Nii, siin on online venekeelne rahulepingu tekst (eestikeelset ei õnnestunud netist leida):Ühtlasi mäletatakse, et osa lubadusi jäi täitmata, kontsessioonid ja osa Esimese maailmasõja tõttu siit evakueeritud varasid tagasi saamata. Vähem tahetakse meenutada, et Eesti võttis endale kohustuse taotleda alalist neutraliteeti ja mitte lubada oma territooriumile võõraid väeüksusi. Kui aga need artiklid enam ei kehti, miks peaks siis kehtima kogu leping?
http://www.pseudology.org/Documets/Eesti_peace.htm
Konkreetselt taolisi artikleid ei paista nagu olevat...
On artikkel, mis sätestab, et juhul kui Eesti saavutab rahvusvaheliselt tunnustatud neutraliteediseisundi... Kohustust neutraliteedile siin pole.
Teine artikkel räägib, et Eestis ei tohi olla vägesid, millede sihiks on Vene ründamine või mis on sõjaseisukorras Venega. Kas NATO eesmärk on tõesti Venet rünnata?
Poska päevikutes kajasid minu teada pettumusenoodid, kuna Pariisis ei soovinud keegi Eesti de jure tunnustamisest midagi kuulda...Samas peame me Jaan Poska ja teiste missiooni Pariisis 1919. aastal edukaks. Seda peamiselt tema enda hiljem avaldatud päevikute toel.
Landewehri sõjas oli hukkunute arv alla tuhande. Ilmselt polnud see siis sõda ja rahulepingut pole vajaVabadussõda oli sõda, kui me lepime kokku, et iga relvastatud konflikti, milles on üle 1000 hukkunu, võiks sõjaks nimetada. Aga see ei kaota veel küsimusi. Isegi võidupüha ei tähista me seoses sõjas enamliku Venemaa vastu saavutatud võitudega. Keda me sel võidupühal ikka võitsime? Kas see oli samuti sõda ja miks siis rahulepingut ei sõlmitud? Kui tegemist oli sõjaga, kas siis ei peaks samuti rahu tegema! Vaevalt olid selle sõja kaotajad ühtlasi punase Venemaa liitlased.
Juriidiliselt sõdis Eesti mitte Saksa, vaid Niedra Läti valitsuse vägedega. Karta on, et Ulmanise valitsus end Niedra õigusjärglaseks ei pidanud. Seega pole enam rahu kellegiga sõlmida... (?) Niedra Läti oli sakslaste egiidi all loodud marionettriik, mis lõpetas eksisteerimise kui tema väed olid lüüa saanud. (?) Karta on, et kui Venemaa oleks 1917. a. püsima jäänud, siis oleks Saksamaaga ilmasõjas palju varem lõpp olnud. Kui Venemaa oleks püsima jäänud, siis poleks Euroopas 1918-1919 niivõrd levinud ka vasakradikalism. Kas siis oleks ikka tingimata Weimari vabariik tulnud?Siiski – teatud tingimustel oleks neist ehk võinud saada Venemaa liitlased. Paraku pole me enam kindlad, millise Venemaa liitlased. Kui püsima oleks jäänud too 1917. aastal loodud ehk demokraatlik ja Ameerika Ühendriikide poolt toetatud Venemaa ning selline Venemaa oleks omakorda toetanud 1919. aasta alguses Weimaris rajatud demokraatlikku Saksamaad, kas siis ikka oleks sündinud Versailles´ lepingu taolist rahulepingut, nagu nüüd 28. juunil 1919 juhtus? USA seda lepingut ei tunnustanud.
Aga, mis kõige tähtsam: kui Vene oleks püsima jäänud, siis poleks olnud ei Rauddiviisi ega Landeswehri. Kuidas oleksid nad siis "teatud tingimustel" demokraatliku Vene liitlased olnud?
Punaste võimu Venemaal von der Goltzi purukslöömine vaevalt oluliselt kindlustas, sest Entente ei kavatsenud kunagi Saksa vägesid punaste võimu kukutamiseks kasutada. Kui sakslased oleksid Lätist välja tunginud, siis oleksid liitlased neile kindlasti tõsiselt saba peale astunud. Liitlased eelistasid pigem punast Venemaad kui Saksamaa poolt loodud ja seega Saksa-sõbralikku Venemaad. Muide, Saksa vägedel keelati liitlaste poolt Riiast kaugemale tungida, seetõttu astusidki teatud väeosad Läti (Niedra) teenistusse.Kas siit ei võiks teha koguni järeldust, et Eesti poolt jaanipäeva paiku ehk siis võidupühal peetud lahingud kindlustasid ühelt poolt punaste võimu Venemaal ja teiselt poolt aitasid kaasa rahulepingute fikseerimisele
Euroopas? Või rajasid need koguni nn Versailles` süsteemi?
Tartus 2. veebruaril 1920 juhtunut võib teatud tingimustel käsitada koguni reetmisena, kui vaadata sellele Poola, Soome või isegi Läti suunalt.
"Teatud tingimustel" võiks ilmselt igasuguseid asju igasugustena käsitada. Pealegi, reedetud Soome faktiliselt NVenega ei sõdinudki. Kui nüüd natuke sõnu loopida: kui punaväed 1919. a. lõpus Narvat ründasid, siis oleks soomlaste pealetung Petrogradile Eestit kõvasti aidanud. Aga reeturid ei liigutanud Eesti heaks sõrmegi...
Tagantjärele tarkus, mida ei saa võtta aluseks tolleaegsete inimeste tegevuse hindamisel.Rahuleping lõikas läbi üsna aktuaalsed piiririikide sõjalise liidu plaanid ja hiljem, rahutingimustes oli sõjalist liitu juba hoopis keerulisem sõlmida. Seda ei suudetudki kuni 1939.– 1940. aastani, mis maksis juba hoopis valusalt kätte.
Muide, Kuku raadios oli mõni aeg tagasi üks saade, kus kaks ajalooharidusega, aga poliitikataevasse lennanud tegelast hakkasid küll Medijaist välja keerutama ja "mõistma". 
