr 13: ilma suurtükkideta
Välja patarei nr 14: kaks 152 mm Vickersi haubitsat
Välja patarei nr 15: kaks 107 mm Schneideri kahurit
Välja patarei nr 16: neli 84 mm inglise
Välja patarei nr 17: neli 84 mm inglise
Välja patarei nr 18: neli 84 mm inglise
1. juunist polgu koosseisus 2. liikuv park
L 18. 29. juulil sõitis 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni staap Tallinnast Võrru.
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei lahkus Tallinnast 3. diviisi käsutusse 15. juunil nelja 152 mm 1877 haubitsaga.
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei formeerimist alustati 1. juulil. 23. juulil sõitis Tallinnast 2. diviisi käsutusse kahe 152 mm 1877 haubitsaga. (jõudis Irboskasse 26. juulil ning asetati sealsele positsioonile – l. 118)
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei lahkus Tallinnast Tartusse 2. juunil nelja 107 mm 1877 suurtükiga. 9. juunil sõitis positsioonile Mehikoormasse.
L 19. 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei lahkus Tallinnast 2. diviisi käsutusse 2. juunil nelja 152 mm 1877 haubitsaga.
L 20. 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei andis 1. juunil Põhjakorpusele neli 152 mm kahurit. 7. juunil sai patarei Tallinnast kaks 105 mm Jaapani suurtükki ja 11. juulil kaks 87 mm mud 1895 kahurit.
1. augustil saabus Narva 152 mm Canet suurtükk, mis läks 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei koosseisu.
L 21. 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 6. patarei formeerise käsk anti 31. mail. Faktiline formeerimine algas umbes nädal hiljem. 22. juunil lahkus Tallinnast 1. diviisi, kuhu jõudis 23. juunil. Patareis neli 152 mm 1877 haubitsat.
L 22. 25. augustiks kuulusid 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni koosseisu:
Kindluse patarei nr 5: kaks 105 mm Jaapani ja kaks 87 mm
Kindluse patarei nr 6: kolm 152 mm 1877 haubitsat, üks 152 mm Schneideri haubits; üks 152 mm Canet
Kindluse patarei nr 7: neli 107 mm 1877
Kindluse patarei nr 8: neli 152 mm 1877
Kindluse patarei nr 9: kaks 107 mm Schneideri kahurit
Kindluse patarei nr 10: neli 152 mm 1877
L 22. 31. juulil saadeti laiali 9. jalaväepolgu patarei.
L 23-24. Võru kaitsepataljoni suurtükirühm. Veel 1. aprillil oli rühm kitsarööpmeliselt soomusrongilt saanud ühe 37 mm kahuri ning 26. aprillil Soomusrongide divisjonist ühe 76 mm 1900 mud kahuri. 20. juunil anti 37 mm kahur SRD intendandile. Kaks 87 mm suurtükki saadeti 6. juulil SRD inspektori käsutusse, kes nad 9. juulil Tallinnasse saatis. 76 mm 1900 mud suurtükk saadeti 26. juulil SRD-le, millega rühm likvideriti.
L 25. 20. juunil käskis Põhja-Läti brigaadi ülem formeerida 1. Põhja-Läti suurtükiväedivisjoni.
L 26. 1. Valmiera patarei andis 24. mail oma suurtükid üle 1. suurtükiväepolgu 5. patareile, misjärel meeskond läks Ruhja. Lisaks oli patareil kaks 87 mm suurtükki remondis Valgas. Juuni esimesel nädalal saadi Tallinnast uued 84 mm inglise kahurid ja 12. juunil sõideti 2. Cesise polgu käsutusse.
2. Cesise patarei, mida mai lõpust formeeriti Naukseni mõisas, sai 7. juunil ühe 107 mm Schneideri kahuri.
L 27. 13. juunil läks patarei rindele. 15. juunil saabus 3. suurtükiväepolgu 2. patareist ka üks 152 mm Vickersi haubits. 18. juunil saabus kaks 47’’’ inglise suurtükki ning vanad kahurid saadeti minema.
3. Ruhja patarei formeerimist alustati 20. juunil. 1. juulil saabus kaks 87 mm kahurit, mis olid parandusel olnud Valgas (endised 1. Valmiera patarei kahurid).
L 28. Ööl vastu 31. maid võttis Valmiera polk Silenieki juures saagiks kaks 76 mm 1902 ja ühe 122 mm Schneideri haubitsa. Alt-švaneburgis asuti neist üksust formeerima. 19. juunil sõitis kergerühm Valmiera polgu toetuseks rindele; 5. juulil saabus rindele ka raske suurtüki rühm (üks 122 mm haubits) ja vahetas ära 1. suurtükiväepolgu 5. patarei.
L 31. 10. augusti paiku asutati 4. liikuv park Soomusrongide divisjoni jaoks (495-12-715, Martma, l 18. park formeeriti 20. augustil).
L 32. 1. suurtükiväepolgu 1. patarei 2. rühm saabus Ingeri pataljoni juurest tagasi 27. mail.
L 33. 10. juunil sai patarei uued 84 mm inglise kahurid.
L 35. Juuli alguses 1. diviisi suurtükivägi:
1. suurtükiväepolgu 2. patarei: neli 76 mm 1902
1. suurtükiväepolgu 3. patarei: kaks 76 mm 1900 ja kaks 77 mm saksa
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei: kaks 105 mm
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei: kolm 152 mm 1877
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei: neli 107 mm 1877
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei: neli 152 mm 1877
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 5. patarei: kaks 107 mm Schneideri
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 6. patarei: neli 152 mm 1877
L 40. 2. augustil saabus Tallinnast 1. suurtükiväepolgu 3. patareile kaks 77 mm saksa kahurit. 3. augustil saatis patarei Tallinnasse vastu kaks 76 mm 1900 kahurit, mis oli saanud 1. suurtükiväepolgu 1. patareilt, kui see 84 mm inglise kahurid oli saanud. 3. patarei oli siis saanud neli 76 mm 1900 kahurit, kuid saatis kaks kohe Tallinnasse.
L 43. 5. augusti oli 1. diviisi käsutuses:
1. suurtükiväepolgu 1. patarei: neli 84 mm inglise
1. suurtükiväepolgu 2. patarei: neli 76 mm 1902
1. suurtükiväepolgu 3. patarei: neli 77 mm saksa
3. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 84 mm inglise
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei: kaks 105 mm ja kaks 87 mm
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei: kaks 152 mm 1877 ja üks Canet
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei: neli 107 mm 1877
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei: kuus 152 mm 1877
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 5. patarei: kaks 107 mm Schneideri
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 6. patarei: neli 152 mm 1877
L 48. 10. augustil lõhkes 1. suurtükiväepolgu 3. patareil raud.
L 51. Teisel patarei suurtükil vajas kompressor parandust. Samuti oli laskemoon lõppemas. 14.-19. augustini sai patarei Loodearmeelt laenuks neli 84 mm inglise kahurit ning alates 22. augustist sai ta need taas laenuks. 77 mm saksa suurtükkidest olid töökorras vaid kolm.
L 51-52. 1. suurtükiväepolgu 1. patarei sai augusti alguspäevadel Tallinnast oma katkisele suurtükile uue raua.
L 53. 25. augustil oli 1. diviisi suurtükiväes:
1. suurtükiväepolgu 1. patarei: neli 84 mm inglise
Väja patarei nr 2: neli 76 mm 1902
Välja patarei nr 3: neli 77 mm saksa (neist vaid 2 korras ning kasutati õhukaitseks) ja neli 84 mm inglise
Välja patarei nr 16: neli 84 mm inglise
Kindluse patarei nr 5 (2. KRSD 1. patarei): kaks 105 mm ja kaks 87 mm
Kindluse patarei nr 6 (2. KRSD 2. patarei): kaks 152 mm 1877 ja üks Canet (vastuolu l. 22 - kolm 152 mm 1877 haubitsat, üks 152 mm Schneideri haubits; üks 152 mm Canet)
Kindluse patarei nr 7 (2. KRSD 3. patarei): neli 107 mm 1877
Kindluse patarei nr 8 (2. KRSD 4. patarei): kuus 152 mm 1877 (vastuolu l. 22 – neli)
Kindluse patarei nr 9 (2. KRSD 5. patarei): kaks 107 mm Schneideri
Kindluse patarei nr 10 (2. KRSD 6. patarei): neli 152 mm 1877
L 57. 1. juunil oli 3. diviisi suurtükivägi:
9. jalaväepolgu patarei: kaks 57 mm ja kaks 87 mm
3. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 122 Schneideri haubitsat
3. suurtükiväepolgu 3. patarei: kaks 107 mm Schneideri kahurit
3. suurtükiväepolgu 4. patarei: kaks 87 mm
3. suurtükiväepolgu 6. patarei: neli 87 mm
L 58. 1. Valmiera polgu käsutusse anti 24. mail 1. suurtükiväepolgu 5. patarei.
2. suurtükiväepolgu 3. patarei sai ühe 152 mm Schenideri haubitsa 24. mail võetud sõjasaagi seast.
L 59. 26. mai õhtul oli Võru-Marienburgi suunal:
1. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; 1. Valmiera polk
2. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 152 mm Vickersi; 1. polgu 1. pataljon
2. suurtükiväepolgu 3. patarei: kolm 76 mm 1902 ja üks 152 mm Schneideri haubits; 2. polk
2. suurtükiväepolgu 5. patarei: üks 76 mm 1902; 1. ratsapolk
3. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; 1. polgu 1. pataljon
L 63. 30. mai paiku sai 2. suurtükiväepolgu 5. patarei parandusest tagasi kaks 76 mm 1902 suurtükki ning andis 30. mail sama tüüpi õhe suurtüki tagasi 2. suurtükiväepolgu 3. patareile.
L 64. 31. mail Alt-Švaneburgis vallutatud rongide baasil formeeriti 1. ratsapolgu soomusrong, millele asetati üks 2. suurtükiväepolgu 5. patarei 76 mm 1902 kahur.
L 70. 5. juunil oli Võru-Marienburgi suunal asetus järgmine:
1. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; 1. Valmiera polk
2. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 152 mm Vickersi; 1. polgu 1. pataljon (üks srt) ja 8. polk (üks srt)
2. suurtükiväepolgu 3. patarei: neli 76 mm 1902 ja üks 152 mm Schneideri haubits; 2. polk
2. suurtükiväepolgu 5. patarei: kaks 76 mm 1902; 1. ratsapolk (üks kahur soomusrongil)
3. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; 1. ratsapolk
L 71. Pärast eesti osade tagasitõmbumist Laudoni piirkonda jäi 1. Valmiera polgu käsutusse veel 1. suurtükiväepolgu 5. patarei
L 76. 10. juuniks oli Irboska grupi suurtükivägi järgmine:
1. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 76 mm 1902; 5. polk; Viski
2. suurtükiväepolgu 2. patarei: kaks 152 Vickersi; 7. polk; Irboska alev
2. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 84 inglise; 7. polk; Irboska alev
2. suurtükiväepolgu 6. patarei: neli 87 mm; 5. polk; Boroki
3. suurtükiväepolgu 2. patarei: kaks 152 mm Vickersi; Kuperjanovi; Pihkva
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei: neli 107 mm 1877; Mehikoormas
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei: neli 152 mm 1877; 7. polk; Senno

L 82. 9. juunil saabusid 3. suurtükiväepolgu 6. patareile uued 84 mm inglise kahurid.
L 84. 16. juunil sai 3. suurtükiväepolgu 4. patareile uued 84 mm inglise kahurid.
L 86. Valga lähedal Jaun Tilgali talus oli formeerimisel 1. suurtükiväepolgu 6. patarei.
16. juunil saabus Tallinnast Mõisakülla 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei, jäädes sinna esialgu varru. 17. juunil jõudis koos kuperjanovlastega Valka ka 3. suurtükiväepolgu 2. patarei.
L 88. 18. juuni õhtuks oli 3. diviisi suurtükiväes:
9. jalaväepolgu patarei: kaks 57 mm ja kaks 87 mm
3. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 122 Schneideri haubitsat
3. suurtükiväepolgu 3. patarei: kaks 107 mm Schneideri kahurit
3. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 84 mm inglise
3. suurtükiväepolgu 6. patarei: neli 84 mm inglise
Võru kaitsepataljoni suurtükirühm: üks 76 mm 1900, kaks 87 mm 1895 ja üks 57 mm
1. Valmiera patarei: meli 84 inglise
2. Cesise patarei: kaks 47’’’ inglise
1. kindluse raske suurtükiväedivisjoni 1. patarei: neli 152 mm 1877 haubitsat
3. suurtükiväepolgu 2. patarei: kaks 152 mm Vickersi ja kaks 76 mm 1902, mis soetatud Pihkva operatsiooni ajal (l. 93). (vt üle!)
1. suurtükiväepolgu 6. patarei: kaks 107 mm Schneideri
L 95. 21. juunil jõudis Valka 1. suurtükiväepolgu 1. patarei.
L 96. 3. suurtükiväepolgu 3. patarei üks suurtükk riknes 22. juunil ning 1. suurtükiväepolgu 6. patareist saadeti samal päeval uus suurtükk.
L 100. Nimetatud patarei jätkas 23. maist formeerimist Anne mõisas.
L 106. 30. juunil lõhkes 1. suurtükiväepolgu 1. patareis üks suurtükk.
L 108. Kuperjanovlased said 1. juulil saagiks kolm suurtükki.
L 110. 3. suurtükiväepolgu 1. patarei lahkus positsioonilt 14. juulil Ropaži jaama, kust 19. juulil Pihkvasse sõitis (l. 115 – lahkus 18. juulil, saabus 19. juulil). 3. suurtükiväepolgu 2. patarei sõitis SRD ülema käsul 9. juulil puhkusele Tartusse, kust 17. juulil Pihkvasse läks. 3. suurtükiväepolgu 3. patarei lahkus positsioonilt 14. juulil ja rändas 18. juuliks Arrasi kirikumõisa. 3. suurtükiväepolgu 4. patarei liikus pärast 15. juulit üle Ruhja Pärnusse, kuhu jõudis 22. juulil. 26. juulil saadeti patarei koos 9. polguga Narva rindele. 3. suurtükiväepolgu 6. patarei lahkus positsioonilt 15. juulil ning määrati 16. juulist 3. polgu käsutusse, jõudes samal päeval Drobusi mõisa.
L 111. 1. suurtükiväepolgu 1. patarei lahkus positsioonilt 8. juulil, jõudes 10. juulil Ropažisse, kust 11. juulil läks Narva.
Pärast 7. juunit tõmmati 1. ratsapolk, 1. polgu 1. pataljon, 2. suurtükiväepolgu 1. patarei üks suurtükk ja 5. patarei Laudona ümbrusse. 3. suurtükiväepolgu 5. patarei asus Marzeni jaama lähedale. 20. juunil asus 1. ratsapolk Palk ja Ramkausse; 2. ratsapolk Gaja jaama. 2. suurtükiväepolgu 1. patarei läks Uus Svaneburgi 8. polgu käsutusse ja 3. suurtükiväepolgu 5. patarei Golgovsky mõisa.
L 111-112. 21. juunil käskis Laidoner 1. suurtükiväepolgu 5. patarei tagasi tõmmata Uus Svaneburgi kanti. Lätlased siiski patareid ära ei saatnud,
L 112 nii et alles 7. juulil jõudis patarei U. Svaneburgi 8. polgu käsutusse. Kuid 13. juulil kästi patareil minna Pihkvasse, kuhu kanti see 16. juulil jõudiski.
L 111-112. 20. juulil alustas teekonda Pihkvasse ka 2. suurtükiväepolgu 3. patarei (Asvigi mõisast 8. polgu käsutusest, polgu käsutusse jäi veel sama polgu 1. patarei).
L 113. 2. suurtükiväepolgu 6. patarei sai juuni alguses uued 84 mm inglise kahurid. Juuni keskel koondati Pihkvasse 1. suurtükiväepolgu 4. patarei, 2. suurtükiväepolgu 4. patarei üks rühm ja 6. patarei. Juuli alguses lahkusid Pihkva rindelt 2. suurtükiväepolgu 4. patarei üks rühm (tagasi Irboskasse) ning 6. patarei Lisitskisse.
L 114. Kuid seejärel läks 2. suurtükiväepolgu 6. patarei 7. juulil taas Pihkvasse. 13. juulil järgnes 2. suurtükiväepolgu 4. patarei polk. Pindingu käsutusse (jõudis keskööl), kes saatis patarei Scoutide käsutusse. 1. suurtükiväepolgu 5. patarei läks 17. juulil rindele Kalevlaste käsutusse.
L 117. 19. juulil Pihkva rinde suurtükivägi:
1. suurtükiväepolgu 4. patarei: neli 76 mm 1902; 5. polk
1. suurtükiväepolgu 5. patarei: neli 84 mm inglise; Kalevlaste
2. suurükiväepolgu 4. patarei: meli 84 mm inglise; Scouts
2. suurtükiväepolgu 6. patarei: kolm 84 mm inglise; 5. polk
3. suurtükiväepolgu 1. patarei: kaks 122 Schneideri haubitsat; 6. polk
3. suurtükiväepolgu 2. patarei: kaks 152 mm Vickers ja kaks 76 mm 1902; Kuperjanovi’
L 118. 2. suurtükiväepolgu 3. patarei jõudis Alsvigist 23. juulil Irboskasse, kust koos sama polgu 2. patareiga samal päeval 7. polgu toetuseks läksid.
L 123. 23. juulil vahetati 3. suurtükiväepolgu 1. patarei suurtükid välja kahe 76 mm 1902 vastu. 2124-3-1213 K. R. Wäljapatarei nr. 13 tegewusest Pihkwa-Porhovi suunas. (Dateerimata)
L 2. 23. juulil sai 13. välipatarei Tallinnast kaks 76 mm 1900 a kahurit, misjärel patarei ainuke 48’’’ haubits anti üle soomusrongile.
L 121-122. 5. augustil saabus 5. polgu käsutusse Tšerskaja suunale 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei, mis sealt siiski varsti tagsi saadeti.
L 122. 16. augustil suundus Mõisakülast 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei Petseri jaama 2. diviisi ülema käsutusse (käsk 1. KRSD ülemalt 12. augustil) ja jõudis sinna 18. augustil.
L 123. 18. augustil kaotas Välja patarei nr 13 (3. suurtükiväepolgu 1. patarei) mõlemad 76 mm suurtükid, neilt siiski eelnevalt lukud eemaldates.
L 127. 23. augustil lõheks Välja patarei nr 10 üks suurtükk.
L 129. 26. augustil oli lõunarinde suurtükivägi:
Välja patarei nr 4: neli 76 mm 1902; 5. polk
Vp Nr 8: kaks 152 mm Vickers; 7. polk
Vp nr 12: neli 84 mm inglise; 5. polk
Vp nr 14: kaks 152 mm Vickers ja kaks 76 mm 1902; Kuperjanovi
Vp nr 9: neli 84 mm inglise; 7. polk
Vp nr 10: kolm 84 mm inglise; 5. polk
Vp nr 5: neli 84 mm inglise; Kalevlaste
Vp nr 13: suurtükkideta; Irboska liin
Kindluse patarei nr 1: neli 152 mm 1877; Irboska liin
Kp nr 2: kaks 152 mm 1877; Irboska liin
Kp nr 4: neli 152 mm 1877; Irboska liin
Kp nr 3: neli 107 mm 1877; Mehikoormas
Vp nr 18: neli 84 mm inglise; 2. polk
L 130
Vp nr 7: kaks 152 mm Vickers; 2. polk
Vp nr 17: neli 84 mm inglise; 2. ratsapolk; Kalnemuiža rajoon
Vp nr 15 (2. sp 3. pat): kaks 107 mm Schneideri; Uue Vohlfahrti mõis
Vp nr 11: kaks 76 mm 1902; 1. ratsapolk; Laura rajoon
Vp nr 6: kaks 107 mm Schneideri; varus Annemuižas

2124-3-1792. [Rubach, R.] Suurtükivägi Vabadussõjas. V. 25. aug. 1919–03. jaan. 1920. Dateerimata.
L 5. Suurtükiväe Valitsuse ülema vastva ettepaneku põhjal suurendas ülemjuhataja 31. detsembril Välja ja Kindluse patareide koosseisu 2 kuulipidujaga.
L 12. 19. novembril saabus 1. diviisi Välja patarei nr 17. 1. detsembril saabus Vp nr 15.
1919. detsembri lõpus oli 1. suurtükiväepolgu koosseis:
Vp nr 1: kolm 84 mm
Vp nr 2: neli 76 mm 1902
Vp nr 3: neli 84 mm ja kaks 77 mm
Vp nr 15: kaks 107 mm Schneideri
Vp nr 16: neli 84 mm
Vp nr 17: neli 84 mm
Ingeri patarei: kaks 87 mm 1895, üks 76 mm 1900 ja üks 76 mm 1902
Balti patarei: kolm 77 mm
L 17. 1919. detsembri lõpus oli 2. suurtükiväepolgu koosseis:
Vp nr 4: neli 77 mm saksa
Vp nr 8: kaks 152 mm Vickersi
Vp nr 9: neli 76 mm 1902
Vp nr 10: neli 84 mm
Vp nr 11: kaks 76 mm 1902
Vp nr 12: neli 84 mm
Vp nr 13: neli 84 mm
Katšanovi patarei: kaks 76 mm 1902 ja kaks 87 mm 1895
Soomusrongide divisjoni alluvuses olid Vp nr 5 ja 14
L 17. Septembriks hakkas nappima 107 mm Schneideri laskemoona.
L 18. Seetõttu sai Vp nr 6 13. novembril kaks 76 mm 1902 kahurit nende asemele. 12. detsembril sai patarei Tallinast veel kaks 76 mm 1902 kahurit.
L 19. 28. novembril lahkus Vp nr 15 1. diviisi käsutusse.
L 20. 26. detsembril suundus Annemõisast 1. diviisi Vp nr 7, mis jõudis sinna 28. detsembril. 27. detsembril lahkus Valgast koos 2. liikuva pargiga 1. diviisi käsutusse 3. suurtükiväepolgu staap, jõudes kohale 28. detsembril.
1919. detsembri lõpus allusid 3. suurtükiväepolgule:
Vp nr 6: neli 76 mm 1902
Vp nr 7: kaks 152 mm Vickers
Vp nr 18: neli 84 mm
Neist kaks patareid olid lõunarindel, samas kui 3. diviisi suurtükiväe ülemale allusid polgu ülemale veel Vp nr 7, 16, 17 üks rühm; Kp nr 10.
L 21. Novembri keskpaiku sai Balti patarei kolm 77 mm saksa kahurit.
L 21-22. Üheaegselt Üksiku Katšanovi pataljoni formeerimisega 17. septembril käskis ülemjuhataja moodustada Katšanovi patarei. Tegelikult alustati patarei formeerimisega veel 15. septembril. Esialgu saadi relvadeks kaks 87 mm kahurit, millele lisandus hiljem sõjasaagina kaks 76 mm 1902 kahurit. 17. oktoobril sõitis patarei rindele.
L 22-23. 6. novembril andis 2. diviisi ülem Balahhovitšile kaks suurtükki, mis sõjasaagiks saadud. Neist formeeriti patarei.
L 23. 7. novembril teatas Suurtükiväe Valitsus Ingeri polgule, et ülemjuhataja on käskinud formeerida polgu juures kergepatarei. 13. novembril järgnes ka vastav päevakäsk.
L 24. Formeerimine toimus Tallinnas, kust 10. detsembril Narva sõitis, kuhu jõudis 12. detsembril kolme 87 mm 1895 kahuriga. Formeerimist jätkati Narva-Jõesuus.
L 25. Seal sai patarei Ingeri polgust ühe 76 mm 1900 kahuri. 20. detsembril asus patarei rindele.
L 26. 2. detsembril andis Suurtükiväe Valitsus käsu formeerida Vp nr 19, milleks eelnevalt oli ülemjuhataja suulise loa andnud. Patarei koosnes Loodearmeelt ülevõetud kahuritest. 12. detsembril allutati patarei SRD suurtükiväe inspektorile.
L 25-26. Formeerimine oli alanud Kuperjanovi pataljoni juures novembri lõpus.
L 26. 1. detsembrist patarei rindel, olles varustatud nelja 76 mm 1902 kahuriga. Seni oli Vp nr 14 tegutsenud suurtükirühm, mis nüüd likvideeriti.
L 27. Kindluse patarei nr 11 formeerimine algas Tallinnas 3. septembril. 19. septembril lahkus patarei 2. diviisi käsutusse, kuhu jõudis 22. septembril. Patareis neli 152 mm 1877 suurtükki. Asetati Raigla mõisa Räpina lähedal. (asus sinna 26. septembriks – l. 166).
Kindluse patarei nr 12 formeeriti alates 8. septembrist. 18. oktoobril lahkus patarei Tallinnast 2. diviisi, kuhu jõudis 20. oktoobril, Irboska positsioonile. Patareis neli 152 mm 1877 suurtükki
Kindluse patarei nr 14 formeeriti Tallinnas alates 3. novembrist. 26. novembril sõitis Tartusse nelja 107 mm 1877 kahuriga. Jõudis kohale 27. novembril ja paigutati Lämmijärve äärde.
L 28. 1919. lõpuks oli 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni koosseis:
Kindluse patarei nr 1: neli 152 mm 1877 haubitsat
Kindluse patarei nr 2: kaks 152 mm 1877 haubitsat??? 4???
Kindluse patarei nr 3: neli 107 mm 1877 kahurit
Kindluse patarei nr 4: neli 152 mm 1877 haubitsat
Kindluse patarei nr 11: neli 152 mm 1877 haubitsat
Kindluse patarei nr 12: neli 152 mm 1877 haubitsat
Kindluse patarei nr 14: neli 107 mm 1877 kahurit
L 29. 2. oktoobril alustati Kindluse patarei nr 13 formeerimist. 30. novembril sõitis patarei Tallinnast Narva kahe 9” vene 1877 mortiiriga (jõudis sinna 1. detsembril; paigaldati üles 14. detsembriks – l. 121)
18. detsembril alustati Tallinnas Kindluse patarei nr 15 formeerimist. 6. jaanuaril sõitis patarei Narva, kus võttis Loodearmeelt üle kuus briti haubitsat.
L 30. 29. detsembril oli 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni koosseis:
Kindluse patarei nr 5: kaks 105 mm Jaapani ja kaks 152 mm 1877 haubitsat
Kindluse patarei nr 6: kaks 152 mm 1877 haubitsat, kaks 87 mm 1895 ja üks 152 mm Schneideri haubits
Kindluse patarei nr 7: neli 107 mm 1877 kahurit
Kindluse patarei nr 8: neli 152 mm 1877 haubitsat
Kindluse patarei nr 9: kaks 47’’’ inglise kahurit
Kindluse patarei nr 10: neli 152 mm 1877 haubitsat
Kindluse patarei nr 13: kaks 9” 1877 mortiiri
Kindluse patarei nr 15: formeerimisel Tallinnas
L 30-31. 15. jaanuaril andis ülemjuhataja käsu formeerida 3. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni. 27. jaanuaril asuti Tallinnas formeerima divisjoni staapi. Märtsis läks staap Narva ja divisjoni koosseisu toodi üle 1. ja 2. KRSD patareisid.
L 32. 9. ja 10. jaanuaril asusid 1. ja 3. suurtükiväepolk Loodearmee patareide ülevõtmisele.
18. ja 23. jaanuaril käskis Suurtükiväe Valitsus ülevõetud suurtükkide baasil formeerida positsioonipatareid. 28. jaanuaril järgnes korraldus:
1. suurtükiväepolgul formeerida Positsiooni patarei nr 20 (kaks 107 mm Schneideri ja kaks 77 mm saksa); nr 21 (neli 76 mm 1902); nr 22 (neli 76 mm 1902). Formeerimise päevaks lugeda 12. jaanuarit.
L 33. 3. suurtükiväepolk formeerib Positsiooni patarei nr 23 (neli 76 mm 1902); nr 24 (kaks 152 mm inglise kahurit); nr 25 (neli inglise haubitsat). Formeerimise päevaks lu


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2011 12:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
V. Jakobson. 2. jalaväepolgu II pataljoni osad Tuderna sillal 31. jaanuaril 1919. a.//Sõdur. 1932, nr 47.
Lk 1196. Tuderna silla juures rööbastelt maha sõitnud Eesti kommuni soomusrongist jäid maha platvormvagun ja liivaga soomustatud kinnine vagun, 42’’’ ja 37 mm suurtükk. Ülejäänud rong sõitis tagasi Võrru, aga see vallutati eestlaste poolt, misjärel rong pandi Võrust idas põlema. Vagundi anti üle koos suurtükkidega Sr nr 2-le.
-----------------------
Gerdessen, F., Kitvel, T., Tilk, J. Aeg, mehed, lennukid. Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani. Tallinn
Lk 60. 19. jaanuaril esimene korras lennuk “Farman 30”
Lk 66. 1. veebruaril tulistati alla veel üks punaste lennuk, mis tehti korda 30. juuniks.

----------------------------
Suurtükkide sõjasaak.

Pirn, O. Ülevaade Kuperjanovi Partisanide ajaloost. Dateerimata: ERA 2124–3–1004.
L 32. Tartus saadi 14. jaanuaril saagiks 4 suurtükki, neist 2 rasket, 3 vedurit, 200 vagunit, 8 vagunit laskemoona.
L 35. 25. jaanuaril vallutati Rõngus neli 37 mm kahurit, üks 76 mm kahur ja kaks 152 mm suurtükki (kolm viimast ilmselt mitte kuperjanovlaste poolt).
L 36. Samal päeval vallutati Puka mõisas kaks 122 mm haubitsat.

2124-3-646. L 189.
6.01 Soomusrong Jänedal kolm 76 mm ja üks 152 mm Schneideri haubits
7.01. Kuperjanovlased kolm 37 mm (?)
L 256.
14.01 Tartus: viis 75 mm, üks 57 mm, üks 40 mm (neist kõik laevadel); üks 76 mm, neli 122 mm
23. 01 Kuperjanovlased Pukas kaks 122 mm
umbes 24.01 Soomusrong nr 3 üks 37 mm
25.01 Pukas üks 76 mm ja neli 37 mm
31.01 3. polk Pedelis kaks 76 mm
1.02 7. polk ühe lennuki
4.02 Sr nr 1 Võru üks 107 mm ja üks 37 mm
L 257.
11.01 Soomusrong neli 76 mm
17.01 dessant Udrias üks 76 mm
18.01 soomlased Narvas kolm 76 mm
20.01 5. polk Popovkas kaks 76 mm
25.01 1. ratsapolk üks 76 mm (Onny ei kinnita)
18. 01 üks lennuk
18.01 Narva vallutamisel üks soomusrong

Martma lisad. Tabel nr 15.
04.01-15.02 sõjasaak üheksa 37 mm; 18x76 mm; üks 107 mm, kuus 122 mm, üks 152 mm
Tabel nr 17
Saak 16.02-25.08 neli 37 mm; üks 50 mm mere; kaks 76 mm vene mäe; üks 76 mm 1902; kaks 77 mm saksa; üks 88 mm mere; kaks 107 Schneiderit; kaks 122 Schneiderit; kaks 152 Schneiderit; üheksa mitmesugust
Martma, L 43. 25.08-03.01.20 Sõjasaagiks 18 76 mm 1902 ja kaheksa 152 mm 1877

556-1-5. KalevMal päevaraamat.
L 27. Ühel luurekäigul 27.05-3.06 vahel saadi saagiks üks 6” suurtükk.

Traksmaa, A. 5. Rakvere jalaväe polk Vabadussõjas. II. Polk Lõunarindel. (Käsikiri). Tallinn: ERA 545–1–680. L 300.
26.05 saadi saagiks üks 6” suurtükk.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Jaan, 2011 19:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
ERA 2124-3-963.
J. Munda käsikirjaline tõlge:Latvijas Atbrīvošanas kaŗa vēsture. II. Rīgā, 1938

Lk 2. Kui sakslased juuli alul Riia maha jätsid, siis lahkus sealt ka Lieveni pataljon Jelgavasse. Ülejäänud kaks pataljoni asusid Liepajas, kust sakslased olid 22. juunil Priekulesse tõmbunud.
6. juulil jõudsid Riiga Põhja-Läti brigaadi staap, Võnnu polk, 6. üksik pataljon ja 2 patareid. 1. eskadron jõudis sinna 5. juulil. 8. juulil jõudis Liepajast Riiga Ajutine Valitsus. 10. juulil määras valitsus ülemjuhatajaks kindral Simonsoni ja tema staabiülemaks alapolkovnik Ed. Kalninš. 12. juulil määrati Idarinde ülemaks polk Balodis.
Lk 3. Põhja-Läti brigaadis oli 3 jalaväepolku, Põhja-Läti partisanide polk ja 2 tagavarapataljoni, 3 patareid, 1 eskadron, 1 soomusrong.
Balodise brigaadis olid kuni Riia vallutamiseni 3 üksikut pataljoni; lisaks veel Bauska pataljon; peale Riia vallutamist asuti 4., 5. ja 6. üksiku pataljoni, 8. õppurite pataljoni, Piebalga ja Maliene pataljoni formeerimisele. Brigaadi kuulus ka ratsadivisjon (4 eskadroni), inseneri-sapööripataljon, patarei (2 suurtükki), lennugrupp (2 lennukit), Riias tagavarapataljon. Mõlemas brigaadis kummaski oli umbes 10 000 meest. Peale selle oli formeerimisel Latgale partisanide ja Ülem-Kuramaa partisanide polk.
Juuli keskel oli Läti armees: Idarindel 9454 meest, 138 kuulip, 5 srt. Üldse kokku aga koos tagavaraväeosadega 25 428 meest, 194 kuulip, 13 suurt.
Lk 4. 15. juulil algas kolme diviisi formeerimine: Kurzeme, Latgale ja Vidzeme diviis.
Vidzeme diviis: 1. Valmiera polk nimetati ümber 4. Valmiera polguks; 2. Ceise polk 5. Cesise polguks ning sellega liideti Põhja-Läti partisanide polk. Põhja-Läti brigaadi tagavarapataljonist ja Idarinde tagavarapataljonist fomreeriti 6. Riia polk.
Kurzeme diviis: 1. Liepaja polk Iseseisvuse ja Maliena pataljoni põhjal; 2. Ventspilsi polk 2. Cesise üksik pataljoni, 4. üksiku pataljoni ja Piebalga pataljoni põhjal; 3. Jelgava polk 3. üksiku (üliõpilas-) ja Bauska pataljoni ning Ülem-Kuramaa partisanipolgu põhjal.
Latgale diviis: 7. Sigulda polk formeeriti Liepajasse toodud 3. Jelgava polgu baasil; 8. Daugavpilsi polk Riias 5. ja 6. üksiku pataljoni põhjal; 9. Rezekne polk Riias mobiliseerituist ja 7. pataljonist.
Lk 5. Põhja-Läti brigaadi eskadron jaotati ära Balodise ratsadivisjoni eskadronide vahel; Balodise ratsadivisjoni kuulipildujaeskadron saadeti laiali; seega jäi kolm eskadroni – iga diviisi koosseisus üks. Balodise brigaadi inseneri-sapööripataljonist saadi iga diviisi jaoks üks rood. 2 soomusrongist ja 3 soomusautost formeeriti hiljem soomusdivisjon.
Zemgale diviisi formeerimine alagas alles 1919. a lõpul Liepajas. Suurtükkide puudus takistas suurtükiväepolkude (iga diviisi juurde üks) formeerimist.
Lk 5. Juuli keskel Idarinde koosseisus: Ülem-Kuramaa partisanide polk Asare ja Rubini rajoonis, mille parem tiib puutus kokku Leedu vägedega Subate rajoonis. Valmiera polgu osi ja Põhja-Läti partisanide polk, 1. ratsadivisjoni 1. eskadron ja 2 rühma 4. eskadronist (kuulipilduja) Lk 6 Daugava lõunakaldalZasa mõisas. Põhjapool Daugavat Valmiera polk, patarei ( 4 kerget ja 1 raske suurtükk), soomusrong, 2. Cesise üksik pataljon, 3. üksik (üliõpilas-) pataljon, 6. üksik pataljon (saabus Vecpiebalgast), Iseseisvuse pataljon, Maliena pataljon. Põhjapool Daugavat joon: Livan-Trepe jaam-Govartine-Zosti-Turki-Staldzienieki-Putnin-Troški-Ložki-Boreni jaam-Odziena-Suure Teiži soo läänekülg-Murmastene-Barkava-Lubani läänekallas.
Augustov-Sudrabe–Balvi-Vilaka maanteel Sila kõrts-Kupravi: Latgale partisanide polk (4 roodu). Vecgulbenes Idarinde tagavarapataljon, Valmieras Põhja-Läti brigaadi tagavarapataljon.
Riia rajoonis olid: Cesise polk, 3 patareid, 5., 6. ja 7. üksik pataljon
Lk 7 inseneri-sapööripataljon, lennugrupp, keskasutused.
Jelgavas Jelgava üksik rood; Bauska kandis Bauska üksik pataljon; 2. eskadron ja 4. eskadroni 2 rühma olid Daugava põhjakaldal, 3. eskadroni ks rühm idarinde tagalas bandiitide vastas, ülejäänud 3 rühma Riias formeerimisel. Liepajas 3. Jelgava polk. Viimast formeeriti juunis Ruhja kandis ja 30. juunil toodi Briti laevadega Liepajasse (1500 meest). Liepajas ka maakaitseväelaste pataljon ja komandandikomando.
Alates 6. juulist kuulus Läti armee koosseisu ka Landeswehr (ametlikult Läti saksa maakaitsevägi). Asus ümberformeerimisel Tukumsi kandis.
Lk 8. Landeswehri jäi 3700 meest, 11 suurtükki, 3 miinipildujat, ligi 100 kuulip.
Polk Balodis nimetati Kurzeme diviisi ülemaks; polk Zemitans Vidzeme diviisi ülemaks; alampolk Berkis Latgale diviisi ülemaks; polk Penikis Liepaja rajooni vägede ülem.
Lk 10-11. 31. mail sai Valmiera polk saagiks 3 suurtükki.
Lk 11. 1. juunil vangistati 4. läti kütipolgu majandusosakond ning 94. kütipolgu 2. ja 3. pataljon. 5. juunil jõudsid Valmiera polk ning enne teda vel ka Põhja-Läti partisanide polk Laudonasse. Viimane liikus edasi Marija mõisasse. Öösel Valmiera polk Krustpilsi; üks rood saadeti Jekabpilsi. 7. juunil vallutasid lätlased Atašiena, Grugule, Turki, Meža mõisa ja Lk 12
Trepe jaama. 13.-16. juunil Brandis Jekabpilsis, kust läks tagasi Bauskasse. Valmiera polk asus Staldzenieki-Troški-Kristopurvi külade-Kikauka-Meža mõisa joonel. Valmiera polgus 8 roodu. Põhja-Läti partisanipolk suurenes 400 meheni mobi järel. 2. juunil oli Raunast Barkavi mõisa väljunud Cesise polgu 2. rood. Eesti 1. ratsapolk oli Laudonas veel.
Lk 15. 22. juunil moodustus Asari mõisas juunist egutsema asunud partisanisalkadest Ülem-Kuramaa partisanipolk (110 relvastatud meest). Esialgu allus Leedu armeele.
Lk 16. Krustpilsis formeeriti soomusrong (1 srtk, 9 klp). Vecgulbenes formeeriti patarei 3-st vaenlaselt võetud suurtükist. Juuni keskpaiku formeeriti Idarinde tagavarapataljon.
Balodise brigaadi Iseseisvuse, 2. Cesise, 3. üliõpilaste pataljon ja 1. ratsadivisjon Vecpiebalga-Erglu joonelt liikusid ööl vastu 22. juunit Marciemi ja Laudona kanti, kuhu jõudsid 24. juunil. 26. juunil vahetas Iseseisvuse pataljon ära Võnnu polgu 2. roodu Barkavis ja pikendas rinnet Murmasteneni. Võnnu polgu rood saadeti oma polgu juurde tagasi.
Lk 17. 29. juunil asus rindele ka Üliõpilaste pataljon; 1. juulil 2. eskadron. Võnnu pataljon jäi varru Cesvainesse ja ratsadivisjoni ülejäänud osad Laudonasse. 6. juulist ka Cesise pataljon rindel. Vecpiepalgast tuli Cesvainesse 4. pataljoni 1. rood. 1. juulil formeeriti mai lõpus tegevust alustanud Meirani ja Lubani partisanisalkadest Maliena üksik pataljon. Balvi rajooni partisanid alustasid mai lõpus tegutsemist. 3. juunil 112 meest salkades. Asusid Sila kõrtsi, Orlava, Sudrabe, Rugaši, Pilsini talukandis.
Lk 18. 6. juunil saabus Balvisse üks eesti 2. polgu rood.
Lk 18-20. Latgale partisanide rindel juunis vaid kohaliku tähtsusega kokkupõrked.
Lk 14-17 Juunis lahingutegevus Daugava ja Lubani vahel seisnes kohaliku.
Lk 21-22. Punaste Läti kütidiviisis oli juuli keskel 12 090 tääki (ilma tagavaraüksusteta), 177 mõõka, 176 klp, 36 srt.
Lk 22-23. 6. juulil Ülem-Kuramaa partisanipolk läks koos Leedu armeega pealetungile vallutamaks Daugavpilsi, kuid pealetung löödi peale esialgset edu tagasi ja 10. juulik stõmbus polk positsioonile Ancene-Rubine.
Lk 23. 15. juulist Ülem-Kuramaa polk Läti alluvuses. Juuli lõpus Daugava lõunakaldal Ülem-Kuramaa ja Põhja-Läti partisanide polk, 2 roodu Valmiera polgust, eskadroni 1. rühm ja 2 väikest ajalaväesuurtükki. Joon: Apselan-Rubin-Zabelin-Kalvan-
Lk 24. Drustan-Ekovi mõis (Zasast 3 km idas)-Dignaja mõis-Merke mõis (Daugava ääres).
Lk 24. Saades teada edust LW vastu, saatis Valmiera polgu ülem Krustpilsist Bauskasse välja Põhja-Läti brigaadi eskadroni. 4. juulil jõuid Brunavi mõisa ja ründas seal sakslasi. Kuna vaherahu, siis anti käsk tagasi pöörduda.
Lk 24-26. Daugava põhjakaldal juulis kohaliku tähtsusega madala intensiivsusega lahingutegevus; luure.
Lk 25. Juuli lõpus saabus rindele 4. üksik pataljon Vecgulbenest. 19. juulil sealt saabusid ka kaks suurtükki. Eesti 5. patarei lahkus.
Lk 26. 6. juulil tuli Augustovi juures Latgale partisanide juurde üle patarei 2 suurtükiga. 5. juulil kästi formeerida Latgale partisanide polk. Polgus formeeriti 4 roodu.
Lk 26-27. Juulis Latgale partisanide rindel kohaliku tähtsusega lahingutegevus.
Lk 27. Leedu Panevežyse grupp sai 6. juulil käsu pealetungiks, mis algas 7. juulil. 8. juulil vastase vastupealetung, mille tulemusena Leedu väed taganesid endiste positsioonideni.
Lk 28. 5. augustil saabus Bauskast Bauska üksik pataljon Daugava lõunakaldale. Augusti esimesel poolel olulisi lahinguid seal polnud. 16. augustil formeeriti 3. Jelgava polk (3. üksik pataljon, Bauska üksik pataljon, Ülem-Kuramaa partisanide polk). 20. augustil saabus 3. üksik pataljon lõunakladale ja Põhja-Läti partisanid lahkusid ja jagati 5. esise polgu ja 2. eskadroni vahel.
Lk 28-30. 26. augustil osales Jelgava polk Livani vallutamise operatsioonis. Polku toetas ka 2 soomusautot ja 4 suurtükki. 26.-29. augustini vallutati vastaselt Daugava vasak kallas Dvietest Menke mõisani. 30. augustil pikendati rinnet Kazimiriškini, kuhu jäi kuni jaanuari alguseni.
Lk 30, 34. Augustis Daugava põhjakaldal kohaliku tähtsusega lahingutegevus (va 26.-27. august). Rindele asus Ventspilsi polk.
Lk 30-34. 26. augustil 2. Ventspilsi koos 2 suurtükiga ja 4. Cesise polk koos kerge- ja raskepatareiga ja 2 soomusrongiga pidid Livani rajooni vallutama. Ülesanne jõuda (põhjast) Batraki-Mutnieki-Istakaši mõisa-Jeršika joonele. 1. Lepaja polk )Iseseisvuse ja Maliena pataljonid) pidi luurama-demonstreerima koos 2 suurtükiga Talti-Gali, Varanklani suunal. Seega suurem pealetung. 26.-27. augustil lahingud Livani suunal, aga kokkuvõttes ei õnnestunud ja tõmbuti endistele positsioonidele.
Lk 34. Liepaja polgu käsutuses augustis 2 roodu Piebalga pataljonist. 18. augustil Iredini-Sala-Birži-Alviekste-Salvite-Krampeli jooneni liikus Liepaja polk ilma vastupanuta.
Lk 35. 26. augustil polk tegi demonstratiivrünnakud.
Latgale partisanide rindel augustis luuretegevus ja kohaliku tähtusesega kokkupõrked. 9. augustil liideti polguga Liepna partisanid 6. rooduna.
Lk 36. 26. augustil läks pealetungile ka Leedu armee. 29. augustiks saavutati Daugava Kazimiriški ja Dviete vahel. 30. augustiks jõudsid leedukad Kalkuneni. Sealt edasi olid poolakad. Punased taagnesid sillaeelsete kindlustusteni. 1. augustil poolakad ründasid kindlsutsui, aga ebaõnnestunult.
Lk 37. Augustis Läti kütidiviisist paremal 11. diviis 3. brigaad Garicsilist Tepenicini.
Lk 37. Daugava lõunakaldal septembris 3. Jelgava polgu rindel vaid tulevahetus. Septembri esimesel poolel Daugavast põhjal vaid kohaliku tähtsusega lahingutegevus, suuremaid pealetungioperatsioone polnud. Septembri keskel saabus Tukumsi kandist Krustpilsi Landeswehr.
Lk 38. Peale seda Valmiera polgu 2. pataljon 22. september lahkus rindele Salaspilsist Ogreni. Ventspilsi polgu käsutusse saabus 1. Valmiera patarei. Idarindel ka Soomusrong nr 2.
Lk 38. Septembris nii Daugavast põhjas kui ka Latgale partisanide rindel kohaliku tähtsusega lahingutegevus.
Lk 38. Leedukad Daugava ääres Kalkune jaamast kuni Kazimiriškini septembris suuremaid lahinguid ei olnud.
Lk 38-39. Enamlased 1.09 üritasid Daugavpilsist pealetungi poolakate vastu, kuid löödi tagasi.
Lk 39. 28.09 üritasid poolakad Daugavpilsi vallutada, aga suudeti vaid vallutada sillaeelsed kindlustused.
Lk 40-43. 3. oktoobril Jelgava polk vallutas Livani jäädes Zvank-Jersika järve-Istaki mõisa joonele. 4. oktoobril Landeswehr saavutas ka edu ja oli nüüd Mutinieki-Skiebel-Turki-Staldzenieki joonel.
Lk 43. 9. oktoobril vahetati välja 4. Valmiera polgu 1. pataljon ja saadeti Riiga. 12. oktoobril saadeti 3. Jelgava polgu 1. pataljon Jekabpilsi ja sealt Biršisse ja Ažisse Bermondti vastu. Pataljoni välja vahetanud Landeswehr tõmbas oma parema tiiva tagasi Pilskalne mõisani. Jaunjelgavasse lahkus ka 3. Jelgava polgu 3. pataljon,
Lk 44. mis vahetati Landeswehri poolt 19.-20. oktoobril välja. LW asus nüüd Zvanki-Jersika järve-Bikaunieki-Mutinieki-Surebeli-Turki joonel. 22. oktoobril tõmbus LW parem tiib tagasi Pilskalni mõisa-Bikaunieki-Birzaki joonele. Rindele Muižnieki talust kuni Kazimiriškini jäid vaid 3. Jelgava polgu polgu 2. pataljon ja 9. rood. Samuti vahetati LW osad ära vasakul kaldal Muižniekist Dunava mõisani.
Lk 44. Ventspilsi ja Liepaja polkude rindel oktoobris vaid piilurite tegevus.
Lk 44. Latgale partisanide polgus formeeriti oktoobris 8 roodu (1.-7. ja 9.), mis koondati kolme pataljoni (3. pataljonis vaid 9. rood).
Lk 45. Rindelõik Tikaini-Pakrati-Liepna. 24. oktoobril formeeriti 10. rood. Oktoobris kohaliku tähtsusega kokkupõrked. Oktoobri keskel osales vasaku tiiva 2. pataljon eestlastega pealetungis Ostrovi suunas; jõudes Katleši-Kargova-Nostrova-Stampaki joonele. Seejärel taganeti algpositsioonidele.
23. oktoobril 1. pataljon vallutas Savani, Ranguči ja Tilši. 24. oktoobril murti läbi vastase rinne Orlova rajoonis, kuid Tilši jäeti maha. 28. oktoober vallutati Baltinova. 29. oktoobril tungiti koos eestlastega Baltinova suunas. 30. oktoober vallutati Vilaka, kuid Baltinova oldi sunnitud maha jätma, misjärel tagasi võeti. 1. pataljon vallutas Kakaravi.
Lk 46. Bermondti sõja tõttu 8. oktoobril Leedu saatis Panevežyse pataljoni Bermondti rindele ning mõni päev hiljem ka 2. jalaväepolgu koos ühe patareiga.
Lk 46. Novembris Daugava lõuna- ja põhjakaldal vaid kohaliku tähtusega kokkupõrked ja luuretegvus.
Lk 46-47. 15. novembril lahkus Liepaja polgu 1. pataljon üle Madona ja Krustpilsi Bauska suunale Bermondti vastu.
Lk 47. Seoses Latgale partisanide edenemisega oktoobri lõpus, surus Liepaja polgu 2. pataljon vastast novembri alguses tagasi ja jõudis Sala-Zasuli mõisa-Galvari joonele. Polgu osad ühtlasi Subas ja Lubani läänekaldal.
Latgale partisanid taganesid 7. novembriks Kuprava-Irikova-Stampaki-Deniceva-Kakarava-Eglite joonele. 8. ja 9. novembril üritas vastane vallutada Kakaravat Deniceva ja Eglite kaudu, kuid ägedate võitluste tulemusena jäid külad Latgale polgu kätte siiski.
Lk 47-48. Detsembri jooksul pöördusid Jelgava polgu osad tagasi Idarindele; oktoobris formeeritud polgu luurepataljon saadeti Latgale polgu varru Balvisse.
Lk 48. 20. detsembril vallutas Landeswehr Vilcani, Klevinskije, Vanagi, Škieteri. Detsembris siin rindel 3. soomusrong. 5. detsembril saabus Madonasse tagasi Liepaja polgu 1. pataljon ja asus 7. detsembril rindele. Polguga liideti ka leitnant Broderi üksik luurepataljon.
Lk 49. 7. detsembriks formeeriti Liepaja polgu 3. pataljon, mis anti Latgale partisanide käsutusse (va 9. rood) ja saadeti Balvisse, kuhu detsembri alguses saabus ka Jelgava polgu luurepataljon. Latgale partisanide polgus formeeriti detsembriks 4 pataljoni ja patarei. Rindel toimusid detsembris kohaliku tähtsusega kokkupõrked. Jõuluööl vastane võttis ette suurema pealetungi Irikovale, Stampakile, Kakaravale, mis aga tõrjuti.
Lk 47-49. Detsembris muidu ülejäänud Idarindel kohalikud kokkupõrked ja luure.
Lk 51-52. Augustikuuks (kaasaarvatud) lahkusid Saksamaale Šauliai brigaad, Diebitschi vabakorpus, Liepaja kubermangu üksused, Yorcki üksus ja 2. brigaadi staap.
Lk 53. 3. juulil ühendas Lieven vene üksused Läänekorpuse nime alla.
Lk 61. Riia rajoonist saadeti augustis järk-järgult Idarindele suurem osa suurtükiväest, soomusrong, 2 soomusautot ja 2 lennukit. Augustis formeeriti Riias 8. Daugavpilsi polk ja 9. Rezekne polk. Valmiera rajoonis juuli lõpus ja augusti alul 6. Riia polk.
Lk 62. 25.-30. augustil toodi 6. Riia polk Riiga. 30. augustil väljus Liepajast Riiga 7. Sigulda polk. Liepajasse jäi vaid maakaitseväe pataljon. Liitlaset nõudel saadeti Sigulda polgu 2. ja 8. rood Liepajasse tagasi; Ventspilsi jäi polgu 6. rood. Augusti lõpus toodi Riiga Idarindelt 2. Valmiera patarei. 8. septembril suunati Tukumsist Idarindele Landeswehr (3500 meest, 11 suurtükki). 22. septembril 4. Valmiera polgu 2. pataljon Riia alla; 8. ja 9. oktoobril ka 1. ja 3. pataljon.
Lk 63. Septembri alul saabus Riiga Põhja-Läti partisanide polk, mis liideti 5. Cesise polguga.
Lk 64-66. Lõunarinde ülem polk. Zemitan. Oktoobri alul Latgale diviis pidi kaitsma rinnet Majorist Riia-Jelgava raudteeni: 5., 8. ja 9. polk, 3. eskadron, insenerirood, lennupargi meeskond, 4 suurtükki. 8. polgu formeerimine polnud lõppenud, 1 ja pool roodu olid Madona rajoonis tagalajulgestusel. Samuti nõrk 7. Sigulda polk.
6. polk pidi kaitsma 2 suurtükiga Sturiši talust kuni Plavniekini. Rinde varus 1. soomusrong, 3 soomusautot, 2 inseneriroodu ja inseneride tagavararood, osa 2. eskadronist. Ikškile rajoonis asus Valmiera polgu 2. pataljon koos ühe patareiga ja 2. eskadroni ühe rühmaga. Ülemjuhataja varus oli 7. Sigulda polk Riias.
Lk 66. Riias ka mereväerood, sõjakool ja instruktorite pataljon.
6. oktoobril oli Läti armees kokku 2371 ohvitseri, 36 879 sõdurit, 33 suurtükki, 294 kuulipildujat, mõned miini- ja pommipildujad. Riia rindel oli neist 12 000 meest, 10 suurtükki.
Lk 70. Kohe pärast Bermondti pealetungi algust toodi Idarindelt ära 2. soomusrong, 2 lennukit ja Valmiera polgu 2 pataljoni. 9. oktoobril saabus Riiga Valmiera ja Võnnu komandantuurist ning Valmiera vangilaagri vahtidest formeeritud pataljon. Samuti foremeriti Riias 8.-9. oktoobril 13 täiendusroodu.
11. oktoobril saadeti Tallinnasse delegatsioon.
Lk 71. Zemitani käsutusse andis ülemjuhataja 7. Sigulda polgu. 4. Valmiera polgu osad jõudsid 10. oktoobriks. Ööl vastu 9. oktoobrit saabus 2. soomusrong.
Lk 76. Lätlased 8. oktoobril kaotasid ka ühe soomusauto.
Lk 90. 9. oktoobril formeeriti ka üliõpilaspataljon.
Lk 91. Zemitan andis 9. oktoobri õhtul käsu tõmbuda Daugava taha.
Lk 92. Seejärel tegi Zemitans kell 22 täiendava korralduse tagasitõmbamiseks Jugla sildade ja järvede taha, olles enne seda saanud valeteateid Daugava sildade langemisest sakslaste kätte. Ka ise lahkus oma staabiga Riiast, informeerimata Riias asuvat ülemjuhatajat sellest. Riiast evakueerusid kiiresti valitsusasutused ja sõjaväe keskasutused, mis omakorda tekitas sõdurites halba meeleolu; keskasutuste taganemine hlvas vägede juhtimist.
Lk 93-94. 10. oktoobril kell 0.50 andis ülemjuhataja pärast olukorraga tutvumist siiski käsu jääda püsima Daugava joonele.
Lk 94-95. 10. oktoobri hommikul taganeti Daugava paremale kaldale.
Lk 95. Rinde vaus 10. oktoobril 3 soomusautot. Soomusrongid olid 10. oktoobril sõitnud arusaamatuse tõttu Ropažisse, kuid naasesid õhtul. Samal päeval saabusid kaks eesti soomusrongi.
Lk 96. Enamus Läti vägesid taganes Daugava teisele kaldale korras.
Lk 97-98. 9. oktoobril Riia rindel lätlastel 15,5 pataljoni, 2 eskadroni, 13 suurtükki, 2 soomusrongi. Lätlastel oli 3 soomusautot remondis.
Lk 101. 11. oktoobril Lõunarindel 4., 5., 6., 7., 8. ja 9. polk, 2. ja 3. eskadron, 15 suurtükki, 3 miinipildujat, 1. ja 2. soomusrongi, 3 soomusautot, sõjakool, 2 inseneride roodu ja inseneride varurood. 2 eesti rongi. 12. oktoobrist-15. novembrini 1. soomusrong Idarindel.
Lk 102. Läti väejuhatuse eesmärk oli võimalikult kiiresti initsiatiiv haarata, et ennetada võimalikku vastase Daugava forseerimist näiteks Riiast idas.
Lk 111. 16. oktoobril määrati Idarinde ja Kurzeme diviisi ülem polk Balodis ülemjuhatajaks (teda asendas alampolk Purinš). Lõunarinde ja Vidzeme diviisi ülem polk Zemitan vahetati välja polk Penikise poolt. 22. oktoober-27. detsember alampolk Ozols operatiivosakonna ülem.
Lk 112. 9. oktoobril määrati Idarinde ülema poolt Daugava joone Skriverist Plavinaseni kaitsele 2. polgu 5. rood, 4. polgu jala- ja ratsakomando, 1. eskadron, Koknese komandandikomando ka üks etapirood (kpt Apsiti grupp). 10. oktoobril 4. polgu 1. pataljon asus Skriverist Ogreni.
Lk 113. Vecgulbenest saadeti Plavinasesse ja sealt 10. oktoobril Skriverisse ltn Broderi luurepataljon ja Cesvainest ltn.Veckalnini partisanisalk. Mõni päev hiljem Apsiti gruppi veel 1. Valmiera patarei ja Kurzeme diviisi kuulipilduja õpperooduga. Lk 114. Skriverisse 1. soomusrong.
Lk 113-114. Rinne kujunes Jaunjelgavast Daugava põhjakaldal kuni Stukmani mõisani ja sealt lõunakaldal kuni Krustpilsi raudteesillani.
Lk 114. 12.-14. oktoobril koondati Jekabpilsi Jelgava polgu 1. pataljon. 17. oktoobril võeti enda alla Birši-Ažu rajoon.
Lk 115. Samas Idarinde tiiba pikendati Daugava põhjakaldal Vinkelmani mõisani. Jaunjelgavat kaitses 4. polk.
Lk 118. 20. oktoobril vahetati 4. polgu osad Skriveris Jelgava polgu 3. pataljoni poolt ära.
Lk 138. Niesseli missioon jõudis Leedust Lätisse 17. detsembril. Novembri alguseks Läti armees pisut üle 50 000 mehe. Liitlastelt saadi 28 suurtükki, tõsi 18 neist ilma sihtimisseadmeteta, 234 kuulipildujat, 18 000 vintpüssi.
Lk 138-139. Novembri alul oli 3 diviisi, Landeswehr, Latgale partisanide polk, Soomusdivisjon (2 soomusrongi, 4 soomusautot), Sõjakool, Üliõpilaspataljon, Broderi luurepataljon, 3. Jelgava polgu luurepataljon, Mereväelaste rood, Vidzeme diviisi miinipildujate rood, inseneride tagavararood, Liepaja grupp, Ventspilsi grupp, Daugava laevastik (mõned laevad kuuli- ja miinipildujatega), Lennupark (2 lennukit).
Idarinnet juhatas Kurzeme diviisi ülem ja Lõunarinnet Vidzeme diviis ülem. Lisaks oli veel Liepaja-Ventspilsi grupp.
Lk 140. Jelgava polgu 2. pataljon ja 9. rood novembri alguses Kazimiriškist Muižniekini; Landeswehr Slošbergist Turkuni; Atašiene rajoonis Ventspilsi polk; Murmastene-Barkavi-Lubani järv Liepaja polgu 1. pataljon; Salu-Zasuli-Galvari Liepaja polgu 2. pataljon; sealt põhjas Latgale partisanide polk. Novembri alul saadeti Ventspilsi polgu 10. rood Bermondti vastu. Jelgava polgu 3. pataljon asus Jaunjelgava platsdarmil. Seal ka 1. soomusrong ja kergepatarei.
Lk 141 Kuldigas asus komandandikomando. Ventspilsi grupp kaotas 30.10 Talsi.
Lk 142. Lõunarindel koos Jaunjelgava grupiga kuni 12 000 tääki, 31 suurtükki.
Lk 183. Pisut enne 12. novembrit formeeriti 3. soomusrong.
Lk 233. Liepaja maakaitsepataljon oli formeeritud veel kevadel.
Lk 234. 9. juulil lahkusid Lieveni üksused Liepajast laevadel.
Lk 256. 1. detsembriks läti armees ligi 60 000 inimest, 54 suurtükki, 33 miinipildujat. Novembri-detsembri mobilisatsioon andis mehi veelgi juurde.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2011 14:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
2124-3-1919. Peniķis, M. Latvijas armijas sākums un cīņas Latvijā līdz 1919. gada jūliam. Rigā, 1932. V, VI ja VII osa eesti keelne tõlge.

V osa. Lk 1. 20. jaanuaril saavutas Zemitan kokkulepe eesti ülemjuhatajaga läti omakaitseroodude loomiseks läti elanikest Eestis. Jaanuari lõpus saabus Tallinnasse Ulmanis ja saavutas Läti üksuste organiseerimiseks põhimõttelise kokkuleppe. Sellele järgnes 18. veebruari kokkulepe. 3. veebruaril määrati Zemitan Läti sõjavägede juhatajaks Eestis ja Põhja-Lätis.Markus Gailit määrati valitsuse volinikuks.
Lk 2. 16. veebruaril asuti jalaväepataljoni ja suurtükiväerühma moodustamisele Tartus. 17. veebruaril saabus pataljoniülemaks määratud alampolk. Janson Tartusse ja läbirääkimistel 2. diviisi ülemaga sai nõusoleku moodustada polk. Laidoner, kes oli loa andnud moodustada pataljon, polnud sellega alguses nõus, kuid siiski nõustus lõpuks. 1. Valmiera polku hakati formeerima 18. veebruarist.
Lk 2-3. Jaanuari lõpus formeeris Väike-Salatsi rajoonis 28 mehelise partisanide rühma kapten Jurka, kes võttis osa koos eestlastega Salatsi kaitsmisest ja siis liitus Valmiera polguga.
Lk 3. 21.-28. veebruarini viidi läbi Läti kodanike mobilisatsioon. Saadi 1521 meest, neist 60 ohvitseri.
Lk 4. 23. märtsil nimetati Valmiera polgu tagavararood ümber tagavarapataljoniks.
Lk 4. Valmiera patareis olid lahinguvõimelised kolm 87 mm suurtükki, üks kohe alguses rikkis. Polk läks rindele 15 kergekuulipildujaga.
Lk 5. 28. märtsil lahkus polk raudteed mööda Tartust rindele. Polgu ratsaluurajatekomando asus Ruhjas.
Lk 6-7. Polgus 8 roodu (2 pataljoni), jalamaakuulajate komando.
Lk 6. 30. märtsil sai polk ülesande vallutada Aluksne.
Lk 16. 2. aprilliks saabus rindele Valmiera patarei.
Lk 18. Hiljemalt 3. aprilliks oli polgu juures ka ratsaluurekomando.
Lk 20. 7. aprillil sai Valmiera pol käsu Aluksne suunas peaeltungi koos ratsapolgu ja soomusrongidega jätkata.
Lk 21. Lahinguiks Valmiera polk ei olnud veel küps.
Lk 22. Valmiera polgu kaks suurtükid said vastase tulest viga; korda jäi vaid üks suurtükk. Suurtükid õnnestus ära viia.
Lk 30. 23. aprillil sai Valmiera patarei kaks 84 mm kahurit; patareis oli veel kaks 87 mm kahurit.
Lk 31. 6. mail sai patarei veel kaks 84 mm inglise suurtükki.
Lk 32. 23. mail kästi Valmiera patareil minna Ruhja, ku spidi kaheks formeeritama. 84 mm suurtükid tuli üle anda eesti 1. sp 5. patareile; 87 mm suurtükid parandusse.
Lk 33. 7351 tääki ja mõõka Valga-Heinaste liinil (ilma Petrogradi 3. polguta) 27. aprillil. Kindlasti on see aga kogu isikkoosseis (nt 4. läti kütipolgus on 2530 tääki antud).
Lk 34. 31. märtsil formeeriti Põhja-Läti brigaad eesotsas Zemitaniga; tema abiks Kalninš ja staabiülemaks Ozols. Brigaadis 1. Valmira polk, 1. Valmiera patarei ja Tagavarapataljon.
Lk 35. 18. mail formeeriti Tagavarapataljonist 2. Cesise polk ning 28. mail asuti Ruhjas uue Põhja-Läti tagavarapataljoni formeerimisele. 25. aprillil alustati Valgas 1. Põhja-Läti eskadroni formeerimist, mis edenes visalt. 26. mail alustati Põhja-Läti partsianipolgu formeerimist Cesise polgu 4. roodu ja 1. eskadroni 30 mehe põhjal. 26. mail alustati 2. Cesise patarei formeerimist. 20. juunil alustati 3. Ruhja patarei moodustamist.
Lk 36. 23.-30. juunini formeeriti Tagavarapataljonist saadud meeste põhjal 3. Jelgava polk (2 pataljoni); 30. juunil viidi see briti laevadel Liepajasse.
28. juuniks oli Põhja-Läti brigaad tõusnud 9803 inimeseni (neist 223 ohvitseri). Selle koosseisus oli ka 1. üksik eskadron Balodise brigaadist.
2. Cesise polk (2 pataljoni; 5 roodu) sõitis 20. mail Tartust välja ja jõudis 22. mail Ruhja, kus määrati 3. diviisi koosseisu.
Lk 37. Ruhjas formeeriti juurde 6. ja 7. rood. Ning partisanidepolgu juurde läinud 4. roodu asemele uus 4. rood. Polgus palju endisi punaarmeelasi. 28. mai lahinguis osales ka Põhja-Läti partisanide polk.
Lk 38. 29. mail väljus Ruhjast Cesise polk (771 meest; u 400 tääki) jõudes 30. mail Valmierasse. Polgu eelosad koos Põhja-Läti partisanidega jõudsid samal päeval ka Cesisesse. 31. mail hõivasid Cesise polgu osad ka Lenči ja Rauna. 1. juunil saabusid Cesisesse veel polgu allüksusi (sealhulgas jalaluurajate komando), samuti 2. juunil brigaadi juhatus ja operatiivstaap. Võnnus oli 1. juunil ka Plan-Dubrovskise eskadron.
Lk 39-40. 1. juunil andis brigaadi juhatus korralduse, et Cesise polk, partisanidepolk ja Dubrovskise eskadron algaks vastase jälitamist kolmes kolonnis Daugava ja Lubani järve suunas, luues sideme Valmiera polguga ja leedukatega.
Lk. 40. Cesise polgu 2. rood pidi 2. juunil Raunast jätkama liikumist üle Dzerbene ja Vecpiebalga Lubani järveni (jõudis mõne päeva pärast Barkavi alevikku). Partisanide polk pidi 2. juunil liikuma üle Jeriki, Nitaure, Ergli, Laudoni Rezeknesse jõudis 5. juunil Laudonisse, kuhu jõudis samal päeval ka Valmiera polk). Cesise polk ja eskadron pidid 3. juunil liikumist alustama.

VI osa lk 1. 2. juunil Jerikisse jõudnud sakslased saatsid Cesisesse rongiga delegatsiooni eesotsas Jenaga. Jena informeeris, et on tulnud enamlaste vastaste jõududega sidet looma ja et ülesandeks on 4 kolonniga jõuda Krustpilsi, Lubani järveni, Bolvisse ja Liepnasse. Jenale osutati, et Põhja-Lätis pole enam enamlasi, vaid nad taandusid Rezekne ja Daugavpilsi suunas. Jena avaldas imestust ja lubas sellest oma väejuhatust teatada.
Lk 2. Zemitan teatas juhtunust 3. diviisile ja Laidonerile, viimaselt paluti saata volitustega ohvitser. Dubrovskise eskadron saadeti Drabešisse ja Cesise polgu salk Raiskumi silla juurde. 3. juunil Jena lubatud saadikut ei ilmunud. Kella 11 ajal lähenes Straupe poolt Raiskumi sillale Manteufeli 2 väiksemat eskadroni 2 suurtükiga, kes hoolimata vahisalga keelust sõitsid Võnusse ja hakkasid levitama Niedra valitsuse üleskutseid. Läti brigaadi staabiülem nõudis nende tagasipöördumist Kaarli mõisasse.
Lk 3. Valmistudes igaks juhuks ka relvastatud kokkupõrkeks. Sakslased lahkusid. Siis saadet Drabeši mõisa ka 3. rood ja Putra talusse luurekomando.
Lk 4. Reek saabus Võnnusse ööl vastu 4. juunit ning koostas koos brigaadi juhatusega ultimatiivse kirja, mis saadeti Fletcherile, Jenale ja Manteufelile. Manteufel teatas 4. juuni hommikul Cesisesse, et peab ülemuselt nõusoleku saama. Brigaadi juhatus informeeris olukorrast ka Balodist, et see paluks liitlastelt Saksa sõjaväe evakueerimist Põhja-Lätist ja Riia piirkonnast ning peale seda Balodis pidanuks liituma Cesises olevate vägedega. Balodise peajõud olid sel hetkel teel Vecpiebalgasse ja Erglisse ning ülejäänud osad olid Riias formeerimisel.
Lk 5 ja ilma relvadeta.
Cesise 3. rood lahkus Drabešist Pelite talusse. Araiši kirikumõisa olid asunud sakslased. Sakslased vangistasid ühe läti vahimehe. Võnnus kuulutati välja mobilisatsioon, moodustati 8. ja 9. rood.
4. juuni õhtul ilmusid Võnusse Sievers ja Shimans.
Lk 6. Neil ei olnud kirjalikke volitusi ja Reek saatis nad nende järele Riiga. Kaasa anti 2 kirja Fletcherile.
4. juuni õhtul liikusid sakslased Kaarli mõisast Jerikisse. Ka lahkusid Araiši kirikumõisast Melturi kõrtsi juurde ja Amata jõe silla juurde.
5. juunil saabus ka Dawley.
Lk 7. 5. juunil rongiga välja sõites kohati Araiši juures alampolk Bolšteini ja kpt Bekerit, kes olid Riiast autoga teel.
Lk 8. Cesise polgu käsutuses Võnnus 6 roodu, neist 3 äsjaformeeritud; jalaluurajatekomando. Samuti seal Plan-Dubrovskise eskadron.
Lk 9. Kokku umbes 778 tääki ja mõõka, 20 kuulipildujat+ eesti rongid, viimased aga ei allunud lätlastele.
Lk 14. Soomusrongid ei allunud ka 3. diviis juhatusele ja nii sai diviis andmeid Võnnu langemisest alles õhtul.
Lk 14. Põhja-Läti 1.eskadroni mehi (ilma hobusteta) tegutses Cesise polgu koosseisus.
Lk 19. Vaherahu ajal formeeriti Cesise polgus uued 2., 5. ja 6. rood. (vanad 5. ja 6. olid liidetud tagavarapataljoniga). 8. juunil alustati 3. pataljoni (10., 11., 12. rood) formeerimist ja ratsaluurekomando; need liitusid vaherahu ajal.
Lk 21. Zemitan kutsus vaherahu ajal tagasi ka Põhja-Läti partisandie polgu ja Cesise 2. roodu, kuid need said korralduse kätte alles hilinemisega peale Võnnu lahingut. Samuti pidi Võnusse tulema 1. Valmiera polk.
Lk 22. Kuid sellega ei nõustunud Eesti 2. diviisi ülem ja polk jäi kohale.
Lk 25. Limbaži komandandikomandos oli ligi 100 meest 19. juunil.
Lk 26. 8.-19. juunini seisis Dubrovskise eskadron Valmieras grupi staabi käsutuses.
Lk 29. Riias Tagavarapataljonis formeeritavatest roodudest moodustati 1. juulil 4. Saksa-Balti lahingpataljon.
Lk 31. Rauddiviisi laskurroodudes oli keskmiselt 100 tääki.
Lk 32. Kuid näiteks 2. polgu 3. pataljonis oli 28. juunil kolmes roodus kokku 113 tääki, kuid see oli erand ja pataljonides oli 200-250 tääki. Rauddiviisi soomusautod olid “Titanik” ja “Wirenberg”.
Lk 33. 18. juunil saadeti Lieveni üksus Veismani mõisa rajoonist Riiga. 22. juunil saadeti 2 pataljoni Liepajasse ja üks Riiga.
Lk 34. Riias oli formeerimisel alodise 5. ja 7. üksik pataljon, 2 suurtükiline patarei, lennurühm, tagavaraüksused. 18. juunist inseneri-sapööriroodu. Vecpiebalgas formeeiti 4. üksikut pataljoni ja Veijeis 8. üksikut pataljoni. Daugavgrivas formeeriti 6. üksikut pataljoni. 2. juulil läks see (350 meest) üle.
Lk 34. Balodis sõltus varustuse poolest sakslastest, ent pidas salaja sidet Ulmanisega.
Lk 35. 10. juunil seletas Briti missiooni esindaja Balodisele, et Lätis saab võimule Ulmanis.
Lk 35. 2. jalaväebrigaad vahetas 21. juunini ära Rauddiviisi Baldone rajoonis asuvad üksused. 23. juunil oli brigadi asetus Salati-Skaistkalne (Branise üksus, Bauska üksik pataljon, väiksemad Leedu partsianiüksused)-Vecmuiza (Gravensteini pataljon, Steveri üksus, 2. dragunipolgu eskadron, mõned patareid)-Baldone-Berzmente Daugava ääres (Veikhmani üksus, Riekhofi pataljon, 16. ulaanipolgu eskadron, Valdmani patarei).
Goltzi käsutuses olid ka võrdlemisi suured tagalakindlsutsuüksused: Jelgava politsei pataljon, komandantuurid, politseiroodud, Auce nekrutite depoo
Lk 36. ratsasandarmid ja mõned vahipataljonid Liepajas.
Lk 45. Kui Rauddiviisi reservpataljon 21. juunil ära kasutati, siis andis Goltz käsu Inčukalnsi saata 3 pataljoni Ogresse jäetud 4 pataljonist. Läti raudteelaste sabotaaži tõttu jõudsid sinna juba pärast pööret.
Lk 46. Engelhardti eskadron oli pärast Lietenest tagasipöördumist ümberformeerimisel Riia lähedal. Cesises asus ühtlasi Vankini staap.
Lk 47. Rahdeni pataljoni 2. roodu kaks rühma jäid Gauja äärde.
Lk 56. Võnnu lahingus osales ka Põhja-Läti 1. eskadron.
Lk 62. 22. juuni hommikul arutati Fletcheri staabis küsimust pealetungi jätkamise kohta Valmiera suunas. Otsustati, et vaid Malmede grupiga edasitungimine on riskantne. Otsustati Malmede grupp tagasi tõmmata Jaunrauna rajooni, oodata ära Rauddiviisi edu ja siis juba uuesti pealetungile asuda.
Lk 67. Rauddiviisi tiivakaitse peajõud tõmbusid 21. juunil Birinisse. Vidrižis ja Ledurgas võisid olla vaid väiksemad katteüksused.
Lk 70-71. Rauddiviis lootis Englarte rajooni koondatava 5 pataljoniga anda vastulöögi, kuid 9. polgu 23. juuni õhtu pealetungi tõttu, mis demoraliseeris Rauddiviisi ja tema juhatust, tõmmati diviis öösel Gauja jõe lõunakaldale.

VII osa, lk 2. Rauddiviisil 24. juunil käsu kohaselt pidi Inčuklansist Abranti taluni asuvad III/1., I/3., II/2 ära 24.-25. vahetatama Landeswehri Badeni pataljoni ja Petersdorfi üksuste poolt. Seejärel pidi Landeswehr kaitsma rinnet Ceribu talust kuni jõekeseni 3, 5 km idapool Inčukalnsi jaama, sealt mööda jõe vasakut kallast edasi Gaujani ja Abranti taluni. Samuti Gauja kallast kuni Runebergi mõisani silmas pidada.
Lk 3. Rauddiviisi I/1. koos 1. patareiga ja 2. eskadroniga ja II/1. (viimane asus Ogres) pidid kaitsma lõiku Daugavast Krievupeni. Rauddiviisi ülejäänud osad pidid kogunema 25. juunil:
a) I/3. ja II/3., 3. eskadron, 3. suurtükiväegrupp (ilma 8. patareita) Gauja vasakul kaldal Vangašist Garkalneni
b) III/1., II/2., III/2., jäägripataljon, 1. ja 2. pioneerirood, 6. patarei Vesteroti ja Žagari talust Ropaži jaamani ja Alderi mõisani.
Lk 4. 25. juunil Cesise polgu osad liikusid Ligatnesse, ning hõivasid veel 1. pataljoniga Mačitajmõisa, Jaunklinei, Pulleneni.
Lk 4-5. Peale 25. juuni lahinguid otsustasid sakslased vägede meelelolu tõttu uue positsiooni maha jätta. 25. juuni käsu järgi pidi Landeswehr ööl vastu 26. juunit taganema Jugla positsioonidele: Jugla järv-Ropaži jaam-Veiduli talu Gauja ääres. Rauddiviis pidi 26. juuni õhtuks asuma: Kurtenhof-Amalienhof-Cekulin-Väike-Jugla kallas kuni Vileinini.
Lk 5. Rauddiviisi I/2. pidi 26. juunil Riiast peajõudude juurde minema. (lk 9. jõudis 27.06)
Lk 6. Rauddiviisi juures nüüd ka 1.-7. ja 9. patarei, 1.-4. eskadron
Lk 7. Ööl vastu 26. juunit taganes LW uutele positsioonidele, jättes vanadelel järelväed, milledega 26. juunil lahingud.
Lk 7-8. Cesise polk koos 2. Cesise patareiga anti 25. juuni õhtul SRD käsutusse ja suunati 26. juunil Ropažisse. Lk 12. 27. juunil jõuti Ropažisse.
Lk 9. LW asus 26. juuni õhtul uutele positsioonidele Jugla-Järv, Väike Baltezers-Gauja lääne pool Žagarit-meri.
Lk 10. 27. juunil tegutsesid eestlaste vastu järelväed.
Lk 14. 27. juuniks koondati Medemi, Michaeli ja Badeni üksused Riiga varusse. Rindele asus Stosstruppe.
Lk 21. Riia all 29. juuniks rindele ka Engelhardti eskadron.
Lk 25. 30. juunil LW käsutuses: Stosstruppe, Folki (end Khaynachi) eskadron, 4 patareid (Löwe, Grimmi ja 2 Veikhmanni); Jena polk, Engelhardti eskadron, Veikhmanni eskadron, patarei nad Kiši järve ja Mühlgrabeni kanali ääres; Malmede polk (peab 1. juulil ära vahetama riigisaksa valveosad Daugava ääres).
L 26. LW varus on Khaynachi üksus, Petersdorfi üksus, Michaeli üksus.
Lk 26 Sellest lähtub, et 1. juulil eesti üksused võitlesid arjergardidega.
Lk 29. Saksa 2. brigaad andis korralduse 2. juulil tulistada eesti 3. polgu tiiba suurtükkidest.
Lk 30. Rauddiviisi 2. juuli päevakäsk seletab taganemist Daugava taha LW järjest suureneva nõrkusega; Niedra kabineti langemisega ja vaherahu ootel ei ole mõtet kavatstud vastupealetungi ette võtta.
Lk 34. Läti brigaadi käsutuses olev Plan-Dubrovksi eskadron sõitis 5. juulil Riiga. 6. juulil järgnes Cesise polk ühes 6. pataljoni ja kahe patareiga.

2124-3-962. Latvijas adbrivošanās kara vēsture. Riga, 1938. Väljavõtte tõlge. Tõlkinud E. Vakkur. 1938
L 5. 27. mail väljus Ruhjast Valmierasse Põhja-Läti partisanipolk (155 meest).
L 7. Berkise kava mai lõpus: vasaku kolonniga (2. rood) üle Rauna, Jaunpiebalga, Cesvaine, Lubani, Varkalni. Keskmise kolonniga (polgu peajõud) Võnnu-Dzerbeni-Vecpiebalga-Madona-Atasienese jaam. Parem kolonn (Partisanid): Võnnu-Nitaure-Ergli-Plavinas-Krustpils. 31. mail lahkus 2. rood. 1. juunil tulid Cesisesse Võnnu polgu üksused. Seal oli juba ees 1. rood, partisanid ja Balodise brigaadi üksiku ratsadivisjoni 1. eskadron, mis jõudis Limbažist Cesisesse 1. juunil.
L 7. 2. rood jõudis 1. juunil Raunasse, kus kohtas 70 saksa ratsanikku, kes teel
L 8 Cesvainesse. 2. rood jätkas teekonda. Partisanipolk lahkus Võnnust 2. juunil Dzerbene-Jaunpiebalga-Laudona suunas. Balodise eskadron kavatseti 3. juunil saata Võnnu-Kosa-Cesvaine; Võnnu-Jeriki-Mengela-Koknese-Krustpils. Keskmine kolonn pidi jätkama 3. juunil.
L 8. Jürgenson informeeris sakslasi eesti rinde olukorrast. Seega imelik, et sakslased ei teadnud eesti rinde asukohast.
L 10. Jena saabumisega loobuti Cesise polgu manöövrist.
L 10-11. 3. juunil tulid Cesisesse Manteufeli 5. jalaväe- ja 3. ratsaeskadron üle Raiskumi silla.
L 12. Cesise 2. rood oli 3. juunil jõudnud Drustusse.
L 16-17. Balodis saatis Bekersi ja Bolsteinsi sidemeks Põhja-Lätiga ja nad asusid 5. juunil soomusrongile.
L 20. LW koondus Jeriki ja Ligatne juures. Jena pataljon; Manteufeli 2 eskadroni; kaks suurtükki ja raskekuulipildujakomando; Petersdorfi üksus. Arvuliselt võrdsed lätlastega umbes.
L 32. Hurstel ei nõustunud Greene kavaga Võnnu läbirääkimistel.
L 34. Ehkki sõjaliselt võisid Greene ettepanekud olla vastuvõetavad, ei olnud nad seda poliitiliselt, sest tähendanuks sakslaste kehtestamist Lätis.
L 43. Goltzi ettepanekuks määrati Läti armee ülemjuhatajaks 18. juunil Niedra kabineti poolt Vankins.
L 44. 19. juuni õhtul sõitis Laidoner koos Kalninšiga Tallinnast Valka isiklikult läbirääkimistele, teadmata, et sakslased on alustanud sõda. Valgas sai 20. juuni varahommikul teate sõjast ja pöördus Tallinnasse tagasi.
L 46. Zemitans saatis brigstabüli kohusetäitja Carnikavasse, kus see 9. juunil kohtus Balodisega. Inglise missioon oli Balodisele öelnud, et see peab jääma äraootavale seisukohale ja et olukord saab otsustatud Ulmanise kasuks.
L 51. Läti brigaadi staap asus 19. juunil Valmieras.
L 52. 5. juunil formeeris LW pataljonid ümber polkudeks.
L 93. Riias pidas pärast Stosstruppe lahkumist rindele korda vaid 4. pataljon; saksa vahiosad olid lahkunud Mühlgrabenisse ja Mangasalasse.

2124-3-901. Sõjategevus idaväerinnal 5. juunist kuni 14. juulini. (Dat) Ilmselt Valmiera polgu ajalugu. Volmari jalaväe polgu ajalugu. Kokku seadnud polgu ajaloo komisjon. Läti keelest tõlkinud E. Täht (vt 2124-3-1839)
L 6-7. Balodise ükused (3 pataljoni ja eskadron) pidid 8. juuni käsuga 9.06 enda alla võtma Feren-Erla-Alt-pieblag-Dzerben (va) joone; vasakul pidada sidet Lieveniga; paremal Rauddiviisiga.
L 7. Lubanist lõunas olid samal ajal: Valmiera polk (529 tääki), Põhja-Läti partisanipolk (250 tääki), Võnnu polgu 2. rood (100 tääki), Eesti 1. stvp 5. patarei (4 srt). Laudonas ka Eesti 1. ratsapolk.
L 8. 8.-11. juunini formeeriti Soomusrong (üks inglise kahur koos meeskonnaga Eesti 5. patareist; 9 rkp). Juulis kui patarei lahkus, siis asendati kahur Valmiera patarei 42’’’ haubitsaga. Rong sai nimeks 1. soomusrong “Kommunistide hävitaja”. 21. juulist arvati rong 1. soomustatud divisjoni koosseisu.
L 8-9. Läti väeosi asuti täiendama mobilisatsiooni teel. L 9. Valmiera polgule formeeriti tagavarapataljon ja 3. pataljon.
L 9-10. 31.05 Alt-Švaneburgis saagiks saadud kaks 3” suurtükki said aluseks suurtükirühmale, mis formeeriti 15.-18. juunini ning saadeti sealt Kreuzburgi.
L 10. Alt-svaneburgis formeeriti hiljem ka raskesuurtükirühm ühe 48’’’ haubitsaga ja saadeti 5.07 rindele.
L 10. Valmiera 3. pataljoni (4 roodu) formeerimist alustati 20.06, lõpetati 27.08.
L 11. 19. juunist Valmiera polgu ülema operatiivjuhtimise all Ülem-Kuramaa partisanide polk (4 roodu; 150 meest; arv kasvas)
L 18. 14. juuni seisuga 1. eskadron Valmieras. Ozols lubab saaa Jansonile.
L 20. 14. juuni seisuga Ozolsi andel tagavarapataljonis ligi 4000 meest.
2124-3-1940.
L 27-28 Valmiera polgu ajalioost katkend.
24.-26. juuni Brandis Jekabpilsis. Brandis teatas, et on tulnud enamlaste vastu luurele ja kinnitas, et pole vaenuklikke kavatsusi. Vahekorrad olid korrektsed.
L 28. Alates 11. juunist oli Valmiera polgu ülemal teada, et Balodise osad asuvad Ergli-Altpeblagi-Dzerbeni joonel.
L 28-30. Polkül saatis 12. juuni keskööl Balodise osadele kirja, milles informeeris olukorrast ja kutsus neid rindele. Vastust ei saanud.
L 30. 16. juunil informeeriti Balodislasi taas olukorrast ja korrati palvet, kuid tagajärgi polnud. Zemitan oli vahpeal käskinud Valmieralastel taganeda Neu-Schwaneburgi.
L 31. Jansons tegutses iseseisvalt, sest 2. diviisist ega brigaadist mingeid korraldusi ei tulnud.
L 31-32. 20. juunil saatis Balodisele kirja, et tulgu rindele. Valmiera polk on saanud sakslaste sõjategevuse korral käsu rinne maha jätta ja põhja suunas tagasi tõmbuda. Polku ähvardab oht saada löök sakslastelt seljatagant. Küsis, kas Balodis jätkab enamlaste vastu ja astub sakslaste vastu või jätkab erapooletust. Võtku oma alla Stockmanshofi-Neu-Schwaneburgi raudteeliin, et kaitsta Valmierat seljatagant. Ootab vastust 23. juuniks. Kui ei tule, loeb Balodist LW toetajaks.
L 35. 22. juunil sai Jansons teada, et Balodise osad said käsu alustada ööl vastu 21. juunit edasiliikumist. Ööl vastu 23. juunit jõudsid Laudoni ja Mancieni rajooni.
L 36. Põhja-Läti 1. eskadron on juuni lõpus Valmiera polgu juures.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Erinevaid materjale
PostitusPostitatud: 05 Mai, 2013 18:09 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 19 Apr, 2013 15:54
Postitusi: 11
Keegi siin uuris kust leida vabadussõdalasi. Siin on terve andmekogu:
http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=1 ... d6031b6b86


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 8 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt