Asi on väga lihtne, me räägime konkreetselt loodearmeelastele ja põgenikele mõeldud interneerimislaagritest või vangilaagritest. Laagrit püüdsin ka defineerida. Väidan, et selliseid polnud.
Faktid:
20. novembril määras kindralmajor A. Tõnisson Loodearmee tagalale asustatud punktid. Armee tagavaraosad ja sõjavangid pidid asuma Iisaku rajooni. 1. ja 6. jalaväediviisi tagalale määrati Imatu – Kamarna rajoon; 4. jalaväediviisi tagalale Auvere jaama – Reidepõllu – Sirgala – Metsküla piirkond. 2. ja 3. jalaväediviisi osad võisid peavarju leida Narvas. 5. jalaväediviis pidi majutamist otsima oma praeguses asukohas, kus seda aga tegelikult paljudele ei jätkunud. (ERA 495 – 10 – 52. L 377; ERA 2124 – 1 – 558. L 449; Родзянко, А. Воспоминания, lk. 122.)
Tagavaravägedele ei jätkunud Iisaku piirkonnas peavarju ning inimesed hakkasid Tudulinna suunas valguma, mispeale anti neile käsk sealt naasta. Asustatud punktid 4. jalaväediviisi jaoks määratud rajoonis jäid hõivatuks Eesti väeosade poolt. (ERA 2124 – 1 – 558. L 487, 504.)
(Karm laager oli seal Iisaku rajoonis ikka, kui sealt laiali hakkasid valguma
)
25. novembriks saavutati Loodearmee juhatuse ja Eesti väejuhatuse vahel kokkulepe, et Loodearmee tagalapiirkonnaks määratakse järgmistes piirides ala: Narva jõgi, Narva – Jõhvi raudtee, Jõhvi – Rannapungerja tee (koos selle ääres paiknevate asulatega), Peipsi järve põhjarannik. Jõhvis ja Auvere jaamas võisid olla laod.
Järgnevalt anti luba paigutada Loodearmee ladusid ka Rakveresse, Narvasse, Vaekülasse (ERA 2124 – 1 – 558. L 552 – 553; ERA 2124 – 1 – 561. Lehed nummerdamata. Vt. Loodearmee juhatuse käsk 1. detsembril.)
Põgenikest majutati umbes 8 000 Toila – Aseri piirkonda, suur hulk jäi neid ka Narvasse. (Tõnisson, A. Visked, lk. 56.)
Vaat seda valvati tõepoolest, et venelased nimetatud rajoonidest laiali ei valguks. Kui meeldib, nimetage seda üheks suureks laagriks.
18. detsembril said 4. ja 5. jalaväediviis käsu samal õhtul oma väed rindelt ära tõmmata (tegelikkuses neist diviisidest mingeid väeosi otseselt rindel enam polnudki), misjärel diviisid pidid asuma tagalasse küladesse Iisaku – Pühtitsa rajoonis. (ERA 515 – 1 – 649. L 637.)
