www.militaar.net

Olen lugenud, et seda soomusrongi arvestati kuidagi poole eest. Oskab keegi seda nähtust või siis rongi eripära kuidagi lahti seletada?
Ja kas vastab tõele, et seda kavatsetigi Heinastes rööbastele lasta? Sel juhul oleks see ju ainult Heinaste-Volmari (Smiltene) vahel sõita saanud, sest sel ajal ju muud kitsarööpmelist seal ju polnud?

Olevat koosnenud vedurist, relvastatud vagunist ja tsisternvagunist. Taheti, jah, Heinastes maale saata, aga dessant ebaõnnestus. (Pealegi olevat pärast selgunud, et sadamasillalt oli raudtee juba maailmasõja ajal eemaldatud.) Siis pandi Pärnus maale. Pärast seda saadeti varsti laiali (liideti teise kr rongiga).

Tsistern? Kõlab küll kuidagi kummaliselt?

Ja sadamasilla raudtee. Nüüd ei tea, kui pikast jupist räägitakse, aga üldjuhul on olemas mingi parandus-(asendus-)materjal. Kas tegu oli ühekordse ja kiire aktsiooniga, et aega nappis?

Tõsi, kohati tundub kõiki asjaolusid mitte-arvestava üritusena. Läti Raudteemuuseumi andmetel oli 1912. ehitatud raudtee pikkus 113 km. Samas, kui kaarti vaadata, üsna suurel alal oleks saanud sõjategevust toetada ja Volmari rdt-sõlme poole liikuda...

Ei tea mina ka, miks seda tsisterni oli vaja. Seda ei tea samuti, kui pikk jupp raudteed oli eemaldatud. Maale ei jõutudki ja seega pole sellel ka erilist tähtsust.

Asja mõte oli, et rongi toel antakse löök Heinaste-Volmari suunas, samal ajal oleks Eesti väed pidanud ründama ka Valga-Volmari suunas.

Arvatavasti võib "Heinaste" kohta midagi veel leida kui otsida Merejõudude fondist.

Tähtsusega on nii, et selleski foorumis tegeletakse paljuski teemadega, et mis oleks pidanud olema, et ei juhtunuks või mis oleks pidanud olema, et juhtunuks (suured lemmikud aastad 1939, 1940, 1941 ja 1944)...

Iseasi, kas seda Heinaste raudteejuppi on mõtet spetsiaalselt uurida. Aga Merejõudude fondi mõtte jätan meelde.

Aga sellise löögisuunaga näeb Heinaste dessant küll mõistliku eesmärgina välja.

Minu mäletamist mööda oli Hannes Walteril( "Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast, Võnnu lahingust, Riia operatsioonist").kirjas, et maailmas sõjaajaloos ainulaadseks saada tõotanud seninägematu soomusrongi dessandina maandamine jäi ära sadamasilla vale kõrguse tõttu, nii, et veerevkooseisu ei saanuvat kaile tõsta.
Raudteerööbaste puudumisest küll seal juttu ei olnud.
Ehk lihtsalt üks versioon?

Sellest "Ausalt ja avameelselt..." küll sellist infot ei leidnud. Dessandi (mitte ainult rongi) maandamine jäi ära, kuna kaldalt avati liiga tugev tuli. Üleüldse, vaevalt, et keegi seda rongi kavatses vaenlase tule all maha panna. Ikka siis, kui Heinaste olnuks jalaväe poolt dessandiga juba hõivatud.

Arto Oll: Ülevaade mereväe Heinaste dessandist Vabadussõjas // Meremees 4/2012 lk.36-39

Siin on üldjoontes (ehkki mitte täiesti) sama jutt, mis Meremehe artiklis. http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/201 ... -48-72.pdf

Üldiselt torkab silma, et Oll on üpris põhjalikult uurinud rohjuuretasandit, kuid pataljoni tegevuse asetamine üldisesse konteksti on artiklites nõrk, samuti on nõrk pataljoniga seotud operatsioonide juhtimise käsitlus. Minu raamatutesse ("Laidoner", "Loodearmee") pole ilmselt viitsitud/soovitud süveneda. Usinasti on viidatud omaaegsete EV I ja II vananenud andmeid. Oleks viitsitud/soovitud, poleks vast korratud selliseid vigu, nagu Pauluse degradeerimine ja Dessantpataljoni laialisaatmine jaanuaris 1919 soomlaste veretööde tõttu (lk 52 ja 58) või Koporje vallutamine mais 1919 eestlaste poolt (lk 67) (tegelikult degardeeriti ja saadeti laiali sõjasaagi omastamise ning viletsa meeleolu tõttu - avaldasid vastuseisu pealetungikäsu täitmisele - ja Koporje vallutati tegelikult hoopis Põhjakorpuse poolt).


Või veel:
LK 52. "Eesti väed alustasid pealetungi Johan Laidoneri direktiiviga 2. jaanuarist 1919, mil hakati pidama "aktiivset" kaitsesõda.

Laidoneri direktiiv 2. jaanuaril tegelikult mingit pealetungi ei käskinud alustada. "Aktiivne kaitsesõda" oli hoopis midagi muud kui periood, mis algas vastupealetungile üleminekuga 1919. aasta jaanuaris.

Lk 52. "Pärast Narva vallutamist algasid linna kaitselahingud. Vastamisi olid Eesti 1. diviis (3300 tääki, 100 kuulipildujat ja 21 suurtüki) ning Punaarmee 6. diviis koos osa 10. diviisiga (8000-9000 tääki, 160 kuulipildujat ja 45 suurtükki)."

10. diviis tegutses Lõuna-Eestis ja järvede kaldal. Eesti 1. diviisi vastas ta ei seisnud. Kui aga peetakse silmas, et Narva rindel tegutses polkusid, mis olid esialgu kuulunud 10. diviisi koosseisu, siis miks piirdutakse ainult 6. ja 10. diviisi mainimisega? Sest seal oli polkusid, mis olid esialgu kuulunud veel teistegi diviiside koosseisu.

Lk 58-59. "13. märtsil vallutasid punaväelased veel Vastseliina ja Orava mıisa. Nähes reaalset ohtu, et rinne murdub, otsustas Laidoner saata Vıru ja Petseri kaitseks lıunarindele rohkem väeosi,kaasa arvatud MDP."

See on hea näide üldise kontkesti puudulikust käsitlusest. Tegelikult kavatseti neid väeosi, kaasa arvatud MDP-d, kasutada üldise vastupealetungi toetamiseks tervel lõunarinde idatiival.

Lk 61 "Heinaste (läti keeles Ainaûi) operatsioon oli Eesti mereväe suurim ebaõnnestumine vabadussõjas."

Krasnaja-Gorka operatsioon oli samuti ebaõnnestumine, kusjuures mastaabid olid veel suuremad, nagu ka kaotused.


Lk 62 [Heinaste operatsioon] "Plaan ise nägi ette järgmist: soomusrongid tungivad Valgast Volmari peale ja
samal ajal hıivab MDP dessandiga Heinaste linna. Seejärel pannakse Heinaste
sadamas raudteerööbastele meritsi kohale toodud soomusrong, mis samuti ründab Volmarit."

Üldiselt õige, aga puudulik - üldine kontekst on täiesti käsitlemata. Pole mainitud, et dessanti Läti raanikule planeeriti Tallinnas juba vähemat alates aprilli esimesest poolest (eesmärgiga aidata kaasa Põhja-Läti vallutamisele). Juba 16. aprillil läkski Pitka sel eesmärgil desaantjõududega merele, kuid jääolude tõttu osutus dessant võimatuks. Miks algas operatsioon 6. mail? Sellepärast, et selleks ajaks oli Eesti 3. diviis tagasi löönud vastase pealetungi lõunarinde läänetiival, misjärel valmistuti vallutama Põhja-Lätit. Seda, et 3. diviisi ülem pidi Heinaste operatsioonis Merejõudude ja maaväe tegevust koordineerima, pole mainitud.

Lk 64. "Tegemist oli Vene Põhjakorpuse maipealetungiga Jamburgi-Petrogradi suunal. Selleks ajaks oli olukord Vene kodusõjas jõudnud otsustavasse faasi: idarindel oli Punaarmee läinud edukale vasturünnakule ja vastukaaluks alustas Denikini armee lõunarindel pealetungi. Põhjakorpus otsustas soodsat olukorda ära kasutada ja koostöös Eesti sõjaväega omakorda rünnata."

1) Denikini pealetung ei olnud "vastukaaluks" äsja alanud Punaarmee pealetungile idarindel. 2) Põhjakorpuse pealetung ei olnud otsus Denikini pealetungi ära kasutada, vaid oli Eesti juhtkonna strateegia tulemus. See strateegia töötati välja juba jaanuaris-veebruaris. Põhjakorpuse maipealetungi plaan töötati välja aprilli esimesel poolel.

Lk 66. "Kuigi ei vallutatud suurt maa-ala (kõigest mõni küla jõesuudmes), mõjus punaväelastele ootamatu dessant suure psühholoogilise löögina. Punaarmee 6. diviisi parem tiib oli rivist niivõrd väljas, et 15.-16. mail taganeti
paaniliselt Jamburgi linna poole. Aga vaenlane jättis maha oma voorid ja suurema osa raskesuurtükiväest."

1) Punaarmee 6. diviisi parem tiib ei olnud kuigivõrd rivist väljas, vaid taganes dessandi mõjul esialgu vaid Luga jõe joonele 2) Jamburgi suunas hakkas Luga jõe joonelt 16. mail Põhjakorpuse edu tõttu taganema vaid osa paremast tiivast, samas kui teine osa taganes läbi Ingeri järvede rajooni Koporje suunas. Mingit erilist paanikat seal ilmselt polnud, diviisi raskesuurtükid võeti kaasa (mingit mahajätmist polnud).

Tsistern oli ehk vee jaoks? Võibolla vedurikesel polnud korraliku tendrit või siis oodati raskusi veega varustamisel?

Seda arvan minagi, vaevalt see meeste joogijanu sedavõrd suur oli.


Atikkel on ilmselgelt nõrk, millele Reigo ka piisavalt põhjalikult on osundanud.

_________________
Aga lapsed on Teil toredad!